Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome ...
Miks soomlased investeerivad Eesti kinnisvarasse Kätte on jõudnud aeg, mil kinnisvarahinnad on langenud madalale ning välismaalased, eriti just soomlased, alustasid oma investeeringuid Eesti kinnisvarasse. Soomlased on teadlikud majandusolukorrast Eestimaal. Aastaid tagasi juhtus sama ka nende riigis. Selle tõttu on nad teadlikud sellest, kuhu on kasulikum raha investeerida. Eelmise aastaga võrreldes on paljugi juhtunud kinnisvaraturul. Kõige märgatavam on hinnalangus. 2009. aastal tekkis huvi kinnisvara soetamise vastu, huvi investeerimise vastu Eestis asuvasse kinnisvarasse. Hetkel võib võrrelda Eesti Soomega 90. aastatel, millal Soomes oli majanduslangus
Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid ...
Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav
katkemine -> talurahva pärisorjastamine. Venelased Eesti aladel · Rohkesti asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännakuid. · Enim vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kaluried. · Nad asustasid Alutaguse ning Peipsi põhja- ja läänekalda. · Hiljem rändasid nenddele aladele Venemaal tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole.
Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud.
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja
esile, nad ei räägi valjult ega kiida ennast. Soomes peetakse heaks kombeks teistega arvestamist ja teiste kuulamist. KÄTLEMINE. Sageli tervitatakse mitu korda päevas. Lähedased sõbrad või sugulased võivad teineteist tervitada ka kallistades. Põsesuudlused ei ole siiski levinud. SILMA VAATAMINE. Teise inimesega rääkides on tähtis talle silma vaadata. Maha või kõrvale vaatavat inimest võidakse pidada ebaausaks. VESTLUSE ALUSTAMINE. Soomlased ei hakka tavaliselt võõra inimesega vestlema. Seetõttu võivad soomlased algul tunduda vaiksed ja ebasõbralikud. VESTLUSSTIIL OTSEKOHENE. Soomlased räägivad asjadest otse, ausalt ja ilma suuremate emotsioonideta. Soomes eeldatakse, et inimesed tõesti mõtlevad seda, mida ütlevad. Sinu poolt öeldut võetakse tõe pähe ja sinult oodatakse, et tegutseksid oma sõnade kohaselt. TELEFONILE VASTAMINE. Telefonile vastatakse Soomes
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis
pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud. Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid
Ütlen Soome, mõtlen ... Sõnaga Soome soestub kõigepealt Lapimaa koos jõuluvana ja põhjapõtradega. Kuid minule isiklikult on Soome kõigest Eesti põhjapoolne naaberriik. Soome on võrreldes Eestiga paljuski sarnane ning käib poliitiline võitlus kumb on ikkagi eespool. Soome on maa, kuhu paljud eestlased lootusrikkalt tööle sõidavad. Soome on eestlaste poolt nii kirutud, kui ka kiidetud maa. Soomlased on eestlaste seas üpriski tagakiusatav rahvas. Küll räägitakse, et Tallinnas on mõni Soome härra peksa saanud ja paljaks röövitud ning taksojuhid küsivad mõne kilomeetri eest lausa hingehinda. Selline teguviis näitab, kui halvasti soomlastesse suhtutakse. Eestlased isegi kutsuvad soomlasi põtradeks, vastu nimetatakse meid soomlaste poolt oravateks. Kuid kas on vajalik soomlasi sellisel moel kohelda? Kindlasti mitte. Eestlaste usaldus Soome
..on küll, aga inimesed pole nõus nii väikese palgaga mustemat tööd tegema, nagu on üheks selliseks tööks näiteks koristamine. Inimesed on liiga valivad ja uhkust täis ning seetõttu ongi paljudel raske uut tööd leida. Ma saan täiesti aru sellest,et palk on oluline tänapäeva ühiskonnas,kus kõik aina kallineb, aga samas, see palk mille sa koristamisegagi saad on parem kui mitte midagi. Õpetaja, Te tõite meile ühe väga hea näite soomlaste,eestlaste ja poolakate kohta. Soomlased saavad mitu korda suuremat palka koristamise eest,kui eestalsed saavad, poolakad aga mitu korda väiksemat. Eeslased minevat Soome koristajateks palga tõttu ja poolakad tulevat siia. On nii eestlastel,kui ka poolakatel niiöelda mured lahendatud, aga kuhu lähevad soomlased? Eestisse nad tulla ei saa,kuna siin on veel madalamad palgad,kui Soomes ja Poola pole neil ammugi mõtet minna,seega need soomlased,kellel pole praegu tööd,jäävadki tööta?
kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid
emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane
kokale - Hiinlaste jaoks: maitseained ja nuga on lauas tabu ● Hiinas ja aasias arusaamine, et söögilauas on kõik võrdsed (istutakse ümara laua taga) ● Vanades kultuurides hierarhia ja istutakse tähtsuse järjekorras LAUAPAIGUTUSES tuleb arvestada rahvuste omavahelist läbisaamist: - Britid ja ameeriklased käivad teineteisele närvidele - Belgias ei salli üks ühiskonna pool teist (põhja ja lõuna pool) - Soomlased ja rootslased teevad seljataga teineteist maha - Hiinlased ja jaapanlased on teineteise suhtes ettevaatlikud - Inglased ja prantslased … Kultuurid kes kuulavad: eestlased, soomlased, rootslased, põhjamaad, jaapan Kultuurid kes suhtlevad: araablased, romaani rahvad, lõuna- euroopa, lähis-iga, armeeriklased SÖÖGIAJAD ● Soomlased söövad lõunat kell 11.30, samas kui Euroopas 12.30-13.00 Hispaanlased toovad harva toidu lauale enne kl 14 ja tavaliselt kestab 16-17
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis
kadunutena ja vangi langenutena 1 000 meest ]. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele meelepäraseid nagu ikka NSVL'i statistika. Uuema vene statistika järgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja teadmata kadunutena 120 000 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 52000 ja külmunutena 9000 ja vangi langes 3100 sõdurit. Soomel tuli küll loovutada osa Karjalast ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.
kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile .Lõpuks taandusid soomlased viimsele kaitseliinile . Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad
jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid see ei takistanud Punaarmeel linna tungimast. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast
Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile.
Lõigates uuest positsioonist täit kasu, ei tahtnud Soome jääda sõltuvaks oma suure kaubapartneri valuuta kõikumistest ja hakkas taotlema oma raha. See läkski korda 1865.aastal, millal Soome sai rahaühikuks hõbemarga. Soome hõbemarga viimine hõbeda aluselt kulla alusele tähendas otsustavat eraldumist Vene keisririigi majanduselust. Aeglane, ent tulus majanduslik areng Nii nagu Soome väliskaubandus nautis Venemaal õigusi, mida Venemaal ei olnud Soomes, nii olid ka soomlased kodanikena paremas seisus kui venelased. Neis õiguslikes raamides avanes Soome tööstusel võimalus ekspansiooniks keisririigi aladele ajal, mil keisririik keskendus suurriiklikele positsioonide tugevdamisele ja imperialistlike pürgimuste lõpuleviimisele. Aeglaselt industrialiseeruva, agraarmajandusega keisririik tarvitas oma jõuvarud selle laienemisele ja suurte alade hoidmiseks vajatava sõjaväelise jõu ülalpidamiseks, mistõttu majanduslik ja ühiskondlik areng kulges aeglaselt
Sugulased Turism Eestis · Vaadates 2004.aasta turisminäitajaid maailmas, kasvas ööbimistega reiside arv 69 miljoni reisi võrra 760 miljonini ehk 10% võrra. · Sarnaselt muu maailmaga kasvas ka Eestit külastanud ööbimisega turistide arv jõudes 1,75 miljonini · Väliskülastajate kulutused Eestis kasvasid 21% · Kasvasid majutusettevõtete tulud: välisturistidelt 24% ja siseturistidelt 27% Turism Eestis Eestit külastavad: · Soomlased · Rootslased · Inglased · Sakslased · Itaallased · Lätlased · Prantslased Ülekaalus on puhkusereisijad, ärireisijate arv on mõnevõrra vähenenud. Turism Eestis Kuhu turistid lähevad: · Tallinna 56% · Mujal PõhjaEestis 8% · Pärnu 21% · Mujal LääneEesti 10% · Tartu 3,5% · Mujal LõunaEestis 2,5%
murakaid, jõhvikaid. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis). Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitud rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. TAVAD JA KOMBED PÜHAD SOOMES
põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, petersell- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad tainad on
piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud
toimunud vanemate iga-aastased ühised nõupidamised. Kirjalikes allikates kohtab juba nimetusi ,,Eesti" ja ,,eestlased". 12. Usundid muinasaja lõpul- Vägi, targad/nõiad, hing, vaimud/haldjad/jumalad, ohverdamine, ripatsid 13. EESTI- Kuni rahvusliku ärkamiseni kutsuti meie esivanemaid maarahvaks(põhiliselt balti sakslastest mõisnike poolt). Jannseni propaganda tulemusena hakati meid kutsuma eestlasteks. Venelased kutsusid meid tsuudideks, lätlased igaunlasteks, soomlased virolasteks, rootslaste esivanemad aestideks(idalased).
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 ...
aasta sama ajaga. Võrreldes 2005. aasta I poolaastaga oli Soome turistide arv 14% väiksem. Turistide hulk vähenes eelkõige Tallinnas ööbinute arvelt. ·· Kahe aasta eest Soomes korraldatud küsitluse põhjal oli Eestis käinud 76% vastanuid, üle poole vastanuid 54% oli Eestis käinud vähemalt kolm korda. Eestis käinuid on rohkem kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. ·· Tänavu augustis võtsid soomlased ette 345 000 välisreisi, neist viiendiku moodustasid Eesti reisid. Võrreldes eelmise aastaga on Eestisse reisinud soomlaste Eestis ööbimine vähenenud 29 protsenti, laevades ööbimine on vähenenud 10%. ·· Aastal 2006 ööbis Eestis 2,2 miljonit turisti, neist 1,4 miljonit välismaalast. Neist soomlasi oli 749 000. Kokku veedeti Eesti majutusasutustes umbes 4 miljonit ööd, neist 1,5 miljonit olid soomlased.
ja lippude vahetusega, annab paari lause ja efektiivse visuaalse sümboolikaga hästi edasi ajaloolise tausta. Emotsionaalselt väga mõjuv ja visuaalselt suurejooneline on lahingustseen, kus vaenlase eliitüksuse, läti punaste küttide kolonn läheneb koolipoiste hõredale ahelikule ning paiskudes lahingusse on just ähvardamas neist üle rullida, kui pea viimsel hetkel tulevad poiste selja tagant tormijooksuga valges lumeriietuses soomlased ja löövad punased lätlased tagasi. Seda tegelikult ei juhtunud. Lätlaste vastu pidasid koolipoisid lahinguid küll, aga soomlased jõudsid abiks mitte neile, vaid Kuperjanovi partisanidele Paju lahingus, millest Tartu koolinoorte üksus osa ei võtnud. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan
Andrus Kivirähk ,,Joodikute edetabel" Autori arvates ei saa ,,joodiku edetabelit" täie tõsidusega võtta sest väidetavalt on riigis tarbitud alkoholikogusest lahutatud turistide poolt kaasa viidu. Sellega mõtles autor seda, et näiteks joovad meie naabrid soomlased väga palju alkoholi ja käies Eestis turismireisil siis tarbivad nad siin ka suuri koguseid ning seega ,,ajavad nad kõik eestlaste kraesse". Veel arvas autor, et teistes riikides, näiteks Norras ja Rootsis, on viidud alkoholipoliitika äärmusliku karmuseni ning võrreldes Vahemere- äärseid riike siis ei tohiks need eestlastest väga maha jääda kunas seal tarbitakse veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik
kerele. Katsetuste näol on plaanis luua uusi lahendusi laeva keres ja materjalides. Katsetusi tehakse Soome mahakantud raketipaatidega Turku ja Helsinki. Aastatega on Soome väljatöötanud laeva klassid, mis lähtuvad just enesekaitse vajadusest ja rannajoone omapärast (k.a. saarestikud). Erinevalt maaväest ja õhuväest ei osta Soome sõjatehnikat välisriikidelt sisse vaid toodab selle ise. 90-ndatel kui soomlased plaanisid luua uut üksust eskadron 2000, planeeriti maabumisalusteks Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline lahendus oli laenatud USA-lt. Laevakere oli alumiiniumist ja komposiit materjalidest. Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme. Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade"
Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome
Kadrioru Saksa Gümnaasium SOOME TOIDUD Tallinn Soome toitude hulgas leiame rohkesti meilegi levinud toite, iidsetest aegadest alates rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu, pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem.
Leinemann, Kerge, Kallas 2008:7). 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine Umbes 67 protsenti väliskülastajatest korraldasid reisi Eestisse ise, valmisreise kasutas 21 protsenti ja ülejäänud eelistasid reisifirmade teenuseid. 2006. aastal oli iseseisvalt reisi korraldanute osatähtsus viimaste aastate suurim. Arvatavasti oli see tingitud üha odavnevast ja tihenevast transpordiühendusest Eestiga. Enim valmisreise kasutasid soomlased ja rootslased. Kõige vähem kasutasid reisifirmade teenuseid lätlased ja leedukad (Ibid:8). 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis Läbi aastate on populaarseimaks sihtkohaks olnud Tallinn, mida külastas keskeltläbi 86 protsenti turistidest. Teisel kohal oli Pärnu 15-st protsendiga. Kolmandaks jäi Tartu, mida külastas 9 protsenti välisturistidest. Populaarsed olid ka Saaremaa ja Valga (Ibid:8). 1.4 Eestis tehtud kulutused Keskmised kulutused ühe väliskülastaja kohta olid 2007
Vene keele mõju on Uurali keeltele olnud väga suur; Rahvaarv on vähenenud enam kui 10%; Kaasaegsed tööstused ohustavad traditsioonilisi eluviise; Puudub reaalne kasutus mitmes väga olulises valdkonnas: äri, poliitika, haridus, teadus; Mitmed rahvad on migratsioonilainete tulemusena laiali pillatud mööda Venemaad ning neil puudub kontakt oma rahva põhikogukonnaga; Nõrk identiteet; Interneti ja reklaami mõju; Pildid vepslased udmurdid eestlased soomlased Huvitavat https://www.youtube.com/watch?v=xxC0s9M16q0
Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe:
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666) RAHVASTIK Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%) Keskmine eluiga meestel 75,62 aastat ja naistel 80,63 aastat Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL
Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra- põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks on siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys. hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi : mustikaplaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju : mustikaid, pohli, murakaid , jõhvikaid Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis )
Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal.
Fazeri piimashokolaadi esitleti esmakordselt 1922 aastal. Sinine värv on Fazeri sümbol. Karl Otto Fazer 16. august 1866 9. oktoober 1932 Sveitsi päritolu Õppis kondiitrikunsti Berliini, Pariisi ja Peterburi mainekate meistrite juures. 1891 avas ta koos oma naise Bertaga oma esimese kondiitriäri Helsingis. Üks Soome sokolaaditootmise rajajaid. Oli ka tuntud looduskaitsja, linnuhuviline, jahimees ja kalamees. Meisterlik laskja. 2004 aastal valisid soomlased Karl Fazeri kõigi aegade suuremate soomlaste hulgas 46. kohale. Brändid Karl Fazer Geisha Amica Dumle Tutti Frutti Marianne Brändid Fazermint Liqueur Fills Sokolaadiköök Xylimax Must Leib Kodusai
Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu. 1941 tungis Soome NSVLiidule kallale ja soomlased vallutasid oma alad tagasi. Soome alistus punaarmeele 1944, ning kaotasid veel suuremad maa-alad.
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
