Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt. Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas. Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 60) Lindude seede iseärasused. Anatoomilised iseärasused : Pugu, näärmemagu, lihasmagu ja kloaak. Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele. Limarohke sülg neelamise hõlustamiseks. Pugu toidu reservuaar. Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel. Pugupiim tuvidel. Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu.
· Viimasel ajal on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka vitamiinide tarbe rahuldamisele, mis on eriti oluline kõrgetoodanguliste lehmade söötmisel. Puudujäägid söötmiskorralduses ja mittekvaliteetsed söödad vähendavad piimatoodangut ja alandavad piima kvaliteeti. · Seede üldkäsitlus · Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees- ja pärismaost ehk libedikust. · Pärismaole järgneb teiste imetajatega sarnane soolestik. · Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast · Anatoomiliselt on eesmao osad käsitletavad söögitoru alaosa laienditena. · Lehma eesmao maht on vahemikus 120-240 liitrit. · Võrkmiku ja kiideka nimetus tuleneb limaskesta voltidest. · Võrkmiku sisepind on kaetud kärgja limaskestaga. · Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed
Ebavajalik riskide otsimine, teatav valmidus vägivallaks. 182 Otsustamisraskused, halvad töötulemused, objektiivsuse kadu. Vaadete, arvamuste, eelarvamuste jäikus. Võimalikud kehalised reaktsioonid Raske roidumus, pidev väsimus, kurnatuse tunne, enda liigutamine on raske. Hammaste kiristamine, lihaskrambid. Pea-, kukla- ja seljavalud; südame pekslemine, valud südames. Häired mao-sooletraktis: närviline soolestik, oksendamine, kõhulahtisus või -kinnisus; liigne või puuduv isu. Pingulolek: värisemine, rahutus, närviline ringitrampimine. Rahutus, kergesti ehmumine: ehmumine teatud helide või liigutuste peale. Silmi on raske fikseerida; distantseeritud, kaugusesse vaatav, tardunud pilk. Liialdane higistamine, külm higi, kuiv suu, kahvatu nahk; pidevalt hingeldamine, hüperventilatsioon.