Probiootikumid on inimese soolestikust isoleeritud bakteritüved, mille omadusi on põhjalikult uuritud. Probiootikumid ei asenda inimese oma mikrofloorat, vaid aitavad selle muutuste korral uuesti tasakaalu viia. Dr.Hellus jogurtijoogid Lactobacillus Bifidobacterium L.casei Probiootilised piimatooted Lactobacillus acidophilus LA5, Bifidobacterium BB12 ja Lactobacillus casei on tüved, mis on spetsiaalselt valitud piimatoodete tootmiseks. Lactobacillus acidophilus LA5 aitab parandada soolestiku mikrofloorat ja on hea immuunsüsteemile. Bifidobacterium BB12 aitab parandada seede ja immuunsüsteeme. Bifidobakterid on olulised, kuna mõjutavad paljusid meie tervisele olulisi tegureid, nagu toitumist, antibiootikumide järgselt soolestiku mikrofloorat ja stressi. Lactobacillus casei aitab tugevdada organismi vastupanuvõimet. Uuringute kohaselt aitab see probiootiline piimhappebakter vähendada piimatalumatuse sümptomeid. Tänan vaatamast !
mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi. Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused). Probiootikumid Need tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. Uuritud ka teisi tüvesid, näiteks L.rhamonosus, L.planetarum, L.casei, B. Infantis ja B. Longum. Piimhappebaktereid ja muid probiootikume leidub looduslikul kujul mitmetes hapendatud ja kääritatud toitudes, kuid neid saab ka lisandina juurde võtta. Probiootilised piimatooted Jogurt Keefir Dr.Helluse jogurti joogid Prebiootikumid ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles.
Ohtlikud on haavad näo kaela ja pea piirkonnas. Marutõve peiteaeg on 1nädala- 1aasta. Keskmiselt 1-3 kood. Haigusnähud ilmnevad, kui haigus jõuab kesknärvi süsteemi. 2-10 päeva jooksul on külmetushaigusele sarnased sümptomid. Unetus, agressiivsus, depressioon, närvilisus, valguskartlikkus, õudusunenäod. Kui viirus jõuab kesknärvi süsteemi, siis järgneb surm. Haigestumisel süstitakse antikehi ja vaktsiini. Enteroviirused- paljunevad soolestiku rakkudes. Põhjustavad kõhulahtisust ja soolestiku põletiike. On üle 67 viiruse tüübi, kestab umbes 1-2 päeva. Retroviirused: 1. D rakulise verevähi viirus, sugulisel teel (tav mehelt naisele), vere produktide kaudu. On lokaalselt suhteliselt levinud Jaapanis, selle viiruse nakatumisel võib tekkida verevähk 2. HIV on ka retroviirus Gripiviirus- äge hingamisteede haigus. Tuntakse kolme tüüpi: A, B, C viirused. Kõige levinum inimestel on A tüüpi viirus.
Patsientide ettevalmistamine protseduuriseks Kuseteede natiivuuring Kuseteede radioloogiauuring ilma kontrastaineta. Uuringuks ettevalmistus Plaaniline uuring eeldab eelnevat soolestiku tühjendamist: - uuringueelsel päeval dieet, klistiir. Urograafia Intravenoosne urograafia (IVU) on uuringumeetod, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülesvõttega kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse veenisiseselt kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse
Lk 50-Rakuteooria kujunemine 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja v...
kuid tõhusam ja mugavam on kontsentreeritud bakterirakke osta pulbri, kapslite või tablettidena – väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet. Lactobacillus acidophilus LA-5, Bifidobacterium BB-12 ja Lactobacillus casei on tüved, mis on spetsiaalselt valitud piimatoodete tootmiseks. Lactobacillus acidophilus LA-5 aitab parandada soolestiku mikrofloorat ja on hea immuunsüsteemile. Bifidobacterium BB-12 aitab parandada seede- ja immuunsüsteeme. Bifidobakterid on olulised, kuna mõjutavad paljusid meie tervisele olulisi tegureid, nagu toitumist, antibiootikumide järgselt soolestiku mikrofloorat ja stressi. Lactobacillus casei aitab tugevdada organismi vastupanuvõimet. Uuringute kohaselt aitab see probiootiline piimhappebakter vähendada piimatalumatuse
Kui inimene juhtub vihastama, tekib keele «maksatsooni» punane täpike. Pikemaajalise stressi korral tekivad maksa-sapi piirkonda juba punased triibud, hiljem värvub punaseks ka keeleots - südametsoon. Lõpuks võib keel juba üleni punasekirjuks muutuda, mis viitab organismi ülekuumenemisele. Kui organism on terve, siis on keel roosakashall, kergelt niiske ja valkjas-selge katuga. Kui katt on paks ja valge, võib see tähendada grippi või mao ja soolestiku häireid. Haiguse möödumisel väheneb enamasti ka katt. Värv osutab haigele kohale Igasugused värvimuudatused keelel on tunnistuseks organismi seisundi muutu-sest või algavast haigusest: - pruunikas värv näitab soolestiku ja ainevahetuse häireid ja organismi kuhjunud jääkaineid; - kollakas katt viitab palavikule, aga ka maksa-sapi häiretele, sest sapi värvaine on laagerdunud keelele; ühtlane paks katt võib tähendada seennakkust;
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle tagajärjel hakkavad vohama nii halvad bakterid kui ka parasiidid, hallitus- ja pärmseened. Soolestiku mikrofloora tasakaalu mõjutavad ka
Mida teevad viirused inimeses? Püsib peremeesrakkude kromosoomides mitteaktiivsena pikka aega (nt. herpesviirus). Nakatanud rakus algab massiline viirusosakeste tootmine (nt. gripp, rõuged, marutõbi jne.) Viirusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV viirus, mis põhjustab AIDS-i). Kuidas viirused võivad inimest nakatada? Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid.
kujul, radikuliidi, migreenina. Ja see loetelu on alles kaugel täielikust! Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik. Nende kahe süsteemi töö on omavahel nii tihedas seoses, et see on andnud põhjust nimetada soolestikku meie teiseks ajuks. Soolestiku limaskest ja aju valgeaine on justkui ühe pere liikmed, mis tähendab, et kui üks süsteem saab häiritud, tekib häire ka teises süsteemis. Kaasaegsed uurimused on samuti jõudnud ringiga tagasi tõdemuse juurde, et kogu keha ja ka aju saab normaalselt töötada vaid siis, kui meie soolestik töötab häireteta. Soolestiku tööd aga saame õige ja teadliku toitumisega paljuski ise mõjutada. Kahjuks on paljude inimeste jaoks soolestiku kahjustatud töö
E-aine nr: E452 Nimetus: Polüfosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E451 Nimetus: Trifosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E250 Nimetus: Naatriumnitrit Kasutusvaldkond:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Mõju inimestele:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E-aine nr: E300 Nimetus: Askorbiinhape Kasutusvaldkond: Joogid, jahud, leivad, marja-, puuvilja- ja taimepooltooted, liha, lastetoidud. Mõju inimesele: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. 2 E-aine nr: E621 Nimetus: Naatriumvesinikglutamaat
metatserkaare leidus Soome lahe lestade silmaläätsedes kuni 97 % ja LääneEesti vetes kuni 40 %. Cryptocotyle concava metatserkaare leiti lôpustes kuni 70% juhtudest. Anisakidae g. sp. (summaarselt R. acus´e ja C. osculatum´i) larve leiti maksas ja mesenteeriumis kuni 23% aastatel 1984-1988 ning kuni 64% aastatel 1990-1994. P. laevis´e larve esines aastatel 1984-1986 sisustesse kapseldunult 17% ja aastatel 1990- 1994 kuni 70%. P. laevis´e imaago (täiskasvanud) isendid olid kinnitunult soolestiku seinas ja luumenis. Neid esines 1984. a kuni 10% ja aastatel 1990-1994 kuni 25%. Corynosoma sp. larvid peaaegu puudusid aastatel 1986-1991, kuid nende levik hakkas aastatel 1992-1994 püsivalt, kuid aeglaselt tôusma. Sama täheldati ka Dichelyne (Cucullanellus) minutus´e larvide ja täiskasvanud isendite osas. Kümneaastase perioodi vältel suurenes lesta nakatumine magedaveeliste parasiitidega. Ka esines erinevusi noorte lestade (+1) ja vanemate lestade parasitofauna vahel.
Funktsioonid *Energeetiline funktioon glükoos, fruktoos * plastiline ehk ehituslik funktsioon kõikides kudedes organites sisaldub süsivesikuid *reservmaterjal *kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsivesikute poolest kaitseb õõneselundeid mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest - kuulub antikehade koostisesse -on seotud vere hüübimisega *Reguleeriv funktsioon kiudained osalevad seedetrakti peristaltikas, kuna ärritavad mao ja soolestiku limaskesta *Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide spetsiifilisuse tagamises *Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline; Piima laktoos Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos),
ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Haigus, millesse sureb aastas üpris suur hulk inimesi ning mis levib bakteri kaudu toidu, haava ning soolestiku teel. 3-staadiumiline nakkushaigus, mis kahjustab elundkondi nagu süda, luustik ning nahk. Haugusjuhtumite arv on viimaste aastatega kahanenud. Tekitajaks on bakter nimega Treponema Pallidium Pallidum.
aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks) o Leiva ja alkoholi himu NB! Kui inimesel pärmsen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju! o Isutus o Kõhuturse, keha turses o Limased ja halvalõhnalised fekaalid o Kõhuvalud ja krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu) o Sügelemine ja niiskus pärakus o Halb seedimine o Kõrvetised o Jämesoole põletik o Soolestiku põletik o Söögitoru kirvendus 3. SUU ja NEEL o Soor suus o Halb hingeõhk o Lõhed suunurkades o Rakud keelel o Krooniline igemepõletik o Kuiv või põletikuline kurk, o Ärritusköha o Suu kuivamine 4. HINGAMISTEED o Ninakinnisus o Pidev nohu o Nina sügelus (seest või pealt) o Aevastamine o Köha o Allergiad o Astma o Õhupuudus
usaldada, sest standardi nõuded on kõigile ühtselt arusaadavad ISO, BRC, FSSC, IFS, Kosher, Halal. · Kaitstud pärtiolunimetus · Kaitstud geograafiline tähis · Garanteeritud traditsiooniline toode · Pääsukesemärk · Ristikumärk · Eesti parim toiduaine · Eestis kasvatatud · Lipumärk · EL mahepõllumajandus · Eesti ökomärk 1. Miks on kiudained olulised seedimisele? Kiudaine rikkad toidud aitavad soolestiku bakterite erisusele kaasa, toetab soolestiku mikrobiooni korralikku toimimist, Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad soolestiku talitlust ja veebilanssi. Väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja ateroskleroosi. Pole karta ka rasvumist. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudainete tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust.
baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat. Selleks, et mitte nakatuda tuleb täita hügieeninõudeid (kus on higi, seal paljunevad jõudsalt ka mikroobid), igal väikseimalgi põhjusel (nagu näiteks kerge külmetus) ei tasu antibiootikume võtta, toidulaual võiksid olla bifidobaktereid sisaldavad produktid -- biokeefir jms, väikelastel tuleb hoolega jälgida soolestiku floorat ning soolestiku tööd üldse (tähtis on, et kõht käiks regulaarselt läbi) ning kohe pärast sündi tuleb laps rinnale panna. FURUNKUL ja KARBUNKUL Furunkul ehk koeranael on mädapaise, mis tekib karvatupe põletiku tagajärjel, mis on sageli põhjustatud bakterite poolt. Kõige tihedamini esineb seda kaelal, näol, rinnal ja ka tuharatel. Inimestel, kes on sellesse haigestunud, esineb palavik ja ka valulikkus nakatunud piirkonnas.
4 T11K Lisaks · Bifidobacterium spp. · Lactobacillus fermentum ME-3 (töötati välja Eestis) · Lactobacillus GG (LGG) (L. rhamnosus patenteeritud tüvi USA-st) PROBIOOTIKUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED · eraldatud inimese seedekulglast, tavaliselt vaid rinnapiimast toituva imiku väljaheitest · peavad koloniseeruma seedekulglas soolestiku seintel · peavad omama soodsat mõju tarbija tervisele · peavad parandama või hoidma samal tasemel toote maitse- ja lõhnaomadusi. · peavad suutma soolestikus paljuneda · peavad tehnoloogilise protsessi (e.g. kääritamise fermenteeritud piimatoodete puhul) kiiresti läbi viima · probiootiline bakter peab suutma elusalt läbima mao ja mitte alluma sapi toimele PIIMATOOTED JA PROBIOOTIKUMID
kuivatada ning otsekohe kuumtöödelda vastasel juhul võib liha muutuda pudrutaoliselt pehmeks Banaan · Sisaldab palju sahharoosi ja vitamiine ning väga vähe fruktoosi, glükoosi, tselluloosi ja tärklist · Küpsetes viljades sisalduvatel pektiinainetel on võime siduda seedetraktis asuvaid mürkaineid. Peale selle mõjuvad nad hukutavalt jämesoole roisubakteritele ja soodustavad soolestiku tühjenemist · Banaan on profülaktiline vahend ja ravi kõrge vererõhu korral, samuti soodustab ta kehakaalu alandamist ning organismi immuunsüsteemi tugevnemist · Sobivad pärast operatsiooni tüsistuste korral, samuti põletustega ja onkoloogilistele haigetele · kasutatakse suu ja mao limaskesta põletike ravis, aitab unehäirete puhul · Diabeetikud banaani süüa ei tohi
Põhilised toitained Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Põhilised toitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vesi Valgud Tähtsus: Leidumine: · rakkude ja kudede · liha ehitamiseks, · kala · eluprotsesside · muna reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust · organismi kaitse, · kohupiim · elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, ·...
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi
looduslike vahenditega, näiteks joodiga.Kui aga könt veritseb ikka mõne minuti möödudes, tuleks see siduda puhta puuvillase paelaga kinni.Definitseerimist korrata 2-3 korda esimestel päevadel. Esimesed 15 minutit Soovitatav on anda varsale ternespiima esimese 15 minuti jooksul. Terne andmisega tuleb kiirustada, sest * Vastsündinu immuunsüsteem rakendub ternespiima saamisel * Ternespiimas olevate immuunglobuliinide tase väheneb kiiresti * Vastsündinu soolestiku immuunglobuliinide läbilaskevõime väheneb * Ternespiim käivitab soolestiku töö, mis teeb võimalikuks esmasroe e. mekooniumi väljutamise. Tunni jooksul üritab tragi varss õige pea jalgadele tõusta ja leiab ka nisa. Nõrgemat varssa tuleb abistada jalgel seismisel ja sageli ka nisa leidmisel. Esmaspoeginud ei taha mõnikord vastsündinut kohe imetama hakata ja üritavad varssa tõrjuda. Sel juhul tuleb mära rahustada, vajadusel fikseerida päitsetest ja siduda esijalg üles
toidust. Taimetoidulised Loomtoidulised Soolestik on pikk ning maos ja soolestikus Loomset toitu on kergem seedida ja elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks
paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat. Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks.
soolestiku seintele. 8.Mis toimub toidu suus? Maos? Kaksteistsõrmikus? Peensooles? Suus- toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Maos- Toidu segamine, toidu soojendamine, toidu seedimine. 12sõrmiksooles-toidu põhiline seedimine. Peensooles- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine 9.Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Kogu soolestiku tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud, kahjutuks. 10.Millised toitainete lõhustumise lõppsaadused imenduvad peensooles? 11.Mis juhtub inimese seedetegevusega, kui tal on kahjustatud maks ja kõhunääre? sysivesikud, valgud ja rsavd jäävad lõhustamata, soolestikust tulev veri jääb puhstatamata, seega seedimine on praktiliselt olematu 12.Miks on organismile vajalik regulaarne toitainete imendumine?
hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned Jämesool: · kiudained ei seedu, muudavad toitkördi tahkemaks ja soodustavad selle edasiliikumist · seedimist ei toimu · vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks · tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis nahk higiga vee eritamine soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett Neerud: · nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas · Oakujulised · ümbritsetud rasvakihiga, mis hoiab paigal, pole kuhugi kinnitatud, ripuvad veresoonte ja närvide küljes
limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel
Bakterid Vadim Zenkovits KK15-PV3 Salmonella • Salmonelloos on paljude loomade (sh inimese) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki
Kasutusala:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused:Emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud:Pole teada. E451 - Trifosfaadid Kasutusala:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused:Sekvestrant, happesuse regulaator. Kõrvalmõjud:Pole teada. E250 - Naatriumnitrit Kasutusala:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused:Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E300 - Askorbiinhape Kasutusala:Joogid, jahud, leivad, marja-, puuvilja- ja taimepooltooted, liha, lastetoidud. Omadused:C-vitamiin, sünteetiliselt valmistatud. Antioksüdant. Kõrvalmõjud:Puuduvad. Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. E621 - Naatriumvesinikglutamaat
§ nina eesmisest osast - kerge peatada § nina kaudu ei tohi sisse hingata § Pead taha kallutada EI TOHI! laps tõmmanud ninna väikese asja § kõvasti nina nuusata,vajutades teise sõõrme kinni § ei tohi seda ise eemaldama § väikesed võõrkehad - eemaldab ainult arst laps neelas alla väikese sileda eseme § väljub see ööpäeva jooksul koos väljaheitega terav ese on ohtlik § võib vigastada söögitoru, mao või soolestiku limaskesta HOOLITSEGE OMA LASTE EEST! TÄNAN KUULAMAST!
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid.
Karoliina Esop 8.a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsma...
Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt hõlmab Johne haigus peensoolt, mõnedel juhtudel ka jämesoolt, mille tulemusel soolestiku sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014) Mycobacteruum paratuberculosis resideerub peremeeslooma niudesoole makrofaagides, mis seonduvad koondlümfifoliikulitega. Bakter liigub sinna M-rakkude kaudu, tootes bakteri membraan valke ja/või seob fibronektiini, mis võimaldab rakul läbi rakuvaheaine liikuda.
E451 Trifosfaadid Sekvestrant,happesuse regulaator Pole teada Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. E250 Naatriumnitrit Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, Võib tekitada ilma selleta oleks küpse liha värvus nõgeslöövet, hallikas. soolestiku probleeme, peavalu. E621 kõrvalmõjud inimese tervisele-Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud
.. Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil Stephen King on kirjutanud teose ,,Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile. Hea teada... Maisiterades leidub mikroelementi kulda Maisiterad sisaldavad rohkesti vitamiine 100 grammi maisi sisaldab 125kcal energiat Ühes tõlvkus on 16 reas ligikaudu 800 maisitera Kasulik meie hammastele Eemaldab organismist rasvu Aitab uuendada soolestiku kahjustatud limaskesta Kasutatud kirjandus... http://www.google.ee/ http://www.bonduelle.ee/Kas_teate/hurvitavaid_fa H. Kiik ,,Maailma viljad" (1982 ) A. Ratt ,, Mõnda maaviljeluse arengust Eestis läbi aegade" ( 1985 )
sulfiide. Kasutusalad Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Mineraalväetiste tootmine. Kemikaalide tootmiseks. Kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. Tuletikkude, lõhkeainete,mürkkemikaalide, värvide, ravimite ipt ainete saamiseks. Biotoime S ühendeid kasutatakse ka ravimitena. Lihtainena pole mürgine. Sissevõtmisel on lahtisti, salvides ja pulbrite koostises kasutatakse nahahaiguste ravil. BaSO4 on kontrastaine mao- ja soolestiku röntgenuuringus. Na- sulfaat e glaubrisool on lahtisti. AIK sulfaat e maarjajää on vesilahusena kompressivedelik. SO2 e vääveldioksiid on ohtlik õhu saastaja.Inimestel põhjustab mürgistust ja hingamisteede haigusi. Kasutatud materjal : [http://et.wikipedia.org/wiki] Hergi Karik Kalle Truus '' Elementide keemia '' Kirjastus ILO 2003
nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas. Viisi, kuidas haigus levib, pole täielikult veel mõistetud, kuid hiljutised uuringud näitavad, et prioonid võivad levida uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahka. Nad põhjustavad normaalsete valkude muutumist valedeks kujudeks. Need valgud tasapisi kogunevad kehasse, eriti närvirakkudesse, mis hiljem surevad. Kui prioonid imenduvad läbi soolte, ilmenevad esmalt lümfisõlmed. Sümptomid Muutused on alguses väikesed. Tekivad kerged käitumis muutused ja liigsed mälumisliigutused. Loom ei suuda enam hoida tempot ka karjaga. Mõned loomad hakkavad ennast liiga intensiivselt sügama ja kaotavad villa mõnest kohast
„Lisaained minu toidus“ Tõmmu poolsuitsuvorst Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada nende riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Antioksüdant E301 -Naatriumaskorbaat Toiduaine võib rikneda, kui halveneb selle maitse, välimus ning väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsest ohtu tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Naatriumkarbonaat on antioksüdant, mis tagab toote värvi ja stabiilsuse ning hoiab ära toote rääsumise. Kasutatakse valdavalt lihatoodetes. Kõrvalmõjud: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neeruki...
veis, lammas, elevant, jõehobu, antiloobid) Intermediate feeders söövad kõike seda, mis võimalik (kits, põder, põhjapõder, kaamel, osa antiloope). Omnivoorid: Söövad nii taimset kui loomset toitu (siga, karu, inimene). Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon.
VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE
veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse.
Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus – segu, mis annavad jogurtile konsistentsi ja happesuse. Valio Laeva meierei toodab 2 sorti probiootilist ehk biojogurtit. A+B jogurtid sisaldavad Lactobacillus acidophilust ja bifidobakteriat. Gefiluse jogurtid sisaldavad Lactobacillus rhamnosus GG baktereid. Lactobacillus rhamnosus GG on üks tuntumaid probiootilisi tüvesid ning seda sisaldavaid tooteid on müügil üle 20 riigis. Gefiluse tooted suurendavad mao ja soolestiku vastupanuvõimet, parandavad kahjulike mikroobide antikehade moodustamist jne. Tallinna piimatööstuse Helluse sarja probiootiline alus on kodumaine mikroob Lactobacillus fermentum ME-3, mis on välja töötatud Tartu ülikoolis. Peale selle, et ME-3 pidurdab haigusi tekitavate bakterite kasvu ja arengut soolestikus ning vähendab keharakkude liigset oksüdatiivset stressi, selgus teadusuuringutes, et ME-3 suudab veres vähendada põhilise ateroskleroosi tekitava aine liigset oksüdeerumist.
Iga grammi keedusoola väljaviimiseks kulutatakse 50 ml vett. Seetõttu ajabki soolane toit janutama. Tavalistes tingimustes väljub neerude kaudu peaaegu pool organismist lahkuvast veest. Naha kaudu eritub vesi higina, mille hulga määrab organismi soojusregulatsioon. Rasket kehalist tööd tehes võib kuuma ilmaga higistada 15 liitrit ööpäevas. Soolestiku kaudu viiakse välja 100200 g vett ööpäevas. Mida halvemini toitu omastatakse, seda rohkem kaotab inimene vett soolestiku kaudu, kõhulahtisuse korral 23 l päevas. Koolera ohtlikkuse üks põhjusi on organismi veetustumine. Toatemperatuuril kaotab inimene iga hingamisliigutusega 0,01620,0210 g vett. Hingeldamisel kasvab väljahingatava veeauru hulk rohkem kui viis korda. Tavaliselt lahkub kopsude kaudu umbes kümnendik eritatavast veest. Vett kaotab inimene ka pisaratega, vahel koguni üpris palju. Kokku kaotame 23 l vett ööpäevas. See tuleb asendada. Jookidena tarvitame 12 l,
Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib öelda, et soe tuba, mõõdukas kehaline aktiivsus ja tervislik toit hoiavad üheskoos lümfiringe tegusa. Peenemate lümfisoonte kestades lihasrakud puuduvad, jämedamate lümfisoonte kestades on need aga olemas, mistõttu lümfisooned sarnanevad ehituselt veenidega.
1. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA moleklis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. 2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DN...
Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib öelda, et soe tuba, mõõdukas kehaline aktiivsus ja tervislik toit hoiavad üheskoos lümfiringe tegusa. Peenemate lümfisoonte kestades lihasrakud puuduvad, jämedamate lümfisoonte kestades on need aga olemas, mistõttu lümfisooned sarnanevad ehituselt veenidega.
Puuviljade koostisainedsisaldavad palju A, B, C vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente millel on hea toime seedesüsteemis, südame vereringes, lümfisüsteemis, närvisüsteemis, peaajus. Puuviljades on õige naatriumi kaaliumi suhe, mis on omakorda kasulik südamele. Samuti palju bioflavonoide, mis ennetavad veenipõletikku, reumat, RR, kõrget kolesterooli veres. Tänu neile toitainetele oleme vähem haiged ja tulvil energiast. Hea puuviljad ennetamaks mao ja soolestiku haigusi on apelsinid, banaanid ja kirsid. Aprikoosid, avokaadod, pirnid, granaatõunad ja maasikad sisaldavad palju kaaliumi ühendeid, mis ennetavad vererõhu tõusu. Kiivis on aga suur C-vitamiini sisaldus ja seetõttu on inimene suvel külmetuse vastu kaitstud. Samuti aitab ka stressi ennetada ning ainult 4 kiivit päevas annab inimesele vajaliku C-vitamiini koguse. Tsitruselised langetavad kolesterooli taset veres ja neil on hea toime põletike vastu
VALGUD JA SÜSIVESIKUD KRISTEL BAUMAN PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 11ÕB SISUKORD VALKUDE EHITUS VALKUDE JAGUNEMINE VALKUDE TÄHTSUS VALGU FUNKTISOONID SÜSIVESIKUD SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED VALKUDE EHITUS Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Nad moodustuvad vaid elusorganismides Omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja...
toksiine. MITTEMIKROOBSED TOIDUMÜRGITUSED Solaniinimürgitu Roheliseks Võib mõjuda Hoida kartuleid s tõmbunud kartul, närvisüsteemile, pimedas, kontrollida toores tomat põhjustada pea- ja poest ostetud kartuleid. kõhuvalu Seenemürgitus Mürgised seened Mao, soolestiku ja Korja ainult seeni, mida närvisüsteemi sa tunned. häired Muud Toitu sattunud Erinevad Eelista puhast toitu, mürgitused raskmetallid, mürgitusnähud pese korralikult taimekaitsevahendi aedvilju, ära hoia toitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
