Vabadussõja ajal kinnistusid need kolm värvi üha rohkem rahva teadvusesse. Samas on meie lipulugu nagu üks hea põnevusromaan, sest pärast Vabadussõda ei kinnitatud seda ametlikult Eesti sümboliks ning selle saatus polnud sugugi kindel. Avaldati arvamust, et värvikolmiku sümmeetria ei sobi uue riigi sümboliks, kuna meenutab värvide järjestuselt Serbia, Vene ja Saksa trikoloori. Taheti paigutatada lipuvärvid samasuguse šablooni järgi, nagu need olid tollastel Põhjamaadel ja Soomel. Eesti rahval jätkus jaksu käia omapead ning teha nii, nagu näis loomulikum ja oli saanud tavaks, mitte võtta eeskujuks mõne teise riigi rahvussümbolite kujundust. Eriti ägedalt seisid lipu muutmisele vastu kirjamees Karl August Hindrey ja Eesti Vabadussõja kangelane, kontradmiral Johan Pitka. Vana lipu säilitamise poolt olid kõik Vabadussõjas sõdinud, sest sinimustvalge lipu all võideldes kaotasid paljud oma elu.
1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajao põhjaosas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182
Venemaa küsimus 1917. aasta sügisel tulid venemaal võimule kommunistid. Nad sõlmisid saksamaaga enne eraldi rahu, kui saksamaa alistus atandi vägedele. Nõukogude venemaad pariisi rahukonverentsile ei kutsutud, kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu venemaal. Mitmed vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada. Iseseisvus õnnestus säilitada Eestil, Lätil, Leedul, poolal ja Soomel, kuid nad pidid seda ikkagi relvaga kaitsma. Nende riikide vastupanu kommunistidele nurjas nende plaani allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. Hispaania kodusõda Hispaaia kodusõjasse sekkusid ka võõrriigid, kuna rahvusvaheline olukord oli liiga teravaks muutunud. Sõja põhjuseks oli see, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul. 1936 aasta suvel
tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks
Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944
aastani. Tolle kurikuulsa aasta jooksul see kadus. Septembri lõpul oli Eesti juhtkonnal ,,eeskujuks" kaks värsket õudus-näidet: Tsehhoslovakkia, kes ei hakanud vastu, ja Poola, kes hakkas vastu. Kummalegi ei tulnud keegi appi. Mõlemad pühiti Euroopa kaardilt olematusse. Aga Soome? Eesti otsuste ajal oli Talvesõda kahe kuu kaugusel. Pealegi ärgem unustagem, et Eestilt nõudis Stalini Venemaa alanud maailmasõja ajaks kinniseid militaarbaase, Soomelt aga laiade alade loovutamist, et Soomel säilis lootus Norra ja Rootsi kaudu läänelt abi saada, et Talvesõjas soosis aastaaeg soomlasi, Eesti oletatavas sügissõjas oleks eelise saanud paremini mehhaniseeritud Punaarmee, et Soome kaotas kahe sõja tulemusena suurema tüki oma territooriumist, kui on Eesti kogupindala. Jah, rahva oleks saanud sõtta viia ja paljud, kellelt rööviti järgmistel aastatel elu, oleksid surnud kangelasena. Meie pädevamaid militaaranalüütikuid Leo Kunnas tuli mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes (23
teistes majandussektorites. Heitmelimiidid ei ole kasutusel mh liikluses, ehituses ja põllumajanduses. Kuni 40% Euroopas kasutatavast energiast kulutavad ehitised. Ehk siis umbes kaks korda nii palju kui kulub energiat liiklusele. Euroopa ühisele energiapoliitikale soovitakse teed rajada kliima-ja energiapaketiga. Selles on igale EL-i liikmesriigile rahvuslikud kohustused, et saavutada heitmete vähendamine. Soomel tuleb muuseas vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16%. Soome hoonete energiakulutus tekitab kolmandiku terve riigi kasvuhoonegaasidest. Passiivmajad saavad vähendada kasvuhoonegaase. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava uue või remonditud ehitise kütmiseks vajatakse võrreldes tavaliste majadega umbes 70 % vähem, siis on võimalik sellise alternatiivse ehitamisega säästa märkimisväärseid energiakoguseid
Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944
lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. JÄTKUSÕDA (1941-1944) Talvesõda polnud siiski viimane sõda. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu, jäi Soome erapooletuks. Sellest
Kriisipiirkondadeks nt. Kosovo,Gruusia,Moldova,Gongo Domokraatlik Vabariik,Tadzikistan, Kõrgõztan,Kasahstan,Iraak. (Finland's participation in international crisis management, 2011) Soome kaitselahendus Soome omab tugevat riiklikku kaitsevõimet,mis tugineb üldisel kohustuslikul ajateenistusel ja territoriaalkaitse süsteemil, mille eesmärgiks on katta kogu riigi territoorium. See toimib põhi- mõttel, et Soomel oleks sõjaseisindi korral piisvalt militaarjõude. Soome arendab oma kaitse- võimet, kui riik,kes ei kuulu ühegi sõjalise liidu koosseisu ning juhindub üksnes enda sõjalis- poliitilisest arendamisest, EL-i ühise kaitsepoliitika mõõtme arengust ning muutustest,mis toi- muvad NATO-s, niisamuti muutuvast julgeolekupoliitilisest olukorrast, eriti just naaberaladel. Olenemata sellest, et Soome NATO-sse ei kuulu,osalevad nad NATO juhitud operatsioonides (nt
vahendite akumulatsioon majanduses väheneb, kusjuures säilib riigi maksebilansi tunduv defitsiit. Selle vältimiseks võttis Majandusnõukogu päevakavva ,, majanduse arengu planeerimine teatud perioodiks, et saavutada võimalikult laialdast ja ühtlast majandustõusu". Soome majanduse struktuuri on suuresti kujundanud suur punane naaber. Alguses sõjakahjude heastamise tõttu, hiljem suure kaubanduspartnerina.Raskustest hoolimata on Soomel olnud head eeldused mitmekülgse tööstuse edasiseks arenguks: rikkalikud loodusvarad, tööjõu küllus, soodus geograafiline asend. Soome Nokia Aastal 1865 asutati Knur Frederik Idestami poolt tselluloosi tehas Edela-Soomesse Tamperesse. Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, kus olid paremad ressursid hüdroelektri tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti
Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas) · RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi. Tekib huvi OMA MAA rahvatraditsioonid vastu, mis seni oli tugevalt allasurutud ja jäi prantsuse- saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel. Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt. Muusika on parim vahend rahvuslikun identiteedi taasavastamisel. Muusikaga saab väljendada Toetudes rahvaloomingule luuakse ka originaalteoseid. seda, mida sõnadega ei saa. Frederick Chopin - poola-prantsuse päritolu, elades suure osa elust eemal Poolast, kasutas oma teostes poola rahvatantsuviise Ferenz Liszt - ungarlane. Kasutas rahvuslikke rütme ning oma kodumaa Ungari mustlasstiili
tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Suhteline eelis Kaubad Riigid Eesti Soome Kala 2 4 Paber 1 6 Kala ja paberi kogused, mida on võimalik valmistada ühe tööpäeva jooksul Eestis ja Soomes Eestil on suhteline eelis kala ja Soomel on suhteline eelis paberi tootmise osas Spetsialiseerumise-eelne olukord suletud majanduse tingimustes: Riigid Kaubad Kala Paber Eesti 50 (2) = 100 50 (1) = 50 Soome 25 (4) = 100 75 (6) = 450 KOKKU 200 500
alustasid soome vastu sõja.Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke , mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukoguse sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini murda. Iga hukkunud soomlase kohta suri 4-5 punarmeelast. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 aasta 12 märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ja mõned muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased ennast tunda võitjatena:iseseisev Soome riik jäi püsima. 10Jätkusõda(1941-1944) See polnud viimane sõda Soome ja NSV Liidu vahel. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu , jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamisega. Seepeale otsustas Soome parlament 25 juunil 1941. aastal kuulutada NSV
aitama. 14.22. juunil 1941. Saksa sõjaplaan oli jõuda Venemaa põhipunktidesse, et seejärel kogu Venemaa ise kokku variseks ning see Saksa okupatsiooni alla satuks. Saksa väed jõudsid küll Leningradi, Moskva ja Stalingradi alla välja, kuid seal toimus sõjamurre ning edu pöördus Saksamaa vastu. 15.Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan, hiljem Soome ja Rumeenia. Jätkusõda oli sõda Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. Soomel oli selle sõjaga plaan saada kaotatud alad tagasi, lõppkokkvõttes aga muutusi ei toimunud. Iseseisvus säilis ning tagasivõidetud alad läksid rahu tagamiseks jälle Venemaa kätte. 1941-1944. 16.1941, pärast seda, kui Jaapan ründas Hawaii saarestikul olevat USA mereväebaasi Pearl Harborit ning kuulutas USA-le sõja. Nii kandus sõjategevus ka juba üle Vaiksesse ookeani. Pärast seda sündmust sõlmiti Hitleri-vastane koalitsioon, loodi Atlandi harta ning USA hakkas
maksustatakse juhtimiskeskuse riigis; Eesti maksulepingutes tööandja ettevõtja residendiriigis (tallink) ECONOMIC EMPLOYER kontseptsioon – oluline ei ole, millise ettevõttega on formaalne tööleping sõlmitud, vaid millise ettevõtja heaks tööd tehakse. Renditööjõud. OECD mudellepingu kommentaaride kohaselt – peaks tuluallikariigis maksukäsitlus olema residendiriigile siduv. Nt tööandja on tegelikult soome ettevõte – maksustamisõigus esimesest päevast Soomel. Kelle juhendamisel töötaja ülesandeid täidab; kes annab vajalikke materjale. Eestis – tööandjaks see, kellega on tööleping. ALLTÖÖVÕTT – Töötajate juhtimise ja järelevalve eest vastutab Eesti tööandja; maksustamine sõltuv mitu päeva välisriigis töötaja viibib; kes maksab töötasu ning kas välisriigis on PT TÖÖJÕURENT – töötajate juhtimise ja järelevalve eest vastutab välisriigi tellija, tellimuse eest vastutab välisriigi tellija; maksustamine: välisriigil
*1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. *1939. september- oktoober - Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga: 20 - 30 tuhat punaarmeelast igasse riiki *1940. juuni - Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? Soomel õnnestus säilitada oma iseseisvus, kuid ta pidi 12. märtsil allkirjastatud rahulepinguga loobuma 10% maa-aladest. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? Saksamaa eesmärk oli saada kontroll Taani väinade ja sadamate üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. 1940. aprill – Taani alistus võitluseta, Norras kestsid lahingud 10. juunini Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine?
Esialgu lootis NSV juhtkong naaberriigi paari nädalaga vallutada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus tõmbas Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud NSV sõjaväike Soomet murda. Pärast ümberkorraldusi Nõukogude sõjaväes õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Kumbki riik ei tahtnud enam edasi sõdida. 1940. aastal 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjal Maakitsus ja Viiburi linn, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda. 25. juuni 1941. aastal kuulutas Soome NSV Liidule sõda, hakkas jätkusõda. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSV Liidule kuulnud karjala alad, kui lõpuks pidid nad neilt aladelt ikka taganema. 1944. aastal sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel rahuleping. Soome säilitas taas iseseisvuse.
Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saamas. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29. augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks. Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid. 2. EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT Kõik senised Eesti Vabariigi Valitsused on vaatamata poliitilistele ja isiklikele vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna
Põhjamaad Riigikord: Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Majandus: · Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. · Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega · väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: · Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele · Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. · Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: · Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised · Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused:
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1...
30. Novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Punaarmee tõi juurde lisajõude, mille toel lõpuks murti läbi Mannerheimi liinist. Soome jätkas endiselt vastupanu, Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12. Märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 8. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Taani ja Norra vallutamine - Saksamaa eesmärgid: sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Läänemere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
1938-1940). Riigipööre oli sooritatud küll vabadussõjalaste võimuhaaramise vältimiseks, aga ,,võim hakkab pähe" ning demokraatiat ei kehtestatud ka pärast vabadussõjalaste vangistamist ja kaitseseisukorra lõppu. Nii astus Eesti II maailmasõtta autoritaarse diktatuuri riigina ning Soome demokraatliku riigina. Soome demokraatia tähendas opositsiooni olemasolu. Tõepoolest kritiseeriti valitsuse tegevust, kuid erimeelseid ei diskrimineeritud, nende kriitika pigem aitas Soomel paremaks riigiks areneda. Ainukese parteina oli kommunistlik partei (a. 1918-1944) ja kommunistide tegevus (a.1930-1944) keelatud, kuna nende tegevuses nähti ohtu Soome iseseisvusele. Samal ajal olid Eestis alates 1934.a. riigipöördest keelatud kõik parteid (al.1935) välja arvatud Isamaaliit, mis oli riiklikult heaks kiidetud ja allus võimule. Samuti valitses ajakirjanduses tsensuur, kuid opositsiooni ei suudetud täielikult allutada. Tartust, ülikoolilinnast sai opositsioonivaimu keskus
Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. GEOGRAAFILINE ASEND Soome Vabariik on riik, mis asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajaos põhja osas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja-Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud).
suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Kuidas jaguneb välisvõlg Joonisel 2 on võrdlevalt esitatud Eesti ja teiste uute Euroopa Liidu liikmesriikide välisvõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse ja selle muutumine ajavahemikus 20002006. Eesti puhul on antud ka 2007. aasta tulemused. Eesti koguvälisvõlg on suhtena SKT-sse kasvanud 20 protsendilt 1999. aastal 110 protsendile 2007. aasta lõpuks. See on juba samas suurusjärgus kui Soomel, kus 2007. aasta sügisel oli välisvõlga 110 protsenti SKT-st. Ainuüksi 2007. aastal suurenes Eesti välisvõlg veel 69 miljardi krooni võrra. Eesti puhul on iseloomulik, et välisvõlg jaguneb pooleks eraisikute ja äriühingute vahel ning riigi võetud välisvõlga on vaid 3 protsenti SKT-st. Muutused konkurentsivõimes Välispankade kaudu laenamisele tuginev tarbimisbuum on mõjutanud negatiivselt Eesti ekspordi konkurentsivõimet
Iga abiga venitatud päev teeb olukorra hullemaks ja lõppkokkuvõttes kulukamaks. Eesti sõdurite saatmine Süüria kodusõtta pole teema. Jutt käib ikka poliitilisest lahendusest. Tundub vähemalt, et Eesti poliitikud suhtuvad olukorda tõsiselt, aga samas peavad õigeks Eesti sõdurite mitte saatmist sõjakoldesse, mis on ka minu arust õige otsus. Nagu Urmas Klaas ka ütles, et jutt käib ikkagi poliitilisest lahendusest. Ka Soomel on oma käsi mängus selles loos. Kaitsepolitsei andmetel on Soomest Süüriasse lahkunud vähemalt 45 inimest, kellest 4-6 on praeguseks hukkunud ning tagasi Soome on sealt tulnud 20 inimest, kirjutab Yle. Soome tahab luua naasvate võitlejate integreerimiseks programmi Exit ning otsib praegu selle läbiviimiseks organisatsiooni, millel oleks kriisikoldest naasnute jaoks piisav autoriteet. Politsei ülesandeks jääb välja selgitada võitlejad,
kasutamisel, sest esimesel puhul oleks Eesti kasutanud sõjalist vastupanu ja seega oleks ka Nõukogude Liit alustanud sõda ja kasutanud rohkem relvajõude. Teise alternatiivi puhul oleks olnud lahendamine rahumeelne. 3. Balti riigid kaotasid iseseisvuse, aga Soome suutis selle säilitada, sest Soome tõstatas Rahvasteliidus küsimuse oma iseseisvuse osas ja Rahvasteliit osutas moraalset tuge Soomele, et nende vastupanu on õigustatud. Samuti oli Soomel suurem sõjavägi. 1941.-1942.a. II maailmasõjas Idarinne BARBAROSSA PLAAN välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada. Kuna oldi Balkanil Itaaliale abis, lükkus barbarossa edasi. · 22.06.1941 Esimene pealetung Nõukogude Liidule. Rängad tagajärjed Nõukogude Liidule. Saksamaa jõudis Stalinist ette. Eesti pääses Punasest terrorist ja lootis et neid päästetakse sakslaste poolt.
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu. Norra ja Rootsi aga ei lubanud läbi oma territooriumi Ingl. ja Pr. Poolt kavandatud ekspeditsioonikorpusi. Rootsi jäigi Talvesõja lõpuni Soome suhtes ebasõbralikuks. Soomel aga jäi vajalik abi saamata. 14.dets.1939 visati NSVL välja Rahvasteliidust Talvesõja alustamise pärast. 12.märtsil 1940 kirjutati alla Moskvas rahule. Soome kaotas üle 10% oma aladest: kogu Karjala maakitsus koos Viiburi, Viiburi lahe ja saartega, Käkisalmi (Laadoga järve lääne-ja põhjakallas), Sortovala, rida saari Soome lahesl äksid Nõukogude Liidule; rendile anti Nõukogude Liidule 30 aaastaks Hanko poolsaar. Lepingus oli veel teisigi tingimusi
Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Talvesõda Aeg: 30.november 1939 13.märts 1940 Koht: Ida-Soome 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ja rahu kestis 105
Põllumajandus on Soomes hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Soome veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Soome müüb välja ka elektrit. Soomes kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Soomel õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Soomes on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Soome väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90%
punaarmee saamatus tõmbas stalini vallutusplaanile kriipsu peale.Nad ei suutnud Mannerheimi liini läbi murda,seda tegid nad alles siis kui Stalin oli vahetand välja väejuhi ja kasutand lisajõude. Kogu Soomet ta vallutada ei julgenud kuna soomele lubas appi tulla Suurbritania ja Prantsusmaa. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida,kuna kartsid et nende maad muudetakse suurriikide vahelise sõja tandriks.Algasi rahuläbirääkimised,1940a. 12 märts sõlmiti Moskva rahuleping. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsu ja Viiburi linna kuid neile jäi alles iseseisvus. Jätkusõda(1941-1944) Kui Saksamaa ründas 1941a juunis NSVL jäi Soome erapooletuks,kuid siiski alustasid NSVL lennukid Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.jun 1941a. kuulutada NSVL sõja.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSVL kuulunud Karjala alad.Kui punaarmee 1944a. pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.19.sept
Eestis siiski püsima iseseisvusaja lõpuni. 1920 tunnistasid Eestit Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et ühtset mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921 saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. Neile järgnesid teised riigid, näiteks USA 1922. 1921 võeti Eesti Rahvasteliitu. Eesti suhetes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Vabadussõja ajal ja hiljemgi oli Eesti-Soome uniooni ideel Eestis lai poolehoid. Kuigi Eestil polnud Soomele suurt midagi anda, saadi seal aru, et Soome julgeolek sõltub ka Soome lahe lõunaranniku olukorrast. Hiljem mõisteti, et Balti riikide seisund on ebastabiilne ja liit nendega ähvardab Soome julgeolekut. Kõige lähem ja vahetum oht Eesti iseseisvusele lähtus Venemaalt. Eesti suhted idanaabriga
Eestlased punaarmees Referaat 2015 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile..................................................4 Eestlaste valikud teises maailmasõjas......................................................................5 Eesti laskurkorpused................................................................................................. 6 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus.....................................................................6 8. Eesti Laskurkorpus............................................................................................ 8 Punaarmee taas Eesti piiril....................................................................................... 9 Kokkuv...
seotud otseselt SKP langemisega kriisiaastatel. Kõige teravam kõikumine oli Leedul, kus see oli 2007. aastal 0,87 ja juba 2009. aastal 1,13. Suuruselt teise kõikumisega oli Läti, mille baaskasvutempo oli 2003. aastal 0,95 ja 2009. aastal lausa 1,17. Neile järgnes Eesti, kus liikumine toimus sarnaselt Leeduga, kuid väiksema varieeruvusega. 2007. aastal oli baaskasvutempo Eestis 0,87 ning 2009. aastaks oli see 1,04. Ka Rootsil ja Soomel esines kõikumisi, kuid juba palju väiksemaid kui Balti riikidel. 8 Kokkuvõte Eesti hariduskulutuste tase SKP suhtes on vaadeldavas aegreas omajagu kõikunud. Hariduskulutuste taseme kõikumist on põhjustatud enamasti SKP kõikune. Autor tõi välja ka tabeli, kus on kirjas Eesti SKP aheldatud väärtus, mis näitab väga hästi seost SKP suuruse ja hariduskulutuste taseme vahel SKP suhtes
programmi Suurbritannia, kel on kavas asendada kõik vanad gaasjahutusega reaktorid uute, efektiivsemate ja võimsamatega. See näeb ette rajada 4 TJ ja teises etapis veel 6-8. Ka Eestis on astutud esimesi samme tuumaenergia kasutuselevõtuks. Valitsus kiitis mullu heaks energiamajanduse arengukava aastani 2020, mis käsitleb esmakordselt ka tuumaenergeetika arendamist Eestis. Ja ka uuel Riigikogul seisab lähiajal ees tuumaenegia kasutuselevõtu alase seadustiku vastuvõtmine. Soomel on see olemas juba pea 50 aastat. Seoses 2008.a. lõpus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel vastuvõetud kliima ja energiapaketile, mis näeb ette 2020. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 20%, energiatõhususe suurendamise 20% võrra ja energiavajaduse katmise 20% osas taastuvate energiaallikatega. Ega meil teist alternatiivi polegi peale tuumaenergia, kui tahame järgida EL liikmeks astudes vastuvõetud kohustusi. Aga
miinimumaastad, et ka sealt pensioni teenima hakata. Pensionisüsteemid on Euroopa riikides väga erinevad, aga ühe põhimõtte panevad paika ELi määrused, küi inimene töötab ühes liikmesriikidest vähemalt aasta, tekib õigus selle riigi pensionile, Kui töötada vähemalt aasta igas Euroopa Liidu riigis, siis on võimalus saada pensionit tervelt 28 erinevast riigist. (Pensionikeskus) Paljudel Euroopa Liidu riikidel, näiteks Soomel on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping mitmete teiste riikidega, mis võimaldab inimesel, kes on töötanud nii Soomes kui ka mõnes riigis, millega selline leping on sõlmitud, saada pensionit mõlemast riigist. Nad saavad taotleda üheaegselt mõlema riigi pensionit. Kui aga riikidel selline leping puudub, on vajalik inimesel endal välja selgitada, kas on üldse võimalus saada pensionit mõlemast riigist ning kui on siis teisest riigist pensioni saamiseks seda ise sealt riigist taodelda
Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping ( ), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. [redigeeri]Sõjategevuse laienemine Talvesõda Soome sõdurid 12. jaanuaril 1940 Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa
Mõned koolkonnad väidavad, et rahvusvahelistes suhetes omavad mitteriigid tänapäeval suuremat tähtsust kui riigid (nt. ÜRO julgeoleku otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Sama lugu EU, NATO, ka katoliku kirik). Kõige mõjukam koolkond - sõltuvuse teooria. Kasutavad nn. ämblikuteooria metafoori - maailm on omavahel seotud ja see väljendubki sõltumises. Toota tuleb seda, mis on kõige kasulikum (nt. kas tuumajaama on Eestile vaja, kui Soomel, Rootsil ja Leedul juba on?) Kujutab maailma kui teatud majandussüsteemi. LIEO - Liberal International Economical Order. Jaguneb: WTO (World Trading Organisation) [Endine GATT (General Agreement of Trade and Treaty)] IMF (International Monetary Fund) WB (World Bank) Esindajad Keohane & NYE Seisukohad: 1) Neoliberalism Seletab maailma läbi koostöö
Ühtlasi tähendas see orienteerumist Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kuna just need riigid etendasid Rahvasteliidus juhtivat osa. Rahvasteliidust rahutagajat ei saanud, sest Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja ning NSVL heideti välja. Kollektiivse julgeoleku poliitikat tabas täielik läbikukkumine. 7 SUHTED TEISTE RIIKIDEGA Eesti suhtes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Eesti-Soome suhteid varjutas salajane piiritusevedu Eestist Soome, autoritaarse korra kehtetamine Eestis, baaside leping ja Eesti valitsuse käitumine Talvesõja ajal. Üldiselt olid Eesti- Soome ametlikud suhted ratsionaalsed ja kohati isegi jahedad, mitteametlik läbikäimine hõimurahvaste vahel oli seevastu väga elav. Eesti ja Soome tegid edukat sõjalist koostööd Soome lahe kontrollimisel.
Selle eredam kuju oli Mussolini Põhjamaad Riigikord: Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Majandus: Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused:
rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil
vastupanu. Punaarmee ei suutnud suurele ülekaalule vaatamata kuidagi läbi tungida Karjala kannadele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarmee oli sunnitud peatumailm muutus külmaks, neile tundmatutel maastikutel ümber piirati ja hävitati. Mindi abijõude tooma, kuid Soome jätkas vastupanu. Soome poolele oli tulnud Inglismaa ja Prantsusmaa, see sundis Stalini Soome vallutamisest loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu, Soomel tuli loovutada Karjala maa ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. IX Teine maailmasõda Poola purustamine MPR-ga sai Hitler vabad käed Poola purustamiseks, hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. Sept 1939 sõda kuulutamata kallale. 3. Sept 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja GBR Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud.
Kuna Jaapan ei ekspordi põllumajandustooteis, siis ei kuulu ta kuhugi maailma esimeste eksportijate hulka. 9.5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Jaapanis esinevad suured üleujutused, mis võivad saagi rikkuda. 9. Metsamajandus ja metsatööstus 9.1 Kui suurel pindalal kasvavad metsad Jaapanis. Jaapanis on metsamaa all 67%. See on väga suur protsent, kui veel arvestada, et Jaapan on väike saareriik. Kõige suurem metsamaa protsent on Soomel 76%, siis tuleb Rootsi 68% ning siis ongi Jaapan oma 67%. 9.2 Mis tüüpi on Jaapanis kasvavad metsad ja millised on peamised puuliigid? Jaapanis on kolm erinevat tüüpi metsi. On parasvöötme okasmets ja segamets ning niisked lähistroopilised metsad. Puuliikidest on levinumad bambused, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. 9.3 Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? 16
Balti riikidele sarnase lepingu sõlmimiseks avaldati survet ka Soomele. Kuna Soome oli demokraatlik riik, siis tuli arvestada avaliku arvamusega, nii asus Soome läbirääkimisi venitama. NSV Liit vastas sellel provokatsioonidega piiril, ning süüditustega, et Soome on neid rünnanud. 30. novembril 1939 ületas Punaarmee piiri ilma sõda kuulutamata, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, ka maailma avalikkus oli kaldunud Soome poole ning 12. Märtsil sõlmiti rahu. Soomel tuli loovutada Karjala ja anda ära Hanko sõjaväebaas, kuid Soome iseseisvus jäi püsima. 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 1940 Balti riigid püüdsid täita baaside lepingut, kuid NSV Liit ei pööranud lepingutingimustele suuremat tähelepanu. Avalik arvamus Eestis toetas Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust, see aga ei takistanud sadadel eestlastel põgenemast Soome. Lõpuks oli Soome sunnitud NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 1940.a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti
Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed.
septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa. Septembri lõpuks tuli poolakatel alla anda. Saksamaa ja NSV liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ja Poola jagati nende vahel ära, Leedu anti NSV liidu mõjusfääri. 1939. alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu. Soomel õnnestus võita sõda, aga nad pidid andma Nõukogude Liidule Karjala maakitsuse. Punaarmee okupeeris ka Baltimaad ja võttis ära Bessaraabia, mis liideti ka NSVL-ga. 1940. kevadel vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi. Seejärel võeti käsile sissetung Prantsusmaale ning Saksamaa poolel asus sõtta ka Itaalia(Prantsusmaa alistus). Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks riigiks, mis võitles Saksamaa ja Itaalia vastu ning Hitler plaanis võtta ette
Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ühine motiiv ääretu ürgookean (esineb ka Piiblis) Loomisele eelnev ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu Soomel ja Indial on seos muna ülaosast saab taevas ja alaosast maa; Ilmatar vastab jumal Brahmale Maailm on munast alguse saanud (näiteks Egiptus, semiidi ja kreeka loomismüüdid) 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? Lohetapmise müüt on indoeuroopa rahvaste mütoloogias üsnagi tüüpiline. Ka leidub väljaspool indoeuroopa rahvaste areaali, näiteks Mesopotaamias, sumerlastel, assüürlastel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
