Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett . Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde . On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas . tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad . Umbes nii oli
Läänemere Soolsus Läänemeri on väikese soolsusega veekogu. Üks liiter vett sisaldab keskmiselt 6 kuni 8 grammi lahustunud sooli.Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00 Meres on selgelt välja kujunenud vee kihistumine: pindmine veekiht on väiksema ja sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta
Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi. Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on
Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja
voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest 3 kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see,
. Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest. Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7 ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1- 2). Balti mere ääres asuvad riigid nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia
Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2.2 Veereziim Läänemerd peetakse maailma suurimaks riimveeliseks veekoguks tekib jõe- ja merevee segunemisel. Läänemere vesi on suhteliselt mage, soolsus on keskmiselt 10...15 promilli. Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest.
välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad.
Õisloomad elavad merepõhja kinnituna.Õisloomad on väga mitmekesise välimusega.Nad meenutavad pigem lilli kui loomi.Õisloomad Hingamine difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid.Korallid saavad elada ainult suure soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C.Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, peamiselt meritähed.
.............................................................................................................................. 12 4.1.Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................13 Sissejuhatus Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km 2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres vee madala soolsuse tõttu
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus
välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi
Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 2 2 373 000 km , koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km . Läänemere maht on 3 21 721 km , keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik).Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (vaikseim 12). Läänemerre suubub arvukalt jõgesid
väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas.Läänemere ja Põhjamere vahel püsivat veevahetust tagavad kaks vastassuunalist hoovust. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolase vee toob merre pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres.Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas.
kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees. Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks
V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kirjelda Läänemera veesamba kihitumist. V:Veesammas on vertikaalselt kihistunud. U 40-60 m sügavuseni ulatub väiksema soolsusega veekiht, mille ülaosa päikesekiirguse tõttu kergelt soojeneb. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini (sh Eesti rannikumeres)? V:Põhja-Euroopa osad
temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, merevesi aga mida külmem seda tihedam. Püknokliin mereveekiht, milles vee tihedus muutub märgatavalt kiiremini kui naaberkihtides. Joonis 2. Joonis 1. 1 Joonis 3
KILU (Sprattus sprattus balticus). Kilu esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magedamad lahealad. Nad moodustavad suuri parvi erineva soolsusega vee segunemise piirkondades. Kilu kudemisperiood kestab märtsist augustini. Kilu ränded ei ulatu eriti kaugele. Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas
Peajalgsed Kalmaar, seepia ja kaheksajalg. Kes on peajalgsed ? Peajalgsed on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia. Kust on saadud ? Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seetõttu puuduvad peajalgsed näiteks Mustas meres, kus soolsus on pea kaks korda madalam kui ookeanis. Kasulikkus Kasulikud Ained Kalmaaris: fosfor, raud, vask, jood, kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, tsink. Seepia ehk tindikala tint omab kasvajatevastast ja antibakteriaalset toimet. Kaheksajalga peetakse kulinaarses mõttes väärtuslikuks vaid väga vähestes piirkondades. Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud,
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini. Soolsus Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Pildid Läänemerest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
hiiglasliku hulga magevett(umbes 2% Läänemere vee üldmahust ehk 440 km3) 3. Läänemeri paikneb parasvöötmes, kus madalate temperatuuride tõttu auramine on väike, olles enamvähem tasakaalustatud otseselt merre langevate sademetega. Läänemere ja Põhjamere vaheline vete vahetus toimub kahe peamise vastassuunalise hoovuse näol. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. Vastuhoovusega tungivad soolased ookeaniveed Läänemerre. Pindmine hoovus saavutab maksimumi kevadel, vastuhoovuse maksimum langeb novembrile. Läänemerele on väga iseloomulik erineva soolsusega veekihtide olemasolu. 1. Ülemine magestunud veekiht on enam-vähem ühtlase soolsusega, sest selle kihi ulatuses muutub soolsus vertikaalsuunasainult ligikaudu 1 promill. Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja
vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa. Läänemeri on tähtsaks lisaks kõikidele selle äärsetele riikidele nii toiduainete (kala) kui ka transpordi jaoks. Venemaa jaoks on Läänemeri nn. "aken euroopasse" sest mere kaudu saavad nad transportida kaupu (peamiselt naftat, õli) Euroopasse. Läänemere
9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiumaa 27- Gdanski 36- Poola 11-Ahvenamaa Soome 28-Landsorti süvik 37- Venemaa Poolsaared: (Läänemere kõige 12- Skandinaavia sügavam koht) 13- Jüüti 14- Poola maasäär 15- Nida-Palanga maasäär 16- Kuramaa 1) Miks on Läänemeri väikese soolsusega (riimveeline): * jõed toovad palju magedat vett * veevahetus ookeaniga on aeglane * sademete hulk ületab aurumise 2) Läänemere sügavused (Täida lisatud kaardi järgi) Läänemere suurim sügavus on 459m, see paikneb Landsorti süvikus Botnia e. Põhjalahe suurimad sügavused on 294m, see paikneb Ahvenameres Soome lahe suurim sügavus on 110 m, see on Soomelaht Madalad (laevaliiklust takistavad) läbipääsukohad paiknevad Eesti ja Daani rannikul, näiteks
Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised
Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt.
soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. 6 Läänemere taimestik Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m; Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel. Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele. Tingimused taimede kasvuks on Läänemeres üsna mitmekesised. Peale soolsuse- ja temperatuuritingimuste ning jääolude erinevad Läänemere põhja- ja lõunaosa
kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve
Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kudemine: Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3-4 päeva pärast, 2,5-4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. 2 Toitumine: Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad
SEEPIAD ELUVIIS Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamood...
soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul.
soojust. · Aluspinna iseloomust · Sademete hulk ületab aurumisega 7. Kõrgustikud on takistuseks tuultele,nad soodustavad pilvede · Läänemeri on suhteliselt madal kogunemist ja sademete hulk on seal suurem. 2. Riim vesi on madala soolsusega merevesi.läänemeres on soolsus 6- 8. Rannikualadel tänu Läänemerele neelduvad päikese kiired 8. tugevasti,aga kõrgustikud soodustavad pilvede kogunemist. 3. Läänemere veetaseme kõikumised sõltuvad: 9. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhu rõhu miinimum.On ümbritsevast · Valitsevatest tuultest madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguad tuuled keskme suunas. · Pikad põua perioodid 10
Läänemeri aastal 2100 Killu-Laura Läänemeri on sisemeri, mis on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis lei...
Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Joonis 1: Läänemere kaart Allikas: (et. wikipedia.org) Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[2]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 12). 1. SAARED 3 1.1
Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale. Tihedushoovus-tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Vesi liigub suurema tihedusega alalt väiksema tihedusega alale. Kompensatsioonihoovus-äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Hüdrosfäär on maad ümbritsev veekiht. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse; ravimtoimega põhjavesi.
Toidu korduva ühendamise kaudu kindla substraadipinnaga, millel meritäht roomab, õnnestus vereval meritähel välja töödata valikulist reaktsiooni sellele substaaditüübile. Meritähtedel tekkinud tingitud refleksid võivad säilida kinnistumatult kuni viis päeva. (1) Levik Soodsates tingimustes võivad meritähtede mõned liigid massiliselt sigida ja moodustada suure tihedusega populatsioone. Ookeanides ja normaalse soolsusega meredes on meritähed levinud kõikjal Põhja-Jäämerest ja Antarktise rannikuid uhuvatest vetest kuni ookeanide troopiliste ja ekvatoriaalsete piirkondadeni. Nad on arvukad nii põhjapoolsete merede litoraalis, kus taluvad järske sessoonseid temperatuuri kõikumisi ja võivad talvel koguni läbi külmuda, kui ka püsivalt läbisoojenenud veega troopilistes madalmeredes, kus paljud liigid elutsevad rahusid moodustavate korallide lopsakates rägastikes
november, kuivem veebruar) lääne eesti saared ja madalikud, lumikate kõrgustikel (40-50 cm) detsember, saared (mõni cm) jaanuaris, sulab saartel märtsis, kõrgustikel aprill. Läänemeri e Balti meri, sisemeri mis on ühendatud Põhja mere ja Atlandi ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m (landsorti süvik 459m), riimvesi madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri
lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad
· mere arenguloos algas kõige hilisem, Limneamerestaadium, mis kestab nüüdisajalgi. · kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. Keskmine õhutemperatuur oli 16 kraadi. · rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. SÜGAVUSED: · Läänemeri on madal meri · Keskmine sügavus on 52 m · Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus VEEBILANSS: SOOLSUS: · Väikese soolsusega vesi, mis on kujunenud jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel - riimvesi (soolsus 8-10 promilli) · Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise LÄÄNEMERE SOOLSUS: · Soolasisaldus on suurim Taani väinades · Soolsus väheneb põhjapoole minnes. · Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas · Mida kaugemale Taani väinadest, seda väiksem on pinna- ja põhjakihi soolsuse erinevus.
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune) Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge) Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil
tekkiv hoovus, mis jõtkab liikumist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbub allest pikkamisi hõõrdumise tulemusena, näiteks Põhja ja Lõuna passaathoovused. Äravooluhoovus- ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus, nt suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Tihedushoovus- hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuute kohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kopenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat
Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli. Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning
rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee veevahetust. Madala soolsuse põhjused : - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Kattegat Temperatuur Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Täielikult külmub meri vaid paar
kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3…4 päeva pärast, 2,5…4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised
ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres viksem (0-100mm) kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad.
kõrgrohkkond (pilvitu, selge ilm); mandrite sisealadel, sest oodeanide niiskus ei jõua sinna, mäestike tõke; polaaraladel, sest on kõrgrõhkkond, temp. Aastaringselt madal, aurumine väike. Hoovuste teke- triivhoovused- Läänetuulte hoovused- ühes suunas püsivad tuuled; äravooluhoovus- nt Läänemerest-Põhjamerre)- vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale; tihedushoovus- Atlandi ookeanist Vahemerre- erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel; kompensatsioonihoovus- Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani. Tõusu teke- merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul Mõõna teke- Tõusu ja mõõna mõju rannikutele- vee liikumine risti rannajoonega, kannab setteid kaasa jne Lainete kuhjav ja kulutav tegevus: Järskrannikutel- veekogu sügavneb kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure hooga (kulutav tegevus, tekivad kulutusrannad). Lained purustavad ja
vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsus väike? - aurub vähe (külm kliima) - jõed toovad palju vett - Põhjamerega ühendus väike - palju sademeid Läänemere kihid: Tormid panevad vee alt üles liikuma Pindmine kiht: väikese soolsusega, päike soojendab Keskmine kiht: raske, soolane, püsiv temperatuur Madalaim kiht (süvikutes): püsiv süvaveekiht, soolane, hapnikuvaene Eesti rannikumeri suvel soojenevad madalamad osad põhjani, talvel pikalt jääs (Saaremaalt-Hiiumaalt lääne poole minnes aina sügavam ja ei soojene suvel ega jäätu talvel) Inimtegevus: transpordikoridor (laevad) - võõrliikide kaasa tulemine kalandus veeturism Reostus:
· Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti. · Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m
- Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena troopika suunas väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval - Näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus - Väikesed - Esinevad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel - Näiteks hoovus Vahemere ja Atlandi ookeani vahel - Vahemere vesi on Atlandi ookeani veest tihedam (suurem soolsus), Gibraltari väina kaudu tungib Atlandi kergem vesi pindmises kihis Vahemerre ja sügavamates kihtides liigub vesi läbi väina vastassuunas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
