perioodi jooksul (lühieataimed); säilitavad niiskust (keeravad piison; vaskuss; suurtrapp; lehed rulli); kuivaperioodi, ka koiott; pimerott; talve, elavad üle maa-aluste osadena; sstepirohi; puju; Põhja- Ameerikas preeriarohi, habehein; Ülekarjatamise tõttu tekivad uhtorud; muldade vaesumine; sooldumine (kunstlik niisutus); maavarade kaevandamine; keskkonnareostus; inimene hävitab põldude jaoks taimestikku; liiga suurte põldude tõttu tekib erosioon; tiheda asustuse tõttu paljud liigid hävinenud; Parasvöötme rohtla Rohtla on rohumaa, kus sademete hulk jääb üldjuhul alla 400 mm. Stepp on kuivalembeline rohtla Venemaal. Pusta on Ungaris, veidi niiskem. Preeria on rohtla Põhja-Ameerikas, suhteliselt kuiv.
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina...
Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 52. oskab tuua näiteid põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
a) Hapestumine - happevihmad, biloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkinud happelised ühendid. b) Leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) Saastumine raskemetallidega kui mullas on suur raskemetallide sisaldus, siis ei tohi seal toidukultuure kasvatada, kuna raskemetallid muidu satuvad söögi sisse ja inimene sööb need endale sisse. d) Muldade sooldumine toimub seal, kus sademeid vähe. Mulla peal valge kiht sool. e) Muldade vaesumine toitainetest muudkui võtame ja võtame aga mulda midagi juurde ei tule. 3) Biloogiline degradatsioon mulla biloogilise aktiivsuse langus. Väga sõltuv erinevatest faktoritest kuiva ilmaga vihmauss sügavamal, niiskemal perioodil 13 pinnpinnakihile lähemal.
(Prantsusmaa, Kesk-USA) 3.3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on niisutamise abil võimalik kasvatada kogu aasta vältel. Aastas kaks saaki. Haritavat maad umbes 300 mln ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. 4.1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi
Arengu maad seevastu kannatavad ületootmise all. 21) Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad probleemid ekstensiivne põllumajandus seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. Probleemid: · tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) · ülekarjatamine · sooldumine · intensiivne põllumajandus tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Probleemid: · sooldumine · väetamine, mürkkemikaalid · rasked masinad, mis rikuvad maapinda 22) Kalanduse vormid ja nende levik. Rannikupüük kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati
tervislikumad, kahjustab vähem keskkonda. c) Saab kasvatada vilju rohkemates kohtades maailmas ning tänu sellele hoiame ära ka monokultuursuse. - a) Ei tea, kuidas GMO-d organismile mõjuvad / kuidas koos töötavad. b) Eetiline probleem 1 : kas inimesel on õigus jumalat mängida Eetiline probleem 2 : kui taimetoitlased söövad, siis nad pmst söövad loomarakke ehk siis kas taim on ikka taim? Keskkonnamõjud: Mullaviljakuse vähenemine ja muldade hävimine seda põhjustavad sooldumine, monokultuuride kasvatamine (kurnab mulda), reostumine kemikaalide ja tööstuse jääkainetega, samuti ülekarjatamine [kuivadel aladel rikub niigi õrna pinnast] ja masinad (tallamine), maalihked, erosioon maavärinad, maapinna langus. Selle tulemusel võib ala kõrbestuda. Parasvöötmes liigniiskete uudismaade kuivendamine on alandanud põhjavett ja rikkunud looduslikku veereziimi. Kliimamuutused neid põhjustavad metsade majaraiumine (suureneb kasvuhoonegaaside
60% näljas olevatest inimestest elab Aasias. Toidunappuse tõttu lisanduvad valguvaegusest tulenev alatoitlus ning vaegtõved. Kannatajaks on: maata maarahvas ning arenguriikide linnade vaesed. Lahendus: Probleemid: inimeste vajaduse lähenemas looduse võimaluste piirile, kalavarud lõpukorral,, kõrbestumine, mulla ärakanne, huumuse vaesumine, mulla tihenemine, õhu saastumine, põhjavee varude ammendumine, niisutatavate maade soostumine ja sooldumine. Lahendused eeldavad tarbimisharjumiste muutmist ja muutusi toidu tootmises. Kunstlik niisutus ja paremad sordid • a ) niisutus muldade sooldumine • b ) 1940 aastate roheline pööre Mehhikos • c ) hiidsordid nõuavad vastavaid koristusmasinaid • Uute sortide aretamisel kasutatakse nii klassikalist valikut, muutuste initsieerimiseks kiirgust kui GMO sid Toitumisharjumuste muutmine tooks leevendust näljatõrjel. Edendada kalakasvatust (90.
Need on savimineraalide- ja rauarikkad. (A, E, B, C) *Kõige hullemini kahjustuvad mullad erosiooni tõttu, selle toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele, nii kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni. Kiirendatud on põhjendatud inimtegevusest. *Kõrbestumine tuul hakkab ära kandma peeneid mullaosakesi, toimub tuuleerosioon e. deflatsioon. *Muldade sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. *Muldade hapestumine see tähendab mulla reaktsiooni sellist muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini
Loodusliku alla kuulub paduvihmadest või üleujutustest tekkinud vooluveed. Inimtegevuse hulka läheb 9 monokultuuride kasvandus, liigniisutamine, metsade hävimine või liigkarjatamine. Nende põhjuste tagajärgedeks on: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis võib ohustada inimese tervist. Selleks, et neid probleeme vältida, saab puid maha istutada, rajada tõkkeid põldude äärde või teha õiged maaharimisviisid. Kõige rohkem esineb kõrbestumine aladel, kus on vähe taimi või sademeid. Kõrbestumine on ka seotud inimeste rändega. Kui viljakad alad hävinevad, on miljonid inimesed sunnitud rändama maale, kus on viljakam muld. 3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine
mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 3. Mageveega seotud probleemid Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine: sademed
Kuivas mandrilises valdkonnas viljakad mustmullad, kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumisetõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv, vähene sademete hulk. Niisutus kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Sademete vähesuse tõttu põldu harida saab vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. Lähistroopilises vöötmes lüh. vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik põllukultuure siiski kogu aasta vältel kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni
*peet-USA,Türgi *suhkruroog-India,Hiina,Tai 4.Sega põllumajandus piirkond Parasvöötmes,lähistroopilises **kunstliku niisutusega ei saa midagi kasvatada Egiptuses,Jaapanis,Pakistanis** Põllumajandusega kaasnevad probleemid: 1.Ülekarjatamine------>võib viia kõrbestumiseni 2.Põldude rajamine nõlvadele------->pinnase erosioon 3.Põllumassiivide rajamine---->tuule erosioon 4.Üle väetamine------>pinnase reostus,saagi keemilise koostise muutus 5.Maade niisutamine----->pinnase sooldumine 6.Uute põldud rajamine----->hävib ökosüsteem 7.Masinate ja kemikaalide kasutamine------>kõik eelmised tagajärjed Maailma toiduprobleemid Teravamad toiduprobleemid on Aafrikas,Lõuna-Aasias,Ladina-Ameerika osades piirkondades,kus põhisihtgrupp on linnade vaesed ja ilma maata maaelanikud.Põhiprobleemiks polegi mitte toidupuudus vaid vaesusest tulenev ebavõrdus.Tänapäeval on arengumaade toiduprobleemide põhjustajaks
Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid
rannikualade seisukorra halvenemine ja mulla erosioon, maa küllastumine. Lisaks suureneb järjest surve ökosüsteemidele: vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet, tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias, samas kui intensiivne põllumajandustootmine annab panuse mulla erosiooni kiirenemisse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul põhjustas turism 2000. aastal 7 % Vahemere kogureostusest. Türgis puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 %turismirajatistest.Puhastatakse vaid 20 % kodumajapidamiste reoveest ja käideldakse vaid 6 % tahketest jäätmetest aastas (WWF Türgi, 2002). Itaalias lastakse täiesti töötlemata Vahemerre 80
Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Mida tugevam on tuul, seda suuremad osakesed õhku lendavad. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine viljakale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis (või preerias), kus tormituulte poolt kantakse ära viljakas huumusehorisont. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks ning seda võib käsitleda kui kõrbestumise alaliigina. Kõrbestumise piirkonnas elab ligi 1/5 maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks põhjaveega niisutamine, kasutades vihmuteid. Kuid ka siiski säilib mõningane sooldumise oht.
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
Nt: Põhja-Austraalia ja Venetzueela Kuiv troopikakliima Väga kuum ja kuiv, talv jahedam Temperatuur võib olla üle 40-50 kraadi, kuid võib olla öökülmi suvel Sajab periooditi Pinnavett pole Sademetevaesus piduradab mulla teket Liivakõrbed, kivikõrbed, savikõrbed Takõrrid- pealeuhte ala tekivad tasased taimedeta alad Troopikakõrbed Üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel Lühike niiske periood, peaaegu sademeteta periood Väga kõrged temp kuival perioodil Pinnase sooldumine Taimkate hõre Inimesed koondunud ooaasidesse, kus põhjavesi on pinnale lähemal Sademete väga suur muutlikus, paduvihmad üle mitme aasta Nt: Sahara, Araabia ps, Iraan, Austraalia siseosa Kuiv lähistroopiline kliima Suur aastane temp amplituud Külm talv Sademeid rohkem Taimkate rikkalikum( kaktused, saksauul) Nt: Põhja-Aafrika, Argentiina Niiske lähistroopiline kliima Suvel palju sademeid Talved jahedad, kuid mitte alla null kraadi Esineb orkaanid, taifuuni Igihaljad metsad
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Araabia.) 56. BANAAN - iseloomustus, tootjad? (maailma suurim rohttaim/kobaras üle 100-300 vilja ja kaal üle 30 kg/jagunevad dessert- ja jahubanaanideks; suurimas (dessertbanaanide) tootjad Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Costa-Rica, Panama.) 57. Milline on põllumajanduse mõju keskkonnale? (kuivendamine - kemikaalide kadumine vette [-> kuivendusvete biopuhastamine]; niisutamine - muldade sooldumine [-> niisutamise käigus üleliigse vee ärajuhtimine]; üleväetamine - põhja- ja pinnavee reostus [ -> teha kindlaks optimaalne väetise kogus/mahepõllundus]; mürkkemikaalide kasutus - kasulike eluvormide hävimine koos kasulikega [ -> viljavaheldus/haiguskindlamad sordid/mahepõllundus]; monokultuuride kasvatamine - haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine [ -> viljavaheldus/jätta põld puhkama]; raskepõllumasinate
Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine, alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev gleistumine tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), ajutise või perioodilise gleistumise korral tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. · Sooldumine on lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda. Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest
o datlipalm oaasikultuur. Tuneesia o banaan ekvatoriaalne piirkond. Kagu-Aasia, Okeaania o ananass Hawaii. LOOMAKASVATUS - veisekasvatus o piimakari (niiske kliima, tarbija lähedal, mahlakas sööt) o lihakari (rantso) - seakasvatus - lambakasvatus Austraalia, Uus-Meremaa, Sotimaa - kodulinnukasvatus 1.3 PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE kuivendamine muutub piirkonna ökosüsteem niisutamine muldade sooldumine üleväetamine põhjavee saastumine, teatud taimede vvohamine mürkkemikaalide kasutamine tapab kasulikud isendid monokultuuride kasvatamine maa väljakurnamine raskete põllumasinate kasutamine õhusisaldus mullas väheneb, elukeskkond halveneb lageraie tuule, vee erosioon, maanihe 2. KALANDUS Suurimad kalapüügi piirkonnad: Ida- ja Kagu-Aasia, Läänemeri, Kanada ja USA läänekallas Maailma suurimad kalapüüdjad: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA
soojussüsteemi, on ta suplejate jaoks piisavalt jahtunud. Söök ja jook Islandi eripärad Pooleks lõigatud, kõrvetatud ja praetud lamba pea, tuntud kui svid, ning selle silmailu on gurmaanlik kogemus, mis oleks parim jätta Islandi inimestele.Kääritatud hai või hakarl on teine kohalik delikatess, mis tõenäoliselt isu ei tekita, kuid need, kes tahavad kohalikke jäljendada, peaksid seda sööma väikeste hammustustega ning serveeritult klaasi brennivininga.Vadakus sooldumine on vana toidu säilitamise viis.Tulemuse näite võib tuua blodmöri või lifrarpylsa näol, verivorst ja maksavorst, tehtud lambast.Veel üks näide on hrutspungur-marineeritud jäära munandid kokkusurutud koogiks. Külastajad kohtavad harva selliseid ebaharilikke traditsionaalseid delikatesse.Kuid on ka siiski olemas küllalt Islandile eripäraseid toite, mis ei valmista uudishimulikule reisijale, kes tahaks proovida tõelist Islandi totu, mingit probleemi
taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. · Abinõud materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, 5. Näljahäda · Põhjused rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine, põhjaveevarude ammendumine, maade sooldumine. · Abinõud vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata, toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) 6. Looduse mitmekesisus mullastiku vaesumine, kõrbestumine · Põhjused liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked
1. Loodusolud ja eripärad a. Asukoht: · Kreeka keeles jõgedevaheline maa Eufrat ja Tigris (praegune Iraagi ala) · Tsivilisatsioon kujunes jõeorgudes. b. Eripärad: · Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid. · Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid. · Haritavat maad laiendati kõrbe arveil, millega kaasnes sooldumine ja viljatuks muutumine. · Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid). · Avatus kauplemine, sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust. 2. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b
erosioon kui ka maaharimine ise.mullastik: Mullaviljakuselt varieeruvad mullad Euroopa Liidus samuti väga suurtes piirides. Kapitaliga varustatus: Maaga kindlustatus,Maaomandi suhted,tehnika arengutase. Tööjõu ress põllumaj-s:sektoris 5% koguhõivest. 27) Põllumaj tootmisega seotud probleemid:35% ülekarjatamine, 30% liigne metsaraie, 28% ebaõigete põllumaj võtete kasutamine. Veega varustamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Niisutamise prob: sooldumine,kasvuhoone gaasid,joogivesi väheneb, toitaine väljauhtumine mullast. Liigne väetamine:põhjavee reostumine.Arengumaades alatoitlus, arenenud ületoodang. 28) Ettevõtete maj suurus. ESU- Eur suurusühik. Standardkogutulu= rahaline väärtus- selle toote tootmiseks muutuvkulud. ESU= st andardkogutulu/ 1200 EUR. 29) Põllumaj toetamise põhjendatus Els ja arenenud riikides. Sõltuvus looduslikest tingimustest. Tähtsaim
Aiandid, köögiviljakasvatus · kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) · kasutatakse palju tööjõudu · kõrge saagikus ha ja inimese kohta · linnalähedane põllumajandus Põllumajanduse mõju keskkonnale Põhjused Tagajärg Abinõud Kuivendamine Kemikaalide voolamine vette Veele biopuhastus Niisutamine Muldade sooldumine, pinnas Koos niisutamisega tuleb väheviljakas üleliigne vesi ära juhtida Üleväetamine Kemikaalid Teostada mulla analüüs, et põhja-/pinnavette, saagi teada saada optimaalne keemiline koostis muutub väetisekogus Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide Viljavaheldus,
vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on probleemiks USA, Isreali, Süüria ja Araabia riikide rannikualadel. Joogivee probleemid Joogivee nõudlus on alates 1975. a. kahekordistunud. Maailmas on piirkondi, kus puhta joogivee järgi tuleb käia tunde. Kõige otsesemaks ohuks tervisele on joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Eriti tõsised probleemid joogiveega on
2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob kaasa mullavees lahustuvaid sooli, vee aurumisel need settivad mulla pindmisse kihti. Niisutatavatelt aladelt saadav saak praeguseks langenud 1/ võrra. Kõrbekeskkond 1/3 Maakerast Alad kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbestumise algus, kui saagilangus kuivuse tõttu 10%, mõõdukas 10...25%, tugev 25..
parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. 39. Mulla veerežiimi tüübib. 1) läbiuhtumistüüpi veerežiim - aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veerežiim - stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 40. Mulla niiskusrežiimi jaotus • põuakartlikud • parasniisked • nõrgalt (ajutiselt) liigniisked • tugevasti (alaliselt) liigniisked • ebastabiilne niiskusrežiim 41. Mulla õhk ja õhurežiim Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld, seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%.
tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine, põhjaveevarude ammendumine, maade sooldumine. Abinõud – vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata, toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) Looduse mitmekesisus – mullastiku vaesumine, kõrbestumine Põhjused – liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked masinad), metsade taandumine, tööstus, erosioon.
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Rahvaarv Saheli piirkonnas (mln) Aasta Taimkatte hävimine Erosioon Riik 1950 1995 2005 Etioopia 20 52 67 Muldade vaesumine ja Sudaan 9 30 35 Pinnase sooldumine hävimine Tšaad 3 6 9 SA Innove (osaülesanne 75) Tooge 4 näidet selle kohta, kuidas inimtegevus soodustab kõrbeala laienemist Saheli piirkonnas. 1) Kiiresti kasvav rahvastik vajab järjest rohkem põllumaad, looduslik taimkate hävib; erosioon. 2) Mullad vaesuvad toitainetest/kurnatakse, sest põllumaad on pidevas kasutuses, kuid neid ei väetata.
vaid 6% saadakse kalast. Kalasaagid suurenesid ajavahemikul 1950-1990 praegu viis korda. Nüüd on kogusaak hakanud järsult langema. Paljude püügi-, elu- ja kudemispaikade hävimine vähendab kalasaake edaspidigi. Toiduainete toodangut vähendavad: · mulla ära kanne · huumuse vaesumine · mulla tihenemine · samuti õhu saastumine · põhjaveevarude ammendumine · niisutavate maade soostumine · sooldumine Praegu on põldude all 11% ja karjamaade all 10% kogu maakera maast. Kogu toidutootmine rajaneb peaaegu täielikult sellel maaosal, sest kalastusest ja muu veest pärinev toiduosa jääb vaid ühe protsendi piiresse. Vilja tootmiseks sobivaid uusi maid on liiga napilt, kuigi põhimõtteliselt võiks põldude pindala kahekordistada. Selleks tuleks raadata troopilised metsad, suurendada veel niisutatavate maade pindala kõrbete ja muude kuivade alade arvelt
äraelamiseks ühe kuujooksul. (76,7 kuus üksi elavale inimesele 2013.aastal.) Aafrika näljahädade põhjused: Rahvastiku kiire juurdekasv Ühiskonna sitt korraldus Asustustiheduse ebaühtlus, koondunud viljakamatesse piirkondadesse - nende alade vaesumine o Ülekarjatamine o Metsade häving o Mulla erosioon o Kõrbestumine o Põhjaveevarude ammendumine o Niisutavate maade sooldumine Kuidas lahendada probleemi: Maaharimiseks uued maad ?? Halb tegelt Saagikuse suurendamine o Piirangud, nt vesi o Saagikust ei saa suurendada lõpmatuseni- tehniline piirang o Liiga intensiivne, kurnab põlde Uued toitumisharjumused o Alternatiivne toit - putukad Vanad harimisviisid ja nüüdisaegsed oskused ühendada Põhjamaades saab kasvuperioodi pikendada Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine, vaid tarbitavate toodete,
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Kvalitatiivse käsitluse puhul peame silmas mullavee liikuvust ja taimede poolt omastatavust. Lähtudes kvantitatiivsest aspektist räägime Veereziimi 3 põhitüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim, kus aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim. Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim. Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Õhk ja õhureziim Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,035% CO 2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Milletõttu väheneb mulla õhus hapniku sisaldus. Aeratsiooni poolsus-kui palju mulla pooridest on täidetud õhuga. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega
OVD omastatav veediapasoon. OVD = Wv - Wnärb 3 veereziimi tüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim selline tüüp, kus sademeid tuleb mulda rohkem kui tagasi atmosfääri aurub. Järelikult ka Eesti kuulub sellesse regiooni, kus teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Solonzakid ja solon. Solonzakid ja solonetzid. Erinevate soolade toksilisus on erinev. Sooda solonzakid midagi ei kasva. Soodad roosipeernasse ja midagi enam ei kasva. Mulla soojusomadused ja soojusreziim Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia. 3 mullasoojusomaduse põhinäitajat: 1) mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt. Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust 2) mulla soojusmahtuvus
Olmega olmedegradatsioon Masinatega masindegradatsioon Tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega ehitusdegradatsioon Mullasaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid 1. Teede ja majade ehitamine jm) 2. Jäätmed (prügimäed) 2. Väetised 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja 3. Muldade sooldumine veest Mõju: Mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon). OOKEANIDE REOSTUMINE Põhjus: Reoveena või jõgede poolt kantuna. Õhu kaudu. Laevaliiklusega Uputatud merre tahtlikult (dumping). 26 Dumping heitmete kaadamine merre
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate sooldumine . Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. 40. Miks on muld oluline elusale loodusele? Mulla ja inimese suhted. Enamikule rohelistest taimedest on muld nii kinnituspinnaks(substraadiks) kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks(meediumiks), kus toimub vee, mineraalide, mõnede orgaaniliste ainete vastuvõtt.
maapinna lähedale tekib mullas toimuv protsess, mille huumusehorisont. tulemusel rauaühendid 8. LEOSTUMINE – vees orgaanilise aine mikroobse lahustuvate soolade, eeskätt oksüdeerumise käigus karbonaatide, väljauhtumine redutseeruvad. mullast. 12. SOOLDUMINE – mullas 9. LEETUMINE – mulla toimuv protsess, mis esineb mineraalosa lagunemine palava ja kuiva kliimaga aladel. lahustuvateks ühenditeks Et aurumine on nendes orgaanilise aine lagunemisel piirkondades intensiivne ja mulla tekkivate ainete mõjul. läbiuhtumine toimub väga harva 10
ei teki.Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja koguni ränist. 53.Looduslikud protsessid mis hävitavad muldi on erosion(Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele.Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.) . Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Muldade sooldumine on tingutud põldude niisutamisest. 55.Üks protsess tänu millele kõrbed laienevad on tuuleerosioon ehk deflatsioon. Tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasedesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Enim ohustatud alad maailmas on praegu
eksportijaid; 21. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 22. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 23. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
(kergesti omastatav) Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. Niiskusreziim ja veereziim Veereziimi 3 põhitüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim, kus aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim. Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim. Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 10 Õhk ja õhureziim Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida boorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev
tõttu (250-150 mm) tehib taiimedel niiskusevajak, mis suve lõpul muutub sageli põuaks. Nii kujuneb aasta vältel kaks taimekasvule ebasoodsat perioodi - talv ja suvi; mõlemad tingivad kohastumusi nende perioodide üleelamiseks. Kohalikud jõed on veevaesed, põhjaveed sügaval ja mineraliseerunud. Olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee- erosioon, mis tugevneb eriti kultuuraladel, ning muldade sooldumine. Stepile kõige iseloomulikumad on kooslused kserofiilsetest tihedapuhmikulistest kõrrelistest; Euraasias on nendeks stepirohud (Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis). Stepivööndi põhjapiiri määratakse põhimõtteliselt nende koosluste valitsemise järgi plaakoreil. Et aga kogu vööndis on tasased veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
