"soomel" - 116 õppematerjali

Soome ida ja lääne vahel

Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“  Kari Suomalaise karikatuur  SISEPOLIITIKA  Sotsiaaldemokraatlik Partei  Rahvuslik Koonderakond  Keskusta (Keskpartei)  Rootsi Rahvapartei  Kommunistlik partei  Roheliste erakond  Soome parlamendihoone  Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi  Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON  Paasikivi-Kekkoneni joon  Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik, et mitte kahjustada suhteid Nõukogude Liiduga  1948. aastal sõlmitakse Soome ja NSV Liidu vahel leping  Paasikivi-Kekkoneni poliitika hea pool  Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled  Karikatuur „Finlandiseerumine“  SOOME JA MUU MAAILM

Lühiülevaade Soomest

SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib

Talvesõda

väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Relvajõud olid väga ebavõrdsed: Soomel oli 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit Nõukogudeliidul oli 1 000 000 Punaarmee sõdurit, 3000 tanki, ja 3800 lennukit. Sõda peeti 105 päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad Soome piirialad. Märtsis alustati Moskvas rahuläbirääkimisi, kuna Soomel puudusid selleks hetkeks igasugused laskemoona ja muud relvavarud vaenlase tõrjumiseks.

Pärast II maailmasõda

9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani

Soome ja Niger

Soome on riik Põhja-Euroopas, millel on maismaa piir Rootsi ja Venemaaga ning mereline piirnevus Eestiga, Niger on merepiirita riik Aafrikas, mis jagab maismaapiiri Mali, Liibüa, Alžeria, Tšaadi, Nigeeria, Benini ja Burkina Fasoga. Soome asub geograafiliselt soodsamas kohas kui Niger. Arenenud riigina on Soome spetsialiseerunud metsandusele, IT-le, masinatele ja elektroonikale ning põllumajanduse osatähtsus riigis on väga väike. Soomel on pikk rannajoon ja palju siseveekogusid, mis soodustavad ka kalapüüki ja vesiviljelust. Sisemaa- ja arenguriigina puuduvad Nigeril sellised võimalused, põllumajandus hõlmab üle poole riigi osatähtsusest. Nigerile on iseloomulik omatarbeline kasvatus, eksporditakse ja imporditakse vähe. Kalandus on seal samuti üsna algeline, kuna puuduvad rannikujoon ja ressursid. Püütakse kohalikest jõgedest ja Tšaadi järvest. Kõrbelise kliima tõttu on ka mullad

Soome ajalugu

1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen

www.haigekassa.ee Vajaminev arstiabi ei ole tasuta ­ maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) Soome tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Kokkuvõte Lähtudes eelnevast kirjutatust võib väita, et Soomes on palju kallim elu kui Eestis. Palgad on palju kõrgemad ja mõngingad kaubad odavamad ja ka kallimad. Soomel ja Eestil on sõlmitud erinevaid lepinguid, mis soodustab eestlasel Soomes elamise natukene kergemaks. Soomel on väga palju makse, mida nad maksavad ja on üsna suured kuigi Eesti ei maksa paljudki seda, mis maksab Soome. Muidugi on Soomel väga palju makse, mida peavad sealsed elanikud maksma ja need on üsna suured. Eestis see eest pole niipalju makse ja elamine on odavam, kuid elu kallim st palgad väiksed toit/kaup kallis.

Euroopa rahvad ja riigid

riik oli neutraalne ja see oli majanduslilikult kasulik: sõdivatele riikidele sai müüa põllumajandustoodanguid ja toorainet. Erinevalt Lõunamaadest kasutati Põhjamaades liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid. Linnad arenesid kiiresti kaubanduse ja tööstusega, külades kujunesid varakad väikeomanikud. Nendes maades toimisid stabiilsed põhiseadusele rajatud liberaalsed reziimid, mis arenesid demokraatia suunas. Keisririigis oli Soomel eriline staatus: seal ei kehtinud sõjaväe kohustus, Soomel oli oma rahasüsteem. Belgiale ja Hollandile tekitas probleeme nende geograafiline asend, sest nad paiknesid rivaalitsevate rantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa vahel ja nad olid pidelvalt sõttakiskumise ohus ning pidid panustama riigikaitsesse nagu naabrid. Euroopa kõige vasem piirkond oli Balkani poolsaar. Balkani maades puudisid Euroopa tüüpi ühiskondlikud struktuurid

Film "Sulg"

Soomet ja Eestit ühendab hõimutunnne oleme ju sugulasrahvus . Sama on ka Soome ja Rootsi puhul . rootist tuli üle 1000 vabatahtlikku tuli võitlema Soome Vabadusõtta manerheimi väkke. Rootsi soovis ennast kaitsta Karjala maakitsisel rajajõel. Rootsil olid kindlad plaanid kaitsealaks koostööks soomega. Valitsused andsid vabad käed Rootis ja Soome armede tegevuse planeerimiseks. Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan varasemast ajast ühistegutsemiseks Eestiga Soome lahel vastasena nõukogude liit. Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht ­ muidugi lääne suunas

Kahe linna kliima võrdlus

Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja ­ Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid

Kahe pealinna kliimavõrdlus

Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja ­ Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid

Talvesõda ( slaidid )

9A 1 2.Sisukord 19.Sõja tagajärjed 3.Sõja algus 20.Sõja tagajärjed 4.Eellugu 21.Sõja tagajärjed 5.Eellugu 22.Sõja tagajärjed 6.Eellugu 23.Kaotused 7.Eellugu 24.Kaotused 8.Relvajõud Talvesõjas 25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse t...

Soome rahvastik

Venemaa. Rahvastikupüramiid on soomlastel hetkel 4. ehk rahvastiku vananemise etapis. Püramiidil on näha, kuidas umbkaudu eani 60 on kõik enamvähem stabiilne ning seejärel püramiid kahaneb, mis annab sellele enamvähem lameda tipu. See viitab vananevale rahvastikule. Soomes ei esine kuigi suuri probleemi, kuid nii mõnigi väiksem probleem. Näiteks, mis ka Eestit puudutab: Soomes paljud firmad üritasid teha maksupettust, kuid see saadi kätte ning Eesti rahandusministeerium aitab Soomel neid likvideerida. Või siis samuti on ka tulnud üksikuid kaebuseid eestlastelt soomest, kuidas neid tööl nö ,,nööritakse", küll aga minu arust on see pigem töötaja enda kohustus tutvuda ka eelnevalt lepinguga, kui ta tööle asub. Allikad: http://migrationsmap.net/#/FIN/departures http://migrationsmap.net/#/FIN/arrivals http://tarbija24.postimees.ee/3900513/soome-toole-lainud-eestlannasid- nooritakse?_ga=1.77835538.742976588.1476812039 http://majandus24.postimees

Soome referaat.

...............................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soome paikneb Põhja- Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337 030 km² , sellest vett 31 560 km² ja maad 305 470 km². Pindala kasvab 7 ruutkilomeetrit aastas.

Soome majandus

SOOME  Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik.  Pindala 338 434,7 km2  Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753  ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995  Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999  Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013  teenuste sektor (70,4%)  tööstussektor (26,9%)   põllu­ ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%).   Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group,  TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum,  Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT,  Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto,  Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres.   Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes  on metalli­ ja elektroonikatööstus ning metsa­,  tselluloosi­ ja paberitööstus.  Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi,  Venemaa ja Saksamaa ning peamised  impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA  Jäiga eelarvepoliitika...

Soome suusatamise ajalugu

Suusatada tuleb matkasuuskadega, jalas peavad olema saapad või kummikud. Muid piiranguid korraldajate poolt ei ole. Suusatamise oskus oli 1950ndal aastal pea et igal soomlasel selge, nii kooli kui ka tööle suusatati sel ajal. Kui inimesed alustasid elama linnades ei olnud enam suusatamine tööle ja kooli enam nii vajalik, aga nad jäid seda tegevust armastama ja nii tekkis neile suusatamisest kõva harrastus. Samal ajal hakkas ka Soomel hästi minema rahvusvahelistel suusavõistlustel. Suusatamine on olnud sport juba pikka aega. Esimesed murdmaasuusatamine võistlused toimusid Tyrnäväs ( Põhja-Soome, Oulu lähedal ) 23 märtsil 1879 aastal. Nn. ühe pikkuste ehk tänapäeva suuskadega suusatati 1800 aasta lõpus jääl uisutamise stiilis. Murdmaa suusatamise võistlused viidi Tahko Pihkala algatusel mere ja järve pealt maastikule 1902. Uisutamise stiili suusatamine oli tagasi 1980 aastal.

Rootsi loodusvarad ja energiamajandus

Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Rootsil on ka suured kalavarud

Essee: Talvesõda

Soome valitsus oli nõus ostma kõikvõimalikke relvi. Saksamaa leppis Rootsiga ja Soomega kokku oma sõjaväe läbiviimsi nende riigist vastutasuks lubas saksamaa müüa soomele relvi. 1941 aastal oli Soome tähtsaim kaubanduspartner Saksamaa 90 %-ga, samuti tekkisid suhte Saksamaa ja Soome sõjaväelaste vahel ja Soomele avaldati Nõukogude Liidu ründamise plaan. Sellega saadu aru et Soome ei saa jääda enam neutraalseks ja asus toetama Saksamaad ja valmistus sõjaks. Soomel oli parem varustus kui Talvesõja ajal ja rohkem mehi. Soome ainus eesmärk sõjas oli ttastade piir mis oli enne Talvesõda. 22 juuni 1947 kell 15.15 algas rünnak. Soomlased ei rünnanud Nõukogude liitu ja teatasid et sõltumatu riigina ei sekku nad võitlusesse juhul kui neid ei rünnata. 25 juuni hommikul andis Nõukogude lennuvägi vastulöögi mille alla kannatasid peamiselt tsiviilelanikud. 10. Juulil alustasid Soome Karjale armee kindral Erich Heinrichs suurpealetungi

Eesti väliskaubandus 1994 - 2006

Soome, Saksamaa ja Suurbritannia. (Eesti Vabariigi... 2017) Sealt edasi tekkisid suuremad muutused peale taasiseseisvumist, 1991. aastal. Alates aastast 1992 kehtis Eestis fikseeritud vahetuskurss. Samal aastal muutus ka Eesti väliskaubanduse geograafiline jagunemine radikaalselt. Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis. Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid teoreetiliselt suutnud neist võitu saada, sest sõjaline potentsiaal oli neil suurem kui Soomel, kes hakkas NSV Liidule vastu ja säilitas iseseisvuse. Kuid kahjuks puudus kolme balti riigi vahel praktiline sõjaline koostöö. Eestil ei jäänud muud üle kui valida see variant, mis NSV Liit pakkus ja lubada baasid sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks

Kordamisküsimused - Euroopa Liit

2. Me oleme väike riik 3. Meil on võimalik taotleda rahastamist erinevate arenguprojektide jaoks Euroopa regioonide omapära. MAJANDUS!!!!!!! Mitut riiki läbib Doonau jõgi? Nimeta need. Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Serbia (7) Mis on Lätil sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: loodus, kultuur, majandus, ajalugu, linnad, pinnamood, kliima Erinevused: keel, valuuta, majandus (energia saamine Mis on Soomel sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: ajalugu, valuuta, keel, majandussuunad Erinevused: aluspõhi, põllumajandus, arengutase majanduses, Soome pole NATO liige, ajalugu, riigikeelte arv Euroopa Liidu väikerahvad Liivlased- Läti Saamid- Soome, Rootsi, Norra, Venemaa Flaamid- Belgia Normannid- Prantsusmaa Bretoonid- Prantsusmaa Gaelid- Britannia Kõmrid- Wales Katalaanid- Hispaania Baskid- Büreneed Mustlased- Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria Riigid ja loodusnähtused

Teine maailmasõda 1

piirimuutustega . 2. Millega põhjendab NSV Liit oma tegevust? V:NSV Liit põhjendas oma tegevust sellega,et Soome ründas hoopis Venemaad mitte vastupidi . 3. Kas NSV Liidu põhjendused on tema tegu õigustavad? Selgita, miks Sa nii otsustasid: V:Ei , kuna esiteks NSV Liit valetas piiritüli kohta ja ,et Soome kavatseb Venemaad rünnata . 3. Selgita, miks võib Soome Demokraatlikku Vabariiki pidada ebaseaduslikuks? V:Kuna Soomel ja Venemaal oli eelnevalt sõlmitud mittekallaletungileping ja,kuna Soomlased polnud nõus Venemaa ettepanekuga piiri muuta ja Soome sõjaväebaase ehitada siis süüdistas NSV Liit Soomet ,et Soome suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogudue võimu,Soome lükkas selle tagasi ja piirimuutus jäi ära,mis pidanud olema kui see väide oli õige . 5. Tõesta, et antud juhul on tegu agressiooniga. Lükka NSV Liidu õigustused ümber ja näita, et

Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas

Soome Punaimpeeriumi juhid lugesid Soomet, nagu ka teisi läänepoolseid piiririike, oma ajutiselt kaotatud aladeks juba alates Vene kodusõja päevist. Soome ja Nõukogude Liidu vahel peeti 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini Talvesõda. Talvesõda lõppes Moskva rahulepinguga. Sõja alustas Nõukogude Liit. Soome loovutas sõja tulemusel oma alasid Nõukogude Liidule, kuid nende võimuses jäi neil õigus säilitada oma iseseisvus. Võrreldes Balti riikidega läks Soomel hästi, kuna sai ainsana säilitada oma iseseisvus. Ma imestan, et tal nii läks, kuna hiljem astus ta ikkagi NSVLi vastu välja. Rootsi, Taani ja Norra Rootsi, Taani ja Norra jäid kõik Teises maailmasõjas neutraalseks. Kuigi tegelikult on Rootsi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas palju vaieldud. Rootsi oli terve sõja aja Saksa mõju all, kuna Rootsi sidemed teiste riikidega lõigati vahelt ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga

Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal

 NSV Liidu ja Saksamaa sõprusleping · 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping · Lepinguga Poola riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. · 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu ja muutis sellega lepingu kehtetuks.  Talvesõda · Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel ,Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist.  NSVL vallutused ­ NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt MPR paktile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid ­ 1940. aasta juunis hõivati Eesti, Läti ja Leedu ning

Ajaloo KT- Teine maailmasõda

ohjeldada. 3) Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Hitler sõjavägi vajas rakendust. 5. Mis riigid olid teise maailmasõja alguses sõjategevuses edukamad? Põhjenda. Saksamaa, kuna sai Poola endale, neid ei suudetud peatada selle vallutmises. 6. Mis riigid osalesid talvesõjas? Mis tulemusega see lõppes? Saksamaal ja Soome vaheline sõda /Soome soovis iseseisvuda/. Lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. 7. Kuidas lõppes teine maailmasõda? /Kirjelda teise maailmasõja viimase aasta sündmuseid/ Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945 USA sõjalaeva Missouri pardal, sellega lõppes ka teinemaailmasõda. Teisemaailmasõja lõpu aasta oli kirev. Saksamaa kaotas ära kõik Poolalt okupeeritud alad

Talvesõda

Soome Vabariiki need sündmused kõigutasid ja lõppkokkuvõttes jätsid ka näo kaardil, kus oli peale seda 10 protsenti riigi pindalast teise valitsuse kätes. Vaadates dokumentaalset filmi oli väga hästi näha rahvuse suhtumist, millest eriti ergsalt oli näha valitsuse tööd. Sõja jooksul said tuntuks väljendid: soome sisu ja molotovi kokteil. Sammuti täiendas taktikaraamat uue ja väärika peaktükiga - motti ehk Talvesõja vaim. Sellegipoolest ei oleks olnud võimalik soomel seda sõda võita kuid see avas nii mõned silmakirjalikkust täis silmad tegelikkusele.

II Maailmasõda

tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Teine maailmasõda algas, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. 1939 a. 30.nov alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nim Talvesõjaks. Soomel küll õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi loovutama 10% oma territooriumist. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukoguse Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 aasta sügisel sõlmiti kolme riigi vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada alati. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim. Nendel aladel hakati

Konfliktianalüüs

Allikas: Postimees Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast 23. oktoober 10:42 Eile riigikogule tuleva aasta riigieelarvet tutvustanud ning õhtul ETV saates «Foorum» osalenud rahandusminister Jürgen Ligi jagab oma muljeid Facebooki lehel taaskord talle omase teravusega. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid - kokku neli tükki kolmelt autorilt saate teemast ja aastaarvust sõltumata. Eelarve on hulga inimeste tohutu hingega töö, tulemus on iga kord erinev, aga ühe tunniga võib selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib k...

Soome

20 000 Eksportkaubad paber, masinad, kemikaalid, metallid, puit Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. (joon. 4). Administratiivselt jaguneb Soome 12 lääniks, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel

Ajaloo kontrolltöö küsimused ja vastused

iseseisvuse. Ühiskonnas algasid muutused ja venestamine pidurdus. Muutusi pidurdas peaminister Stolõpini tapmine revolutsionääride poolt. 4 seletage miks suutis tsaarivalitsus 1905 a. rev. järel püsima jääda Sõjavägi jäi valdavalt tsaarivõimule truuks ja tegutseti organiseerimatult. Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad. Toetuti vene erakondadele ja peti peavaenlaseks saksa elanikkonda. Leedus nähti aga Saksamaas toetust Venemaa ja poolakate vastu, oli võtnud suuna iseseisvumisele. Riia oli tööstuslikult kõige enam arenenud. Leedu oli põllumajanduslikum.

Külmsõda 1945.a

Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel.Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine. Majanduslik- olla teistest parem. Sõjaline- tuumapommide ja tavarelvade tootmine. · Lääneriikide eesmärgid: Kommunismi tõrjumine. Saksamaa taasühendamine. · NKLi eesmärgid: Maailmarevolutsiooni tagant tõukamine. Sõjast saadud territooriumide kinnistamine

SOOME

Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju. 6% elanikkonnast on rootsikeelne, sest seitse sajandit oli Soome Rootsi riigi koosseisus (12. sajandist aastani 1809). Soome sai iseseisvaks Venemaa 1917. aasta revolutsiooni järel. Sellest ajast on riigikorraks olnud vabariik. Soomel on 200-liikmeline ühekojaline parlament, valimised on iga nelja aasta järel. Riigi majandus on kaasaegne ja konkurentsivõimeline ­ telekommunikatsiooniseadmete tootmisel ollakse maailmas juhtrollis. Peamised ekspordiartiklid on telekommunikatsiooni- ja masinaehitusseadmed, paber, tselluloos, puit, klaas, roostevaba teras ja keraamika. Soome karge põhjamaine ilu on inspireerinud paljusid kunstnikke, sh heliloojat Jan Sibeliust ja arhitekt Alvar Aaltot

Ajaloo mõisted ja sündmused

Soome lükkas selle tagasi. Nüüd alustas NVS Liit teravat kihutustööd Soome vastu. 1939.aasta novembris süüdistas NSVL Soomet selles, et Soome olevat tulistanud NSV vägesid. NSVL alustas Soome vastu sõda. Kahe kuu jooksul ei suutnud Nõukogude sõjavägi läbi Mannerheini liini murda. Prantsusmaa ja Inglismaa kavatsesid saata Soome abiväge ning Stalin oli nõus rahulduma vähemaga. Algasid läbirääkimised ning 1940. aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Viiburi linn ja Karjala maakitsus. Iseseisev Soome riik jäi püsima. Stalingradi lahing 1942.-1943. aastal toimunud lahing Stalingradis Saksa väe ja Punaarmee vahel. Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2

Eesti korvpalli minevik

01.04.1922.a. asutati TKSÜ ja 14.12.1923.a. Eesti Käsipalli Liit. Tähtsamad isiksused: võimlemisõpetajad August Soodla, Voldemar Resev-Resel ja Lebedev sõjakoolis, kes mängu Eestisse tõid. Aga ka need noored, kes 1920.-ndal olid esimeses mängus osalejad ja kelledest Herbert Niiler kõige tõsisemalt mängu kiindus. Trenniti ja mängiti pelgalt huvist ja uudishimust. Füüsiline lähedus Tsaari-Venemaa rüpes St. Peterburgile, kust mäng tuli Eestisse. Nii hästi ei läinud muide Soomel, kes oli Tsaari-Venemaa pealinnast umbes sama kaugel, kuid korvpall jõudis Soome alles 1930-ndate aastate lõpus ja oli pikki aastaid Eestist maas. Korvpallipuu Peterburist toodud istik idanes meie oludes hästi ­ eriti vastuvõtlikud olid koolinoored. Arvan põhjuseks üldise kultuuritaseme, eriti juba tekkinud spordikultuuri taseme olemasolu. Eestlaste hingelaadile oli see algusaegade korvpall meelepärane, kus vastase üle võit tuli saavutada

Ligi ja Ossinovski konflikt

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert LIGI JA OSSINOVSKI KONFLIKT Referaat Õppejõud: Raine Linnas, MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1JÜRGEN LIGI POSTITUS..........................................................................................4 1.1Toomas Hendrik Ilvese avaldus.............................................................................5 2ARVAMUSED..............................................................................................................6 2.1Ossinovski arvamus............................................................

Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned

kergemini valitsetavad ja seetõttu ei käitutud nendega nagu baltlastega. Järeldub, et valitsetavate piirkondade lähedus teineteisele ei ole määrav võrdsete reeglite ja õiguste koostamisel valitsejavõimudele. Samuti tuleb välja, et Baltikumi rahvastest rahuarmastavam ning ettevaatlikum on Leedu, mis võib olla ka põhjus, miks praegu too riik on Eestist ja Lätist arengult mahajäänum. Kindlasti on aga kõigil neljal rahval: Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul ajaloost palju õppida! Kasutatud kirjandus: 1) M.Laar, L.Vahtre Lähiajalugu I 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome#Ajalugu 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Baltimaad

Ujumine

Hissamutdinova viiel korral. Üldvõidu distantsidele.”Martti Aljand imestas, et tagamiseks piisas kõigest neljast jõudis juba praegu rekordini. Temagi ei meeste esikohast, need tõid Martin valmistunud tugeva treeningutsükli vahel Viilep selili- ja Aleksandr Baldin eriti võistluseks. “Õed on oma saavutustega rinnuliujumistes. Ilmselt muutunuks lati kõrgele seadnud. Püüan sellest üle pilt otsustavalt, kui Soomel teinuks hüpata,” märkis ta.Hissamutdinova korjas kaasa näiteks 100 meetri vabaujumise selgi korral koore rinnuliujumistes, kuid maailmameister Hanna-Maria tema treener Tiit–Urmas Reiter peab Seppälä. hoolealust ka teistes ujumisviisides võimekaks. “Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il Riho Aljand: Eesti rekord pidigi proovin ka kompleksujumist, pole ma veel

Põhjalik kokkuvõte 2. maailmasõjast

23. augustil 1939)] 17.sept  Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried.  28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt.  30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln)  Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole.  1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940  Saksamaa ründab Taanit ja Norrat.  Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling.  Rahvareetja – kollaboratsionist.  Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla.  Itaalia astub sõtta.  Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt  Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla

Energeetika

veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9. Joonisel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsus elektri tootmises. Kirjuta iga diagrammi juurde vastav riik. 1. Prantsusmaa 2. Poola 3. Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele  Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest

Teine maailmasõda - slaidid

Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei

Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist

Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal, ei kutsutud Nõu- kogude Venemaa esindajaid Pariisi rahukonverentsile. Kui Venemaal puhkes relvastatud võitlus enamlaste ja nende vastaste vahel, toetasid Antandi riigid viimaseid.Mitmed Vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada (nt Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Ukraina, Lääne-Armeenia). Eestil, Lätil, Leedul, Poolal ja Soomel õnnestus oma iseseisvus relvade abil säilitada ning 1920. aastal sõlmis enamlik Venemaa nende riikidega rahulepingud. Näiteks Eesti Vabariik sõlmis Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu. Siinjuures tasub meeles pidada, et poolakate, leedulaste, lätlaste, eestlaste ja soomlaste vastupanu aitas nurjata bolsevike plaanid allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. 1922. aasta lõpuks suutsid enamlased oma võimu kinnistada Ukrainas, Valgevenes ja Kaukaasias

Peale teist maailmasõda

Nõukogude Liit nõudis soomelt ,,sõjakurjategijate"(poliitikud)üle kohtumõistmist. Sõjahüvitised NSV Liidule tuli tasuda tööstustoodetega. Kohustus maksta sõjahüvitisi sidus Soome tööstuse ja põllimajanduse idapoolse turuga, kuid ka pärast hüvitiste tasumist jäi idaturg väliskaubanduses tähtsale kohale. Soome üritas kaitsta oma iseseivust, hoides NSV Liiduga häid suhteid. Kartes pahameelt valmistada Moskvale, hoidus Soome tihedast koostööst Läänega. Soomel tuli nii mõnigi kord taluda idanaabri sekkumist oma siseasjadesse. Põhjamaad ja Eesti Sõjajärgsetel aastakümnetel on Põhjamaadel olnud eestlaste jaoks suur tähtsus. Nõukogude Liidu eest põgenes Läände kümned tuhanded inimesed, paljud leidsid uue kodu Rootsis. Põhjamaad toetus oli Balti riikidele iseseivuse taatamisel väga oluline. Kõige esimesena tunnistas iseseiva riigina Eestit Island. Pätast iseseivumist 1991.a hakkasid sidemed Eeesti ja Põhjamaade vahel kiiresti tugevnema

Keskkonnaprobleemid Euroopas - tekst

valgusstamisest ja kasutatavate seadmete energiaga varustamisest. Oluliselt panustavad meie jalajälge ka kaupade ja teenuste tootmine, töötlemine, transport ja hilisem käitlemine. Süsiniku ringlust on täiesti võimalik kontrolli alla saada, kui igaühe ökoloogilise jalajälje näitaja oleks mitte rohkem kui 1,5 tonni. 2011 seisuga on Eesti ökoloogiline jalajälg 5 ja 6 vahel, võrdluseks on Soomel see 4.8 ________________________________________________________________________ Meil kõigil on võimalus jalajälge oluliselt vähendada. Iga 2 minuti jooksul annab Päike Maale rohkem energiat kui me aasta jooksul tarbime. Klaasuste paigaldamine kaminale võib vähendada korstna kaudu väljuvat soojuskadu 50%. Lääneriikides moodustab keskküte 60% kodude CO2 emissioonist. Iga temperatuurikraad, mille võrra soojus termostaadil väheneb,

Soome maa ja ajalugu

See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 ­ 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu 6. Rahvuslik koosseis. Vähemusrahvused. *Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. *Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest ­ Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil

NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas

Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik

II MAAILMASÕDA

· 20. Seleta ja kirjelda järgmiste mõistete sisu: · München ­ Münchenis sõlmiti kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa. · Ansluss ­ Austria liitmine Saksamaaga · Kummaline sõda ­ sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud · Warssavi ülestõus ­ saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi · Talvesõda ­ sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala piirkond · MRP ­ mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel · Jätkusõda ­ sõda NSV liidu ja Soome vahel peale Talvesõda, NSV liidul oli plaanis Soome vallutada · Holocaust ­ juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades · 21. Millega said tuntuks Mannerheim ja Rommel? · Mannerheim - soome sõjaväe ülemjuhataja, juhtis vägesid Talvesõjas

II MAAILMASÕDA

toimunud 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? Warssavi ülestõus – saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Jaapan, Slovakkia, Soome Talvesõda – sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala 17. Millal ja kus avati II rinne? piirkond Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal MRP – mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid:

Teise maailmasõja sõjaline tegevus

Teise maailmasõja sõjaline tegevus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suu...

Sammhaaval uue sõjani.

alla. Al 17 juunist 1940 olid baltiriigid okupeeritud · Soome talvesõda- Molotov-Ribbentropi ning kaotanud iseseisva riigi tunnused.21 juuni lepingu kohaselt kuulus Soome NSV Liidule. liikusid meeleavaldajad tallinnas kadriorgu Peale Poola jagamist ja Baltimaade alistamist presidendi lolli ja nõudsid uue valitsuse võttis Stalin ette soomlaste vallutamise. Soomel ametisse seadmist.Päts nimetas ametisse kästi loovutada alasid ja sõlmida Venemaaga valitsuse eesotsa J.vares-barbaruse. 14-15 juuli vastastikuse abistamise leping, kuid Soome 1940 lavastati balti riikides lükkas nõuded tagasi. Seejärel alustas NSV Liit parlamendivalimised. 21 juulil kokkutulnud ägedat pealetungi. Soomet süüdistati NSV nukuparlamendid kuulutasid balti riigid

II maailmasõda

Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitilne olukord 1930-ndatelaastatel. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer.  Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.  Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak Jaapanile · Jaapan ründab USA-d. Miks