Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti
kohtadesse. Isiklikult olen töötanud ühes ehitusettevõttes ja peale seda pikemalt transpordiettevõttes. Minu kogemus näitab, et just ehitusvaldkonnas on rohkem tähelepanu pööratud tööohutusele ja riskihindamisele. Eestil on Teet Gross aga veel pikk maa minna kui teemaks on tööohutus, järelvalve ja ennetamine võrreldes näiteks meie põhjanaabri Soomega. Küll aga oli ehituses kasutusel mitmed tööohutust tagavad vahendid, näiteks vastav tööriietus, kiivrid, kindad ja muu selline. Transpordiettevõttes, töötades autojuhina pöörati sellistele asjaoludele vähem tähelepanu. Muidugi, võrreldes ehitusega, on kulleritöös esmatähtis auto tehniline korrasolek ja turvalisus. Õnneks selles osas pretensioone töötajatel ei esinenud, kuid tööl tuli ette ka raskete esemete tõstmist ja liigutamist. Oli ka üks olukord,
Kahe viimasega võrreldes on Eestil kahtlemata vähem aega olnud majanduslikult ning kultuurselt areneda. Tihtipeale osutab mõni näpuga riikide nagu Rootsi ja Soome peale, kiites nende majanduspoliitikat, üldist heaolutaset ning hüvitisi, rääkimata miinimumpalgast ning pensionist. Justkui oleks tegu paradiisiga, kus elu on tuhat korda parem võrreldes siinsega. Mõnes aspektis võib see tõepoolest tõde olla, kuid arvestama peab palju tegureid. Eestil on vedanud naabritega, vähemalt Soomega. Ajapikku on saadud palju tuge skandinaavlastelt, nagu näiteks põhjariikide pankade kaudu. Eesti Panga ebastabiilsuse perioodil sekkusid tugeva fundamendiga Skandinaavlaste pangad, mis lõid korda majja Eestis. Nendega kaasnes krooni tugevnemine, mille tagajärjel eesti majandus kokkukukkumist ära hoiti. See kõik on tore, et Eestis on valitsevateks pankadeks välismaised, kuid kuidagiviisi peab ka oma majandust ehk eksporti suurendama. Ühel päeval, kui välismaa investorid otsustavad
eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar Purekkari neem
Rootsi Kuningriik rootsi keeles Konungariket Sverige Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka.
juuni langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga. 5) Lahing Britannia pärast, plaan ,,Merelõvi" 4. Talvesõda, NSV Liidu laienemine. 1) Talvesõda. NSV Liit pidas peale Balti riikide ka Soomega läbirääkimisi baaside lepingu küsimuses. Kuna Soome ei olnud nõus sellisele lepingule (vastastikuse abistamise lepingule) alla kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine, süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov
Rahvastiku kasv (2008): 1,3 Keskmine oodatav eluiga naised: 83 aastat (2008): mehed: 78 aastat 2 Asend, piir ja suurus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 3 Pindala
Tegelikult juhiti meie riiki Moskvast. Eestil ei olnud 1939. aastal eriti palju võimalusi. Üks nendest oleks olnud alustada ühist sõda koos teiste Balti riikidega. See oleks toonud kaasa kaotusi, ka võimaliku iseseisvuse kaotuse. Seega oleks sõda olnud mõttetu(siinkohal ei taha ma sõda mingil moel ülistada, kõik sõdimised on mõttetud.). Riik oleks oma rahvast ilmaasjata tapnud. Teiseks võimaluseks oleks olnud sõdida koos Soomega. Kuid NSV Liit tegi selle võimatuks, blokeeris mere ning alustas sõjategevusega. Kolmas ning minu arust ka kõige mõistlikum võimalus oli lihtsalt leppida olukorraga ning sisendada endale :" Ükskord me võidame kunagi niikuinii!"Kahju, et seda aega niivõrd kaua pidi ootama. Mati Vinne 12.b
Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09.1939, - Saksamaa ründab Poolat 17.09.1939, - NSVL kallaletung Poolale. 30.11.1939 NSVL alustab sõda Soomega 10.05.1940, Belgia ja Hollandi vallutamine 17.06.1940, - Punaarmee tuleb Eestisse 22.06.1940, - Prantsusmaa alistus Saksamaale 14.-15.07.1940, - Riigivolikogu valimised 6.08.1940, - Eesti NSV astub NSVL perre 22.06.1941, - Saksa väed ründasid NSVL 7.12.1941, - Jaapan ründab Pearl Harborit 6.06.1944, - Normandia dessant 2.04.1945, - Berliin kapituleerus 8.05.1945, - Saksamaa täieliku kapituleerumise akt. 6.08.1945, - Hiroshima tummapomm 9.08.1945, - Nagasaki 2.09
H. Hess 1987 suri. Peale protsessi aktiveerus juutide organisatsioon Gwissentali selts - eesmärk otsida üles need, kes on süüdi juutide vastases genotsiidis. Genotsiid rahvuse teadlik hävitamine. Karl Linnas, Harry Männi. San Francosco 1945 Loodi ÜRO ühinenud rahvaste organisatsioon. Eesmärk riikidevaheliste probleemide rahumeelne lahendamine ja omavaheline koostöö. Pariisi rahukonverents 1945-1947 Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. 1951 teine San Francisco konverents Rahuleping Jaapaniga, sellele Jaapan alla ei kirjutanud, sest 6. aug 1945 ja 9. aug 1945 heitsid Jaapanlased Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. Tegelikult ei ole siiani sõlmitud II MS aegne rahuleping Saksamaaga. II MS lõpetamine. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. Sellega lõppes sõda Euroopas. 2. sep 1945 kapituleerus Jaapan. Sellega lõppes II MS. Sõjas sai kannatada kõige rohkem NSVL hukkunuid oli umbes
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis...
1. Nimeta 3 tähtsamat sündmust Venemaa ajaloost 1917.a-1918.a. Dateeri need. Põhjenda nende tähtsust. a) Veebruarirevolutsioon - 1917.a veebruar Tähtsus: Nikolai II loobus troonist ning võim läks üle Ajutisele valitsusele. b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele. c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb mah...
See meelitaks rohkem õpetajaid koolidesse ja haridussüsteem areneks kiiremini ja ka tahetuimatele töökohtadele, nagu näiteks keevitaja, leiduks inimesi. Leevenamisel jagab riik töötutele toetusi nagu näiteks töötu abiraha või kindlustushüvitist. Need summad ei ole tegelikult väga suured, kuid leevndavad natukenegi sissetuleku kaotust. Toetuse suurus sõltub täitsa riigist, kui heal majandusjärjel riik on. Eesti jagab toetusi võrreldes näiteks Soomega 2,8% vähem sisemajanduse kogutoodangust, sest Soome on paremal järjel kui Eesti. Arvan, et just sellepärast on Soome paremal järjel, et seal on euro kasutusel. Sellepärast usun, et kui Eesti kuskil 2 3 aastat euroga läbi ajanud on, tõuseb riigi edukus, sest ühisraha kasutamine annab juba hea maine Eestist teistele riikidele. See näitab, et Eesti on täielikult Euroopas sees ja nagu öeldakse: ,,Omasid tuleb ikka aidata ja hoida", siis ei jäetaks Eestit hädas abita
Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele. Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku tugisammas on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab indiviidi panust, eraomandit, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni propageerimist ja mis hoolib iga inimese käekäigust. Erilist rõhku peab pöörama uute ja väärtuslike kaupade ning teenuste tootmise suurendamisele. Taotlevad aktsiiside vähendamist, sest see viib raha teistesse riikidesse.
Initsiatiiv läks Moskvale. 3 september 1943 USA-Briti väed maabusid Sitsiilias. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu. Kesk- ja Põhja-Itaalia loodi sakslaste toel Mussolini nukuvabariik. 1944 Punaarmee suur pealetung Idarindel: · Narva alla lahingud 6 kuud · Edu Ukrainas · Edu Baltikumis kuni Kuramaani · Soomega Jätkusõjas vaherahu · Okupeeris Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Normandia dessantoperatsioon ,,Overlord" 6 juuni 1944 maabusid Lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal, nimetatakse II rinde avamiseks. Suur ülekaal õhus. Vabastati Pariis ja jõuti välja Saksamaa piirini. Ajaloo suurim dessantoperatsioon. Ardennide lahing (Belgia kaguosas)
suurtükiväeohvitseridega. Eestlased andsid skeemid et soomlased saks ehitada oma suurtüki tornid. Suurtüki torn oli täesti iseseisev üksus muust maailmast erladatud. Suurtüki torn pöörles 360 kraadi ümber oma telje. Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli Soome-eesti ühisjõududega upudada ka kõige vastupidavamad Nliidu sõjalaevad Soome lahel . Tulistamiseks 43 km kaugusel vajati 150 kg püssirohtu. Aegna saare Suurtükitorn oli ühenduses soomega läbi veealuse kaabli. Eesti hakkas tegelema allveelaevadega ja sai arvestavaks mereriigiks võrraldes väiksete riikidega. Soomel oli 5 allveelaeva ja eestil 3 mis moodustasid ühise laevastiku, mis oleks paigutatud Hanko neeme ja Osmussaare liinile ahelikku. See laevastik oli Soome alluvuses ja ususti et see takistab viimsegi Nõukogude aluse pääsemise Läänemere oõhjaossa. Eestlaste allveelaeva ehitati täielikult soomlaste relvasüsteem, et need suudaks sõja ajal toetud Soome
kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra suuremad ekspordi-partnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja USA. Naaberriikidest on tähtsaim partner Rootsi. Rootsisse eksportitakse peamiselt naftat. Venemaaga on Norral sõbralikut suhted, kuid suurt eksporti ega importi nende vahel ei toimu. Ka Soomega on Rootsil sõbralikud suhted, kuid Soome ei kuulu tähtsamate importi ja eksporti partnerite hulka. Suurt tulu toob Norrale ka turism, sest Norra on kuulus oma vaatamisväärse rannajoonega e. fjordidega. 2.Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa
seljakaotuse ning jäi kolmandaks. Selgus, et see oli kokkuleppekaotus, et Luhaäär tuleks Eesti meistriks ja sõidaks EM-ile Prahasse. Karistuseks saadeti sinna hoopis Viikmäe, kes tuli neljandaks. See oli eelviimane kaotus, mille hilisem Palusalu eestlaselt sai. Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2. Trossmann alistas Alberts Zvejnieksi. Trossmann tuli Eesti meistriks vabamaadluses. Eesti viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14. Voldemar Väli ja Ago Neo kõrval tõsteti esile Trossmanni, kes seljatas 4. minutil Väinö Laitise ja kaotas 1:2 39-aastasele kahekordsele maailmameistrile ja kahekordsele olümpiahõbedale Edil Rosenqvistile. 1932 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. RootsiSaksaUngariEesti maavõistlusel Stockholmis kaotas Trossmann olümpiapronksidele, ungarlasele Rajmund Badóle ja sakslasele Georg Gehringile ning kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele Carl
Meie peres kasvab neli last ja vaatamata pingutustele siin end ära majandada pole andnud positiivset tulemust. Praeguse sisuga töötab pereisa Soomes ning kaalume tõsiselt, kas jääda nö kodumaale või lahkuda pere ühtsuse- ja heaolu huvides naaberriiki. Kui Euroopa Liidu keskmine kuutasu on ligikaudu 3000 , siis Eesti keskmine kuutasu on 700- 800. Tekkib väga tõsine küsimus, et milleks rabeleda siin 3-4 korda väiksema palga eest, seda enam, et enamus toidu- ja tarbekaupu on võrreldes Soomega juba oma hinnataseme Eestis ületanud. Muidugi on arusaadav, et inimeste palku pole võimalik tõsta hoobilt EU keskmisele tasemele ja praegune tõus umbes 10% aastas on praegune maksimum, aga mingi moodus peaks ju siiski leiduma, kuidas pidurdada eestlaste väljarännet. Poliitikud on korduvalt rääkinud välajarände probleemist (http://www.youtube.com/watch?v=1wUlRDWBd88), kuid seni veel pole seda piisava tõsidusega käsitletud ja vastavalt sellele otsuseid langetatud
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett
" ,,Mõnikord sain ma kõigi asjade pärast, mis mu meele pärast ei olnud, väga vihaseks; teinekord jälle võiks mu meele vastu olla, ei saanud ma sugugi vihaseks." Tal tekkisid vastuolud estofiilidega ja O.W.Masinguga. Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks. SOOME-EESTI KIRJANDUS Sofi Oksanen ema eestlane ja isa soomlane. Sai maineka kirjastuspreemia Finlandia raamatu ,,Puhastus" eest. Eva Lille Somme Tuglase Seltsi esinaine, hoidis eesti kirjanike suhteid Soomega Aino Kallas abiellus tudengiga Oskar Kallasega, kes ei tahtnud Soome jääda. Novelli kirjanik, kirjutas soome keeles Eesti teemaliselt. Oskar Kallas oli Eesti saadik Suurbritannias. Aino raamatust on tehtud film ,,Reigi õpetaja". Teenib raha Ameerikas loenguid andes. Hella Uluolijoe/Murrik Taageperas sündinud. Soomes metsa-ärinaine nr1. Kirjutas ,,Niskamäe". Koos B.Brechtiga kirjutas näidendi. Tema lapselaps oli Soome välisminister.
Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes. Alkoholi tarvitamine kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ning ka väga halba enesetunnet. See on ka laialt levinud probleem Eestis. Eestis tarbitakse rohkelt alkoholi, ligi 44% õpilastest tarbivad iga kuu alkoholi, aga võrreldes Soomega (32,5%) on see protsent väga suur. Uimastitest on ta tubaka kõrval kõige kättesaadavam. On vähe neid inimesi, kes pole kunagi oma elus proovinud alkoholi maitset. Noored on uudisimulikud ning tahavad teada, mis mõju sellel ikkagi on. Lisaks alkoholile on tubakatooted noorte seas populaarsed. Tubaka pruukimise peamiseks põhjuseks on uudishimu. Sigaretid või vesipiip võivad algul tunduda huvitavana ning alguses ei pöörata tähelepanu nende kahjulikkusele
Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Sümboolika Lipp Rahvuslill-Harakkuljus Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level
Peale taasiseseisvumist muutus oluliselt Eesti majanduse struktuur Paljusid teenindusvaldkondi polnud olemas Suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid Venemaa sõjatööstusele vajalike kaupu, mida enam vaja ei olnud Nõukogude liidust saabunud võõrtöölistel polnud enam oma otstarvet Majanduslike muutuste eeldused Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega – tihedad majandussuhted aitasid ümberorienteeruda Idast Läände. 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused ja peale II maailmasõda loodud energiatööstus tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990
Paljusid asju pole võimalik siin toota ja pole ka mõtet, kui importida on odavam kui ise toota. Turism ja majutus Eestisse sisenenud turistide arv on aastate lõikes kasvanud, selleks on mitmeid põhjuseid. Kindlasti on mõjutanud seda Euroopa Liiduga ühinemine (2004 aasta) ja Shengeni rakendamine ( 2007 aastal). On tehtud ka rohkem reklaami, eelkõige Tallinna vanalinnaga. Eestis on endiselt odavam alkohol ja ka toidukaupade hind on kohati odavam (Näiteks Soomega võrreldes). Suure osa turistidest moodustavadki üle lahe reisinud soomlased, kes tulevad siia alkoholi ostma ja lihtsalt puhkama.
Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?! Kogu probleem algab üldisemas plaanis aga sellest, et mõningaid ameteid ei austata nii palju kui võiks, nt arsti ametit ei väärtustata piisavalt hea palgaga ning seetõttu on paljud meie meditsiinitöötajad läinud parematele jahimaadele, ehk siis välismaale, kus nende raske töö on kõvasti paremini hinnatud
Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
tootlikkus ja efektiivsus lanegsid. Nii ei eraldatud Eestis põllumajandusele 1998.aastani riiklikke toetuseid. Põllumajanduse SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eestist saanud ühtse Euroopa Liidu osa, kus kehtib ka liidu ühine agraarpoliitika. Eesti põllumajanduse taset hindavad asjatundjad valdavalt heaks, seda võrreldakse tehnoloogiliselt Soomega ning on nimetatud ka Baltimaade efektiivseimaks. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames püütakse muuta ka Eesti põllumajandust keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega. Üha laiemalt levivad nii IT-tehnoloogiad kui ka mahepõllumajandus. Statistikaameti hinnangu järgi kasvab põllumajanduse majandusharu toodangu maht 2015. aastal ligi 7,8 protsenti 874 miljoni euroni.
ROOTSI SISUKORD 1. Rootsi kuningriik...........................................................................lk 1 2. Loodus...........................................................................................lk 2 3. Riik................................................................................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konunga...
alustades vastuvõtust Balti jaamast, ametikõrgendus, puhkus ja veel, kuid kõige märgatavam kingitus oli vast president Konstantin Pätsi poolt kingitud talu Harjumaal Pillapalus. Kristjan tõestas oma võimeid ka 1937 Pariisis Euroopa meistrivõistluste kullaga, peale mida ta ennast vigastas. Palusalu heitis vastase, katsus raskemana talle mitte peale kukkuda ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see talle karjääri lõppu. Kui pärast tõsist ravi tundus õlg jälle võistlemist kannatavat, mobiliseeriti Kristjan Punaarmeesse ja saadeti Venemaale Kotlasse, kust ta sama aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses ta Eestisse. Selletõttu istus ta pärast sõda lühikest aega vangilaagris. Edasi töötas Kristjan treeneri ja ehitustöölisena. Aktiivset sporti ta enam mõistagi tegema ei hakanud, küll maadles ta koos Johannes
Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis majanduses ja sisepoliitikas baasideajastul? · Eesti maj. Suhted NSVL'ga tihenesid · Kaitseseisukord, põhiseadus ei kehti, karmimad seadused · Eesti sõltus sisepoliitiliselt NSVL'st, pidi arvestama NSVL soovide ja tahtmistega
Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta esimees, "Estonia" seltsis eestseisuse liige, mitmes ühistegelikus asutuses juhatuse liige. JV oli Tallinna Eesti Haritlaste Klubi asutajaid ja kandvamaid jõude. I maailmasõja ajal süüvis JV rahvusprobleemidesse. "Noor-Eesti" ajakirjas "Vaba Sõna" nõudis ta eestlastele poliitilist autonoomiat. JV koostas "Eesti autonoomia eelkavatsuse", milles projekteeris Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915 oma rahvusväeosad Vene sõjaväe koosseisus, siis kerkis see küsimus üles ka Eestis. JV oli rahvusväeosade loomise vastu, leides, et tõenäoliselt paiskab Vene väejuhatus "tuhnaad" kõige verisematesse lahingutesse. Läti küttide traagiline saatus kinnitas, et tal oli õigus. JV vastuseisu tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata. Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult
eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, jätkus kihelkonnakoolis, püsiv koolivõrk kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis.
Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Väikestele lastele võimaldatakse mõnedes kohtades isegi omakeelset kooliharidust. Kui varem oli Eesti võrreldes Soomega odav maa ja soomlased käisid Eestis kaupu ostmas, siis nüüd on olukord vastupidi. Eestlased käivad välismaalt omale tarbekaupu hankimas. See omakorda tekitab olukorra, kus osad tarbimismaksud nagu näiteks käibemaks ei laeku Eesti riigile. Eestis võiks esmatarbekaupadele olla kehtestatud väiksem käibemaks. Sellisel juhul oleksid need tarbijale kättesaadavamad ja neid ostetaks rohkem Eestist ning ka maksuraha jääks Eestisse. Riik peaks kindlasti ka kontrollima, et kaupmehed
Eesti küll ei tahtnud sellega leppida, kuid Venemaa lubas kasutusele võtta karmimad meetmed, samuti oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta. Baasid loodi Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse ning lubati kahe aasta jooksul kasutada ka Tallinna sadamat. Kuna eestlased nägid, et Venemaa ei pea oma reeglitest kinni, siis soojenesid ka suhted Läti, Leedu ja Soomega, kes soovisid Eestit aidata. Raske olukorra tekitas Talvesõda Soome ja NSVL vahel. Eesti mehed pidid tegema ka valiku kelle poolel sõdida: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees sõdisid mehed sunniviisiliselt, sest nende baasid olid koondunud eestisse ning mehed ei julgenud vastu hakata ega soovinud oma perekonda ohtu seada. Saksa lipu alla läksid vabatahtlikud, kes soovisid NSVL-le kättemaksta kogetu eest. Oli ka mehi, kes ei olnud
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Robert Rand Referaat teemal Eesti Vabariik Referaat Üldandmed Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas.See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega ja Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled. Rahvastik
lühikesed sest päris miniseelikuga ei ole viisaks kooli minna.Tüdrukud ei tohiks lihtsalt mingi võrgust särgiga kooli minna kus on kõik lihtsalt näha. 3. Eesti on kindlasti kallis riik.Arved on meeletult suured ja palk on väga väike.Enamus raha kulub arvete maksmiseks.Eriti raske on nendel peredel kus on palju lapsi arved tuleb ära maksta,toit on kallis ja laste peale kulub ka raha. Kui võrrelda Soomega tundub, et meil kõik odav sest soomes on asjad kallimad. Vahe on selles, et soomlased saavad palju rohkem palka kui eestlased. Jah vaesus on paratamatus. Kui sul seda raha pole, siis ega seda ei tule ka kusakilt. Näiteks kui oled töötu saad sa seda teha, et lähed tööle, aga see on ka kõik. Üldiselt on kes tahab see suudab moto aga kui sul ei lasta tahta, siis on võimatu midagi saavutada. 4. Inimene peaks suhtuma elusse positiivselt.Sööma tervislikult palju liikuma
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ROOTSI Juhendaja: -- KL-13 Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest
Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul.
mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbes kolmandik Norrast asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Põhja-Norra . Põhja-Norra on eriline, sest seal on polaaröö/polaarpäev (Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.Polaarpäev on
....... 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Läänes eraldab Rootsit Norrast mäeahelik. Läänemere põhjaosas ulatub Rootsi (sarnaselt Soomega) Botnia laheni. Rootsit ümbritseb üheltpoolt Norra ja teiselpoolt erinevad suuremad veekogud (lahed, mered). PINNAMOOD
9. Mis oli 19 sajandil Eestis põhiline majandusüksus? Külas oli endiselt mõis, mis toimis talupoegade tasuta ja suniviisilisel tööl. 10. Mis olid mõisa peamised tuluallikad ja tegevusalad? Mõisa edendamise aluseks oli viljatootmine. Peamine tuluallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Töötati ka palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanduses. Tuluallikaks oli ka salakaubandus Rootsi ja Soomega. 11. Millal rajati Kreenholmi manufaktuur? Millega see tegeles? 1858. aastal rajati Narva Kreenholmi manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee- energia. Vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. Toodang, kedratud puuvill, saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. 12. Nimeta 5 erinevat tööstuseliiki, millega tegeleti 19 sajandi Eestis. Masina – ja metallitööstus. Paberitööstus.
põhimõtted. 9. Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse 10.Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA 11.Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit II MS sõjategevus 1939-1940 1. Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine 2. NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele 3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine II MS tulemused: 1. Hukkus väga suur hulk inimesi, haavata said väga paljud, ning mõned jäid ka teadmata kadunuks 2. Kasvas tsiviil elanike osakaal 3. Sõjakulud 1500 miljardit dollarit 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng 5
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu...
põllumajanduses, ühistegevuslik liikumine, elatustaseme tõus EESTI VÄLISSUHTED 1918-1920 oli põhiprobleemiks tunnustuse saavutamine, murrang 1921, kui Eesti võeti ka Rahvasteliitu (lääneriigid ei lootnud siis enam bolshevike kiiret kukutamist Venemaal) Välispoliitika põhiül.:julgeoleku kindlustamine. Otsiti liitlasi. Suhted Läti, Leedu , Poolaga ja Soomega: 1920 loodeti luua regionaalne sõjalis- poliitiline kaitseliit (kõik ülalnimetatud riigid). Balti Liit ei teostunud, sest: - Leedu- Poola vahel 1920 puhkes relvakonflikt, pinged nende suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem) - 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist) - 1923.a
välispoliitikas Rahvasteliidule (kollektiivsele julgeolekule) ja ka naaberriikidele, kes olid samuti kuulunud Venemaa koosseisu ja tajusid sellest tulenevalt idast tulevat ohtu. Aastatel 1934 1939 halvenesid aasta-aastalt Eesti suhted välisriikidega. Põhjuseks võib tuua riigiasjade otsustamine kitsas ringis ja sellest tulenevalt rahva toetuse puudumine valitseva reziimi otsustele. Ma usun, et kui Eestit oleks juhtinud demokraatlikult valitud valitsus sarnaselt Soomega, siis oleks samuti vastu astutud NSV Liidu nõudmistele ja see oleks võinud tähendada Eesti riigi iseseisvuse ja väärikuse säilimist, isegi kui oleks kaotatud võimalikus sõjas NSV Liidule. Majanduspoliitikas tuli Eestil peale Vabadussõda vähenõudlikult Vene turult ümber orienteeruda Skandinaavia, Saksamaa, Inglismaa turule. Ümber tuli struktureerida nii põllumajandus kui ka tööstus, et nad vastaksid väikeriigi vajadustele. Vaatamata vahepealsele kriisile majanduses 1920.
„Vana hea Rootsi aeg“ Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse „vana head Rootsi aega“. See väljend on kahe otsaga, ühelt poolt olukord paranes nii mõnestki küljest vaadatuna talle eelnenud Saksa ajast. Kuid Rootsi ajal oli ka väga palju negatiivseid külgi. Mille poolest oli Rootsi aeg eestlastele halb ning mille poolest hea? Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad, seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel. Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17. sajandi lõpuks tänu erinevate rahvaste sisserändele kasvas rahvaarv ligi 400000 ini...
Nii lihtne see oligi! Vabadussõjas näitasid eestlased üles suurt südikust ja vaprust ning Tartu rahuga näis, et eestlased on ennast lõplikult iseseisva riigina maakaardile kehtestanud. Eesti ehitas ennast ülesse, elati ülemaailmne majanduskriiski üle. Saabus vaikiv ajastu. See oli üks imelik periood - oli nii halbu kui ka häid arenguid, aga Eesti oli vähemalt iseseisev! Ajaloolased ning majandusteadlased on väitnud, et võrreldes Soomega olime neist päris mitmes valdkonnas arengult ees ning teisteski ei jäänud neile palju maha. Neid ridu oli minul eriti uhke lugeda, sest see näitas eriti hästi, kuidas enamik balti-saksa mõisnikke oli eesti talurahvas eksinud, pidades neist väikeste vaimsete võimetega inimesteks, kes oskasid teha ainult füüsilist tööd. Jõudes ajalooõpingutega edasi, panid mind üha vähem imestama edasised arengud. See kõik näis minevat nii hästi Eesti kibeda minevikuga kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
