Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see kultuurtaimedele kahjulik happelisus. Mulla happelisus on mulla olulisim keemiline ja füüsikalis-keemiline omadus. Seda põhjustavad orgaaniline aine ja mulla mineraalosas toimuvad kristallokeemilised muutused ja alumiiniumi mobiliseerumine. Muld on tugevasti happeline, kui pH on alla 4,5. Muld on mõõdukalt happeline, kui pH on 4,5-5,5. Muld on nõrgalt happeline, kui pH on 5,5-6,5.
· Rahvaarvu kiire kasv ei jätku maad · Põllumajanduseks ebasobiv kliima · Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm).
· Rahvaarvu kiire kasv ei jätku maad · Põllumajanduseks ebasobiv kliima · Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
· Roheline revolutsioon- Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toidu- ja jäätmeprobleemid. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. · Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. · Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise
Ülistatakse tehnoloogilisi aspekte ja eiratakse loodusteadusi keskkonnas. PÕHIMÕTE: Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon – 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste – monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
Üle 10% maakera viljakast pinnast on viimase 50 aasta jooksul rikutud. kõrbestuvad kõrbega piirnevad alad kuivad (100-250 mm) ja poolkuivad (250- 500 mm) Põua all kannatab 35% maakerast. Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj. hektarit, kus elab ligi 1/5 maakera rahvastikust. Peamine põhjus inimene, seotud rahvastiku kasvuga arengumaades. looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse. maade sooldumine. 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust) hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Põllumajanduse tulenev viljaka mulla vaesumine väetised, mürkained, rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu. Looduslik mulla vaesumine erosioon. sademed, vooluvesi, tuul temperatuuri kõikumine Erosioon on looduslik nähtus
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille k...
Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st
vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 2. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. · Uute põldude rajamine · Looduslike ökosüsteemide hävimine · Maade niisutamine · Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine · Üleväetamine - Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne · lämmastik) · Mürkkemikaalide kasutamine - Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases · Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Kündmine Pestitsiidid Saastumine Võõrliigid ja geenid Mulla bioloogilisel mitmekesisusel on äärmiselt oluline osa nii majandatavate kui looduslike maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on tähtis, kasulik samas suur väljakutse. 34. Mullaelustiku kaitse, mullakaitse direktiiv, konventsioonid, lepped. Mullaelustiku kaitse peamised ohud EL muldadele on erosioon, orgaanilise aine kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, BM kadu, pinnase katmine, maalihked ja üleujutused. Mullale tuleb tagada sama kaitse, mis on teistel keskkonna osadel. Mullakaitse peab saama keskkonnakaitse osaks. Mullakaitse direktiiv selle kohaselt tekiks kohustus hinnata mulla seisundit mõjutada võivate tegevuste korral vastavat mõju, maakasutaja kohustus rakendada ettevaatusabinõus mõju vältimiseks või miinimumi viimiseks,
d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 3. Bioloogiline degradatsioon mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 35 Maade hindamine Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille
ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 77. Mullastikukaardid- ja andmebaasid: Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad ja lõpuks viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur
2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes. Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles piirkonas on põhjaveed üldreeglina sooladerikkad, koos selle veega tõusevad ülesse ka vees lahustunud soolad ja leiab aset muldade sooldumine, tekivad spetsiifilised mullad nagu solontsakid ja solonetsid. Omakorda sõltub veel nende muldade omadused sellest, missuguse soolarikka põhjaveeg aon tegemist. Kõige hirmsamad on soodasolontsakid, seal ei kasva enam mitte midagi. MULLA ÕHK JA ÕHUREZIIM Vesi ja õhk on antagonestideks. Kui mulda tungib palju vett, siis vesi surub mulla pooridest õhu välja ja vastupidi. Toimub atmosfääri ja mulla õhuvahetus, tsirkulatsioon. Mulla õhk mõnel juhul
Sademeid alla 300 mm, enamasti 100- 200 mm, sajab periooditi. Pinnavett ei ole. Sademete vaesus pidurdab mullateket. o troopikakõrbe (troopika stepi) alltüüp: üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel. Lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeteta periood. Väga kõrged temperatuurid kuival perioodil. o troopikakõrbe keskkond: kuivad jõesängid – vadid, nõgudes pinnase sooldumine. Taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga, sukulendid. Inimesed koondunud oaasidesse, kus põhjavesi on maapinnale lähemal. Sademete väga suur muutlikkus, paduvihmad üle mitme aasta. o nt: Sahara, Araabia poolsaar, Iraan, Thari kõrb, Austraalia siseosa; lääneranniku alltüüp: Atacama kõrb, Lõuna-Aafrika; stepi alltüüp: Hindustani poolsaar, Indo- Hiina 5
tehnoloogiline erosioon, mis seisneb mulla teisaldamises mulla harimisriistadega, mulla liigtallamine, maavarade kaevandamine, ehitustegevus; 3. Maalihked; 4. Üleujutused Keemilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mulla vaesumine taimetoiteelementidest 2. Saastumine tööstusheitmete ja ohtlike jäätmetega 3. Paikne üleväetamine 4. Taimedele kahjulike ühendite teke anaeroobsetes tingimustes 5. Õlireostus 6. mulla sooldumine Bioloogilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mullaelustiku ja taimede liigilisekoostise muutused seoses mulla keemilise saastumise ja liigsest tihenemises tingitud õhu- ja niiskusreziimi muutumisele 2. Võõrkultuuride kasvatamine 3. Haruldaste taimeliikide asualade hävitamine 4. Floora ja fauna koosseisu muutumine NB! Tekkeallika järgi võib degradatsiooni tinglikult jaotada looduslikuks ja inimtekkeliseks. 71
d) Soomuldade kahanemine - turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine - happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine - mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest - põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 2. Bioloogiline degradatsioon - mulla bioloogilise aktiivsuse langus. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10 000 ja 1:5000) 1954. aastal, kusjuures esmalt kaardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad.. Aasta aastalt suurenesid kaardistatavad pinnad ja
pesemisel. 42)Millised on probleemid drenaazi rajamisel savis ja kuidas neid lahendatakse? Savimaades ehk rasketes muldades on veereziimi reguleerimine seotud mitme raskesti lahendatava probleemiga: · Nad lasevad väga halvasti vett läbi, · Omastatava vee kogus on väike ning seetõttu on nad ka põuakartlikud ning nende harimisaeg on lühike ja ajaliselt piiratud. Ariidse kliimaga piirkondades lisanduvad nendele mulla sooldumine või aluseliseks muutumine. Torudrenaazi kuivendusvõime savimuldadel on tihti puudulik. See on tingitud ühelt poolt ülalloetletud rasketest looduslikest tingimustest, teiselt poolt piiratud majanduslikest võimalustest (sobivate kattematerjalide puudumine, soov hoida kokku ehituskulusid) ja sageli ka ehitustehnoloogia rikkumine. Hiljem maaharimise või ehitise kasutamise käigus tihendatakse künnikihti ja dreenikaeviku täitepinnast, mis aeglustab pinna- ja ülavee eemaldamist
ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon murenemine võib anda sekundaarseid savimineraale e. alumosilikaadid ja Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav karbonaadid (Kvartsi puhul savistumist ei esine) kompleks sageli Na-ga. 2. Orgaanilise aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire rikka
o Muld säilitab ja hoiab mullas elevate taimede ja loomade genofondi ( seemned » sosnovski karuputk, orhideed jne). 1.6 Mulla hävimist põhjustavad o Erosioon uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. (Sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest). o Orgaanilise aine vähenemine o Saastumine (enemasti antropogeenset päritolu) o Sooldumine (kunstlik niisutamine) o Tallamine o Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (biodiversitee taimede, loomade, seente, mikroorganismide ning nende elukeskkonna rikkus). o Mulla katmine ehitistega, tammidega, teedega o Maalihked, üleujutused Eestis olulisemad o Kaevandusmaastike rikutud mullad. o 1959a.ni maaalused kaevandused o Praegu pealmaakaevandused » IdaVirumaast 6%, Mäetaguse vallast 50% kaevanduste all. Sisselangemine 2,2 meetrit
Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine, karst, pinnaste vedeldumine vesiliiv, sufusioon, maalihked, varingud, igikelts, jääkatted, külmamuhud, termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja kivimiteks on mitmesugused purske-, moonde-, tard-, ja settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne.) Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks
neis piirkondades, kus taimestik kas puudub või kasvatatakse monokultuure- kurnavad mulda ja pole enam kasvatamiseks võimalik ja jäetakse maha ning siis on sellest saanud lage maa. Mullastiku hävimist saab vähendada: oskusliku maa harimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. Teiseks muudab maa-alad kõlbmatuks kõrbestumine. Põhjused: ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutatavate maade sooldumine, kliimategurid. Loodusvarad. Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad (puit), turvas. Taastumatute loodusvarade hulka kuuluvad metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas). Veepuuduse all mõeldakse eelkõige puhta magevee nappust. Paljudes Aasia ja Aafrika maades on puhas joogivesi probleemiks. Eriti
Suured tehased on planeerimisjärgus USA-s. Euroopastaazikaim tegija Hispaania, kes antud valdkonnas on olnud ka üks teerajajatest, on hetkel Lähis-Ida riikide järel üks suurimaid merevee magestajaid. Mis puudutab veel USA võimalikke arenguid, siis on paljud teema kajastajad pidanud USA-d üheks järgmiseks kiire kasvuga piirkonnaks. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid Aastal 2006 prognoosis Global Waters Intelligence (GWI), et aastaks 2010 kasvab globaalne merevee magestamise turumaht 64,3 milj m3-ni päevas (aastal 2006 39,9 milj m3 päevas) ning 2015.aastaks 97,5 milj m3-ni. GWI hiljutine ülevaade näitab, et tegemist oli t selgelt konservatiivse prognoosiga ning tegelik kasvutempo on olnud märksa kiirem. Käesoleva aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
