Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Em...
Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing)
1880 Kalevipoja kuju. 1890 ,,Hämarik" ,,Tasadus" ,,Edevus" ,,Kristlus" ,,Barbaarsus". Tega ka sarja, mis koosnes ,,Kevad" ,,Suvi" ,,Sügis" ,,Talv". ,,Agrippina" meest leinav naise kuju, millega esineb maailmanäitusel ja Vene keisrikoda ostab selle ära. Roomas kujunes lõplikult välja Weizenbergi kunsti stiil. Saanud klassitsistliku koolituse, avaldus see tema töödes. Teosed on tugeva lüürilise alatooniga, staatilised. Eestlaste esimene ost 1888 K.R. Jakobsoni portree. 1884 Soomlased ostavad Koidula rindportree. 1890 suundub Peterburgi, loomingus suur tõus. Mihkel Veske portree Uus Jaani kalmistul Tartus. 1913 Tallinna linnavalitsus ostab Weizenbergi kipsteoste kogu. Al 20 saj enam loomingulise tööga ei tegele. 1919 saab Prantsuse valitsuselt kuldmedali elutöö eest. Suri 1921. A 22. Nov kopsupõletikku , maeti Tartu kalmistule. Haual on ta enda tehtud kaitseingel.
1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10. 17. sajandi 2. veerandil Eestisse rännanud ,,uusasukate" 3 suuremat gruppi. Vene talupojad ; soomlased ja lätlased 11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga 12. Kaks tähtsamat väljaveo kaupa. Lina ja teravili 13. Kuidas nimetati kõrgemat kohalikku kohust: a) Liivimaal; b) Eestimaal? a)liivimaa õuekohus ja b)ülemmaa kohus 14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion?
neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Selliseid stereotüüpseid nalju ja märkusi teevad kõik rahvad üksteisele. Muistsel ajal olnud eesti merendus kõrgel tasemel. Erinevalt Lääne- Euroopast ei suutnud siin viikingid kanda kinnitada
Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda: Põhjus: halb ilmastik 1695- niiske suvi, sügisel läks varakult külmaks 1696- hiline kevad, suvised lausvihmad Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon: Erakätesse läinud riigimaade taasriigistamine Põhjus: Rootsi riigivõimu soov tugevdada kuningavõimu Baltikumis Selle viis läbi Karl XI J.R
tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne- soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde. Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane).Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded 9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel. Soomlased väljaspool Soomet. *5 mln Soomes 1 mln mujal 60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese. *Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama. Periooditi: 1960.-70. siseränne, rännati ka palju Rootsi. Rootsis oli siis majanduslik kõrgaeg,
Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim
maakide tõõtlemiseks, sest sulfiidsed maagi ei lähe lahusesse · Maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus pumbatakse teise toru kaudu tagasi CuO + H2SO 4= CuSO4 + H2O · Saadud lahusest tõrjutakse vask välja näiteks raua abil CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas, sisaldab väheaktiivsete ( loe kallite) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatõõstuse vajadusteks. Soomes on elektroonikatõõstus majandusele väga oluline - ilmselt ei tea noored soomlased midagi NOKIA kummisaabastest. vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, samuti elktroonikale oluline element. Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost (Zair) · Elektrometallurgia
....... Sobib oksiidsete ja karbonaatsete maakide töötlemiseks, sest sulfiidset maagi ei lähe lahusesse 1. Maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus pumbatakse teise toru kaudu tagasi CuO + H2SO 4= CuSO4 + H2O 2. Saadud lahusest tõrjutakse vask välja näiteks raua abil CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas, sisaldab väheaktiivsete metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Soomes on elektroonikatööstus majandusele väga oluline - ilmselt ei tea noored soomlased midagi NOKIA kummisaabastest. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, samuti elektroonikale oluline element. Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost · Elektrometallurgia Kaarleeksulatus on sisuliselt pürometallurgia meetod
saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased vene punased, baltisakslased). 2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse
Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Saksa okupatsioon oli saksa vägede võimuhaarang Eestis, mis sai alguse Teise maailmasõja ajal, aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid
Käi muuseumides, külasta parimaid ostlemiskohti ja käi ringkäikudel. Et seda kõike siiski saavutada, tuleks reis broneerida, mis nüüd on ülilihtne.Internetis tuleb teha ainult paar klikki ja sul ongi juba uus elamusterohke mälestus käeulatuses. Sa võid valida Soome, Ahvenamaa, Rootsi, Gotlandi ja Taani vahel. Lõõgastuda võid ka Scandic hotellides ja Choice hotellides. Soomes on kõike lumised talved, mõnusalt soojad suved ja värvirikkad kevad ja sügis. Arvatakse, et soomlased on veidi külmad natuke vaiksed ja reserveeritud. Kuid tegelikult on nad hoopsiki soojad, sõbralikud ja väga ausad inimesed. Ahvenamaa on aga Põhjamaade päikeserikkaim paik. Saarestik pakub igaühele midagi, alates kalapüügist lõpetades jalgrattamatkaga. Keset sinist merd, ümbritsetuna taevast ja päikesest, asub Gotland- rooside saar. See koht muudab iga puhkaja reisi vürtsikaks ja põnevaks. Tänu sellisele toredale laevakompaniile
tulevad siia kas perekondlikel põhjustel või sellepärast, et elada Eestis. Paljud välismaalased tulevad Eestisse ka töölistel põhjustel. Mõnede inimeste jaoks on Eestis olev palk suurem kui nende kodumaal olev tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude
nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus,
eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel Permi keeled komi keel
o Noorte suvepäevad, pidid asendama kiriklikku leeri o Närimiskumm, käis läbi mitme inimese, sest see oli siiski välismaa närimiskumm, Eestis hakati tootma esimesena NSVlis närimiskumme · Tallinna vana telemast 1955 o Alustab saateid Eesti Televisioon o Telesaated varem Eestis kui ntks Soomes · Mootorlaev Vanemuine o 1965 laevaühendus Soomega o Tegelikult jõelaev, sõitis 4 tundi o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!! · Eesti oli näidisliiduvabariik, näidati välismaalastele, nagu lääs · Eesti, Läti, Leedu NSVL i kodanikele nagu välismaa, välismaale nii kui nii ei lubatud · Ajakirjandus: o Noorus o Sotsialistlik Põllumajandus o Tehnika ja Tootmine o Töörahva Lipp
oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686
möödudes veendus ta, et olles ükskõik, kus maailma otsas on oma kodumaa loodus siiski kõige ilusam. Kuna autor oli sündinud ning kasvanud Saaremaal võrdles ta Soomes elades kohalikku ümbrust oma kodusaarega. 6. Autor õppis selle aja jooksul, mis ta Soomes viibis, et elus tuleb olla kokkuhoitlikum ning palganumber, mis saadakse ei näita tegelikku rikkust vaid oluline on see, kuidas selle rahaga ümber käijakse. Veel koges autor, et soomlased on väga seaduskuulekad. Neil on tavaline see kui naaber kaebab naabri peale selle asemel, et esmalt minna naabrile ise ütlema. 7. Teadmised keelest olid autoril esimesel kohtumisel Soomega vägagi napid (vaid mõned sõnad). Arusaamad kultuurist ja ajaloost arenesid ja selginesid reiside käigus. Suhtlemisoskus, osavõtlikkus ning õbralikkus aitasid autoril Soomes kohaneda ning kohalikudega hästi läbi saada. 8. Raamatud lugedes sain teadmisi talvel krõbeda kesk-Soomes kliima
praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad. Rahvused: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani. Ugri rahvad on: · handed · mansid · ungarlased Läänemere-soome rahvad on: · liivlased · vadjalased · isurid · vepslased · karjalased · soomlased · eestlased Usund: Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased,
et paljudes piirkondades polnud isegi mõisnikku. 17. sajandil hakkas Eestisse saabuma palju välismaa talurahvast. Näiteks Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, isegi kaugemalt, näiteks Sotimaalt, Hollandist, Saksamaalt, jne. Välismaa talurahvas moodustas Lõuna-Eestis lausa 17% kogu sealsest rahvastikust. Kõige rohkem oli Eestisse elama asunud venelased, kes paiknes põhiliselt Ida-Eestis. Nendega tuli kaasa palju käsitöölisi, kaupmehi ning kalureid. Soomlased paiknesid põhiliselt Viru- ja Harjumaal, kus neid oli eriti palju, 20% ja 12% sealsest rahvastikust. Samuti oli soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbruses. Paljud soomlased tulid siia põgenedes oma kodumaa sõjaväe kohustuse eest samuti asustas neid ka Eesti riigivõim. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud Soome ja Rootsi talupoegi pärisorjastada, ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid töökohustusi. Samal ajal Rootsis ei olnud
skandinaavlastele ja skandinaavia keelele".7 Paul Siding (,,Scandinavian Races") ja nii mõnedki teised ajaloolased on väitnud, et praegused Taani, Norra ja Rootsi elanikud on goodi (idagermaanlased) hõimude järeltulijad. 8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased ning ajajooksul sai nende keel tuntuks kui norraena mal ehk norra kõne, ja donsk tunga ehk taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval.9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas ? 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestlase...
· · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. · · ANTISEMINTISM-juutide valitsus · · PARTISANID- relvastusüksused, kes ründavad ootamatult vastase sõjalist objekti.
õppida ning neid saab ka mujal maailmas kasutada. Minu arvamus ning järedus sellele tekstile on siis see, et eesti elades võiks kasutada ikkagi rohkem eesti keelt kui võõrkeelt, sest niimoodi saame ära hoida selle et kaotame oma emakeele ehk eesti keele üldse keelte seast ära nagu on juhtunud mõne keelegi mis hääbus tänu sellle, et võeti kasutusele mõni teine keel mida räägiti rohkem. Ning kui me oma keelt ei hoia siis varsti ongi maailmas nii, et kõik rahvad kas siis soomlased või hiinlased räägivad ühte ja sama keelt ning maailmas oleks keeli kokku maksimum 3. Nendeks keeltes oleks minu arvates võibolla inglise, saksa ja vene keel. Kuigi seda poleks ju vaja igal riigil võiks olla ikkagi oma emakeel mis on praegu ning mis võiks ka edasi olla. Lõppkokkuvõteks ütlen siis seda, et hoidke oma emakeelt ning ärge laske selle hääbuda.
abi polnud kuskilt loota,võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. Punaarmee üksused tulid Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi.Loodeti,et sõjalist kokkupõrget vältides õnnestub vähemalt osaliseltki iseseisvus säilitada.Kohe pärast Eesti okupeerimist hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima Eesti juhtivaid poliitikategelasi ja sõjaväelisi.Iseseisev Eesti Vabariik oli hävitatud. Baltimaad kaotasid Teises Maailmasõjas iseseisvuse erinevalt Soomest. Soomlased võitlesid oma riigi eest ja neil oli rahvusvaheline toetus. Ma arvan,et Eesti oleks võinud ka oma maa eest seista mitte loota,et iseseisvus säilib.Eestlased oleksid võinud otsida välisriikidest abi,ma arvan,et keegi oleks kindlasti aidanud nähest ,et astutakse NSV Liidule vastu.Kuna Eesti seda ei teinud siis saab ka Venenmaa tänapäeval väita,et Eesti astus NSV Liitu vabatahlikult.
1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada Johan Skytte -- ülikooli rajamise eestvõitleja Tartusse ning Tallinnasse loodi akadeemilised gümnaasiumid Ülikooli asutati aastal 1632 Õppekeeleks sai ladina keel Õppima tulid rootslased, soomlased ning baltisakslased Mõjukaimad isikud 17. sajandi Eesti usuelus Gustav II Adolf Johan Skytte Bengt Gottfried Forselius Gutslaff Muud usundid Eestis Eestis korraldati nõiaprotsesse Aastal 1573 asusid sotlased Tallinnasse -peeti jumalateenistusi kalvinistliku korra järgi -jutlustati kalvinistliku korra järgi Kasutatud allikad https://www.eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_guts Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg, I osa Ajaloo õpik 7. klassile. Keskaeg, II osa
Ühte rahvust saavad iseloomustada mitmed tunnused: kodumaa, minevik, inimesed, kultuur. Ennekõike on keel kõige tähtsam tunnusmärk ühe rahva juures. See teeb ühest rahvast rahva. See näitab, mis on sellel rahval ühist ning miks nad kokku kuuluvad. Keel näitab kust rahvas pärit on, kuidas see rahvas üldse tekkis. Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu ungarlased, isurid või vadjalased. Siiski on oluline osa eestlaste identideedis soomeugri keelesugulusel.
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus.
Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas La...
Eestile iseloomulikud tooted Eestile iseloomulikud tooted Navitrolla tsärgid Click to edit Master text styles Eesti vaatamisväärsustega tsärgid Second level Villatooted (kindad, sokid, sallid, Third level Fourth level mütsid, kampsunid) Fifth level ,,Õnnetäht", ,,Balti täht", ,,Kuusrist" Keraamilised kruusid, taldrikud Eesti rahvusmustrite ja vaatamisväärsustega Viltmütsid Click to edit Master text styles Linased riided ja ...
a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid soomlased end võitjatena. · 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. · 5. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu · 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. · Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud.
koor etendas sõjameeste rolli, mis aitas õiget meeleolu luua. Samuti olid meeldivad osatäitjate kostüümid, mis olid uhked ja soliidsed. Mulle meeldis ,,Cyrano de Bergerac'' kõige rohkem selle pärast, et ooperi tekst oli eesti keeles, mistõttu oli tegevust lihtne jälgida ja kõigest sai aru. Välismaalt pärit külastajatele olid lisatud ka inglisekeelsed subtiitrid, mis mitmekesistasid publikut, sest vaheaegadel liikusid ringi nii soomlased, venelased kui ka prantslased. Kuigi ma üldiselt väga pidev ooperite külastaja pole, siis Eino Tambergi kuulsat teost oli igati huvitav jälgida. Samuti pakkus see head vaheldust tavalistele teatrietendustele, kontserditele või muusikalidele.
Rahvused Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased Soomlased Tatarlased Lätlased Poolakad Juudid Leedulased
tööealise rahvastiku vähenemine maksude suurenemine rahvastiku vähenemine suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks.
· eeslaulja oli vanemlaulja · regilaulu ehitamise aluseks on värss · viisid on hästi lühikesed · regivärsile on omane algriim · rütm on vähe vahelduv · värsile lisandub refrään v pikendatud lõppheli p.l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega
Lõuna-Eesti lõunaeestlane. leonardodavincilik. AGA võõrnimest tulenevad üldsõnad häälduspäraselt: Ohm oom, Watt vatt, Volta - volt Tsitaatsõnad kursiivis (laineline joon) ja ülakomaga workshop'iga, spray'st Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega Sõidukid nagu ikka, slängid väikse tähega: Mercedes/mersu, Opel/peldik, BMW/bemm Perioodilised väljaanded läbiva suure tähega: Eesti Ekspress, Hea Laps, Kodu ja Aed Aastaringselt aastaringi. Väldi lt lõppu. Ära alusta lauset siduvate sõnade ühendiga (Kuid kui ta röövis...)
või näiteks kaneeli. Palju on väljakujunenud omadustega kohvijooke, tuntumad on näiteks espresso, cappuccino ja caffé latte. Barista on asjatundja, kes valmistab ja serveerib kohvi. Alates 2000. aastast korraldatakse võistlusi, kus valitakse maailma parimat baristat. Tema oskusi võib võrrelda sommeljeega, kes on spetsialist veini alal. Maailmas juuakse iga päev üle miljardi tassi kohvi. Seejuures Eestis tarbitakse 3,6 kg, Soomes 10-12 kg kohvi aastas. Soomlased on maailmas suurimad kohvijoojad. Teadaolevalt esimene soomlane, kes kohvi maitses, oli turulane Axel Käg aastal 1637. 29. septembril tähistatakse rahvusvahelist kohvipäeva. Siis juhitakse tähelepanu lapstööjõu ja muu odava tööjõu kasutamisele kohvitööstuses ja püütakse inimesi suunata ostma ,,õiglase kaubanduse" kohvi, kus väidetavalt sellist tööjõudu ei kasutata. Sel päeval pakutakse paljudes kohvikutes tasuta või soodushinnaga kohvi ja tulu annetatakse heategevusele.
PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete(üle 20 töötaja) müügitulu oli 2010. aastal umbes 5,4 miljardit krooni.
sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest olid tühjad, kuna inimesed kas olid tapetud, nälga, haigustesse surnud või kolinud Tühjadesse taludesse asusid venelased, soomlased, lätlased, rootslased ja inimesed, kes elasid saartel Kiirelt kohandusid võõramaallased Eesti kultuuri ja kommetega ning õpiti ära Eesti keel. Vene külad jäid püsima vaid Peipsi äärde ning rootslased elasid põhiliselt looderannikul ja saartel Rootsi ajal elas Eestis 400 000 inimest, kellest enamus olid talupojad Mõis ja talu Mõisades hakati rohkem vilja kasvatama ja seda välja vedama, mis tõi suuremat sissetulekut
Kirik on ise punast värvi ja aknaraamid on valget värvi. Kirik asub sõidutee kõrval, mis on külastajatele poole mugavam ja kättesaadavam. Kiriku ümber on pooleldi mets. Kiriku siseruumid on heas korras kuid lagi vajab paranemist. Mahutavus on külllaltki mahukas. Ekskursiioni andja ehk organisatsiooni ettevõtjaid on ainult kaks inimest. Põhiliseks teguks on siis ikkagi ekskursioon külastajatele. Peamisteks sihtrühmadeks / külastajateks on soomlased, lätlased ja eestlased(suuremal korral õpilased). Kõikide külastajate soovid võikisid olla kiriku ajaloo teada saamine ja kiriku seestpoolt vaatamine. Kirik ei ole just kõige parem asi, mida võiks külastajatele ainult näidata. See võib pakkuda ainult vähestele inimstele huvi. Kõik oleneb külastajate vanuseastmest ja huvidest. Merelaiu puhkeküla Merelaiu puhkeküla on mõeldud puhkamiseks igases vanuseastmes.
ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased. Eestis on linn Narva, see asub küll Eesti aladel, kuid üle poole inimestest räägib seal vene keelt. Eelmise aasta veebruaris vallandas Vene päritolu riigikogulase Yana Toomi öeldud sõnad Vene väljaandele Russki Reportjer paljudes eestlastes pahameelt. Nimelt on keskerakondlane arvamusel, et eesti keel ning rahvas surevad välja. Netikommentaariumides kritiseeriti kõne all oleva keskerakondlase arvamust eelkõige tema rahvuse tõttu
ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav. Igasugustel loodus- või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased. Eestis on linn Narva, see asub küll Eesti aladel, kuid üle poole inimestest räägib seal vene keelt. Eelmise aasta veebruaris vallandas Vene päritolu riigikogulase Yana Toomi öeldud sõnad Vene väljaandele Russki Reportjer paljudes eestlastes pahameelt. Nimelt on keskerakondlane arvamusel, et eesti keel ning rahvas surevad välja. Netikommentaariumides kritiseeriti kõne all oleva keskerakondlase arvamust eelkõige tema rahvuse tõttu
Kes on tõeline eestlane? Eestlased üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi
Kui Eesti liituks Schengeniga, siis muutuks narkotransiit veel lihtsamaks. Pidevalt jääb vahele Eestist pärit narkokullerid. Erinevalt Eestist on karistused mujal maailmas väga karmid. Näiteks Tais võib narkokuller ehk ,,muul" suure koguse narkootikumidega vahele jäädes saada ka surmanuhtluse. Paljud inimesed teavad Eestit kui maad, kus elab palju ilusaid ka kergemeelseid naisi. Eestit kujutatakse kui seksiturismi maad. Kunagi külastasid Tallinnat peamiselt soomlased, siis nüüd käivad poissmehed Eestis pidutsemas. Neid ei huvita Tallinna vanalinn, vaid kust saab osta odavaid jooke ja kus on hea pidutseda. Tallinnast on saamas Euroopa seksi- ja peopealinn. Selle tõttu on Tallinn saanud endale halvamaigulise hüüdnime Põhjamaade Bangkok. Paljud Soome mehed käivad igal nädalavahetusel Tallinna bordellides. Mõned Eesti naised töötavad Euroopas prostituutidena. Eestlased käivad nii Soomes kui ka Lääne-Euroopas vargil
Kes on tõeline eestlane? Eestlased on üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
