Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali
elu.ee/ke486_lotad.htm ) Ajalugu- Lottade lõpp Lotta Svärd likvideeriti 23. novembril 1944. Vormirõivaste ja muude tunnuste kasutamine keelustati ja organisatsiooni vara tuli loovutada riigile. Karistuse kartuses hävitasid ja peitsid ka lotad oma vormikleite, fotosid ja dokumente. Osa Lotta Svärdi varast jõuti kinkida lotadele lähedalseisvatele ühendustele ja Soome Naiste Hoolekandefondile (Suomen Naisten Huoltosäätiö). Pärast likvideerimist kadus Lotta Svärd Soome ametlikust ajaloost. (http://kultuur.elu.ee/ke486_lotad.htm ) Soome Lottade põhilised tegevused Lottade tegevusvaldkondi oli väga palju: toitlustus (kõige tähtsam), kontoritöö, side, esmaabi (arstid ja õed välihaiglates ning loomaarsid), varustus, ilm, post, õhutõrje. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub ) Vabanemine
MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda
Kohustuslik sõnavara teenindajale: Eesmärk on luua külalisele tunne, nagu oleks ta külas oma headel sõpradel. Meilt võib küsida ja paluda kõike (siivsad soovid). Meil on tema jaoks alati aega ja tahtmist tema soove täita. Hommikusöök ei ole ainult "kõht täis" vaid ka emotsioon, et kõik on hästi. See ongi ,,Yes, I Can!" suhtumine. Tsekkajale: OLULINE ON KASUTADA KLIENDI NIME Saabuvale külalisele: Good Morning! May I have your name (room number), please? ..... Thank You, Mr /Mrs........ Please enjoy your breakfast. Kui küsitakse kuhu istuda võib, siis: It is free seating (istekohad on vabal valikul) Kui külaline soovib maksta hommikusöögi eest, siis palume tal istet võtta ja viime arve lauda. Please have a seat. I will bring a bill to your table. Hyvä huomenta! Saisinko huonenumeronne? ..... Kiitos, herra /rouva .........(nimi). Olkaa hyvää! Hyvää ruokahalua! Tere hommikus...
Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes.
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning
1. A: Päivää B: Päivää! Saanko 4 luumuja, sata grammaa mansikkaa ja 2 päärynöitä? A: Kyllä, Haluatko omenoita ja kirsikoita myös, ne ovat tuoreita? B: En halua, Mitä peruna maksaa`? A: Se on kymmenen euroa. B: Saanko puoli kiloa? Ja porukka tilliä myös hyvä! A: Tässa, olkaa hyvä, entä muuta? B: Ovatko tomaatit ulkomaisia tai kotimaisia? A: Ulkomaisia. Haluatko lanttua tai kukkakaalia? B : En halua. Pussi on jo liian vaikea 2. A: Päivää! Entä Teille? B: Saanko puoli kilo jauhelihaa ja naudanlihaa, nakkipaketin, sata grammaa kinkua? A: Kinku on loppu, haluatko makkaraa? B: En halua. Sitten otan vielä leipää, voita. Kumpi on halvempi kahvikerma tai kuohukerma? Otan halvempaa A: Kaiki tämä? B: Haluan vielä kaakaota ja vihreää teetä. mikä lajia jäätelöä teillä on? A: jäätelö on loppu, suosittelen puuviljakooki. B: En halua. Kiitos 3. A: Hyvää iltaa, tässä ruokalista B: Osaatteko suositella jotakin hyvää alkuruokaa? A: Meillä on erinomain...
loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades. Põhjamaade saetööstust ja selle arengut on keerulisem määratleda tervikuna kui riikide kaupa, ehkki ühiseid jooni on palju ning maailma mastaabis võib seda ühtse süsteemina käsitleda. Eestist hinnates tuleb aga vaadelda igat riiki eraldiseisvana koos oma ühtsete põhijoonte ja erinevustega, kuid käesoleva töö raames on raske lühidalt ülevaaded kõigist neljast teha.
PÜP 8B kappale 1 N Y Z X G F F B M G J A R S X D Q I M D Y O X U T M G C T A T I R A N L T H E E K H F O L I K T U V O C Z V H O O B S T P X D F K S O F R W O Z S H N K I P P H K M C Y H O E F K T S U M G J F E M A A I E O E S W T M K K I B C D L E V V N I I K Y N D V S X I Z J Y S E R B I A J M N S R G F A A F Q K F I L L J A O Y A A A I H L X C R L S U O M I D P I Q L G A L K O A B Q T R L R R N V N E L M Q H P A O B N U S A T C A S O M A L I A H V Y I L O T H E C E E A T M C ...
JOULUT C J O U L U K U U S I V G J X H V A Q Y F M G Z V M B U A Z Y U E Q Q J A Z D V V J T J A Z L F Q V P N B N X S W E I Z X U G Q O I D K E J Y A I T F T O L D L P A Y N O J L L L G O J E K S A R N I U D A A A P L M G J F R I T A L P H A H P A Ä A G Ä K I T N U O J K N W V M R F E A N I U P R A N O I U L C V R K I L P U O T A N M L Y B N H K V Ä N K I L P N U U K E X I U C T J K O U A O L O X...
Sibelius Jean Sibelius e. Johan Christian Julius Sibelius, Sündis 8. detsember 1865 Hämeenlinna Suri 20. september 1957 Järvenpää. Ta oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885
2. Angelika 8.b PÜP F E M K B B O J U N B I O L O G I A H O M H Y N H R L L E I T F A B Q T T R V S N M X S C N O U I R Y D M U Z Z Q I B Y T N T M Z T R M K V D K D Z V N Y X Y L C O D Y K J L A L U T G K S Z I Z V M H A T M U S I I K K I J J L B N F R X A K F E E Q G M G K L G C Ä T L E Y C O A O W I T A X V T I P J E T R A J S A S N E F T J M C S I I A Z Q Z O J B A B L T N E S M W O V Q T I O H D D S E C F V I G F Y S I I K K A R J Q V Z G U S H I E L P E B I J U A M O T S J S F X O T T T A E V J...
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPA...
Paulig OY Gustav Paulig Ab Oy Gustav Paulig Ab on osa Paulig- konsernia, ja sen toimitilat ovat Helsingin Vuosaaressa. Vuonna 1876 perustettu Paulig on edelleen perheyritys. Oy Gustav Paulig Ab:n toimialat ovat kahvintuotanto sekä kahvi- ja kaakaojuomatuotteiden myynti. Paahtimotoimintaa Paulig on harjoittanut vuodesta 1904. Oy Gustav Paulig Ab:n visio on olla johtava kahvipaahtimo valituilla markkinoilla. Suomen johtava kahvinvalmistaja Paulig toimii nykyään myös Baltiassa, Venäjällä ja Venäjän naapurimaissa. Paulig tunnetaan erityisesti korkealaatuisista kahvimerkeistään. Laaja kahvivalikoima tarjoaa makunautintoja niin vaalea- ja tummapaahtoisia suodatinkahveja, papukahveja kuin espressokahveja arvostaville kuluttajille. Horeca- ja toimistoasiakkaillemme tarjoamme useita tuote- ja palvelukonsepteja sekä Paulig Instituutin ajankohtaiset koulutus- ja designpalvelut. Pauligin...
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka?
Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritaks...
rahvakoolis, ilukirjanduses, tarbetekstides. Ilmusid ka esimesed ajalehed ja ilukirjandusteosed. Kõik see avardas eesti kirjakeele piire. Arenesid mõlemad kirjakeeled, tuli juurde uusi sõnu. 19 sajandil kui Eesti kuulus täielikul Vene tsaaririigi koosseisu, hakkasid levima eestlane ja eesti keel. Beiträges mainiti esimest korda ka soomeugrilisust. See tekkis koos keeleteaduse arenguga. Toodi välja ühiseid tunnused soome ja eesti keele vahel. Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu. Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens.
Untitled F N Y G Z T P L X N P H H V A S E N D I Z L Z K Q Y W U A V Y N U H I O X R S A B T U F V R H K N N E R B L I A L H Z H E V Y F U N U F I N E X O P C T Y P O T O S O I T E O Q Ä R Q T G G Z F S I R M J X U T F E L D P T J U E M I X O U N H Q F Z S G T E O E D E A H E C B S W A U U N R G F B L I S U W K S M N U S E V O R E Z O B C L T K A I N A T O P C F T L K U A E N S I A A A U G G P O N Ä Q K I ...
· Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J
Kiek in de Kök Tene Must MT13-PE Kiek in de Kök Tämän 38-metrisen tornin nimi tarkoittaa sananmukaisesti "kurkkaa Kyökkiin", sillä se oli niin korkea, että vartiosotilaat saattoivat pilan päiten sanoa näkevänsä sieltä alas talojen savupiippuihin (ja sitä kautta keittiöihin). Kiek in de Kök Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kiek in de Kök Sen seinät ovat jopa neljä metriä paksut. Tornissa on tätä nykyä kaupungin puolustukselle omistettu museo Kiek in de Kök Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kiitos kuuntelemisesta!
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja
tõusnud väikeste mõõnadega. Alla 5aastaste laste suremus 1000 elussünni kohta · Soomes on väikelaste surmad vähenenud. · Eestis ja Lätis on väikelaste surmad kõvasti vähenenud Hinnang · Kõigis kolmes riigis on väikelaste surmade arv oluliselt langenud. · Soomes on SKT tõusu teel, samas kui teises kahes riigis on see langemas. · Soome on arenenum kui Eesti ja Läti, kuid nende näitajad on tõusmas. · Mind hämmastas see, et Lätis on väikelaste surmade arv oluliselt suurem kui Soomes. Aitäh kuulamast! Kasutatud materjalid · http://hdr.undp.org/en/statistics/ · http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elaniku_k ohta
· Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D
10.Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Lühiajalugu I osa. Õ.lk.66-71 Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome ja Vene enamlaste vastne valitsus oli sunnitud sellega leppima. 16.veebruaril 1918 deklaleeris oma iseseisvust Leedu ning 24. Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad.
SOOME IDA JA LÄÄNE VAHEL 12. klass PÄRAST KAOTUST JÄTKUSÕJAS Raske olukord Iseseisvus on säilitanud Tuli taastada majandus Sõjahüvitisena NSV Liidule saadetava kauba rongile laadimine Helsingis. Üle 60% hüvitisest tuli maksta metallitoodetes, nagu nt vedurid, laevad ja mitmesugused masinad. IDANAABRI SURVE Teises maailmasõjas kaotajate poolel olnud Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7
Ed Sheeran. Edward Christopher Sheeran tunnetun kuin Ed Sheeran syntyi 17 helmikuuta 1991 vuonna, Halifaxissa Englannissa. Hän on 23 vuotta vanha. Edward on englantilainen laulaja, lauluntekijä ja tuottaja. Hän kirjoitti lauluja ja oppi soittamaan kitaraa jo nuorena. Lapsena hänen perheensä muutti Framlinghamissa, Suffolkissa jossa hän varttui. Hänen isän nimi on John Sheeran ja äitinsä nimi on Imogen Lock. Hänen isän ammatti on taide kuraattori ja luennoitsija ja äidin ammatti on korutaiteilija. Hänella on myös yksi veli, kenen nimi on Matthew, hän on klassisen säveltäjä. Edwardin isovanhemmat olivat irlannin. Edward on katolinen. Jo neljä vuotta vanha, hän lauloi paikallisessa kirkkokuorossa ja teini-ikäisen hän liittyi National Youth Theatreiin joka on suunniteltu käyttää teatterin auttaa henkilökohtaiseen ja sosiaaliseen kehitykseen nuoria. Hän aloitti musiikkinsa nauhoittamisen vuonna 2005 ja muutti Lontooseen 2008 pyrkiessä...
Aasta Karjalas Kokku Vene FSV Emakeeleoskus Karjalaste osakaal Karjalas (%) 1897 208,100 42.3% 1926 100,781 248,000 38.2% 1939 108,600 253,800 23.2% 1959 85,500 167,300 71.4% 13.1% 1970 84,200 146,100 63.0% 11.8% 1979 82,140 138,400 55.6% 11.1% 1989 78,928 124,900 47.9% 10.0% Keel Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna (kontiinumina) ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus.
Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Eesti mehed asusid teises maailmasõjas väga halval positsioonil. Valikuid oli neil väga vähe. Valida oli, kas jääda Eestisse ja oodat kas sind saadetakse NSV-liidu armeesse või Saksa armeesse, põgeneda Soome, või hoopis minna metsavennaks. Väga palju Eesti mehed põgenesid metsa, kui algas sõda NSV-liidu ja Saksamaa vahel. Metsas koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks.
Vadjalastega seostatakse alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid ,,tsud" ja ,,vod" etnonüüme. Vadjalaste enesenimetuseks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvas, vadjakko ja maavätsi. Asuala Keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kõige ulatuslikum dokumenteeritud vadjalaste nn. etnograafiline asuala hõlmas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat (joonis 1), kus kokku elas üle viie tuhande vadjalase. Praegu kõneldakse vadja keelt veel Lauga jõe suudme ääres: Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski) ja Luudits (Luzitsõ) külades (joonis 2). Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus ja loomakasvatus
Laur Langeproon Kalevipoeg Soomes Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas
on suur pakkumiste hulk. Kuid soovitakse ikkagi renoveerituid või uhiuusi kortereid. Sellel aastal huvi ei paku Tallinna ega Harjumaa krundid. Samuti ei soovita põllupealseid krunte. Suures hoos toimub üürimise aktiviseerumine. Hinnad on langenud, eelkõige Tallinnas. Kinnisvarabüroo tegevjuhtide sõnul on veel oodata hindade langust, eelkõige maade ja majade puhul. Soome riik on selle poolt, et nende riigi kodanikud sooritaksid kinnisvaraoste Eestis. Soome ostja teab kindlalt, mis korterit ta soovib. Nõutud on eelkõige kesklinna korterid, kuna kõik on lähedal. Tavaliselt on valmis soome ostja korteri peale Tallinnas raiskama 80 000 100 000 eurot. Soomlased otsivad uusi või äsja renoveeritud kortereid, pigem viimastel aastatel ehitatud majades. Tähtsaks peavad nad ka vaadet. Eelistatud on vaade merele või ilusale loodusele. Kuid ostja pole ka lihtsameelne. Ta nõuab mitte ainult head kvaliteeti vaid ka garantiid
BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus
rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud
.................................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 5 2 KARJALA KEEL Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse
oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud
Riik Pindala km2 Rahvastik Tihedus in/km2 Andorra 453 0,067 147,9029 Belgia 30519 10,246 335,7253 Eesti 45227 1,433 31,68461 Hispaania 505992 39,466 77,99728 Iirimaa 70282 3,795 53,99676 Soome 338145 5,177 15,31 Norra 323877 4,487 13,85402 Rootsi 449964 8,866 19,7038 600000 12 500000 10 400000
See tähendab, et nt alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadud maksu kasutatakse selle vähendamiseks. Töötuskindlustus läheb töötukassasse, kust tööst ilma jäänud töötaja saab abi. Eesti maksusüsteemi negatiivsed küljed: ● Toetused on väiksed (lastetoetus 45€ kuus) ● Pensionid on väiksed ● Käibemaks on liiga kõrge ● Sotsiaalsetel ettevõtetel võiksid olla maksusoodustused ● Maksuvaba miinimum võiks olla suurem Eesti ja Soome maksusüsteemide võrdlus: Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kui Soomes on see progressiivne. Käibemaksumäärad samuti erinevad, olles Eestis valdavatel toodetel 20% (erandiks 9%) ning Soomes valdavatel toodetel 24% (erandiks 14% / 10%). Käibemaksumäärad Soomes: ● 24%: Üldine määr ● 14%: Vähendatud määr toidu, loomatoidu ja toidupakkumisteenustele. ● foodstuffs, animal feed and restaurant and catering services
teinekord jälle võiks mu meele vastu olla, ei saanud ma sugugi vihaseks." Tal tekkisid vastuolud estofiilidega ja O.W.Masinguga. Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks. SOOME-EESTI KIRJANDUS Sofi Oksanen ema eestlane ja isa soomlane. Sai maineka kirjastuspreemia Finlandia raamatu ,,Puhastus" eest. Eva Lille Somme Tuglase Seltsi esinaine, hoidis eesti kirjanike suhteid Soomega Aino Kallas abiellus tudengiga Oskar Kallasega, kes ei tahtnud Soome jääda. Novelli kirjanik, kirjutas soome keeles Eesti teemaliselt. Oskar Kallas oli Eesti saadik Suurbritannias. Aino raamatust on tehtud film ,,Reigi õpetaja". Teenib raha Ameerikas loenguid andes. Hella Uluolijoe/Murrik Taageperas sündinud. Soomes metsa-ärinaine nr1. Kirjutas ,,Niskamäe". Koos B.Brechtiga kirjutas näidendi. Tema lapselaps oli Soome välisminister. Soome silla ehitaja (esimesed olid Koidula ja Jannsen)
ühised väärtused Me näeme maailma sarnaselt ja see loob eelduse teineteise mõistmiseks. Meid ümbritsev elus ja eluta loodus pole materjaliks vaid partneriks. Enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest pole omane agressiivsus. Uurali keelte kõnelejaskonna asualad tänapäeval Tänapäeval on ainult kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks. Nendeks on Soome, Eesti ja Ungari. Teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks erinevates riikides. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma
aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. Kas keeles antakse välja raamatuid? Ajakirjandust? 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi “Koumekümne koume”. Ajaleht vepsa keeles ilmub kord kuus Kas keeles on võimalik saada haridust? Millist haridust? Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. 11.07.2008 Karjala haridusministeeriumi esindajad kohtusid läinud nädalal 2
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Intercultural communication: Customs and behaviour patterns in Finland Andra Pant, NT 12 Tallinn 2011 Punctuality is very important to the Finns. Never be late for meetings, as this is considered very impolite in Finland. Be on time! Do not raise your voice when you talk to Finns, especially not in public! Speaking in a loud voice is considered rude, as Finns themselves are quiet. Remember to look Finns in the eye. Looking down or to the side is a sign of dishonesty in Finland. ...
Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Soome-ugri rahvaste keeleline sugulus avastati 18. sajandi lõpus ungari õpetlase János Sajnovics poolt.
sõjaväebaasid on Jaapnais. Heaoluühiskonna kujunemine Põhjamaades Rootsis, Taanis, Norras,Soomes ja Islandil kujunes 20.sajandi teisel poolel Põhjamaade heoluühiksond. Paljudest teistest lääneriikidest eristas neid sotsiaaldemokraatlike erakondade erakordselt suure mõjuvõim. Rootsi oli juba varem arenenud tööstusriigiks, müüs kaupa välismaale. Norras normaalne elu taastus kiitesti, tähtis rikkus oli kalandus. Muutus rikkaks tööstusriigiks nafta- ja magaasivarude pärast. Soome oli sõjahüvitiste maksimise tõttu üsna tihedalt seotud idapoolse turuga, kuid majandus paranes. Taanis majandus rajati põhiliselt põllumajandusele, sõjaeelne arengutase suudeti kiiresti taastada ja ületada. Islandil oli kõige tähtsam kalandus ning see oli tähtis Euroopa ja Ameerika vaheline liiklussõlm. 1980.a lõpuks oli kõikides Põhja-Euroopa maades kõrgelt arenenud demokraatlik heaoluühiskond. Soome seotus NSV Liiduga peale II maailmasõda
PÕHJAMAAD · Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms.
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
