Üks võimalus väärtsvalikute tegemiseks ongi mitte toetada äärmusliku suhtumisega ja ükskõikse isiku teket ühiskonda. Pigem mõjutada kasvamist vastupidises suunas. - Identiteedi kujundamiseks olulised valikud ehk inimese arusaama kasvatamine iseendast. Sellesse suhtesse kuuluvad teised inimesed, seksuaalsed suhted, usk, väärtushinnangud, kultuurilised eripärad, teadus ja kunst, poliitika, soolised erinevused, teguviisid, hoiak ja veel mustmiljon detaili, mis ei kasva tervikuks sekundiga. Inimese kujunemine algab sünniga ja lõpeb surmaga, kuid põhiliseks identiteedi kujundamise ajaks jääb siiski kooliiga. 2. küsimus: Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle? Õpetaja kutse-eetika kätkeb endas suuremat väljakutset, kui tavaametite esindajatel. Ta peab olema eeskujuks, nende käitumine ja tehtud otsused peavad olema eeskujuks.
Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole Suureneb tööpuudus oma Väheneb tööealiste osakaal, riigi elanike hulgas. väheneb maksumaksjate arv. Sisserändajad ei kohane Lahkuvad haritumad, seega kohaliku kultuuri ja väheneb haritud inimeste tavadega, sellel tasandil osakaal- "ajude äravool" tekivad konfliktid. Lahkuvad peamiselt mehed, Suurem surve riigis tekivad soolised sotsiaalsfäärile disproportsioonid. Sageli on tegemist Tagasi tullakse pensionieas, siis illegaalsete migrantidega, suureneb pensionäride mis tekitab palju probleeme. osatähtsus. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 50 Vasta küsimustele! Euroopas on paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe
4-7a spontaalse käitumisliigid kodus: abistamine, hoolitsemine, jagamine, afektsioon, kaitsmine Prosotsiaalse käitumise sagedus suureneb 2-4 aastani Lapsed hakkavad vanuse kasvades adekvaatsemalt eemotsioonide põhjusi defineerima:39-48k on 69-72% /// 62-74k on 83% Negatiivsete emotsioonide põhjusi 85% võrreldes positiivsetega 64% (see loob aluse perspektiivi võtmisele) Soolised erinevused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalse käitumise areng noorukieas Prosotsiaalse käitumise sagedus tõuseb (eriti varajases noorukieas va vanematega suheldes) Miks?: Füüsiline küpsus Romantilised suhted Perspektiivi võtmine Moraalne otsustamine Prosotsiaalse käitumise seos nooruki karakteristikutega Populaarsus +mina+emotsioonid Prosotsiaalset käitumist mõjutavad tegurid noorukieas
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuur...
moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja
Aga kui ka saaks tegutseda primaarselt austuse pinnalt, ei saaks kõiki sallivuse küsimusi mõista, kui ei arvestata võimu, klassi, soo, hariduse, samuti usu ja tsiviilreligiooni problemaatikaga. Järgnevalt neist väga konspektiivselt. Impeeriumites on võim keskuse bürokraatide käes; võim soodustab sallivust kõige tõhusamalt siis, kui on kauge. Kuna impeeriumis on igal rahvusel oma ühiskonnaklasside täiskomplekt, siis klassisallimatust ei ole. Soolised küsimused otsustab iga kogukond ise. Hariduse sisule esitatakse väikseid nõudeid (peaasi kui isevalitseja kuju nähtaval on). Konsotsiatsioonides nõuab võim vastastikust austust. Seesmiselt ebavõrdsed kogukonnad on riigis tervikuna enam-vähem võrdsed klassipartnerid. Soolistes küsimustes, kui kogukondade võim on enam-vähem tasakaalus, valitseb sallivus. Õpetatava ühisosa võib olla minimaalne ja keskenduda koostöö ilustatud ajaloole.
55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus
tüdrukud kiiremini kui poisid ja on omavanuselistest poistest pikemad. Poisid saavad suguküpseks hiljem kui tüdrukud, seetõttu hakkab nendel ka intensiivne kasvuperiood hiljem. Alates 15 eluaastast ületavad poisid kehapikkuses tüdrukuid. Tüdrukutel suureneb pärast esimese menstruatsiooni saabumist kehapikkus veel vaid 6 8,5 cm. Tütarlaste kasv seiskub tavaliselt 16 17 aasta vanuses, poistel 17 19 aasta vanuses. 93. Keha koostise ealised ja soolised muutused. Enne puberteeti on nii poiste kui tüdrukute rasva % ühesugune. Pärast seda poistel langeb ja tüdrukutel tõuseb umbes 10% võrra. 94. Higinäärmed, nende aktiveerumine. *Merokriinsed-lõhnatud, paiknevad üle kogu keha *Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel osal. Arenevad puberteedieas. 95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid.
Ta on hakkanud neelatama ning loode on õppinud oma pöialt imema. Emakas on laienenud apelsinisuuruseks. Rinnad, mis juba praegu hakkavad valmistuma eelseisvaks imetamiseks, võivad tunduda raskematena kui kunagi varem. Kui Sul esines iiveldust, siis nüüdsest hakkab see tasapisi järele andma. Sinu kehas on vere hulk suurenenud, et tagada lapsele kõike kasvamiseks 5 vajalikku. Lootel on tekkinud soolised erinevused-on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on näha(1). 4. kuu: 16. nädalal on laps umbes 16 cm pikk ning ta on oma sünnieelse arengu juba peaaegu läbi teinud. Nüüd peab ta vaid veel tublisti kasvama! Mõnikord võib teda isegi tunda. Sa ei ole enam nii väsinud ning enesetunne on enamasti jälle hea(1). 5. kuu: Selle kuu lõpus on laps juba 30 cm pikk ja kaalub peaaegu pool kilo ning kaalub nüüd oma platsentast rohkem
Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opoidid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle meskaliini ja 10 kokat, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka somaatilise vastusurve narkootilistele ainetele, millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused mehed on altimad proovima, ent naistel on väiksem taluvus. Psüühilises vastusurves on samuti juhuslikud ja paratamatud faktorid. Kui lapsed on kasvanud vähese emotsionaalse kontakti tingimustes ( sünnitusjärgne eemaldamine, lastesõimed-ja aiad, hoolimatus) või kogenud palju negatiivseid emotsioone (vanemate jõhkrus, tülitsemine, joomarlus), kui tunnete väjendamist peetakse üldsegi sobimatuks
testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon-
mõlemad puusaluud). Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega. 44. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. Vaagnal esinevad soolised iseärasused: mehe vaagen on kõrgem ja kitsam (vähem ruumikas), naise vaagen madalam ja laiem. 45. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges: Liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp,
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Limaskest moodustabarvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Limaskestas on rohkesti retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule ning nende retseptorite ärritus kutsub esine urineerimise. · Lihaskest kolm kihti:2 pikutist ning nende vahel asetsev ringlihaskiht · Adventitsiaalkest · (osaliselt ka serooskest) 100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused. Naisel: kusiti ligikaudu 4 cm pikkune toru tupe ees. Ta algab sisemise kusitisuudmega kusepõiekaelast ja avaneb välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb kusitit vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3 cmtagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees. Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik.
Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed. Peaaegu kõik indiviidi omadused on põhjustatud pärilikkusest (sugu,kasv, anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused, närvisüsteemi tüüp, temperament, võimete alged) ja/või keskkonnast (füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne, tunnetuslik ümbrus ja kasvatussituatsioon). 7. Soolised erinevused algklassides ja nendega arvestamine Tüdrukud omandavad keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Sageli loevad eelkooliealised tüdrukud kiiremini, valdavad suuremat sõnavara ja räägivad grammatiliselt paremini kui samaealised poisid. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad nad paremini, tunnevad paremini lõhna ning võtavad sõrmeotste ja naha kaudu vastu rohkem infot kui poisid.
55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
kategoriseerimine ja toimub ebaõiglane negatiivne omistamine. 2. Fiske ja Neuberg (1990) mulje kujunemine algab nii, et esmalt tahetakse mahutada keegi juba olemasolevasse kategooriasse. Kui ei sobi kuskile ja on erinev, siis hakatakse inimest individualiseerima. Inimestel on sõltuvalt gruppi kuuluvusest erinevad hoiakud liikmete suhtes. Oma grupi kohta meenutatakse enam positiivset. Seetõttu soolised, rassistlikud eelarvamused. Kogu info, mis on stereotüübile vastupidine, tõmbab inimestel suurt tähelepanu. Nt märgatakse poliitikut, kes käitub teisiti Trump. Sellisel juhul on see kui olemasoleva stereotüübi erandlikku reeglit. Ajule mugav ei ole vaja stereotüüpi muuta. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Eelarvamused Tihedalt seotud kategoriseerimisega. So fikseerunud ja ettevalmistatud hoiak mingi
Madala palga eest valetad rohkem, et igav töö põnevamaks teha 83. Küps isiksus Maslow järgi. Vajaduste hierarhiast tulenev. Eneseteostus, eneseaktsepteerimine, mitte egoist, kõrged väärtused 84. Bandura teooria oluline termin. Sotsiaal-psühholoogiline perspektiiv: oled see, mida ootad. Ootuste teooria, enesetõhusus. Enesetõhusus seotud ootustega, mitte võimalustega. 85. Stereotüüpide olemus 2 tüüpi: rahvuslikud ja soolised Tegelikult: 1.kategoriseeritaval ei pruugi üldse neid omadusi olla 2.liiga suur üldistus 3.ebaõiglased järeldused, nt blondide kohta Stereotüübist lähtumine ohtlik Stereotüübid aitavad olla konservatiivsed, aitavad elu hoida etteennustatavana 86. Hoiaku komponendid.. 1.Afekt - tead, et beefeater on hea jook 2.Käitumine- 10 a tagasi ei saanud osta, sest oli kallis 3
Tsunamit tõkestavad kaldarajatised, hea ennetustöö, mobiilsus ja valmisolek 7. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
miks on rändesuunad just sellised. Esitlusest migratsioon Põhja- Ameerikasse rännati Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast, sest seal on kõrgemad palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, elamistingimused ja haridus. 12) Millised probleemid võivad tekkida a. Riigil, kust välja rännatakse- Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. b. Riigil, kuhu toimub sisseränne- Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, kaasneb kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile; hiiglaslikud pagulaslaagrid; hakati kahtlema Schengeli lepingust 13) Iseloomustage migratsiooni Eesti-Soome / Saksamaa-Türgi / USA- Mehhiko näitel. Esitlusest migratsioon ja õpikust lk 39
· vigastuste ennetamine; · vaimse tervise edendamine ja probleemide varajane märkamine; · passiivse suitsetamise vältimine; · laste hooletusse jätmise ja väärkohtlemise ennetamine; · nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi; · arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; · tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? · Ealised, soolised ja pärilikud faktorid · Individuaalse elustiili faktorid · Sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud · Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas
Kõik see mõjutab lapse loovust, suhtlusoskust haridust. Madala palgaga ja vähese kultuurioskusega vanemad pärandavad lapsele võimutuse kuna neil pole rohkem muud pakkuda. 25. Sotsiaalne mobiilsus Põlvkondade vaheline mobiilsus- selle puhul vaadetakse vanemate laste staatusi. Vaadatakse seda kuhu paigutub laps võrreldes vanematega. Võrreldakse vanemaid. Põlvkonna sisene. Vaadatakse seda kus inimene alustab ja kus lõpetab. 26. Sooline kihistumine, soolised stereotuubid Sotsiaalse staatuse kujunemine tema bioloogilise soo alusel. 27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Biol on sugu, sots on sugupool. Oluline on vahe teha neil mõistetel. Bioloogiline sugu on mees ja naine, kaasasündinud. Fem ja mask ei ole kaasa sündinud vaid sots tulnud. Fem ei kaasne autom naiskeks olemisega ja mask meheks olemisega. Oluline on aru saada kuidas mehed ja naised käituvad milliseid loomu omadusi peavad
südame-veresoonkonna haigused, rasvumisest tingitud probleemid ning luu- ja lihaskonna vaevused, mille põhjuseks võib olla mitmete geneetiliste ja keskkonnategurite ning eluviisi iseloomustavate tegurite (suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toitumine ja füüsiline tegevusetus) koostoime. Terviseprogrammi (20082013) raames soovitab Euroopa Liit rakendada ennetusstrateegiaid ja -mehhanisme ärahoitavate ning mittenakkavate haiguste (k.a soolised terviseohud ja haruldased haigused) ennetamiseks ja nendega seotud teabe levitamiseks. Kuna enamikku sellistest haigustest saab ennetada, tuleks rohkem tähelepanu pöörata inimeste teadlikkuse tõstmisele, teadmiste täiendamisele ja ennetavate meetmete tugevdamisele. ELi eesmärk on toetada kõnealuseid meetmeid võrgustike ja teabesüsteemide loomisega kõigis liikmesriikides, et edendada teabevahetust ning analüüsida ja vahetada rahvatervise valdkonna parimaid tavasid.
2. Vaata nr 1 + peaksid kokkuvõttes aitama parandada inimeste elukvaliteeti. a. Näidata ära tervisetulemite ja nendega seotud tegurite esinemine b. Informatsiooni kasutatakse tervishoiustrateegiate väljatöötamisel. c. Milleks vaja numbrilisi andmeid rashvastiku kohta? Arvutada kordajaid e suhtarve meid huvitavate sündmuste kohta: eluviisi seos tervisega, haiguste teke ja sagedus, piirkondlikud erinevused, soolised ja vanuselised erinevused. 3. a. Ekspositsioon - tegur, mille seost meid huvitava terviseseisundi või tervisesündmusega me uurime. b. Tulem terviseseisund või tervisesündmus, mille vastu me huvi tunneme. c. Esmashaigestumus d. Levimus = ESINEMISSAGEDUS näitab olemasolevate juhtude esinemist populatsioonis kindlaksmääratud ajahetkel (registreeritud leeprahaigete arv Malawis 1.01.96) sõltub: uute
järgmisse ajajärku jõudes muutub seda valdkonda enim mõjutavaks, säilitades endas ka varasema. 0- 3 aastat: TREENING kui tegevuse lihtne kordamine; 3 10 aastat : HARJUTAMINE (oluliselt ka mängu kaudu) kui tegevuse tulemust teadvustav kordamine; 10 16 aastat: ÕPPIMINE kui seose loomine omandatu ja omandatava vahel; 16 - 20 aastat: (ENESE)KASVATUS kui seose loomine omandatu ja isiksuse kui terviku vahel. Lapse vanus:1 3 aastat eelisarengus :Temperamendi omadused, ealised ja soolised iseärasused TEGEVUS TREENING KRIIS Mina- kriis Lapse vanus:3 10 + aastat eelisarengus: Üksikute psüühiliste protsesside individuaalsed omadused TEGEVUS HARJUTAMINE KRIIS Eelpuberteedi alguskriis Lapse vanus:10 16 aastat eelisarengus: Omandatud teadmised, oskused, vilumused, harjumused TEGEVUS ÕPPIMINE KRIIS Puberteedi lõpu kriis Lapse vanus: 16 20+ aastat eelisarengus Maailmavaade (suhtumised, isiksuse kõlbelised omadused) TEGEVUS: (ENESE)KASVATUS
nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid.
Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär. 5) Käitumine. 6) Soolised küsimused. 22 Karjääri plaanimine Erinevatest vaatenurkadest: - Objektiivne karjäär - ametikohtade jada, millel inimene omaelu ajal on töötanud. - Subjektiivne karjäär koosneb väärtuste, hoiakute ja motivatsiooni muutumisest inimeste elu jooksul. Karjääri plaanimise eesmärgid: - Individuaalsete karäärite arendamine.
hinnatakse saavutusi ja võimu Konkurents = M suur konkurents, F nõrka tuleb aidata Saavutused ja suhted = M inimesi hinnatakse tulemuste järgi, F oluline võrdsus ja vendlus Elukvaliteet = M oluline raha Karjäär = M väärtustatud Käitumine = Macho vs mitte macho Soolised küsimused = M loomulik, et mehed juhtival positsioonil, F mehed on ka lapsepuhkusel, võrdsus Planeerimine ja otsustamine Planeerimise tasandid: o Pikaajalised (strateegilised) plaanid, kavandatud 5-10. aasta peale. Plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Plaanid sisaldavad prioriteete ja samme eesmärkide saavutamiseks. o Vahepealsed, kestvus on mõnest kuust paari aastani. Tegelevad keskastmejuhid
I. võrdsusfeminism (makrotasandi analüüs soolisest võrdsusest seadusandluses, statistiline võrdsus, naiste poliitiliste ja majanduslike õiguste teema jms) II. erinevusfeminism (probleem pole naiste ja meeste erinevuses, vaid nende erinevuste mahasurumises, nii et priviligeeritakse varjatult valge keskklassi mehe huve) III. kolmanda laine feminism (mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu analüüs; kõik soolised kategooriad on konstrueeritud ja polegi ühtset muutumatut identiteeti; soolisus kui konstruktsioon, heteroseksuaalsus pole ainuvõimalik). Guerilla Girls Saksa kunstnikud Eva ja Adele (otsivad harmooniat sugude vahel. Eva on sünnipäraselt mees). Näituselt ,,Gender Check" ametliku ideoloogia visuaalne kujutis. Läti. 21. sajandi algul on postmodernistliku kunsti strateegia paroodia ja irvitamine
· Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad
Jälgiti must-kärbsenäpi pesasid kus olid 8 päeva vanused pojad. · Millist tulemust eksperimendist eeldati ja milline oli tegelik tulemus? Eeldati: 1)Et naised toovad rohkem tõuke (kes elavad puudel) kui mehed 2) et karmides tingimustes (kui järeltulijad ohustatud nälga jääma) siis mehed suurendavad tõukude jagamist oma toidust poegadele 3) ja et eelmise punkti tõttu soolised erinevused vähenevad. Tegelik tulemus: 1) leiti, et kui järeltulijad näljased siis mehed jagasidki/korjasidki puudelt rohkem tõuke järglastele toiduks ja samas vähem liblikaid/koisid õhust 2) heade keskkonna tingimuste tekkides vähendasid mehed oma panust järglaste abistamiseks toidu varumisega. · Kas ja mida võiks tulemuse põhjal oletada meeste perekäitumise kohta?
tema külge klammerduda. Renoir' maalil "Looz" istub avara dekolteega, väljapeetud naine ja tema seljataga on tema mees kes vaatab rõdudel olevaid teisi naisi. See justkui annab vaatajale kinnitust et ta võib omakorda naist vaadelda, kuina tema mees on ametis teistega ja käitub oma kaaslasega väga mühaklikult. Mõju on veelgi suurem, kui me küsime endalt, kas vaadates vastasloozis istuvat naist, me äkki ei unusta ära omaenda naist? Sugu ja soolised erinevused "Looz"i laadsetes töödes on mehed vaatajad ja naised vaadatavad (mehed maalivad ja naised on maalitavad). Sellised maalid väljendavad ideoloogiat soolistest erinevustest. Tol ajal oli "mehelikkus" ja "naiselikkus" rangelt määratletud kategooriad ja neil kummalgi olid omad äratuntavad jooned. Nendest raamidest väljapoole mõtlemist peeti hälbivaks ja ebaloomulikuks. 19. saj Prantsusmaal oli naise loomulik keskkond kodu., meestele selliseid piiranguid ei olnud.
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu · Soolised ja ealised erinevused rahasse suhtumises · Minakontseptsioon ja raha Raha kui motivaator? Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline.
Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus 168 ... 222 kJ (40 ... 53 kcal) kehamassi l kg kohta. Seoses ainevahetusprotsesside madalama intensiivsuse, väiksema kehamassiga jm. sooliste iseärasustega on naistöötajatel energia üldkulu umbes 15 madalam kui meestel, kuid arvestuses l kg ideaalse kehamassi kohta soolised erinevused praktiliselt puuduvad. Ainevahetuse toidus ja tootmistegevuse oluline muutumine pensioni-, eriti aga vanurieas vähendavad märgatavalt organismi energiavajadust. Lapseeas seoses intensiivse arenemisega, milleks kulub rohkesti kudede ehituseks vajalikke aineid ja energiat, on kalorite suhteline vajadus kõige suurem,. näiteks kuni 5 aasta vanusel lapsel 334 ... 418 kJ (80 ... 100 kcal) keha-massi l kg kohta. Peamised toitained: Valgud:
Negatiivne külg USA-le Negatiivne külg Mehhikole 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile disproportsioonid. 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride tekitab palju probleeme. osatähtsus. 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. Igal aastal migreerub Türgist Saksamaale tuhandeid inimesi.
JUHTIMISTEOORIA ORGANISATSIOON Organisatsioon on ühise eesmärgiga inimrühm. Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab ...
Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA. Toimub ribosoomides. 8. HORMOONID. · Kus toodetakse hormoone? Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. · Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Hormoonid reguleerivad keha ainevahetust · Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Hormoonide tase varieerub ning mõjutab otseselt käitumist ja õppimist. Soolised erinevused (testosteroon, östrogeen). II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. · Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihte vorm , mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Tingimatud(pärilik, kaasasündinud) ja tingitud(kogemuste kaudu omandatav) refleksid. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab
kehtestatud reeglitele (vrd: kreekakeelne hetero= võõras või teine, ja nomos= seadus). Hoiakud on "üle võetud " kalduvused või viisid suhtuda teistesse inimestesse, gruppidesse, asjadesse või ideedesse. Nad võivad "juurduda" eelarvamustena kas teiste inimeste või teiste gruppide kohta või ka välismaailma suhtes. Hoiakud võivad sisaldada vanematelt, eakaaslastelt või oma kultuurist omandatud kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke komponente, näit.: rassism, soolised või vanuselised eelarvamused jne. Hoolimiseetika individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. Huvide konflikt olukord, kus mingi elukutse esindaja saab teadlikuks asjaolust, et ta võib saada isiklikku kasu või ärilisi eeliseid kliendi poolt tema hoolde usaldatud teabe kasutamisel, või kui tema isiklikud majanduslikud huvid konkureerivad otseselt kliendi majanduslike huvidega
osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi, muusikat. Negatiivne mõju Türgile : väheneb tööliste/elanike arv, väheneb maksumaksjate arv ( avaldab survet teenindussfäärile, tööealiste koormustele) lahkuvad aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal kaotatakse haridusinvesteeringuid lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid Positiivne mõju Saksamaale Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid on nõud töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi Odav tööjõud on nõus töötama odava palga eest Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine suureneb Negatiivne mõju Saksamaale Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus Saksa elanike hulgas Suurem surve sotsiaalsfäärile
vigastuste ennetamine; vaimse tervise edendamine ja probleemide varajane märkamine; passiivse suitsetamise vältimine; laste hooletusse jätmise ja väärkohtlemise ennetamine; nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi; arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja pärilikud faktorid individuaalse elustiili faktorid sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
Eri vanuses lapsi tuleb kohelda erinevalt, ka uurimismeetodid on erinevad. Varajane rehabilatsioon on alati edukam. Oluline on, kuidas annab mingis valdkonnas eri vanuses inimesi uurida see on erinev, kuidas saab uurida nt lapsi ja täiskasvanuid. Arengu verstapostidest ehk kui vanalt mingi laps peaks midagi teha oskama. Individuaalsed erinevused: suuruses, füüsilises küpsuses, emotsionaalsuses, temperamendijoontes, soolised erinevused. Ka kultuurilised erinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Kultuurierinevused > oluline, et laps on iseseisev või, et oleks teiste inimestega seotud (kogukondlik, perekonnakesksus). Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus 3 ja eneseteostus
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
o Võime eristada teesklust tegelikkusest 3. Ja 4. Eluaasstased on stabiilsed teeskluse-tegelikkuse eristamises. Enesemääratlus või enesehinnang · Enesemääratlus ehk identiteet võib tähistada kõiki aspekte enda kohta välimust, isiksust, võimeid, samuti sugu või rahvusgruppi.. me kõik võrdleme ennast teistega. Ja mõistame et mõnda asja oskame hästi, mõnda mitte. Varased soolised erinevused ja soolise identiteedi arenemine · SOOLISED ERINEVUSED LASTEL LÄÄNE ÜHISKONDADES Suurbritannias ja USAs on läbi viidud palju uurimusi imikute ja lsete sooliste erinevuste kohta, millest enamik kasutas käitumise järgimist kodus või lasteaias. Imikueas saadud uurimistulemused ei näita paljusid asjaomaseid poiste ja tüdrukute vahelisi erinevusi. · SOOLISE IDENTITEEDI ARENEMINE kui 2 aastaselt, kas sa oled
MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
(steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt). Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid Aju on suuteline vastama gonaadide poolt sünteesitud steroidhormoonidele, seega sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon, risk neuropsühhiaatrilistele häiretele on programmeeritud meie ajus juba varase arengu käigus. Soolised erinevused ajus võivad ilmneda juba enne suguhormoonide produktsiooni algust. Struktuursed erinevused hüpotaalamuses ning teistes ajupiirkondades on seotud soolise identiteedi
laliseb; avatud silpe ja teatud häälikuid on lihtsam hääldada 1aastaseks saades on sõnavaras u 7 sõna nii poistel kui ka tüdrukutel (teavad, et sõnaga saab tähistada sedagi, mida parasjagu ei näe) (samal ajal saab laps aru u 50 sõna või fraasi tähendusest) Ühesõnaliste lausungite periood, kusjuures esimeste sõnade tähendus erineb täiskasvanute omast (laiem või kitsam; ei kattu üldse) Soolised erinevused sõnavara suuruses alates 1,5aastaseks saamisest (u 50 sõna, millele järgneb sõnavara kiire suurenemine, mil laps võib õppida u 9 sõna päevas) Kuni 3aastane laps õpib u 3 sõna päevas Lasteaiaealine laps u 5-8 sõna päevas; 5. aastaseks saades u 10000 sõna Koolieas õpime 10-15 sõna päevas; täiskasvanuks saades u 65000 sõna Grammatika areng Teise eluaasta teises pooles kahe-kolme-sõnalised lausungid ja lapsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
