eeskujuks võtma Eesti. Maiasmokad tunnevad Soomet eriti Fazeri järgi. Fazeri toodang on valikult vägagi rikkalik. Ning tänu headele suhetele ja lähedusele on Fazeri maiustustel Eestis suur turg. Soome on ka Eesti muusikaturul laineid lööv. Tuntumad Soome artistid on Royal Familia, The Rasmus, Lordi. Ka Eurovisioonil on soomnlased eestlasi alati tugevate punktidega toetanud. Tunneme ka selliseid kuulsaid Soome sportlasi nagu Marcus Grönholm ja Janne Ahonen. Soomega võime seostada pea kõike, mis me enda ümber näeme, kuna soomlased on kui osa meist. Meie kallid põhjanaabrid on tähtsal kohal meie igapäevaelus ning tänu neile oleme võimelised Euroopas edukamalt läbi lüüa ning teada, et meil on alati toetajaid. Loodetavasti säilivad ka tulevikus meie head suhted soomlastega ning iga tulevana eestlane oskab Soomega ainult kõike head ja paremat seostada.
Kui Eesti oleks kiiremini tegutsenud ning kindla plaani välja mõelnud, oleks võibolla olnud võimalus, et hoitakse iseseivusest kinni. Seda aga kahjuks, ei juhtunud ning Eesti ei jõudnud õigel ajal reageerida vastavalt. Samuti Eestil puudusid ka piisav arv sõdureid, sõjavahendeid, tanke. Mis kõik oleks saanud saatuslikuks vastu hakkamisel. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglismaa ,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega. Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kusagilt. Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimasesse mõjusfääri. Eesti oleks pidanud hoidma suhteid soojas Rootsi ja Soomega, kuna on väike riik ja pigem vajab teiste tugem et toime tulla. Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks faktor, vaid
käskis meestel sõtta tulla. Oli mehi, kes ei soovinud võidelda Venemaa ega Saksamaa eest. Nad ühinesid soomlastega ning moodustati Erna luuregrupp. Pärast Soome kapituleerumist tuli hulk eestlasti tagasi Eestisse ning võilesid Eesti vabaduse eest. Eestlased ei saanud suures osas valida, kelle pool nad sõdida tahavad, neid sunniti ja see oli vihatekitav, sellepärast põgenesid paljud metsa ja hakkasid metsavendadeks. Soomega ühineti, sest see oli ainuke võimalus võidelda Eesti iseseisvuse eest, kuigi neid mehi oli vähe. Soome oli eestlaste ainuke hea väljapääs sellest olukorrast ning see tuli palju kasuks, sest näitas rahvale, et kuigi neid oli vähe, olid neil paremad võimalused oma riigi tulevikus kaasa rääkimises. Mul on hea meel, et eestlastel avanes võimalus Soomega ühineda, see oli iseseisvumisele kasulik, sest Eesti oli nii väike rahvas ja poleks üksi hakkama saanud.
meilt vägisi. Meil polnud võimu, me ei korraldanud mobilisatsiooni ning see oli ainus väljapääs vältimaks sõjalist konflikti. Asjad siiski ei läinud nii nagu loodetud. Eesti lennuvälja hakati kasutama Vene pommitajate poolt, kes kasutasid seda ära, et rünnata Soomet. 30 november 1939 Tavesõda, paljud eestlased pagesid Soome, et aidata neid ning salaja edastasime infot Punaarmee kohta. Need sündmused võivad olla põhjuseks, miks me tänapäeval saame Soomega hästi läbi. Kui oleks käitunud teistmoodi, näiteks poleks midagi ette võtnud ja lasknud Punaarmeel tegutseda, võiksime praegu olla Soomega rivaalid. Niisiis, kui sündmused olnuks toiminud teisiti, ei oskaks me ikka ette kujutada millises Eestis me praegu elaks. Kas oleks üldse Eestit, kui sellist, demokraatlikku vabariiki? Ajalugu, milles ma elanud pole, tundub mulle väga kauge ja arvan, et oletamine ning ennustamine ei anna mulle mitte midagi
TimoSenko Soomet alistama. Lõputute pealetungidega ei saavutanud Nõukogude Liit midagi vaid kaotas suurel hulgal mehi. Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril. Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata. Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Eestlased sõdisid nii natsliku Saksamaa,kommunistliku Venemaa,kui ka Soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna.Ehki mobiliseerime oli ebaseaduslik-rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke-kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Leidus vähe selliseid inimesi,kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke,minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele.Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest,kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisele kaasa need mehed,kes ei tahtnud sõdida ei kommunistlikus Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest,kuid olid valmis võitl...
Headel aegadel on see toonud kaasa suured kaubavood ja jõukuse suurenemise, halbadel aegadel aga poliitilise sõltuvuse. Kõigil Balti riikidel oli varasemast, kahe maailmasõja vahelisest ajast olemas iseseisvuse kogemus. See on üks peamisi erinevusi võrreldes teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Selline ajalooline kogemus on korralikult funktsioneeriva riigi jaoks vajalike institutsioonide (ametkondade) loomisel ülitähtis. Eesti puhul on üsna tähtis olnud naabrus Soomega. Eesti ja soome keelte sarnasus oli oluline eelkõige taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Siis saadi aimu turumajanduse olemusest ja peamistest demokraatlikus ühiskonnas kehtivatest reeglitest just Soome televisiooni ja muude kommunikatsioonikanalite vahendusel. See aitas nõukogude ajal pisut mahendada tihedalt suletud raudse eesriide mõju võrreldes näiteks selliste Kesk- Euroopa riikidega nagu Ungari ja Poola, ning muutis võimalikuks informatsiooni vahetamise
Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Kombed Rootslased on väga suhtlevad inimesed, nad räägivad vabalt, kuid ei avalda kunagi väga isiklikke asju. Nendega on lihtne rääkkida, nad on mõistvad ja jutu teemadest puudu neil ei jää
Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon · MRP salaprotokolli realiseerimine, endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga · 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk
märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965.a avati laevaühendus Soomega (sõita said vähesed) · Kultuurikontaktid vaba maailmaga: modernism kunstis ja kirjanduses, teatriuuendus, rockmuusika, hipiliikumine · Kontaktid väliseestlastega Venestamine 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate I poolel · Vene keele kasutamise laienemine asjaajamises · Võõrtööliste toomine Eestisse tööle üleliidulistesse ettevõtetesse · Eesti kultuuri arengu piiramine (tsensuuri tugevnemine) 1. Lk
Vastased peavad suurimaks teedemaksuga kaasnevaks probleemiks seda, et maksustatava tee kasutamisele peab olema alternatiiv ehk need, kes maksta ei taha peavad saama sõita ringiga. See aga vähendaks liiklusturvalisust. Toon välja teedemaksu kehtestamise pooldajad ja vastased ning nende argumendid. Pooltargumendid: Endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles oma avalduses teedeala konverentsil ,,Tee ja anna tööd", et Eesti on ainuke riik koos Soomega, kus ei ole teedemaksu kehtestatud. Selle väljaütlemisega andis ta teada, et tulevikus ei pääse teedemaksust ka Eesti. Tallinna Tehnika Ülikooli transpordi-planeerimise professor Dago Antov esindab arvamust, et teedemaks tuleb kehtestada, sest autod muutuvad järjest säästlikumaks ning kütuseaktsiisi laekub vähem. Praegu ei maksustata elektri- ja gaasiautosid ning hübriide. Samuti on Eesti veokijuhid ebaõiglases konkurentsis, sest peavad Eestis maksma
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses
müügi keelustamine. Tubakatoodetele on pandud peale hoiatavad kirjad ja pildid võimalike haiguste eest. 2. Mida saaks sinu arvates veel teha? Võõta müügilt mentooliga sigaretid, kuna paljud suitsetajad ei tee tavalisi sigarette. Tõsta tubakatoodete hinda. Avalikus kohas suitsetamise keelamine. Sireruumides suitsuruumide kaotamine. 3. Milline on tubakatoodete tarbimine eestis võrreldes teiste riikidega? Lk. 16-17, 34, 55 Võrreldes Rootsi ja Soomega on Eestis tubaka tarvitamine suurem, kuna meie tubakatoodete hinnad on madalamad kui seal. Samas suitsetavad Leedus, Lätis ja Bulgaarias elavad suitsetajad rohkem kui Eestis. Võrreldes EL keskmisega, aga ka Skandinaavia riikidega on Eestis ja mujal Baltimaades tubakatoodetest sigarettide tarbimine enam levinud ja nende suitsetajate osakaal läheneb 100%-le. Euroopa Liidu riikides tarbivad kõige enam alternatiivsete tubakatooteid rootslased, kellest pooled (50%) on elu jooksul tarbinud kas
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Vapp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. iigikeeled: norra ja uusnorra 4 Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjarannikul, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km.
Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat.
ROOTSI Koostas: Kristel. ÜLDANDMED · Pealinn Stockholm · Pindala 449 964 km² · Rahvaarv 9 174 100 · Riigikeel rootsi keel · Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia · Riigipea on kuningas Caril XVI Gustaf · Rahaühik rootsi kroon (SEK) · 1995 aastal liitus Euroopa Liiduga ASEND · Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. · Idast piirneb Soomega, läänest Norraga · Lõunast ja idast piirab Rootsit Läänemeri · Rannajoone pikkus on 3218 km · Silla abil on ühenduses Taaniga LOODUSOLUD · Kogu pindalast on 410 934 km² maismaad · Siseveed (peamiselt järved) hõlmavad kogu pindalast 39 030 km². · Idarannikut liigestavad tugevalt skäärid ja väikesed lahed. · Kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). LÜHIAJALUGU · Iseseisvus 6.juuni 1523
Elektrienergiat toodetakse generaatoritega Generaatorid muudavad teist liiki energia elektrienergiaks Generaatorite sees on mähised mis tekitavad magnetväljasid Elektrienergia jaotamine Kuna elektrit toodetakse tarbijatest kaugel on sellel vaja läbida suuri vahemaid Et kadusid vähendada tuleb kasutada suuri pingeid Eestis põhivõrk 110- 330 kVm jaotusvõrgud 6-35 kV ja alajaamad 400 V Eesti on Venemaaga ühenduses kolme 330 kV liiniga, Lätiga kahe 330 kV liiniga ja Soomega 150 kV alalisvooliliini kaudu Vahelduvavoolu generaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahelduvvool (Alternating Current) Elektrilaeng mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on ülekantav elektrivool 3 faasiline
lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased suuremate üksustena Soome, Saksa ja Vene relvajõududes. Üksikuid mehi leidus ka pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Soome armeesse läksid eestlased, kes ei tahtnud sõdida Venemaa ega ka Saksamaa eest. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Sellepärast ühinetigi Soomega. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome jõudis üle 4000 eestlase. Mehed, kes olid valmis minema kaitsma oma kodumaad. Saksa armeesse läksid sõja algperioodil Eesti vabathtlikud. Vabatahtlikud olid eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioooni ajal kogetu eest. Hiljem läksid aga Eesti mehed Saksa armeesse sundmobiliseerituna. Punaarmees sõdisid Eesti mehed sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi mobliseeriti
7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu.
· 3.septembril kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksale sõja, et Poolat kaitsta. · 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja),
just soomlased, alustasid oma investeeringuid Eesti kinnisvarasse. Soomlased on teadlikud majandusolukorrast Eestimaal. Aastaid tagasi juhtus sama ka nende riigis. Selle tõttu on nad teadlikud sellest, kuhu on kasulikum raha investeerida. Eelmise aastaga võrreldes on paljugi juhtunud kinnisvaraturul. Kõige märgatavam on hinnalangus. 2009. aastal tekkis huvi kinnisvara soetamise vastu, huvi investeerimise vastu Eestis asuvasse kinnisvarasse. Hetkel võib võrrelda Eesti Soomega 90. aastatel, millal Soomes oli majanduslangus. See tähendab, et hinnad on minimaalse piirini alandatud ning juba varsti hakkavad nad tõusma. See omapoolest tähendab seda, et on sobiv aeg sooritada kasuliku ostu. Tänaseks on attraktiivsemad kesklinn, Kadriorg ja vanalinn, kuid meie jaoks on ikkagi hinnad nendes rajoonides kõrged. Magalates rajoonides nagu Õismäe, Lasnamäe, Kopli, Mustamäe on suur pakkumiste hulk. Kuid soovitakse ikkagi renoveerituid või uhiuusi kortereid. Sellel
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17.
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus
Eesti kui glabaliseerunud riik Majanduslik integratsioon -13. novembril 1999 liitus Eesti WTO'ga, 1. Mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga. Kõige rohkem toetusi saabki Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi
Mõned näited Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW (2011.) Narva elektrijaamad kasutavad osaliselt biokütust Eramute soojustusprogramm Joonis 3: Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. Allikas: Probleemid? Üleminek avatud elektriturule Kõrged taastuvenergia tasud Tuuleenergeetika areng LNG terminal (Soome, Läti, Leedu või Paldiski-Muuga-Sillamäe?) Estlink2 merekaabel Soomega Kasutatud materjalid "Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020", Riigikogu http:// www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf (26.11.2012) "Eesti energiapoliitika arenes koos ELi energiapakettidega". Einari Kisel, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler. http://web-static.vm.ee/static/failid/000/AR2009_Einari_Kisel.pdf (26.11.2012) Statistikaameti energeetika põhinäitajad http://www.stat.ee/energeetika (26.11.2012)
Eestis on palju probleeme palkade suuruse ja toetustega. Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väike palk,mis inimeste arvates ei tasu ära, kuna toiduhinnad ja muud maksmist vajavad maksud on Eestis võrreldes palgaga väga kõrged.Samuti on ka probleeme toetuste maksmisega. Näiteks lastetoetus: Investeerida tuleks just noortesse,kuna nad ongi Eesti tulevik, kuid lastetoetused on naeruväärselt madalad, mida ei anna näiteks Soomega võrreldagi. Eestis on esimese lapse toetus 19,19 eurot ja Soomes on see 100 eurot, mis näitab, et Soomes on see ligikaudu 5 korda kõrgem. Seetõttu lähevad paljud inimesed eestist soome, kuna toetused on palju kõrgemad ja samuti ka tööle, et saada 3 korda kõrgemat palka sama töö eest. Mis juhtub siis 15 aasta pärast? Viieteist aasta pärast on Eesti rahvaarv kahanenud 600 000- e inimeseni.. Öeldakse, et ajalugu kordub. Selles kontektis on see nii ja naa. Tõsi on selles suhtes, et
Üheks olulisemaks mureküsimuseks on aga jäänud eutrofeerumine ehk toitainete rohkus ja selle tagajärjel taimestiku vohamine. Eutrofeerumist tekitavad peamiselt põllumajandusest ja heitveest pärit lämmastik ja fosfor. Ehk siis talumeeste ja põllusaaduste tootjatele tuleks kehtestada rangemad nõuded, minuarust ei ole suuremaid probleeme sellega Eestis kuna vaid 2,6 % Läänemerest valglast kuulub meile, aga oma panuse anname ikkagi võrrelded suurriikide nagu Poola, Rootsi ja Soomega. Minu arvamusel on ka Eesti teinud vägagi suure panuse Läänemere paremaks ja puhtamaks tegemisel, kuna Eestis alguse saanud ,,Teeme ära" projekt on korrastanud paljusid Eesti veekogusid ja rannaäärseid alasid ja sellest projektist on ka osa võtnud teised riigid kes on teinud oma riigi korrastamiseks vabatahtliku tööd. Kokkuvõtteks arvan, et inimesed teevad palju edusamme Läänemere parandamiseks ja korrastamiseks aga ikkagi ei saa veel
läheks) (märk lipu kujuga) o Noorte suvepäevad, pidid asendama kiriklikku leeri o Närimiskumm, käis läbi mitme inimese, sest see oli siiski välismaa närimiskumm, Eestis hakati tootma esimesena NSVlis närimiskumme · Tallinna vana telemast 1955 o Alustab saateid Eesti Televisioon o Telesaated varem Eestis kui ntks Soomes · Mootorlaev Vanemuine o 1965 laevaühendus Soomega o Tegelikult jõelaev, sõitis 4 tundi o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!! · Eesti oli näidisliiduvabariik, näidati välismaalastele, nagu lääs · Eesti, Läti, Leedu NSVL i kodanikele nagu välismaa, välismaale nii kui nii ei lubatud · Ajakirjandus: o Noorus
Kohtupsühhiaatriaekspert Kohtupsühhiaatria on meditsiini haru, mis keskendub kohtupraktika ja vaimse tervise liidesele. Esiteks on kohtupsühhiaatriaekspert meditsiini doktor, kes on õppinud psühhiaatria erialal ülikoolis ja järgnevalt saanud täiendusõpet psühhiaatriliste teadmiste rakendamisel õigussüsteemi, lisaks võib olla eksperdil kogemusi praktikas. Kohtupsühhiaatriaeksperdi tööülesannete hulka ei kuulu patsiendile teraapia või ravi ostutamine, vaid objektiivse hinnangu andmine patsiendi seisundi kohta, mida kasutatakse hiljem kohtuekspertiisi käigus. Töö eksperdina algab õppimisest, enne kui saab diagnoosida inimesi tuleb läbida arstiteaduskond. Näiteks Tartu Ülikoolis peab tudeerima 6 aastat ,et läbida üldmeditsiiniline õppekava. Sellele järgneb 4-aastane residentuur, mis on spetsialiseeritud psühhiaatriale. Lisaks tuleb läbida veel kohtupsühhiaatriale keskendunud lisaõpe. Suurbritannia...
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus
kodusaarega. 6. Autor õppis selle aja jooksul, mis ta Soomes viibis, et elus tuleb olla kokkuhoitlikum ning palganumber, mis saadakse ei näita tegelikku rikkust vaid oluline on see, kuidas selle rahaga ümber käijakse. Veel koges autor, et soomlased on väga seaduskuulekad. Neil on tavaline see kui naaber kaebab naabri peale selle asemel, et esmalt minna naabrile ise ütlema. 7. Teadmised keelest olid autoril esimesel kohtumisel Soomega vägagi napid (vaid mõned sõnad). Arusaamad kultuurist ja ajaloost arenesid ja selginesid reiside käigus. Suhtlemisoskus, osavõtlikkus ning õbralikkus aitasid autoril Soomes kohaneda ning kohalikudega hästi läbi saada. 8. Raamatud lugedes sain teadmisi talvel krõbeda kesk-Soomes kliima kohta, mis on keskmiselt -20 kraadi. Jõgede ning järvede rohkusest Soomes olin teadlik, maastikust ja selle reljeefist andis raamat uusi teadmisi. 9
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik.
Venemaa Üldinfo ● Ametlik nimi-Venemaa Föderatsioon ● Pealinn-Moskva ● Pindala-17 098 246 km² ● Ametlik keel-vene keel ● Rahvaarv-143 657 134 ● Riigikord-Presidentaalne Vabariik ● President-Vladimir Putin ● Peaminister-Dimitri Medvedev ● Hümn-Venemaa Föderatsiooni hümn ● Rahaühik-Vene rubla(RUB) Asend ● Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola , Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega Kliima ● Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile,näiteks talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt
Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi.
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Oktoobrirevolutsioon • 25. okt – Petrograd enamlaste kontrolli alla. • 26. okt – arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed. • II nõukogude kongress, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu. Selle juhiks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. • Rahudekreet. • Maadekreet. Nõukogude võimu kehtestamine • Suurtööstuste ja mõisate riigistamine, • 2. nov 1917 – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon, • dets 1917 – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele, • 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid ab...
Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi
oli just septembris 1939a. allkirjastatud vastastikuse abistamise leping ametlikult lubanud paljude asjade hulgas Eestile säilitada iseseisvust.Ja veel viimasel Iseseisvuspäeva tähistamisel olid meie riigipead uhked eestlaste otsuse üle milleks oli NSVLiga koostöö tegemine. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni,kuna Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglisma,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega- Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kuskilt.Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimase mõjusfääri. Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks asi,vaid erinevate sündmuste ja otsuste kokkusattumus,millest
(Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? (5p) 16. Sept jõudis Tallinna sadamasse Poola alveelaev. 2. Mis põhjusel halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Eestlased andsid alla ja unarmed oli lihtsam oma lennukitega soomlasi Pommitada! 3. Missuguseid ümberkorraldusi tegi Nõukogude võim Eestis esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupeerumist teostama. 9
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13]
Meelis Kiisk 12A klass 18.oktoober 2009 Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? NSVL ja Saksamaa sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa osapoolte vahel kaheks. Saksamaa alustas 1. september 1939 II Maailmasõda ja 17. septembril astus sõtta NSVL, Balti riikide piiridele koguti ligi pool miljonit punaväelast. 24. septembril esitas NSVL Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. 28. septembril allkirjastati baaside leping Moskvas. Sarnase lepingu olid sunnitud sõlmima ka Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu...
Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks
Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rann...
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teise maailma ajal võis Eesti näha enda ümber igal pool sõdivaid riike, kuid sõda ei jätnud puudutamata ka Eestit, ega ühtegi hingelist Eestis. Teist maailmasõda võikski pidada maailma ajaloo suurimaks sõjaks. 22. juunil 1941 puhkes NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda, mis jõudis Eesti aladele juba paari nädala pärast, mil Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Eestlastel tuli võidelda erinevates armeedes ja mundreis. Tihti sõditi isa-poja, poeg-isa vastu. 14.06.1941. aastal toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis- deporteerides Eestist üle 10000 inimese, keda ohtlikuks peeti. Eesti...
Vale arusaam müüdist Eesti on väike ja vaikne Ida- Euroopa riik, kus elab võrldemisi vähe inimesi. Eesti on ümbritsetud põhjast Soomega, idast Venemaaga ning lõunast Lätiga. Läbi aegade on levinud teadmine, et eestlased on oma riigi üle uhked. Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile
Kellel on tänases Eestis hea elada? Tänases Eestis on hea elada inimestel, kes armastavad oma kodumaad ja kes ei otsi hõlpsamat teenistust kuskilt teisest riigist. Eesti meeldib eelkõige inimestele kes naudivad erinevaid hooaegasid ja puutumata loodust, mida on paljudes riikides väga väheseks jäänud. Samuti on mõnus, et meil ei ole ülerahvastatust, inimestel on piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis ...
Noored Kotkad Kaitseliidu eriorganisatsioon Tervitus Kolm sõrme: Isamaa armastus Ligimese armastus Seaduste täitmine Väike sõrm tähistab isiklike huve Pöial sümboliseerib ühiskond Noored Kotkad ... ... on Kaitseliidu skautlik noorteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. aastal. 1940ndal organisatsioon likvideeriti Taasasutamine 1989 aastal Noorte Kotkaste malevad Tallinna Malev Viru Harju Malev Alutaguse Malev Malev Rapla Järva Lääne Malev Malev Malev Jõgeva Malev Pärnumaa Sa...
(kulak), haritlased aladel demokraatlikud riigid on vaenlased. Valmistumine sõjaks, Kaukaasia riigid, Etioopia vallutamine, Versailles´ süsteemi uute territooriumite Baltikum, sõda kehtetuks muutmine; hõivamine Soomega. liitlaste otsimine (Itaalia, Jaapan). Sekkumine Hispaania kodusõtta. Diktatuuri põhiolemus, kandev idee: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ?
Rootsi Kuningriik rootsi keeles Konungariket Sverige Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka.
Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
