Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke
Lisaks sellele on bioflavonoidid tugevad antioksüdandid. Nad soodustavad ka C-vitamiini omandamist, tugevdavad veresoonkonda, takistavad trombide teket ning ei ole organismile toksilised. Võtta 15 tilka kolm korda päevas koos vähese vee või mahlaga. Probiootikumid moodustavad soole seinale kaitsekihi, hoides ära soovimatute bakterite kinnitumist, aitavad luua ja taastada seedetraktis normaalset soole mikrofloorat ning suurendada mao ja soolestiku vastupanuvõimet soovimatute bakterite tõrjumiseks. Laktobatsillid koostöös bifidobakteritega toetavad ka immuunsüsteemi tööd ning on abiks reisidel, füüsilise ja vaimse pinge perioodil, antibiootikumikuuri ajal ja antibiootikumide järgselt. Võtta kaks kapslit päevas, pärast sööki. Antibiootikumide võtmisega tuleb pidada kaks tundi vahet. Küüslauk on klassikaline abivahend organismi tugevdamiseks. See tugevdavab immuunsüsteemi
Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul aminohapetena. Imenduvad peensoole ülemises osas ja verre.
Münt tervisele Muude müntidega võrreldes on piparmündis kõige rohkem eeterlikke õlisid (mentool, mentoon, mentüülatsetaat), sellest umbes 50% mentooli. Mentooli ei leidu rohemündis, mida kasutatakse ainult maitse pärast. Peale eeterlike õlide leidub taimes vaske, mangaani, karotenoide, falvonoide, park- ja mõruaineid ja vitamiine. Piparmünt on antiseptilise toimega. Piparmündi eeterlik õli on soolestiku jaoks võimas spasmidevastane ja valuvaigistav vahend. Piparmündis sisaldav mentool paneb südame-, aju- ja kopsuveresooned reflektoorselt laienema. Seetõttu kuulub mentool paljude tööstuslikult toodetavate südameravimite koostisesse. Münt(piparmünt) raviks: · Ravib viirushaigusi · Leevendab peavalu · Rahustab ja korrastab südametalitlust · Aitab unetuse ja närvilisuse vastu · Annab söögiisu · Vaigistab valu · Toimib põletikuvastaselt
Hinnatakse hapnikusaturatsiooni, normaalne üle 90%. Kontrollitakse kehatemperatuuri, verevalumite imendumistemperatuur on 38° C, saehambuline palavikukõver ilma lokaalsete sümptomiteta viitab komplikatsioonile. Hingamisfunktsiooni hõlbustab hingamisteede puhastamine limast köhimis- ja hingamisharjutuste abil. (Mustajoki jt 2001.) Postoperatiivse valu adekvaatne ravi o võimaldab füsioloogilisi toiminguid (köhimine, sügav hingamine, liikumine, soolestiku motiilsus jne), kiiremat mobilisatsiooni, rehabilitatsiooni (füsioteraapia) o vähendab südame-, kopsu- ja infektsioonikomplikatsioone o takistab valu krooniliseks muutumist. Valu tugevuse määramiseks küsitakse patsiendilt valu esinemise ja intensiivsuse kohta nii rahulolekus, köhides kui liikudes. Valuvaigistamise eesmärgiks on rahulolekus valu alla 3 ja köhides või liikudes alla 6 palli. Visual Analogue Scale (VAS) visuaalne, patsient paneb joone valuskaalal õigesse kohta;
8. Millest on tingitud downi sündroom? 21 paaris on 3 kromosoomi 9. Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist? Keskkond 10. Kui palju on inimesel erinevad geene? 32.000 Viirus Eluta 1. Puudub rakk 2. Puudub ainevahetus 3. Puudub iseseisev paljunemisvõime Elus 1. Paljuneb raku abil 2. Sisaldab DNA-d või RNA-d 3. Kiire muutumisvõimega (nt gripp) Tuntuimad viirushaigused on gripp, hingamisteede põletikud, soolestiku põletikud, marutõbi, ajukelme põletik. Kuidas on inimene õppinud viiruseid kasutama? Viiruste abil viiakse inimese sisse võõraid geene et saavutada teatud tulevust. 1. Nähtavad elektronmikroskoobi abil 2. + 3. Raku sees 4. + 5. Kiirelt 6. 7. + 8. + 9. Viirusosakestena 10. Antiretseptoritega 11. Replikatsiooni teel 12. Lüsogeensuseks 13. Bakterite abil Rakendusbioloogia
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
BIOLOOGIA I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüol...
Ühtlase konsistentsiga, ei tohi sisaldada tükke ja eraldunud vedelikku Puhta, kergelt hapuka lõhnaga Säilitamine Meil toodetud hapukoored säilivad 10-15 ööpäeva. Jahedas (+2-6o) ja suletud pakendis säilib hapukoor kauemgi, muutudes vaid maitselt hapumaks Hapupiim Pastöriseeritud piimale lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja saadakse tugev kalgend- hapupiim Lisades hapupiimale atsidofiilkepikeste juuretist, saame A-hapupiima, mis parandab soolestiku mikrofloorat Haps valmistatakse hapendatud piimast, millele on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid Enne pakendamist lisatakse ka naturaalne puuvilja- või marjalisand Hommikuhaps sisaldab purustatud otra, rukist, kaera ja nisu- kiudaineid Keefir valmistamisel kasutatakse juuretist, mille hulgas on laktokokid, laktobatsillid ja pärmid Keefiril on hapukas maitse ning väike gaasi- ja alkoholisisalduse (0,003%) Mida rasvasem on keefir, seda vähem
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral. Ühend läbib seedekulgla peaaegu seedimatuna. Sellepärast manustatakse seda tablettidena suures koguses. Magneesium ei pruugi imenduda hästi läbi soolestiku ning selle suurtes kogustes manustamine võib kõrvalnähuna põhjustada kõhulahtisust. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. [2] Kuid on olemas veel üks efektiivne võimalus magneesiumi omastamiseks. Nimelt on selleks magneesiumi omastamine läbi naha. Seetõttu on heaks lahenduseks teha näiteks jalavanni, kasutades konsentreeritut magneesiumilahust. [7] 13
mittepatogeensed mikroobiokultuurid, mille manustamine mõjutab positiivselt inimese tervist läbi seedetrakti mikrofloora bakterkoosluse mõjutamise. Probiootiliste bakterite tehnoloogiline sobivus: Pr tüved peavad olema geneetiliselt stabiilsed Probiootikumidel peab olema soovitus organoleptiliste omaduste olemasolu Probiootiliste bakterite konkurentsvõime: 1 Nad peavad olema võimelised ellu jääma, kiirelt paljunema ja olema aktiivsed elusorganismi soolestiku mikroflooras 2 Nad peavad olema resistentsed sapile. 3 Nad peavad olema võimelised konkureerima inimese seedetrakti normaalse mikroflooraga 4 Nad peavad olema adherentsed ja koloniseerimisvõimelised. Probiootiliste bakterite talitlus ja funktsionaalsus: 1 probiootilisel tüvel peab olema vähemalt üks kliiniliselt tõestatud kasulik toime 2 probiootikumidel peab olema stimuleeriv toime immunsüsteemile 3 peavad olema vähivastavase toimega Prebiootikumid
ja surma. Surmav võib olla ka suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Et suitsetaja kohe ei sure, satub tavaliselt organismi korraga vähe nikotiini. Algajal tekitab nikotiin iiveldust, mis on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Puhas nikotiin on värvuseta õlitaoline mõru vedelik ning kergesti vees lahustuv. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese, seega sigaretiga satub inimorganismi 0,3 kuni 1,5 mg nikotiini. Süljega jõuab väike osa nikotiinist ka seedeteedesse: soolestiku ülemistesse osadesse ja makku. Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja inimene võib muutuda erksamaks ning keskendumisvõime ja enesetunne võivad natuke paraneda. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: o Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. o Langeb kopsude töövõime. o Tekib tubakasõltuvus.
süüa 3+2 korda päevas. väiksemad toidukorrad on head enne ja pärast lõunat. Hea oleks sel ajal süsivesikuid vältida, kasulikud on piimatooted. Puuviljad Olulised viljad on: õun, viinamarjad, ananassid, kiivid, banaanid, kirsid, maasikad, apelsin, arbuus, aprikoos, avokaado, granaatõun, mango, mustikas, pirn, ploom, rabarber, sõstar, viigimari, vaarikas, virsik, tsitrused, sidrun, kuivatatud puuvili. Apelsin On leitud hea toime mao, soolestiku haiguste ning stressi vastu Aprikoos Aitab stressi vastu, sel on hea toime nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja infektsioonihaiguste vastu. Avokaado On tõhus looduslik halva tuju ravim, tugevdab südame-vereringet, närvisüsteemi ning keskendumisvõimet. Granaatõun Granaatõuna terad sisaldavad kiudaineid, mis parandavad seedimist ja toimivad kõhupuhituse vastu. Mango Suvel aitab terviseprobleemide vastu mango. Hea toime külmetuse vastu. Pirn Hea toimega ajurakkude vastu.
* 45 g päevalilleseemnetes, * 60 g nisuidudes, * 80 g küpsetatud seafilees, * 165 g kuivatatud hernestes, * 200 g pärmis, * 300 g kaerahelvestes, * 900 g juustus, * 2,5 liitris piimas. Biofunktsioonid • organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, • närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, • soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, • lastel kasvamiseks, • lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, • õppimisvõime parandamiseks. Vaegus Liig närvitegevuse häired • nõrkus glükoosi ainevahetuse •Ülitundlikkus häired • oksendamine häired närviimpulsside • südamepekslemine ülekandes • naha punetus nõrkus isutus ärrituvus depressioon
Hingamisteede põletikke põhjustavad viirused: Hingamisteedes põhjustavad põletikke nii RNA- kui ka DNA-viirused. Sellised nakkused on väga sagedased. Rinoviirused: on väikesed RNA-genoomiga viirused. Nad on kõrge nakatamisvõimega ja levivad piisknakkusena. Sümptomid sarnanevad paragripiviiruste põhjutatud sümptomitega. DNA- viirustest tekitavad hingamisteede põletikke adenoviirused. Enteroviirused: paljunevad soolestiku rakkudes ning põhjustavad soolepõletikke ja kõhulahtisust. Need on väga stabiilsed viirused vees ja väliskeskkonnas, ka happelistes tingimustes. Reeglina möödub nakkus kergelt. Retroviirused: Inimesel esineb peamiselt kahe retroviiruse nakkust: Leukeemia HIV1 Leukeemia nakkus toimib kolmel moel: 1) rinnapiimaga emalt lapsele 2) sugulisel mehelt naisele 3) vere kaudu Erinevalt leukeemiale HIV1 kutsub esile nakatunud rakkude surma. See levib nii hetero- kui ka
Sellisel juhul sõidavad katseisikud näiteks sisejalgrattaga (S. Kallio, 2004). Võrreldud on ka klassikalist lõõgastumistehnikat ja aktiiv-ergast induktsiooni. Mõlemas saavutati hüpnotiseeritud seisund, kuigi tehnikate mõjususes oli erinevusi (E. I. Banyaia, 1976). Hüpnoosi Uurimine Hüpnoosi mõju inimese kehale on kindlalt tõendatud positronemissioontomograafiaga (PET), funktsionaalse magnetresonanttomograafiaga (fMRT), mõningate immunoloogiliste testidega ning uurides soolestiku liikumist (S. Kallio, 2004, lk 292). Hüpnoos uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse metoodikatega vaadeldavaks ja mõõdetavaks. Traditsiooniliste elektroentsefalogrammidega ei suudetud näidata ühtki tunnust, mis oleks selgelt omane hüpnoosile. Hüpnoositundlikel katseisikutel võib positronemissiontomograafiaga näidata selgeid muutusi hüpnoosi tagajärjel. Värvilise pildi nägemist
Omadused: C-vitamiin, sünteetiliselt valmistatud. Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. · Säilitusaine E250 - Naatriumnitrit Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu 4 TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus Koostis: Põdraliha 75%, sealiha 15%, seapekk, joogivesi, sool max 2,5%, maitseained, antioksüdant. · Säilitusaine E250 - Naatriumnitrit Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud:
liitrit kuuma vett. Vesi ei tohi olla nii kuum, et see kõrvetaks keelt. Kui kuum vesi on joodud, tuleb teha 20 kuni 30 minutit kiirkõndi. Tavaliselt tekib kõndides vajadus käärsoolt tühjendada, sest kuum vesi niisutab käärsooles olevaid fekaale. Kui soolesisu on niiske, on sellel palju kergem läbi käärsoole liikuda ja pärasoolest väljuda. Käimine aitab kõigele sellele kaasa sel viisil, et käimine aitab kehal lõdvestuda, mis kiirendab soolestiku tühjendamist. (San-Jouz, 2005) 2.1.5. Puuviljad Veel üks efektiivne soolestiku tühjendamise võte on veeta päev süües puuvilju ja juues vett. Puuviljad sisaldavad kiudaineid ja niisutavad käärsoolt. Kiudained lisavad jääkainetele soole sees raskust ja ergutab neid käärsoolest välja liikuma. See võte on sarnane kuumaveekõnnile, sest siin niisutatakse samuti käärsoole jääke nii, et need kiiremini ja kergemini soolest väljuksid. (San-Jouz, 2005) 2.2. Reageering aknele
Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi tomel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Sepärast alkohoolsete jookide
1 Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Alkohol mõjutab mitte üksnes korduval, vaid ka ühekordsel tarvitamisel inimese organismi kogu elutegevust. Liialdamata võibväita, et lakohol ei jäta puutumata ühtki elundit, põhjustab vähemaid või ulatuslikumaid, lühema või pikema kestusega hälbeid kogu organismi talituses. Alkoholi vahetu või kaudne mõju hõlmab mao, soolestiku, seedenäärmed, maksa, südame ja veresoonkonna, neerud, kopsud, sisenõristusnäämed ning suguelundid. Esmane ning eriti sügav toime on alkoholil aga kesknärvisüsteemisse. Alkoholi tarvitamise peamiseks motiiviks ongi ju inimese ükskõik millistest ajenditest sugenenud soov muuta kesknärvisüsteemi talitust. Kesknärvisüsteemi tugevuse muutused aga avalduvad inimese psüühika ja käitumise selliste hälvetena, mis võivad kaasa tuua raskeid sotsiaalseid,
moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud. Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest. Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi. 20. Inimese termoregulatsioon: keskus, kuidas toimib. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja
Selles tabelis on võimalik näha täpsemat kirjeldust e-ainetest mida ma leidsin ülaltoodud toodete tabelis 6.1.. Siin on antud e-aine tähis, nimetus, lisamise põhjus, kust teda leidub ning mis on nende kõrvalmõjud. Tähis Nimetus Aine omadus ja Milles leidub Kõrvalmõjud lisamise põhjus E250 Naatriumnitrit säilitus ja värvaine vorst, liha, valmistoit nõgeslööve, soolestiku probleemid, peavlu E262 Naatriumetanaat Säilitusainena või pH- Kasutatakse ei teata regulaatorina. konserveerimisel E300 Askorbiinhape C- Joogid, jahud, leivad, Eriti suured vitamiin,sünteetiliselt marja-, puuvilja- ja üleannustused võivad valmistatud
Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem (TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et transportida virulentsusfaktoreid bakterist peremeesrakku. See muundab limaskesta raku membraane. Selliselt on hõlbustatud bakterite sissevõtmine membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse ehk Salmonellat sisaldavad vesiikulid. Mikroobid paljunevad vesiikulitest ja lõpuks vabastatakse rakkudest. Rakud
· allergia · ärevus · astma (teatud alaliigid) · selja ja muude piirkondade lihaste ja luustiku probleemid · sooltepõletik · kõhukinnisus · südameatakk · depressioon · suhkrutõbi · kõhupuhitus · heinapalavik · peavalu · kõrge vererõhk · kilpnäärme ületalitlus / kilpnäärme aktiivsuse langus · seedehäired 2 · soolestiku põletikulised haigused · ärritunud soole sündroom · sügelus · menstruatsioonihäired · migreen · seedetraktihaavandid · reumaatiline liigesepõletik · nahahäired (sh ekseem, nõgestõbi ja akne) · unehäired · tuberkuloos Nende spetsiifiliste probleemide kõrval on stressil haigustega ka teisi salakavalaid seoseid. Näiteks pärsib stress immuunsüsteemi, jättes sellega organismi kaitsetuks eespool kirjeldatud
Kogu taim on väga tugeva aroomiga. Iisop sisaldab palju lenduvaid õlisid ja seetõttu kasutatigi seda vanasti aromaatse maitse- ja ravimtaimena. Tänu tema desinfitseerivale toimele on taime kasutatud haiguste eemalepeletamiseks. Iisopi värsked lehed sobivad vere- ja lihatoitude, salatite, boolide, likööride ja teejookide valmistamiseks. Õitest ja lehtedest tehtud teega on ravitud hingamisteedehaigusi: nohu, köha, haiget kurku ja bronhiiti. Stimuleerib soolestiku ja maksa tegevust ja viib organismist välja üleliigse vee. Tal on ka söögiisu tõstev toime. Teeks kuivatatakse õitsevaid võrseid või siis lehti ja õisi. Ravimteeks pannakse klaasi kuuma vee kohta teelusikatais ürti. Lase veidi aega haududa. Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit. Keemiline koostis Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud õlid sisaldavad tugevatoimelist kamfeeni, pineeni, tsimooli, limoneeni
kärbseseen) üledoseering. · Seente vale töötlemine nende toiduks valmistamisel · Korjatakse neile tundmatuid seeni, mis paistavad isuäratavatena, kuigi seened kuuluvad mürgiseente alla. · Omaette ohugrupi moodustavad lapsed, kes teatud vanuses armastavad igasuguseid asju suhu panna ja närida. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Mürgitus, mis tekib varsti (1/2-3 tunni järel) pärast mürkseente söömist on vähem ohtlik kui hiljem arenev mürgitus (näiteks pärast valge kärbseseene söömist ilmnevad mürgituse tunnused alles 8-24 tunni järel.) Valge kärbseseenega mürgitumisel tekivad oksendamine, kõhulahtisus, valud kõhus, üldine nõrkus, peapööritus, peavalu, sonimine, krambid lihastes, eriti säärelihastes. Areneb äge neerupuudulikkus.
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid.......................................
3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7. osmootse rhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud ssivesikute negatiivse laengu ja hdrofiilsete omaduste tttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. 31. HPERGLKEEMIA, HPOGLKEEMIA, TEKKE PHJUSED: HPERGLKEEMIA: eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tuseb normist krgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad. Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat ktte ssivesikutest ja vtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jb poolikuks (insuliini vhesus) ja kuhjuvad kahjulikud jkained e ketokehad. Tekib nn "happemrgistus".Veresuhkru
tagajärjeks näljasurm. Joogipurkide kilest kooshoidjad ja avamisrõngad võivad mõlemad jääda näiteks lindude nokkade külge, mistõttu ootab tiivulist olendit näljasurm. Kilekotid on ohuks nii vees kui ka kuival maal. Loomad võivad proovida toidu järele lõhnavat kilekotti süüa ning selle tulemusel surra, sest see võib jääda looma makku või põhjustada sooltesse haavandeid või ummistada üldse soolestiku. Kuigi osa prahist põhjustab hulgaliselt surmasi, on prügi paljudele ka toiduallikaks. Näiteks on metsistunud kasside ja rottide jaoks tavaline söökipaik restoranide prügikonteinerid, kust nad leiavad toidujäänuseid. Mõned loomad on õppinud isegi ninaga konteinerite kaasi lahti tegema, et toiduni jõuda. Prügilate vaenlasteks on ka kajakad, kes kipuvad sealt süüa otsima. Näiteks Tallinna
Omadused: C-vitamiin, sünteetiliselt valmistatud. Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. E250 Naatriumnitrit Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E1422 -Atsetüülitud di-tärklise PAAT Kasutusala: Paljudes toiduainetes. Omadused: Mahuaine ja emulgaator, stabilisaator ja paksendaja. Kõrvaltoimed: Ei ole teada Kokkuvõte: Nimi ütleb Laste vorst siis mina ei soovitaks küll lastele seda, sest siin on näiteks E621 sees ja seda ei soovitata väikelastele. Ka E250 on selline. Kuid kuna kõik lapsed on hästi vastuvõtlikud sellistele asjadele siis kindluse mõttes jätaks mina selle
Ka mäger otsib sõnnikust vastseid ja sitikaid ent tema keerab hunnikud esikäppadega ümber või lõhub need väikesteks tükkideks. Loomade väljaheited on olulised märgid, mida võib kohata kõikjal looduses. Ehkki väljaheiteid just väga uurida ei soovita, leidub seal palju informatsiooni paljude loomade toidu ja tegevuse kohta, kuna need sisaldavad karvu, luid, sulgi, putukate kitiinkestade tükke, taimeosi, seedetraktist pärinevaid jäänuseid, nagu soolestiku rakke, surnud ja elusaid baktereid ning sapi värvainet. Imetajate väljaheidetel on sageli nii tugev hais, et neid märkab inimene varakult. Lõhnal on loomade jaoks oluline tähendus, iseloomustades nii liiki kui iga üksikut indiviidi. Rohusööjate väljaheited on sageli väikesed ja ümarad, kiskjatel aga vorstikujulised ning ühest otsast aheneva tipuga. Paljud imetajad jätavad oma väljaheited suvalisse kohta maastikul, teised aga järgivad kindlat skeemi
Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta juulis. Septembris tehtud kardiogramm kinnitas kiirelt edenevat ateroskleroosi. Kuu lõpu poole jäi Hitler kollatõppe. Umbes samal ajal hakkasid ta ihuliikmed värisema tugevamini kui kunagi enne. Kõhukrambid, soolestiku spasmid ja peavalud muutusid krooniliseks. Peapööritus ja halb enesetunne kestsid tol ajal sageli tunde. Hitleri jaoks, kes oli ilma jäetud konstruktiivsest, loovast energiast ja kes esitas üha meeletumaid hävitamisüleskutseid, oli tema võimu tõeline lõpp just selline nagu see oli: kuul pähe. Kuid rahva toetus Hitleri võimuvormile oli hädavajalik selle võimu tõhusaks kasutamiseks. Hitler polnud mingi Saksamaale peale sunnitud türann. Ta oli mitmes suhtes kuni peaaegu
Neid kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetööstuses (väetisena, värvide, klaasi, tuletikkude, ravimite, tekstiiltoodete ja pürotehnika tootmisel). Enamlevinud on Na, K ja Ca nitraadid. Nitraate leidub looduses (pinnases, põhjavees, taimedes), töökeskkonnas (põllumajanduses), elukeskkonnas (toidus, joogivees) ja elusorganismides. (Paivel & Liebert 2011) Kuigi nitraadid ise põhjustavad väga vähe kahju, muunduvad nad kehas väga toksilisteks nitrititeks. Meie soolestiku mikrofloora tõttu umbes 3/4 nitraatidest, mis toiduga sisendatakse taandatakse nitrititeks, mis on 6-10 korda rohkem mürgised kui nitraadid. (Szponar & Kierzkowska 1990) Nitritid on lämmastikushappe HNO2 vees lahustuvad ja kuumtöötlemisel lagunevad toksilised kristallilised soolad. Looduses tekivad nitritid nitraatide bioloogilise redutseerimise vahelülina. Keskkonnas kogunevad nad siis, kui on rikutud looduslike protsesside tasakaalu.
Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe, omandavad võime omastada hapnikku tingimustes, kus selle osarõhk on väga väike. Endoparasiitide hingamine on alati anaeroobne. 22. Energiavoog on päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 23. Fossiilsed kütused ehk fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on
IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ...
nikotiin jne. 48. Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist? Ekskretsioon farmakoni enese või selle vesilahustuvate metaboliitide eritumine organismist. Eritumine neerude kaudu peamine eritustee. Peamiselt neerude kaudu uriiniga erituvad organismist vees lahustuvad farmakonid; biotransformatsiooni käigus moodustunud vesilahustuvad metaboliidid (vaheühendid). Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet. Eritumine kopsude kaudu see on difusiooniprotsess, mis nagu imenduminegi sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. Gaasi või auru eritumine kopsude kaudu paraneb tunduvalt kopsuventilatsiooni ja südame minutimahu suurenemise korral
karageen, antioksüdant: askorbiinhape, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, säilitusaine:E250. Ei ole lisatud laktoosi. Nendes viinerites on päris palju lisaaineid. Enamus neist on ohutud lisaained aga näiteks E621 ehk naatriumvesinikglutamaat on päris kahjulik lisaaine. Selle kõrvalmõjudeks on märgitud südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Samuti E250 ehk naatriumnitrit võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme ja peavalu. Liha peab inimene sööma kuid need viinerid võiks välja vahetada tervislikumate vastu või siis otsida asendust lihale. Karastusjook Limonaad Valge Klaar, 0,5l Koostis: vesi, suhkur, õunamahl 10% kontsentreeritud mahlast; süsihappegaas, happesuse regulaator- sidrunhape; õuna lõhna- ja maitseained; säilitusained: kaaliumsorbaat, naatriumbensonaat. Limonaad on parajalt magus ja janu kustutamiseks väga hea. Valgele Klaarile on lisatud
areneva tundetusena. Et ka jalgade higistamine väheneb, siis nahk muutub kuivaks ja kergelt lõhenevaks. Häirub ka jalgade verevarustus, mille tulemuseks võivad olla vaevarikkalt paranevad haavandid. Seetõttu on diabeetikutel jalgade hooldus väga oluline. Autonoomse neuropaatia tõttu sageneb südame löögikiirus, võib aeglustuda mao 7 ja soolestiku tegevus, põhjustades raskustunnet kõhus ja sageli ka nii kõhukinnisust kui kõhulahtisust. Autonoomne neuropaatia võib kahjustada ka kusepõie talitlust ning põhjustada põiepidamatust ja impotentsi. Südame- ja veresoonkonnahaigused Südamepärgarteritõbi on suhkruhaigel umbes 3 korda sagedasem kui teistel. Kui pärgarteritõve tavalisim vaevus on füüsilisel koormusel tekkiv pigistustunne ja valu rinnus, siis suhkruhaige ei pruugi üldse valu tunda
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened ...
Kõrvuti selle teooriaga tekkis õpetus pneumast õhus leiduvast peamisest nähtamatust ja keerulisest ainest, mis sissehingamisel satub kopsudesse, sealt südamesse ja mööda artereid voolab kogu kehasse laiali. Haiguse korral muutusid vere ja pneuma omaduse. Nende kujutlustega oli määratud ka ravi. Ravimine pidi organismist "halva vere" välja viima. Röhitsust, mis tõi välja rikutud õhu peeti kasulikuks. Egiptuse arstid kasutasid klüsme raviks ja soolestiku puhastamiseks. Laialdaselt olid kasutusel hingamis- ja oksevahendid, valuvaigistid, diureetikumid ning aadrilaskmine. - (Otter 1995: 8-9). Diagnoosist ravimite juurde Vana-Egiptuse tohtrid mõistsid reeglina haiguse diagnoosimise täpsuse fundamentaalset tähtsust ning vastavalt diagnoosile määrati mõnikord ka kindlad 8 ravimid. Näiteks kõhukinnisust, kahvatust, kõrge temperatuur ja puhitus võisid olla
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
HCL maos, toidu seedimiseks 1. ELUNDITE ÕPPIMINE 1.1 TÜROKSIIN Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE: Sapp hoiustab sapivedelikku Aitab imenduda rasvadel ja lagundab rasvasi Sapp aitab mürgiseid aineid välja viia Aitab soolestiku tööle kaasa Aitab rasvlahustuvaid vitamiine omastada Tapab bakterid Intensiivistab ainevahetust 1.3 UUED VERERAKUD Punast värvi luuüdi on vaja, et tekiks uued vererakud. Väikestel tekivad maksas. Kollases luuüdis on tagavara ained 1.4 ADRENALIIN Neerupealsed toodavad seda, hormoon Rohkem verd kehas (südame löögi arv suureneb) Hingamine kiireneb
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .....................................................
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
kiudainete rikast toitu. Rasvaseid toite ja toiduaineid tuleb vältida (vorstid, viinerid, pasteedid, pekk, rasvane liha, rõõsk- ja hapukoor, majonees, või, pirukad jne.), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu
Enamikel sortidel on viljalihas kuni 5 kõva seemnekest, kuid leidub ka seemneteta sorte. Viinamarjad kuuluvad tervistavate saaduste hulka, millised sisaldavad rohkesti väärtuslikke aineid. Esiteks tuleks mainida hästi seeduvaid süsivesikuid viinamarjasuhkru näol, mis kiiresti verre imendudes annavad lisaenergiat. Rohke mineraalainete sisaldus soodustab närvikava, ajategevuse, luustiku ja hammastiku arengut. Soodsa koostisega valgud, orgaanilised happed, aroomained ja vitamiinid tagavad soolestiku ja neerude hea funktsioneerimise ning vähendavad kõrgest vererõhust, ateroskleroosist, podagrast ja teistest ainevahetushäiretest põhjustatud vaevusi. Viinamarjade kasvatamine Tänapäeval kasvatatakse viinamarju peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises puuviljakaubanduses tähtsamate artiklite hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks
Györgi 1941. aastal [4, lk 56]. H-vitamiin ehk biotiin on vaja rakkude kasvamiseks, oluline mitmete rasvhapete kujunemisel, närvisüsteemi töös ning tervete juuste tagamisel. Kui toit ei sisalda biotiini, on organismi võime lõhustada rasvast toitu pärsitud. 11 Parimad H-vitamiini omastamise allikad on maks, neerud, sooled, munarebu, pärm teraviljatooted jpm [LISA2]. Täiendav hulk toodetakse soolestiku mikrofloora poolt. Püsiva normaalse toitumise, tervisliku eluviisi ja häireteta füsioloogia korral ei tohiks biotiinivaegust tekkida. Kuid biotiinipuudusega lastel on probleeme organismi kaitsesüsteemidega. Selle ühendi vaeguse esmatunnused on isutus, põletikuline ja paistes keel, lihaste valulikkus ning ketendav ja sügelev nahk. Kestval biotiinivaegusel avalduvad ka ulatuslikumad närvisüsteemi häired [1, lk 78]. 12 6
Eriti mõjutavad sellised mürgid silmi, nahka ja hingamisteid. Peale verre imendumist oleneb mürgi 8 jaotumine organismi kudede vahel tema lahustuvusest rasvadest ja muudest tingimustest. Verega ringlev mürkaine tungib suuremal või vähemal määral kõikidesse elunditesse, kuid paljud ained kuhjuvad mingitesse kindlatesse kudedesse. Mürgid viiakse organismist välja neerude, hingamiselundite, soolestiku, naha, sülje- ja rinnanäärmete kaudu. Lapsi ohustavad kahjulikud ained alati rohkem kui täiskasvanuid. Laste kehakaalu kohta on nende hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada
Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaa¸i, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest- glükogeneesiks)