7 Mõjukaimaks tööks kirjamehena kujunesid 1976. aastal trükivalgust näinud "Hõbevalge" ja kaheksa aastat hiljem ilmunud "Hõbevalgem". Nendes teostes ühendas Meri oma oskused ajaloolase, literaadi ja ideoloogina ning sõnastas rahvuslikku identiteeti tugevdavad arusaamad, millele toetus hiljem ka tema poliitiline tegevus. Erk poliitiline närv ilmnes samuti aktiivses tegevuses hõimusilla ehitamisel Soomega ja emakeelde tõlgitud maailmakirjanduse teoste valikus. Laulva revolutsiooni aastatel lülitus Lennart Meri aktiivse kultuuritegelasena poliitilisse tegevusse, andes kaaluka panuse vabanemisperioodi mõttetihedatesse aruteludesse loomingulistes liitudes ja mujal. Tema tolleaegne kõne eestlaste lootusest ja rahva eksistentsiprobleemidest pole oma aktuaalsust kaotanud tänaseni. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.
Just transiidimaa 11 positsioon oleks põhjuseks, miks Eestis loodaks nende firmade filiaalid. See looks kindlasti täiesti spetsiifilise keskkonna ka innovaatiliseks tegevuseks. Kui Eesti aga jääb suhteliselt ühepoolselt eelkõige Lääne suunal avatud maaks, hakkavad ilmselt domineerima väiksemad, eelkõige Skandinaaviamaadest pärit investeeringud ning toimub integreerumine eelkõige nende maadega, eriti Soomega. Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika kujundamisel peab tingimata arvestama, et konkurentsivõime kui selline ei ole määratud konkurentidega analoogilise olukorra tekitamisega, vaid konkurentidega võrreldes teatud tegurite eelisarendamisega. Eesti innovatsioonipoliitika ja üldse majanduspoliitika põhjendatud kujundamisel tuleb kindlasti lähtuda suhteliselt madala arengutasemega väikeriigi seisundist tulenevatest iseärasustest: * Masstootmise eeliste puudumine
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pron...
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
Judenits.1919.a. võitsid sõja siiski enamlased.Valgete lüüasaamise põhjused olid nende enda vead ning tegevuse kordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed.Valged ei soovinud tunnustada riikide iseseisvust, enamlased olid selleks valmis.2.veebr 1920 sõlmiti Tartus rahu Eestiga, järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega. Nõukogude Venemaa rikkus need esimesel võimalusel. 18.TALURAHVASÕDA Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis vabade nõukogude moodustamist. Ukrainas tegutsenud anarhist ,,batka" Mahno Musta lipu all võitlevad kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui punaste ridadesse.Vastavalt vajadusele liitus Manho ühe poolega ja siis teise poolega.Seejärel reetsid punased oma senise liitlase ja hävitasid Manho jõud 1921.a.
Sindi Gümnaasium Tori Sõjameeste Mälestuskirik Kodu-uurimistöö Autor: Geidy Jõgiste 10a. Klass Juhendaja: Lembit Roosimäe Sindi 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 Kiriku taastamise eesmärk..........................................................................................................5 Mälestusplaadid .........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 .............................................................................................................................
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
Balti hertsogiriigi loomisest ei tulnud midagi välja, sest novembris 18. november 1918 lakkas Saksa keisririik olemast. Compeigne'i vaherahu sätestas, et Saksamaa peab väed okupeeritud aladelt väja viima. Võim läks uuesti eestlastele, kuid sedagi ei saanud kohe teostada, sest Nõukogude Venemaa alustas 1918 pealetungi. Venemaal oli samal ajal kodusõda, nad lõid tagasi Antanti interventsiooni ja sõditi ka Läti, Leedu, Poola ja Soomega. Eesti vabadussõda on üks vabadussõdadest, mida endised tsaari- Venemaa alad Nõukogude Venemaa vastu pidasid. Vabadussõda Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruar 1920. Vabadussõda algas Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile. Miks rajati kommunistide poolt ETK Eesti Töörahva Kommuun? Rajati selleks, et jätta teistele riikidele mulje, et tegu on Eesti aladel toimuva kodusõjaga, kus Venemaa abistab Eesti Töörahva Kommuuni kodanliku valitsuse vastu. ETK
Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883.
järgnesid lätlased 13 %, rootslased 11 %, sakslased 7 %, venelased 4 %, leedulased 4 % [11] 2010. aastal tehti Hiiumaale 134 971 sisekülastust, mis võrreldes 2008. aastaga oli ligikaudu 12000 külastust vähem - sisenõudlus vähenes nii 2009. kui 2010. aastal. [11] Hiiumaal tegemist kahe turuga Eesti ja Soomega kuna nende majutatute osakaal on kogu turust 84%. Nagu tabelist näha võib on Eesti elanike ööbimisega sisereiside arv kokkuvõttes suurenenud 17 600 inimese võrra ehk 98% võrra. Siseturistide arvu suurenemist võisid mõjutada Hiiumaa kättesaadavuse paranemine (paranenud praami- ja lennuliiklus). Tabel 1. Hiiumaad külastavate siseturistide arvu muutumine 2006-2011. EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID --- Sihtkoht, Aasta ning Kvartal
·22.06.1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu ·Punaarmee tungis Poolasse, edasi Varssavi poole ·01.08.1944 a. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse saada oma rahvusliku valitsuse ·see ei sobinud Hitleri plaanidega: peatas Punaarmee pealetungi ning lootis sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda ·purustatud väegrupi Mitte, tekkis Punaarmeel võimalus anda hoop ka väegrupile Nord. Rahuleping Soomega, Saksamaa taganemine, Kuramaa ,,kotti` ·Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja enamikust Lätist ning tõmbuda kaitsele nn Kuramaa ,, kotti`` ·Punaarmee oli jõudnud Ida Preisimaa piirini ·1944 a. suvel jõudsid Nõukogude väed rünnata Soomet, murdes Mannerheimi liini, kuid sõjajõud jäi purustamata. ·1944 a. septembris sõlmis Soome vaherahu NSV Liiduga ·1944 a. sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil
Õppustel olevate sõdurite keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning 4 punaväelast saanud surma ja 9 haavata. Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi ja soovis, et Soome vabandaks ja viiks oma väed 20 25 km piirist läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid piiride muutmisest. 28. novembril teatas Vjatseslav Molotov, et Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungilepingu Soomega (1932 sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel mittekallaletungileping, mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks). Päev hiljem katkestas Nõukogude Liit Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted. 30. november 1939 heitis Rahvasteliit NSV Liidu RL liikmete seast välja kui agressori. Sõjakäik Soome Vabariigil oli 1939. aastal välja panna 9 diviisi ehk 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit. Sõja jooksul suurenes lennukite arv 287ni
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2)
Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karja keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome. Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud
Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest. Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik. Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj. Tsunft Manufaktuur * käsitööliste ühing * käsitöönduslik ettevõte * üks inimene teeb asja * toodetakse rohkem, tööjaotus liinitöö valmis * esimene Glashütte klaasimanufaktuur Hiiumaal, Rootsi ajal
Samuti esitati laulupeol vene riigihümn. Ühendrkoorid olid juhatatud J.V. Jannseni ning A.Saebelmanni poolt, puhkpillid D.O.Wirkhaus poolt. Koore tuli üle eesti (Tallinna Estonia seltsi meeskoor, Kursi, Tartu, Jõhvi, Peetri, Tarvastu jne). Laulupeo kõnedest on meelde jäänud J. Hurt, kes rõhutas õppimist ning suunas inimesi asju tõsisemalt võtma. Laulupeoks saadi luba aga kahe aastaga ning laulukogumin läks trükki alles mõni kuu enne pidu. Tänu headele suhetele Soomega sattusid siia läbi Koidula, Jannseni ja Jakobsoni soomlaste laulukogusi. Koos saksa heliloojate kirjutatud lauludega toimusid mõjutused esimese laulupeo repertuaaris. 8)Venestamisajajärgu laulupeod IV – VI. Kuidas saadi luba taolisi üritusi korraldada? II rida laulupidu.tartu.ee/muuseum/ Viimane tsaariaegne laulupidu kui märk rahvuskultuurilise iseseisvuse sünnist. 1)Millised muutused olid toimunud 41. aasta jooksul Eesti muusikakultuuris. ÕP. lk. 90.
Vabariigi iseseisvust, otsustas Eesti valitsus järele anda ning sõlmis 28. Septembril 1939. aasta oktoobris lepingu, mille kohaselt toodi Eestisse Punaarmee üksused. Pärast Nõukogude armee saabumist baasidesse ja sõjalaevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamatesse ei olnud Eesti enam sõltumatu riik. Analoogilised lepingud surus Nõukogude Liit peale ka Lätile ja Leedule. Vastastikuse abistamise pakti üritati sõlmida ka Soomega, kuid kuna Soome juhid ei uskunud, et Nõukogude Liit kõiki varaseimaid lepinguid rikkudes Soomet tõepoolest ründab, lükkas Soome need nõudmised tagasi. Järgnes Nõukogude Liidu rünnak ning Talvesõda, kus Soomel raskete kaotuste hinnaga õnnestus oma iseseisvust kaitsta. (M.Laar 2015). Eestlaste valikud teises maailmasõjas 4 1941
Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927. aastal lavastas ta tummfilmi ,,Noored kotkad". Järgnevatel aastatel valmisid õppe- ja dokumentaalfilmid ,,Noorsõduri esimesed päevad", ,,Gaas! Gaas! Gaas!", ,,Meie läänerannik ja saared", ,,Kas tunned maad...", ,,Kihnu" jt. 1932. aastal koostöös Soomega valmis esimene helimängufilm ,,Päikese lapsed". Aastal 1933 suundus Theodor Luts Soome, kus tegutses 14 operaatorina mitmes ettevõttes. Teise maailmasõja lõpus põgenes ta koos oma naisega Brasiiliasse, kus Theodor Luts 24. septembril 1980. aastal suri. Tema sünnikuupäeva ajal toimuvad alates 1996. aastast Theodor Lutsu filmipäevad. ENSV perioodil Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925
laensõnul. (Õispuu, 1983) Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri- kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi esimesel poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Karjala keel ei juurdunud kirjakeeleks ning kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus.
Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. NSV Liidu agressioon Baltikumis 1939. - 1940. a Endise Vene impeeriumi territooriumi taasokupeerimine. Poola idaosa vallutamine sept 1939. Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939: 20 - 30 tuh punaarmeelast igasse riiki. 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 NSV Liidu Talvesõda Soomega Nov 1939 - märts 1940. Sõda Mannerheimi liinil Karjala maakitsusel. Helsingi pommitamine. NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust. 12.03.1940 rahuleping Soomega: NSVL liitis Karjala maakitsuse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks Saksamaa sõda Euroopas: Taani ja Norra vallutamine 1940
NKVD (1922), selle juurde loodi GPU ülesandeks võitlus spionaai ja banditismiga. GPU juhiks sai alguses Derinski (surmani) ja Menzinski. Sõjaväereform sõjaväge vähendati, selle kõrvale loodi territoriaalsed miilitsaüksused. 5. Aasta jooksul said seal väljaõpet piirkonna kutseealised. 1925 tagandati Trotski. Välispoliitika, kuni 24. Aastani usuti maailmarevolutsiooni puhkemisse. Selle aja jooksul sõlmiti ainult Tartu Rahu Eestiga (1920) ja rahu Soomega. Peale nende kahe ei sõlmitud ühtki lepingut. 1922 peale Genoad sõlmiti Rapallo leping. 1924 hakati sõlmima diplomaatilisi suhteid SB, Pr., Hiina, Rootsi, Itaalia, Austria, Kreeka, Norra, Taani ja Mehhiko. 1933 diplomaatilised suhted USAga. NLiidu moodustamine 20ndal aastal oli endise Nõukogude Venemaa pinnal 6 nõukogude vabariiki: 1. Vene Föderatsioon 2. Ukraina Nõukogude Vabariik 3. Valgevene Nõukogude Vabariik 4. TagaKaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia, Azerbaidaan)
oli kohati 40/1-le) tegi imet kui suutis vastu pidada nii tohutule ülekaalule. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala Kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Ilm läks väga külmaks, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Maailma avalik arvamus asus Soome poolele ja Prantsusmaa&Suurbritannia valmistusid saatma abivägesid Soomele appi, seda arvesse võttes otsustas Stalin märtsis 1940 sõlmida rahu Soomega Eesti lennuväljadelt hakkasid startima punalennuväe pommitajad et Soome linnasid pommitada. Sellega halvenesid Eesti-Soome suhted, kuna Eesti valitsus ei teinud seda märkamagi. Eesti rahva enamuse poolehoid kuulus muidugi vennasrahvale, milletõttu sajad Eesti noored liikusid salaja üle jää Soome et astuda Soome kaitsele. Eesti okupeerimine 1940 Hitleri Saksamaa kiire edasitung Euroopas, pani kiirustama ka Stalini. Kasutades
teiste oluliste projektide rahastamisele. Seetõttu on ka küllaltki loomulik, et Eesti soovib oma positiivset netoeksporti hoida ning on valmis küllaltki suuri investeeringuid kohalikku põlevkivienergeetikasse tegema. Eksport on otseselt seotud ka Eesti põhivõrgu ja lähinaabrite võrkude vaheliste ühenduste hulgaga. Seega omavad ekspordile mõju varem tutvustatud Nõukogude Liidu ajal rajatud ühendused Venemaa ja Lätiga, kui ka Euroopa Liidu toel rajatud Estlinki merekaabel Soomega. Euroopa Liidu aktiivne soov Baltikumi energiasaart Põhja- Euroopaga integreerida on andnud positiivse lisa Eesti võimalustele energiat eksportida. Seetõttu annab Estlink 2 merekaabli rajamine lisa nii Eesti energiaekspordile, kui tõstab ka Skandinaavia hüdroenergia impordi abil taastuvenergia osakaalu Eesti energiatarbimises. Oluliseks langetatud poliitiliseks meetmeks Venemaast sõltuvust vähendada on ka vastuvõetud otsus LNG terminali ühises rajamises Soome, Läti ja Leeduga
vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas NSV Liit Jaapanile sõja ❧ 6. august 1945 heideti tuumapomm Hiroshimale ❧ 9. august 1945 heideti tuumapomm Nagasakile ❧ 2. september 1945 alistus Jaapan ja lõppes Teine maailmasõda 19. veebruar – 26. märts 1945 Iwo Jima lahing Pariisi rahukonverents 1945–1946 ❧ 10. veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega ❧ kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume ❧ Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, kuid hakati sisse nõudma reparatsioone ning võeti ära Ida-Preisimaa ja teised alad ❧ 8. september 1951 kirjutati alla rahulepingud võitjariikide ja Jaapani vahel (välja arvatud NSV Liit) Nürnbergi protsess 1945–1946 ❧ Rahvusvaheline tribunal natslike partei-, riigi ja sõjaväejuhtide üle kohtumõistmiseks
aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Oslos elab 2010 a seisuga 1,422,442 inimest. Elanikke: 629 313 (2013) Geograafiline asend: Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).Naabriteks on veel 1 ka Taani (lõunast) ja Island (läänest). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barents merega. Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on
Eesti talud olid, kes kasvatasid piimakarja, või tootmine, arenes esimene piimatööstus. III1928-1930 rahareform, rahaühikuks sai kroon, majandus oli kõrgperioodis põlevkivi tootmis algus. IV 1931-1933 Majanduskriis V 1934-1940 uus majandus tõus mis järgneb majanduskriisile. Riik hakkas majandust reguleerim, loodi riiklikud aktsia seltsid. Eesti või,-liha,-muna eksport. Eestist kujunes välja tööstus riik, oli täiesti võrreldav Soomega Eesti välispoliitika oli rahvusvaheline tunnustus ja pääseda rahvaste liitu. Nõukogude riik oli esimene kes tunnustas Eesti iseseisvust, 190 suvel tunnustas Eestist Itaalia ja Portugala, Pärsia (Iraan), Kolumbia ja Paraguai ei tunnustanud selle tõttu et oli väike ja suur Venemaa oli kõrval, suur riigid ei tahtnud vene impeerimumi lõhkuda. 1921 tunnustavad meid Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Kõige hiljem tunnustas meid usa 1928. Rahvaste liitu võeti 1921. septembri. Eesti
miljonit muukeelset ning kohalikke olusid mittetundvat inimest. Migratsioon kasvatas jätkuvalt Kirde- ja Põhja-Eesti linnu, mille venekeelne elanikkond saavutas üha suuremat ülekaalu eestlaste üle. Rahva elujärg paranes sulaperioodil kõigile möödalaskmistele ja valearvestustele vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...
vineeri aastas ÄP 04.12.2006) oleks käivitunud takistusteta. 2006. aasta algul Tallinnas vineeri tootmise lõpetanud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat tootis aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006). Puitplaaditööstuses on märkimisväärne asjaolu, et Eesti on olnud üks maailmas kiiremini kasvava tootmisega riike viimastel aastatel. Puitplaaditoodangu maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna. Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. (Varblane et al.2003) Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
tunnustuse. See tähendas kollektiivset tunnustamist Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani ja Belgia poolt. USA tunnustus saadi aastal 1922. Liidud 1920. aasta augustis- septembris osalesid viie riigi ( Baltimaad, Soome, Poola) delegatsioonid Riia lähedal Bulduris, et sõlmida sõjalis-poliitiline liit. Kuid Poola ja Leedu vaheliste tülide pärast ei viidud seda plaani ellu. 1920. aasta lõpul soovis Eesti Soomega sõjalist liitu, kuid Soomes polnud sellel liidul küllalt toetajaid. Et kiiremas korras mingi liiduni jõuda, sõlmisid Eesti ja Läti 7. juulil 1921 omavahelise kaitselepingu, kuid seda ei ratifitseeritud. 1921. aastal õnnestus Eestil astuda Rahvasteliidu liikmeks. 1925. aastal sõlmiti Locarnos kokkulepe, kus Saksamaa tunnistas oma läänepiiride muutmatust ja lääneriigid andsid neile omapoolse garantii. Niisugune kokkulepe innustas püüdlusi nn
valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil.Euroopa Liidu loomine on seotud II maailmasõjaga. Idee sai alguse Euroopa rahvaste soovist välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö vaid kuut riiki ja hõlmas peamiselt kaubandust ja majandust. Täna kuulub Euroopa Liitu 25 riiki 450 miljoni elanikuga ning koostöö hõlmab paljusid inimeste igapäevaelu otseselt mõjutavaid valdkondi. Samuti liitus Rootsi Euroopa Liitu koos Austria ja Soomega aastal 1995. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Põhikirjale kirjutas alla 50 riiki.2003.a suvel oli ÜRO-s juba 191 riiki , kuhu kuulub ka Rootsi liitudes aastal 1946. Rootsi on ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (World Trade Organization- WTO) 1.jaanuarist 1995. WTO asutati 1948aasta algul , kui Üldine Tolli- ja
mittetundvat inimest. Migratsioon kasvatas jätkuvalt Kirde- ja Põhja-Eesti linnu, mille venekeelne elanikkond saavutas üha suuremat ülekaalu eestlaste üle. Rahva elujärg paranes sulaperioodil kõigile möödalaskmistele ja valearvestustele vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. 11
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Eesti kui transiit- ja sihtriik. Eesti kui inimkaubanduse transiitriigi kohta on antud erinevaid hinnanguid. Osad intervjueeritud eksperdid leidsid, et Eestit ei saa transiitmaana käsitleda, kuna Ida- Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse minekuks ei ole vaja tulla läbi Eesti, kus piirivalve on tehniliselt enam arenenud kui mitmetes teistes endistes sotsialismimaades. Samas väitsid mitu eksperti vastupidist, kuna Eestil on hea laevaühendus Rootsi ja Soomega. Varasemalt avaldatud analüüsides võib leida kinnitust arvamusele, et vähesel määral on Eesti ka transiitriigiks Ida-Euroopast Läände (vt näiteks JHU SAIS 2003). Alaealistega seotud juhtumeid uurimuse käigus välja ei tulnud. Sihtriigina nähakse inimkaubanduse kontekstis Eestit enam, kuna Eesti majanduslik olukord on mitmetest Ida-Euroopa riikidest parem. Alaealiste Eestisse kaubitsemise kohta tuli intervjuudest esile vaid üks juhus, mis puudutas ka ajakirjanduses kajastamist
Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd. 7) Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu. 8) Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud oli kallis ja raskemini kättesaadav ning seda oli raskem sepistada.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. ...
omavalitsustes Punased võitsid, kuigi valgeid oli rohkem, sest o valgete kindralid tegutsesid erinevatel aegadel o valgete kiindralid tahtsid saada kõik VM valitsejateks, ei olnud nõus kokkuleppeid tegema o nii punased kui valged tegid laiaulatuslikku terrorit o punastel oli keskvõim, valgetel mitte o neil oli Punaarmee Kodusõjast räsitud Lenini valitsus hakkas lepinguid sõlmima väikeriikidega (Tartu rahu 1920, leping Soomega 1917 ja Lätiga 1918) Enamlased võitsid kodusõja, aga nende olukord jäi ebakindlaks seda komplitseeris talurahvaliikumine -> talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist, ei tahtnud ühe partei võimus, samas ei toetanud ka mõisnike tagasitulekut 1920 lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, mille lõpuks hõivas Punaarmee
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav
4 Eksamiks: Eksam Python(1989) Eksam– Eksamalgas ABC järeltulijana, 2.0 release 2000 with full garbage collector and unicode support, 3.0 released 2008, backwards compatible html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d, Linux = Minix-inspired kernel for GNU netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser usenet Eksam- Eksam php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development päevalehed Eksameestis Eksam– Eksam1995 Eksam- Eksam Eesti Päevaleht Tanel Tammet, etc www.zzz.ee
Joonis 6. Vähe- ja hästilagunenud turba varus 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning 6,774 tonni nafta ekvivalenti. Suurte turbavarudega riik on ka Rootsi. Seal toodeti 2017. aastal turvast 112,556 tonni. 16 Joonis 7
(1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine:
kuid need näivad märksa kauem aegavõtvat. Läbirääkimised Kongoga said alguse 24. juunil 2008 ning on veel käimas. Esmased arutelud toimuvad jätkuvalt mitmete riikidega ning Libeeria ja Vietnam on arvatavasti kaks järgmist riiki, kellega hakkavad aset leidma ka VPA läbirääkimised. (Launch FLEGT negotiations EU - Congo (Brazzaville)) 11 Maailmas Sarnaselt Eesti ja Soomega on ka mujal maailmas laialdasi probleeme metsamaterjali ja puittoodete seaduslikkusega ning peamiselt on see tingitud maksudest, seadustest ja poliitikast mis on suunatud looduliku taastuvenergia maksimaalselt ökonoomsele ärakasutamisele. Mitte, et selline vaatenurk oleks vale, kuid see on tekitanud paljudele ettevõtjatele ja ettevõtetele probleeme maksimaalse kasumi saavutamisel ning see on pannud neid leidma erinevaid viise oma kasumi saavutamiseks
Aines keskendutakse õpilase arengule. Lähtutakse eelkõige sellest, mida õppimisega saavutada tahetakse (Kirch 2011: 3). Taanis nagu Eestiski on kehaline kasvatus samuti kohustuslik kõigis kooliastmetes. Jooksvaid hinded kehalise aktiivsuse eest aga ei panda, hinnatakse hoopis õpilase huvi õppimise vastu. Kuna õpilase huvi numbrites väljendada ei saa, kirjutavad õpetajad hoopis hinnanguid (Kirch 2011: 3). Saksamaal esineb kehaline kasvatus sarnaselt Soomega tantsuna. Tants ise on tihti valikaine (Kirch. 2011: 4). Kokkuvõtteks võib öelda, et endine arusaam, et õpilaste kehalise kasvatus peab olema suunatud heale sooritusele ja kõrgetele sportlikele tulemustele, on muutnud. Hetkel orienteerutakse pigem õpilaste osavõtule sportlikust liikumisest ja tegevusest (Kirch 2011: 4). 11 2. Metoodika ja valim Uurimistöö tegemisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivseks
○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus: ● Riiklik sekkumine– ettevõtteid asutati riigi ja ettevõtjate koostöös; ● Tööstuse kasv; ● Ekspordi kasv; ○ tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa; ○ toiduained, puit, tekstiil; ● Heaolu tõus– elatustase võrreldav Soomega. Rahvastik: ● Rahvuslik koosseis: ● Linnastumine: ○ 82% eestlased; ○ 68,5% maal; ○ 8% venelased; ○ 1,5% sakslased. ○ 31,5% linnalises asulas. ● Hõivatus: ○ 60% põllumajanduses; ○ 18% tööstuses. EESTI KIRJANDUS ALATES 1940NDATEST. Tagalakirjandus: ● 1941
Vastuolu Juhana ja soomlastega. Erik mõistis Juhana surma, aga ta viidi Rootsi vanglasse hoopis. Kaunis aeg õukonnas läbi. Rootsi oli samal ajal sõjas ka taaniga. Erikul lõi hullumeelsus välja. Nägi igal pool vaenlasi. Ühel hullushool vabastas ka juhana ja ta naise vangist. Need olid nüüd mestis kolmanda venna Karliga. Lükkasid Eriku troonilt. 1568-92 kuningas Juhana. Erik vangi, osa ajast oli Turu vanglas. Lõpuks ta mürgitati. Tema pere saatus seotud Soomega. Tal oli suhe sõjamehe tütre Karin Maunusetütrega, kes oli 15- aastane ja seisusele mittevastav, aga erik kuulutas ta kuningannaks. Juhana kinkis talle Satakunta maakonnas väikese mõisa. Sündis poeg Gustav, aga see põgenes Venemaale ja suri. Kui Juhana oli kuningas, siis suhted Poolaga head, aga Venemaaga halvad, sest seal oli tsaar Ivan Julm, kes tahtis Juhana naist omale. 1570-1595 sõda Venemaaga. Pika viha aeg. Juhana saavutas võite ja nimetas end vahepeal
sovetiseerimine ja etniline puhastus. Poola elanikud saadeti Siberisse, Nõukogude Liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Samal ajal hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele nõudes punaarmee baaside rajamist territooriumile. Baltiriigid jäädes rahvusvahelisse isolatsioonitsooni pidid järele andma. Septembris . Oktoobris sõlmiti vastavad lepingud ja Punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis baaside luba, kuid Soome keeldus. Novembri lõpus 1939 tungis Nõukogude Liit Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda. Kallale tungi eest Soomele heideti Nõukogude Liit Rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks sai Soome küll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
