Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks
arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2
Tasub teada, et aluselisi puhastusvahendeid kasutatakse koos sooja veega, happelisi külma veega. Pärast puhastusvahendi kasutamist tuleb pind kindlasti ka loputada. Portselanist WC-potid ja valamud Läikiva, glasuuritud pinnaga portselanist WC-potid ja valamud on tugevad, samas ka kergesti puhastatavad ja hooldatavad. Puhastage neid vee ja üldpuhastusvahendiga. Ärge kunagi kasutage terasvilla, metallkraabitsaid või teisi pinda kriimustavaid abivahendeid; vältige tugevaid happeid nagu soolhape või väävelhape. Sama kehtib ka tugevate leeliseliste kohta, nagu seebikivi, kuna need võivad hävitada läikiva pinna. Kui piirkonnas, kus elate, on kare vesi, st. lubjane vesi, siis on tõenäoline, et vesi jätab teie WC- potile ja valamule lubjarandid. Et vältida lubja sissesööbimist, piserdage pinda näiteks sidrunhappe või äädikhappega (lahjendatud 1:5). Samuti võite kasutada happelisi WC- puhastusvahendeid, mis on saadaval igas suuremas ostukeskuses
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest
Lisatakse hambapastadele. Joodi esineb kilpnäärmes, joodiühendite puudus toidus võib tekitada kilpnäärmehaigust struumat. Broomiühendeid kasutatakse meditsiinis, on veel merevees, joodiühendeid sisaldavad vetikad, mereadru o VESINIKHALOGENIIDID Tekivad halogeenide reageerimisel vasinikuga, terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad väga hästi vees, andes vesinikhalogeniidhappeid, o VESINIKKLORIIDHAPE E SOOLHAPE HCl Õhust raskem gaas, tugev hape, NB! TUGEV HAPE!!! Ohutusnõuded! Sisaldub maomahlas. o VESINIKFLUORIIDHAPE HF Keskmise tugevusega !!!!Eriti mürgine!!!! hape, erakordselt agressiivne aine. o NAATRIUMKLORIID E KEEDUSOOL NaCl Tähtsaim metallihalogeniid, lahustub vees hästi, kasutame argielus, keemiatööstuse üks tähtsamatest toorainetest,
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hamm...
soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades. 3. Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped, nt seedumine 4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude
Keemia eksamiks. 1. Mis on oksiidid ? Liitained, mis koosnevad kahest elemendist , millest üks on hapnik . Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 su...
Peptilise haavandi tüsistused Ettekanne aines Üld ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Peptiline haavand Mao- ja duodeenumihaavand Soolhape Helicobacter pylori NSAID Erosioon äge limaskesta pindmine defekt, mis ei läbi tunica muscularis mucosat Haavand sügavam, limaskesta lihaslestet läbiv defekt. - Krooniline protsess, mida piirab põletikuline reaktsioon ja sidekoeline moodustis. Lokalisatsioon Maohaavand Anguluse pk Antrumi prepüloorne osa tüüpiline Püloruse rõngas Suure kõveriku pk vb pahaloomuline protsess · Duodenaalhaavand ei kaasne maligniseerumisriski Bulbus tüüpiline Postbulbaarne viitab Zollinger-Ellisoni sündroomile · Kombineeritud UD+UV Sümptomid ja kliiniline leid Vb asümptomaatiline Sügaval epigastrumis tuntav näriv ja kõrvetav valu Tühja kõhu valu Selga kiirguv valu haavandi perforatsioon pankreasesse või mujale retroper...
universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis. Soolhape on tugevam hape, on lahuses täielikult dissotsieerunud. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses 4-5 ml veele lisati 3-4 tilka 2M CH3COOH lahust ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus muutus vaarikapunaseks. Lahus jagati kaheks, ühele osale lisati tahket CH3COONa. Lahus muutus oranzikaks. Soola lisamisel nihkus tasakaal vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon vähenes.
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka...
hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Ained: SbCl3 lahus, konts. Soolhape, tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, CH3COONa, indikaatorid (mp, ff, universaalindikaatorpaber) Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Katse 1. Teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al 2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksuta
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest
Tuhast saadud vee- ja happe lahused on värvilt ja pH väärtuselt erinevad, sest vesikeskkond on neutraalne ja happe keskkond on happeline. Tuha koostis on ilmselt puit, sest kokkupuutel HCl’ga toimus oksüdatsioon ja eraldus gaas, s.t toimus põlemine. Töövahendid: Spaatel, klaaspulgad, 2 keeduklaasi (100 mL), 2 koonilist kolbi (100 mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber. Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus Na3PO4, 5% askorbiinhappe lahus, 0,2M ammooniummolübdaadi (NH4)2MoO4 lahus, 0,2M NaCl lahus, 0,1M hõbenitraadi AgNO3 lahus, 0,2M baariumkloriidi lahus BaCl2, 0,2M naatriumoksalaadi Na2C2O4 lahus, 0,2 M ammooniumtiotsüanaadi NH4SCN lahus, 0,2M naatriumsulfaadi Na2SO4 lahus, 0,2M kaltsiumkloriidi CaCl2 lahus, tahke naatriumetanaat CH3COONa, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia viie iooni tõestuskatsed tuhaga vees ja tuhaga
CM NaOH – NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl – HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 4 Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Tabel 1.1. Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C
molaarset kontsentratsiooni võib leida jäergmiselt: n HCl = n NaOH V HCl c M HCl = V NaOH c M NaOH V NaOH c M NaOH c M HCl = V HCl Kus VNaOH- NaOH lahuse amht ml (loetakse büretilt) Cm NaOH- NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl- HCL lahuse täpne maht ml (pipeti maht) 10. Stöhhiomeetriline punkt on seotud tiitrimisega. See on punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust. Happe ja aluse tiitrimisel seda leitakse ükshaaval lisades aluse lahust happe lahusesse ja valvades tilga täpsusega, millal lahus muudab oma värvi, sest kogu soolhape on ära reageerinud ja lahuses on liias alust. Indikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH. Indikaator saatudes lahusesse, sõltuvalt lahuse pH-lt, muudab oma värvust
Nt. 21.Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happejäägist. *Hapete olemasolu saab kindlaks teha ainetega,mida nim. indikaatoriteks. Kõige tavalisem indikaator on lakmuspaber. Muutub hapetes alati punaseks. *Happeid saadakse, kui happeline oksiid reageerib veega (see kehtib väävelhappe,väävlishappe,lämmastikhappe,fosforhappe, süsihappe). Nt. *Omadused. 1. Vees lahustuvad happed on hapu maitsega ja muudavad indikaatorite värvust. 2.Vedelad (nt. soolhape,väävelhape) ja kui tahked. 3.Paljud happed on söövitava toimega. 4. Veest raskemad, seepärast tuleb alati hapet vette valada. 5. Reageerivad metallidega ja annavad soola ja eraldub vesinik. Aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid pingeritta. See tähendab seda, et need metallid, mis jäävad vesinikust tahapoole, ei reageeri hapetega ja mis vesinikust ettepoole reageerivad.Nt. 6
koostamiseks ning märkida GPS koordinaadid ning koostada plaan (joonis 4). Seal me võtsime paljandist viis punkt(kõrgus, kaugus ja nurk). Kasutatavad mõõtevahendid olid GPS, laserkaugus- ja nurgamõõtja, mõõdulint, foto ja videoaparaat, pliiats. Kuna keelatud oli viibida ohtliku nõlva all, siis pidime mõõtmisi teostama distantsilt. Teiseks ülesandeks oli vaja määrata kivimeid nende välitunnuste järgi. Abivahenditeks olid: Lahjendatud soolhape. Meil oli 2 kivi lubjakivi ja dolokivi. Lubjakivi peal hakkas soolhape vahutama. Dolokivil ei kihisenud soolhape. Sellest saab järeldada, et dolokivi on palju kõvem, kui lubjakivi. Peale seda katset hindasime ka silma järgi erinevaid kihte. Lubjakivi kiht oli paks ja näis väga kihiline. Seal oli erinevat värvi lupja. Rohekat, pruunikat kui ka hallikat. See kõik sõltub kivimi keemilisest koostisest. Kolmandaks ülesandeks oli visandada objekti skeem (joonis 5)
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
Keemia 8. Klasside eksami konspekt 1. A) Puhtad ained, b) ainete segud, c) ainete füüsilised omadused. a) Koosneb ainult ühe aine osakestest. b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. ...
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsioonia...
CaO-kustutamata lubi,valge tahke aine,ehituses FeO raud(III)oksiid,rooste,tekib raual CO-süsinikdioksiid,tekib kütuse ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel.süsihappegaas CO-süsinikoksiid, väga mürgine vingugaas,värvusetu,tekib hapniku mittetäielikul põlemisel NO ja NO lämmastikoksiid ja kämmastikdioksiid, mürgine keskkonna saastaja, punakaspruun SiO ränidioksiid ehk kvarts,kõva kristalne aine HAPPED: HCl- vesinikkloriid hape ehk soolhape H SO väävelhape HNO lämmastikhape H PO fosforhape H CO süsihape HCl-vesinikkloriidhape,lahustub hästi vees,aurud on mürgised,tugev hape, terava lõhnaga H S-divesiniksulfiidhape,väga mürgine,mädamuna lõhnaga,gaasiline hape H SO väävelhape,üks tugevamaid happeid,tugev oksüdeerija,õlitaoline vedelik,seob tugevalt õhuniiskust H CO süsihape,suure rõhu all lahustub vees hästi,väga nõrk hape,annab karastusjookidele
Vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl +NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. 2
ligikaudne määramine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: suur kolb vee hoidmiseks (500...750 mL), 250 mL koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 mL pipett, 25 mL büretid, 25 mL mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus, ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A. iooni sisalduse (KK) määramine Enne pipeteermist loputasin pipetti paar korda uuritava veega ning kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin kolbi 100 mL uuritavat vett ning lisasin 4 tilka indikaatorit (metüülpunast). Peale büreti töökorda seadmist alustasin tiitrimisega
1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk “Saaremaa vee” kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape 0.025 M 0.005 M triloon-B lahus puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O) indikaatorid metüülpunane (mp) kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”). Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega
NB! Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi ja vit E-ja vitamiini C omastamist rakkude poolt. Ületarbimisel kõht läheblahti. EI LADESTU. KLOOR RDA kogus mg -10aastasel 700-1400 mg, 11-24a 1400-4600 mg. Organismis on kloor rakuväise lokalisatsiooniga. Koos naatriumi ja kaaliumiga tagatakse osmoregulatsioon, happe-leelistaskaal, membraantransport, vedelike liikumine ja mambraani potensiaal. Maos sünteesitakse Cl ioonist soolhape. Kloori allikaks on keedusool. Ületarbimisel Nõrkus ja segasus seisund. Basseini vees olev kloor imendub ja (vanasti ka joogi vees) lammutab vitamiin E. Hävitab ka seedetraktis palju mikroorganisme. Lisamanustamine on õigustatud kõhulahtisuse ja oksendamise puhul. Ka põletuste puhul. Mikromineraalide saamiseks peaks sööma mune, punast liha, ube, peterselli, küüslauku, maasikaid, täisteravilja tooteid, kõrvitsaseemneid, tomateid, kalu, meretaimi, pähkleid, seemneid,
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
M gaas g p0 = 22,4 dm 3 6. Ideaalgaaside seadused, universaalne gaasi konstant, selle ühikud, lähtudest erinevatest mahu- ja rõhuhikutest. Küsimused 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO 2 rõhk keskmises nõus tõuseb
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2
Broom 159,80 3,1028 58,8 Jää-äädikhape 60,05 1,049 118 P-bromoatsetaniliid 214,06 1,72 Reagentide ohtlikkus · Äädikhappe anhüdriid põhjustab ärritust, eriti hingamisteedes. Tuleohtlik, reageerib veega. · Aniliin mürgine (ka aurud), absorbeerub läbi naha, võimalik kartsinogeen · Soolhape tugev hape, söövitab nahka, riideid jne · Atsetaniliid mürgine · Broom mürgine, põhjustab põletushaavu, ärritab hingamisteid, hästi lenduv · Äädikhape söövitab nahka, ärritab silmi ja hingamisteid 1.4. Töö käik Esimene etapp Keeduklaasis segatakse 100 ml vettm 4 ml kontsentreeritud HCl ning lisatakse 4,9 ml aniliini. Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi ja
ühend, teiseks gaas. Katses 4 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahuse pH=3. Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Keedetud lahus oli punast värvi, keetmata oranži värvi. Hüdrolüüsi ulatus on seda suurem, mida kõrgem on temperatuur. Hüdrolüüs on endotermiline protsess. Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: SbCl3 lahus, konts. soolhape, tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa. Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Kokkuvõte ja järeldus: töö käigus tuli uurida erinevate soolade hüdrolüüsumist ning kirjutada neile reaktsioonivõrrandid ioon-molekulaarsel ja molekulaarsel kujul. Tuli arvutada erinevate lahuste pH tasemed. Na2SO3 indikaatorpaberiga mõõdetud pH=9 ja välja arvutatud
g 1g =4,0075 g Töövahendid: spaatel, uhmer koos uhmrinuiaga, klaaspulk, keeduklaas (100 mL), mõõtkolvid (50 mL), lehter , filterpaber, automaatpipetid (1 ja 5 mL), mõõtsilinder (25 mL), spektrofotomeeter UV-1280, PMMA küvetid 1cm. Kasutatud ained: kriit, raud (III) standardlahus 0,1 mg/mL (FeCl3.6H2O), sidrunhappe lahus 50%, sulfosalitsüülahppe lahus 10%, soolhape 2M, kontsentreeritud ammoniaakhüdraadi lahus, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli valmistada erinevaid lahuseid ja mõõta nende neeldumispektrid spektrofotomeetriga. Absorbtsiooni põhjal tuli välja arvutada raua kontsentratsioonid lahuses. Töö käigus kasutasime automaatpipette ning pärast seda, kui esimese lahuse valesti tegin, sain aru, et automaatpipette peab samuti silmaga üle kontrollima. Teisel korral sain õige kangusega lahuse.
+ H2SO4 _ 2 HCl + Na2SO4 Kasutusalad Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tuntumad ühendid HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatootang umbes 150 miljonit tonni aastas. CaCl2 kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see laguneb hõbe- ja kloriidioonideks.
= (1 - ) = -5 -5 (1 - ) = 0,55 *10 -2 (1 - ) K alus * K hape 1,8 *10 *1,8 *10 = 0,55 *10 -2 (1 - ) = 0,55 *10 -2 - 0,55 *10 -2 1,0055= 0,55 *10 -2 =0,0055 K hape * K v 1,8 *10 -5 *1*10 -14 [H+]= = = 1*10-7 K alus 1,8 *10 -5 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob sest, et Sb(OH)3 soolhape reageerimisega tekkib lahustuv komlepsühend Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 H2O+NH4Cl+mplahus sai punaseks Seda on endotermiline protsess, pH<7 Järeldus Selles laboratorses töös uurin tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus, kui happe on aktiivne siis reaktsioon metalliga(antud juhul tsingiga) voolab kiiremini, tasakaalu nihutamine reaktsioonides nõrga happe ja nõrga alusega, mõõdan tekkitud lahuse pH
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi:
pH skaala · pH skaalat kasutatakse, et määrata lahuse happelisust või aluselisust. · Skaala varieerub 0-14: 0 kuni <7 = happeline 7 = neutraalne <7 kuni 14 = aluseline · Ühiku muutus pH skaalal tähendab 10x muutust. · pH 4 on 10x happelisem, kui pH 5. · pH 10 on 100x happelisem, kui pH 8. · Vere pH 7,39-7,42 pH väärtus: soolhape HCl (0) uriin (6) merevesi (8) tomat (4) mahl (2) Puhvrid ja pH · Kui H+ lisatakse puhtasse vette (pH 7), siis pH muudab vee happelisemaks. · Puhvrid on lahustid vees, mis ei muuda pH-d. Puhvrid ja bioloogia · Terve organism peab säilitama kehavedelike pH kindlaks püsides. · Kui vere pH väheneb 7.0 = atsidoos · Kui vere pH suureneb 7.8 = alkaloos Makromolekulid
osalaengud. Erinevate mittemetallide vahel. (nt CO2, H2O, SO3) 56.Kristallvõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis HAPETE TABEL Valem Nimetus Soola Aniooni nimetus valem Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2-
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust, pannakse lahusesse ja vaadatakse kui sügavale vajub, mida sügavamale vajub seda vähem tihedam on vedelik Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Büreti abil lisatakse lahusesse vedelikku. Kasutati tiitrimise eesmärgil (konkreetses katses tiitriti NaOH lahust). 1 cm3 täpsusega. Mis on stöhhiomeetriline punkt? Punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipeti abil lisatakse ka vedelikku. Kasutati 5x lahjendusega HCl lahuse pipeteerimiseks. Tuleb loputada töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. *Millised reaktsioonid on pöörduvad millised mitte
Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 6 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks?
CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne
elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5. Etanool: tuleohtlik, süttiv aine. Allaneelamisel mürgine. 6. Väävelhape: toksiline, söövitav, keskkonnaohtlik, tuleohtlik, plahvatusohtlik aine.
Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni,
2𝑁𝑎 + + 𝐶𝑂3 2− + 𝐵𝑎2+ + 2𝐶𝑙 − ⟶ 2𝑁𝑎 + + 2𝐶𝑙− + 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑂3 2− 𝐾2 𝐶𝑟𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 ⟶ 2𝐾𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝐶𝑟𝑂4 ↓ 2𝐾 + + 𝐶𝑟𝑂4 2− + 𝐵𝑎2+ + 2𝐶𝑙 − ⟶ 2𝐾 + + 2𝐶𝑙 − + 𝐵𝑎2+ + 𝐶𝑟𝑂4 2− Töövahendid: katseklaaside komplekt Kasutatud ained: 2M soolhappe, etaanhappe, naatriumhüdroksiidi ja ammoniaagi lahused, konts. soolhape, BaCl2, Na2SO4, Na2CO3 ja K2CrO4 lahused. Indikaatorid: universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff) , broomtümoolsinine (bts), metüülpunane (mp), tahked soolad CoCl2, NH4Cl, CH3COONa ning tsingigraanulid. Kasutatud metoodikad: Le Chatelier’ printsiip, Ostwaldi lahjendusseadus, Debye- Hückeli teooria. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia erinevate elektrolüütide lahustes toimuvad reaktsioonid ning välja selgitada nende peamised kulgemise põhjused
3. Soole- e intestinaalne faas ● Kui seeditud toit jõuab maost peensoolde, siis hormoon ENTEROGASTROONI toimel pidurdatakse mao sekretsiooni. ● Nii aeglustub mao tühjenemiskiirus selleks, et toit saaks duodeenumis põhjalikult segatud SAPI ja PANKREASE MAHLAGA. ● Eriti tähtis faas juhul kui toit sisaldab palju rasva. Mao funktsioonid: 1. Produtseerida maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. - soolhape pehmendab tselluloosi - toimub ka mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad e piimarasvad) 2. Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab edasi peensoolde. - kui toit maos on saavutanud vastava niiskuse ja happesuse, siis lükatase see väikeste pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse. - mao tühjenemise aeg sõltub toidust
keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Vee kloorimiseks kulub 1 kuupmeetri kohta 1,5-2 g kloori. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võiv kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tuntumad ühendid ja nende kasutusalad. HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. CaCl kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool
Hüpokloorishape HClO, väga tugev oksüdeerija, ka ta soolad on väga tugevad oksüderijad. Kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO)2 - kuulub kloorlubja koostisesse. Kloorlupja saadakse kloori juhtimisel lubjavette (teiseks saaduseks on kaltsiumkloriid). Kaaliumkloraat KClO3 (o-a on V), väga plahvatusohtlik aine, lõhkeainetes või süütesegudes (mustas püssirohus). Koos väävliga tikupeade koostises. HCl-vesinikkloriidhape ja soolhape, tugev hape, lahuses on täielikult dissotsieerunud ioonideks. Tugev hape tõrjub nõrgema soolast välja. CHCl3 kloroform (lahustina), kasutatakse veel polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Fluor F: Tal on kõige väiksemad mõõtmed (va. H), mille tõttu on ta kõige elektronegatiivsem ja kõige tugevam oksüdeerija, ühendites o-a ainult -I. F:+9/2)7) Helekollane gaas, kõige aktiivsem mittemetall, reageerib enamiku liht- ja liitainetega
Al alumiinium, hõbevalge, kerge, hea elektrijuht, platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin, sinine ja kollane safiir. CO2 süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel. SiO2 liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts. CaO kustutamata lubi, ehituses. HCl vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
