Jaanuar tammikuu 1.1 uudenvuodenpäiva - on Suomessa ja useissa muissa maissa pyhäpäivä. Suomessa uudenvuodenpäivään kuuluu presidentin pitämä uudenvuodenpuhe. Itävallassa pidetään Wienin filharmonikkojen uudenvuoden konsertti. 06.01 loppiainen - on kristillinen juhlapäivä, , johon joulun aika loppuu. Loppiaisen vietolla on ollut useita eri syitä historiassa: mm. Kristuksen syntyminen, Jeesuksen kaste sekä kertomus idän tietäjistä. Tänä päivänä loppiaista vietetäänkin Suomessa kyseisten tietäjien Betlehemiin saapumisen kunniaksi. Veebruaur helmikuu 05.05 Ruunebergin päivä - oli suomenruotsalainen runoilija, kirjailija ja toimittaja, jonka tuotanto on hyvin isänmaallista. Laskiaiset - kevätpaaston alkajaisjuhla. Enää laskiaista ei yhdistetä pellavankasvuun, vaan siinä hyvästellään pimein talvi ja aletaan odottaa kevättä.Laskiaisen perinneruokiin kuuluvat hernekeiton lisäksi laskiaispullat.. 14.02 ystävänpäivä - ...
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka.
Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste maailmakongresse. I.Sõktõvkar (Venemaa) 1992 II.Budapest (Ungari) 1996 III.Helsingi (Soome) 2000 IV.Tallinn 2004 V.Hanto-Mansiisk (Venemaa) 2008 VI. Kongress on plaanitud Ungarisse aastaks 2012 Soome-ugri rahvad Eestis
Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Raimo Schultz XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde,
usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku. “OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavaliselt kella 9:00 ja kella 9:45 vahel. Koolipäev kestab kuni kahe või kolmeni. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid koolipäevas on enamasti 3-4 75-
• Vietän joulua hänen perheensä kanssa. • Korvasi ovat punaiset. • Korvanne ovat punaiset. • Korvani on punainen. *************************************************************** Häälduseripärad kõrisulghäälik (glottaaliklusiili • moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris • eesti keeles kuulda vaid eitavas abisõnas – mkmk (LOE: õqõ / äqä [võru kirjapilt]) • võru, setu ja soome keeles sõna lõpus Miks selline nähtus? • Keeleajalooliselt on sõna lõpus olnud konsonant, mis on kadunud. Nüüd on vokaal ja jäänuklõpuke (kõrisulghäälik) – veneh* > vene' (paat) – menek* > mene' (mine!) – kolmet* > kolme' (kolm) * vanaaegsed vormid Millal seda on kuulda? Peamiselt viiel juhul: 1) enamasti e-ga lõppevate sõnade lõpus • terve' (tere!) • sade' (vihm) • katse' (pilk)
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome
Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi keeled on soome ja rootsi keel.
SPIKKER ALL - UOKAAU HARMONIA [email protected] et , en et Phu palm ①② | / ✓ ei palmette emme + ...
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma
SOOME Riigi rahvastik Rasamus Pertel 10.A Riigi rahvaarvu iseloomustus Riigis elab 5 476 922 inimest Rahvaarvult on Soome maailmas 119. kohal Umbes sama palju inimesi elab Norras, iirimaal ja Slovakkias Võrreldes teiste riikidega on Soome rahvaarvult suhteliselt keskmises positsioonis. Riigi rahvaarvu muutumise analüüs Vaadeldud aja jooksuksul on riigi rahvaarv ainult tõusnud ja kui uskuda graafikut siis tõuseb ka edasi Kasvutempo on suhteliselt ühtlane,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61%
Hetkinen. EIja, Riho on puhelimessa!- üks hetk. Elja, riho helistab Eija:Eija täällä , iltaa.- eija on siin, õhtust Riho:Iltaa, Tiedätte varmaan, että olen täällä Helsingissä- õhtust, tead, et olen jälle helsingis?? Tiedän kyllä, äitisi kirjoitti siitä- tean küll, ema kirjutas Soitan, koska haluan kysyä, mitä teette ensi viikolla.Siskoni Anu tulee Suomeen käymään ja ajatelemme tulla teille kylään.- helistan, et küsida, mida teete nädalalõpul. Õde anu tuleb soome ja mõtlesime teile külla tulla kiva juttu. Olette aina tervetulleita. Milloin aiotte matkustaa?- olete teretulnud, kuna hakkate sõitma? Lähden perjantaina Viroon, äidillä on syntymäipäivä. Ja maanantaiaamuna tulemme Anun kanssa laivalla Suomeen takaisin. anulla on täällä jokin biologian seminari, en tiedä tarkkaan. Se päättyy torstaina, ja silloin tulisimmekin, jos sopii. Se sopii ihan hyvin. Juna lähtee Helsingistä kello kuusi illalla ja on perillä Turussa vähän
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20
paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed või keel ei viita täiesti selgesti sünnipaigale, tuleb uurimisel sagedasti rahulduda otsusega, et laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal. Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius
EESTI Pealinn Tallinn Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Pindala - 45 226 km² Riigikeel eesti Rahvaarv - 1 342 400 (2007) Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .fi Telefonikood - 358 Soome vapp Soome ala
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik
Soome suusatamise ajalugu 1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse
SOOME-UGRI KEELED Mariano D´Angelo Eva Mari Tamm 10.A VADJA KEEL Vadja keel (vaaa tseeli, vanema nimega maa tseeli või maatseeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koo...
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Rootsi pindala on ligikaudu 500 000 km2 2. Soome rahvaarv on üle 5 miljoni 3. Rootsi pealinn on Stockholm 4. Soome kaks suuremat linna on Tampere, Espo 5. Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia II. Iseloomusta Rootsi geograafilist asendit kahe lausega Rootsi paikneb Põhja - Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Piiririigid on idas Soome, läänes Norra ning lõunast piirab teda Läänemeri. III. Soome pinnamood 1. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikku jääv Haltiatunturik 2. Lõunaosas paikneb Salpausselkä kõrgustik IV. Rootsi siseveed 1. Nimeta kolm Rootsi suurimat järve: Vänern, Vättern, Mälaren 2. Nimeta kaks Rootsi pikimat jõge: Klara jõgi koos Göta jõega, Dala V. Soome taimkate 1. Paikneb valdavalt okasmetsa vööndis, põhjaosa jääb tundra vööndisse 2. 30% moodustavad sood VI. Rootsi loodusvarad Nimeta kaks Rootsi loodusvara: 1
SOOME Kristel Kortin SOOMEST · Riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. · Pealinn - Helsingi · Üks maailma põhjapoolseimaid riike · Soomele kuulub 179 584 saart · Riigi poliitika põhialused määrab Soome põhiseadus · Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome ja rootsi. · Pindala 338 449 km², mis hõlmab Soome maismaa-alasid ja siseveekogusid. RAHVAARV · Soome on üsna hõredalt asustatud. · Rahvaarv on 5,5 miljonit. · Umbes üks miljon rahvastikust elab Suur-Helsingis. · Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 90%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on eestlased, venelased ja rootslased. SOOLINE STRUKTUUR · Helsingi (Soome pealinn) elanikkonnast moodustavad naised 53,4%.
Viljandi Gümnaasium Soome ja Niger Referaat Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Hilje Nurmsalu Viljandi 2019 Sisukord 1.PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2 1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus
Soome keel Tervehtimiset Greetings Anteeksi, mutta minä en puhu suomea. I am sorry, but I do not speak Finnish. Puhutteko Te englantia? Do you speak English? Anteeksi, kuinka? Excuse me? Anteeksi, en kuullut. I beg your pardon. Voisitteko toistaa? Could you repeat? Anteeksi, mutta minä en ymmärrä. I am sorry, but I do not understand? Anteeksi, mutta minä en tiedä. Sorry, I don't know. Anteeksi, että olen myöhässä. Excuse my being late. Ei se mitään. No problem. Voisitteko Te auttaa minua? Could you help me? Hetkinen, olkaa hyvä. Just a moment, please. Minä olen täällä ensimmäistä kertaa. This is the first time that I am here. Ihanko totta? Really? Ymmärrä...
Andmed / Riigid Eesti Soome Rootsi Taani Norra Austria Saksamaa SVEITS Pindala 337000 km2 450 000 km2 Rahvaarv 5 miljonit 8,5 miljonit Riigikord Parlamentaarne riigikord USK-RELIGIOON Kristlus ristiusk Kaitseprintsiip Totaalkaitse põhimõte
Matti Ensio Nykänen (syntyi 17. heinäkuuta 1963 Jyväskylän) oli Suomo laskeahypähtäjä useita olympiakultamitalisti ja maailmanmestari. Kun sportlaskarjääri on esiintynyt laulaja. Hän on nelinkertainen olympiakultamitalisti (1984 ja 1988) ja kuusinkertainen maailmanmestari (1982, 1985, 1987 ja 1989). Matti Nykänen aloitti vakavasti laskeahypähtääharjoitusi 12-vuotiaana, mutta ensimmäisen varjon aukeaminen hän teki jo 10-vuotiaana. 1976 Nuorena hän vuodessa enintään 2000 harjoitushypähtää, viimeistään kuitenkin vuoden 3000. 1976. vuonna hän suoritti ensimmäisen varjon aukeaminen 60 metrin mäelt, vuotta myöhemmin pääsi 90 metrin vuorelle. 1979.vuonna 15-vuotisen poisina rohkeasta jo mennä Lahti suurelle vuorialle. 1981. vuonna oli Matti 17-vuotiaana ensimmäistä kertaa Suomi Mestarien. 1982. vuonna oli jo nuorten maailmanmestari 1982. vuoden maailmanmestaruuskisoissa Oslossa voitti Nykänen aikuisten kilpailuissa ensimmäisen maailmanmestari...
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
TAIDEMUSEO KUMU Kumu on Tallinnan Kadriorgin puistossa sijaitseva taidemuseo. Kyseessä on Baltian suurin taidemuseo, joka on myös eräs koko Pohjois-Euroopan suurimmista. Se esittelee virolaista taidetta 1700–2000-luvuilta. Museossa on pysyviä perusnäyttelyitä ja vaihtuvia näyttelyitä. Kumun perusnäyttelyssä on esillä sekä klassista että nykytaidetta ja kaikkea siltä väliltä. Vaihtuvat näyttelyt koostuvat sekä ulkomaisesta että virolaisesta modernista ja nykytaiteesta. Kumu valittiin toukokuussa 2008 vuoden eurooppalaiseksi museoksi.
Suomi kirjailijat · Elias Lönnrot · Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoaja, kielentutkija, lääkäri ja suomalaisen kasvitieteen uranuurtaja. · Lönnrot oli suomen kielen uudistaja, useiden sanakirjojen toimittaja ja ensimmäisen suomenkielisen aikakauslehden kustantaja sekä toimittaja. Hän julkaisi useita kansaa valistavia terveydellisiä ja tieteellisiä julkaisuja. · Tove Marika Jansson · Oli suomalainen kirjailija, taidemaalari, filosofian tohtori, pilapiirtäjä ja sarjakuvataiteilija, joka tunnetaan parhaiten Muumi-hahmojen luojana. · Ruotsinkieliseen taiteilijaperheeseen syntynyt Jansson oli jo lapsuudestaan asti tuottelias, ensin etenkin kuvataiteilijana ja myöhemmin kirjailijana ja kuvittajana. · Menestykseen Jansson nousi 1950-luvulla, kun ensimmäiset muumikirjat ilmestyivät. · Muumitarinoita kertyi Janssonin elämän aikana p...
Keskmine eluiga 79 76 78 80 81 Vastsündinute suremus (tuhande sünni 4 4 4 3 3 kohta) Suremus (tuhandetes) 52 49 51 56 62 Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: 3 Rahvastiku koosseis: 1. soome 4 828 747 11. vietnami 4 411 2. rootsi 289 609 12. saksa 4 407 3. vene 42 182 13. türgi 3 929 4. eesti 17 489 14. pärsia 3 529 5. inglise 9 659 15. tai 3 456 6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7
Eestis on ka internet ja mobiiltelefonid väga levinud ligikaudu 10-15 aastat.Nii soomes kui ka eesti on levinud populaarsus eriti noorteseas rääkida mobiiltelefoniga ja surfata interneti avarustes. Soomlased on liikluses väga viisakad,kuna soomes ei pea ülekäigu rajal inimesi üle laskma siis siiski seda tehakse,andakse teed isegi kui jalakäija pole ülekäigu rajal.Eestlased see eest pole nii viisakad.Meil eestlastel on kohutus jalakäija üle tee laskmine. Soomes räägitakse peamiselt soome või rootsi keelt. Rootsi keel on soome riigi ametlik teine riigikeel. Samuti on olulisel kohal inglise keel . Vähem räägitakse saksa,vene, prantsuse ja hispaania keelt. Meil on aga meie oma riigikeel ehk Eesti keel aga ka meie teiseks keeleks on venekeel,mida surutakse meile peale et kas venekeel võtta riigikeeleks. Inimesed tutvustavad ennast kõigepealt eesnimi ning seejärel perekonnanimi. Ametlikes kontektides kõnetatakse enamasti soomlasi tiitliega nt. Dr ,
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
sulaa sulada sulhanen peigmees suljettu suletud sulkea sulgeda sunnuntai pühapäev suoja kaitse, vari suola sool suoli sool, soolikas suomalainen soomlane Suomenlahti Soome laht Suomenlinna (linnoitus Helsingissä) Suomenlinna (kindlus Helsingis) Suomi Soome suora sirge, otsene; otsekohene suoraan otse suositella soovitada suosittu armastatud, populaarne surkea kurb, hale, armetu, nukker suu suu suuri suur
KURSSIN NIMI: SOOME ÜHISKOND, KULTUUR, KIRJANDUS I 1. Suomalaisen kansanrunouden lajit. Kansanrunoudella tarkoitetaan perimätietona säilyneitä tarinoita, joiden tekiää ei tunneta. Kansanrunot ovat siirtyneet sukupolvelta toisilleen kertoen niitä suullisesti eteenpäin. Kansanrunoista on tunnistettavissa neljä eri päälajia: kertoma- eli eeppiset runot (tarinat, sadut ja kertomarunot), tunnelma- eli lyyrilliset runot (laulurunot ja itkuvirret), opetus- ja mieterunot (sananlaskut ja arvoitukset) ja henki- ja taikamaailmaa kuvaavat runot (jumalaistarut, taiat ja loitsut). 4. Kerro Elias Lönnrotista: hänen elämästään ja tuotannostaan. Elias Lönnrot on yksi suurista suomalaisista ja hänet tunnetaan parhaiten Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoajana. Hän toimi myös kielentutkijana, lääkärinä sekä suomalaisen kasvitieteen suurena vaikuttajana. Elias Lönnrot ...
1930ndatel keelati nii karupeiede pidamise traditsioon kui ka hantide religioon samanism. Samanism liidab esivanemate ja tootemlooma kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega. Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes arvatakse tulevat maailma saarelt, mis asub keset Numto järve Torõm Jaguni jõe ülemjooksul. See ala on olnud hantide pühapaik, kuni 1990ndatel avati seal naftatööstus. Handide keel · Handi keel kuulub soome ugri keelte ugri rühma, kuhu kuuluvad ka mansi ja ungari keel. Handi keeles eristatakse põhja, ida ja lõunamurret Siberi loodusest · Siin on paar pilti Siberist ehk Handide elukohast. Kaunis siberi loodus. Siberi mets nimega taiga. Pilte handide elust Handide linna elu. Handi rahvusest mees. Samanism · Samanism liidab esivanemate ja tootemlooma
Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt
Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega
Väljendid Asiakas saapuu - Klient saabub Päivää! - Tere päevast. Onko tämä pöytä vapaa? - Kas see laud on vaba? Meillä oli varattu kahden hengen pöytä. - Meil oli reserveeritud laud kahele. Puhutteko te suomea? - Kas te räägite soome keelt? Saisinko suomenkielisen ruokalistan? - Kas ma saaksin soomekeelse menüü? Asiakas tekee tilausta - Klient tellib Ottaisin tuopin keskiolutta. - Võtaksin kannu keskmise kangusega õlut Haluaisin kokeilla talon viiniä. - Sooviksin proovida maja veini. Haluan lasin vettä / mehua.- Soovin klaasi vett / mahla Laittakaa juomaan runsaasti jäitä, kiitos. - Palun pange joogi sisse palju jääd. Kuppi vahvaa kahvia.- Tass kanget kohvi. Saisinko maitokahvin
Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel v...
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud Soome asub Läänemere põhjarannikul, Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid. Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus. Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist. Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse
Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu paksumpi (paks) 1) Paksu paksuin 2. Iso isompi (suur) 2) Iso isoin 3. suuri suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni pienempi (väike) 4) Pieni pienin 5. Sininen sinisempi (sinine) 5) Sininen sinisin 6. Halpa halvempi (odav) 6) Halpa halvin 7. Vanha vanhempi (vana) 7) Vanha vanhin 8. Pehmeä pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä pehmein 9. Hidas hitaampi (aeglane) 9) Hidas hitain 10. Terve terveempi (terve) 10) Terve tervein 11. Siisti siistimpi (puhas) 11) Siisti siistein 12. Kaunis kauniimpi (ilus) 12) Kaunis kaunein 13. Uusi uudempi (uus) 13) Uusi uusin 14. Nuori nuorempi (noor) 14) Nuori nuorin 15. Huono h...
LIIKETOIMINTASUUNNITELMA Reversal koulutus ja rekrytointi Oy Laatinut: Ryhmätunnus: Pvä: 24.03.2016 LIIKETOIMINTASUUNNITELMA 2 Sisältö: 1 Yrityksen yleiskuvaus ja lähtökohtatilanne.........................................................................4 1.1 Yrityksen taustatiedot...................................................................................................4 1.2 Yleiskuvaus..................................................................................................................4 1.3 Lähtökohtatilanne.........................................................................................................4 2 Liikeidea.................................................................................................................................
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.
Apetit Mihkel Morel Katre Kõõra Historia Yritys myy pakastetuotteitaan ja kala tuotteitaan Yrityksemme toimii vuodesta 1992 Kalatuotantolaitos sijaitsee Kuopiossa Apetit Pakaste Oy:llä on tuotantoa kahdella paikkakunnalla, Säkylässä ja Pudasjärvellä Apetit täyttää puhtaan ja turvallisen elintarviketuotannon vaatimukset ja on sitoutunut kestävän kehityksen periaatteisiin Apetit tuotemerkin arvot Vastuuntunto Ennakoivan hyvinvoinnin ruoka iluratkaisuja Laadukkuus tuoreen ja turvallinen Elämänilo ruokan nauttimaan, henkinen hyvinvointi Pakastetuoteet Kasvikset ovat pakattuina pakastettu Säilyvät pitkään Raikas maku Nopea ja kätevä valmistaa Pakastetuoteet Vihannespakasteet Perunapakasteet Keitot Pizzat Marjat Leivonnaispakasteet Muut ruokapakasteet Kalatuoteet Kalaa kehotetaan syömään ainakin pari kertaa viikossa Lisäksi valikoimassa on myös äyriäisiä lohi on yleisin kala, sitä on monessa muodossafileenä ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
