Viimasel ajal loetakse seda kindlalt keskkonnaprobleemiks number üks, millest kasvavad välja kõik teised probleemid. D. Chirase levinud keskkonnaõpetuse õpiku viimastes trükkides on välja toodud Rooma klubi hinnangute 16 kõige ohtlikumat tendentsi või valupunkti keskkonna suhtes [Chiras, 1994]. Loetleme need ka siin: 1. Rahvastiku kiire kasv 2. Liikide hävimine 3. Metsade pindala vähenemine 4. Märgalade kuivendamine 5. Kõrbestumine 6. Pinnase erosioon 7. Põllumaade sooldumine 8. Põllumaade kasutamine muul otstarbel 9. Põhjavee reostumine 10. Põhjavee tagavarade vähenemine 11. Fossiilkütuste varude kiire vähenemine 12. Mineraaliressursside kiire vähenemine 13. Üldine veepuudus 14. Globaalne soojenemine 15. Happevihmad 16. Stratosfääri osoonikihi hõrenemine On erilise süvenemisetagi selge, et nimekirja esimene tekitab ülejäänud 15 probleemi. Osa neist probleemidest on aktuaalsed vaid teatud regioonides, osa aga globaalsed. Meid näiteks ei
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
Mullalahuse Sademete vesi Mullavees lahustunud Muld niiskub, kuid liikumissuund ja nõrgub läbi mulla ja soolad liiguvad toitaineid välja ei selle tagajärjed lähtekivimi maapinna lähedale uhuta. põhjaveeni kus vesi aurustub aga sool jääb. Valdav Muldade Muldade sooldumine Kamardumine mullaprotsess läbiuhtumine (leetumine), muldade leostumine Mõju Mullaviljakuse Mullaviljakus langeb Mullaviljakuks ei mullaviljakusele langus lange, vaid tõuseb.
temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused: Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine. 3) happevihmad: see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemusel on happelised sademed. Veel soodustab ka ülemäärane CO2 happelised sademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Taime kasvu pidurdamine tuleb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade tulemusel on metsade häving. Selle tõkkestamiseks on vältida väävel ja
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 4. Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalde suund) 5. Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta, kuna seal alles algab mullatekkeprotsess 6. Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne (erosioon, muldade sooldumine ebaõigel niisutamisel, mulla väljakurnamine, maavarade kaevandamine) 8. Geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. 9. Taimedele olulisemad mikroelemendid C; O; H; Ca; Mg; S; N; K; Fe; P 10. Muldade potensiaalne viljakus
Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaa...
degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28% · Keemiline degradeerumine 12% · Füüsikaline degradeerumine 4% Muldade kaitse: · Mulla parim kaitse on tema õige kasutamine · 1994.a Rio de Janeros võeti vastu ÜRO kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Muldade kahjustumine: · Kõrbestumine · Muldade kinni tallamine · Sooldumine · Väetiste liigne kasutamine jne. · Igal aastal hävib maailmas ca 90 000 km2 muldi 27.11.12 MAAILMA RIIGID · Sõltumatuid riike- 194 · Sõltuvad territooriumid- umbes 60 1. Koloniaalimpeeriumi lagunemine 2. NSV liidu lagunemine , 15 iseseisvat riiki, Suurim Gröönimaa (Taani) · Tunnustamata riigid- 11 N: Abhaasia; Lõuna-Osseetia; Palestiina · Okupeeritud riigid Itsikeerisa Tsetseeni Vabariik, Lääne-Sahara; Tiibet 29
Ukraina impordib teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, maisi ja tubakat, mis on töötlemata. Ukraina on toodete ekspordilt: 1. päevalilleseemnete eksport 3. raps 4. mais, ode 6. nisu 5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb? 1)Üleväetamise tagajärjel satuvad kemikaalid põhjavette ja veekogudesse, mis panevad vetikad vohama. 2)Ukrainas on hädavajalik pidev niisutamine, mille tagajärjel tekib põhjavee alanemine ning sooldumine. 3)Kui kasutatakse mürkkemikaale, siis hävivad nii kahjurid kui ka kasulikud bakterid ja putukad. 4)Monokultuuride kasvatamisel toimub muldade vaesumine ning haiguste ja kahjurite levik. 5)Raskete põllumasinate kasutamise tagajärjel tekib muldade tihenemine, õhusisaldus mullas väheneb ning mullaorganismide elukeskkond halveneb. Abinõud: 1)Mulda tuleb korralikult niisutada ja läbi pesta ning lõpuks ka kuivendada. 2)Mahepõllumajandus, täpse väetise koguse määramine.
Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Huumus tekib orgaaniliste ainete lagunemisel mullas. 6. Mullaprofiil teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. 1) Kõiguhorisont (O) 2) Huumushorisont (A) 3) Väljauhtehorisont (E) 4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7
hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks. Selgita reljeefi mõju mulla kujunemisele joonisel märgitud kohtades. 16. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab, millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline) leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine
tuulehoog või paduvihm. Geoloogiline erosioon põhjustab looduslike : tuuleerosioon ja vee- erosioon. Tagajärjeks võib olla kõrbestumine. Probleemid on ülekarjatamine, põllumaade ära kurnamine, lageraie. Kõrbestumine on ka arenenud riikide probleem, näiteks Austraalia. 12% on kõrbed, põua all kannatab 35% maismaast. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit. Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon
Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja
Pedosfäär Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Biol...
kõikumine. Eriti ulatuslik seal, kus taimestik puudub või kasvatatakse monokultuure. Hävimist saab vähendada ulatusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 3) Kõrbestumine. Kuivad ja poolkuivad alad moodustavad umbes kolmandiku maismaa pindalast. See on tingitud kliimateguritest, kui ka inimeste tegevusest. Põhjustena võib välja tuua ulatusliku metsaraie, liigkarjatamist, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutavate maade sooldumine 4) Veepuuduse all mõeldakse puhta magevee nappust. Vee põhilisteks tarbijateks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on joogivee puudumise tõsiseks probleemiks. Kuni 80% vajalikust veekogusest kulub kuivade ja poolkuivade maa- alade niisutamiseks. Veetarbimist aitavad vähendada oskuslikult rajatud niisutussüsteemid ja merevee destilleerimine, mis on kallis. 2) Põlevkivi kui olulisim Eesti keskkonnaprobleem
Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest · Istutatakse puid tuulele ette · Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse · Rajatakse ribapõlde · Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure · Uus seeme külvatakse kündmata põllule Põldude niisutamine põhjustab sooldumist · Muldade looduslik sooldamine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. · Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. · Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel Maade kuivendamine · Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine
võimalusi ja vähendavad toiduga kindlustatust. Loomakasvatus kannatab samuti veepuuduse tõttu. Paljudes riikides on põllumajandustootjaid vaevanud põuad, lisaks hävitavad toiduainete tootmist troopilised tormid, tugevad vihmad ja üleujutused. Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie, maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. Pinnase erosioon, sooldumine ja kõrbestumine süvendavad toidupuudust. Nälg tuleneb ka vaesusest. 1,25€ - liiga väike summa, et oleks piisav toitaineid söödud sisses. Ei jaksa ka põllumajandustootjad teravilja seemet, väetisi, kahjuritõrjevahendeid või sobivaid tööriistu osta. Nad ei suuda hoolitseda oma karja tervise eest, näiteks loomi vaktsineerida. Teatud paikades tuleneb nälg ning eelkõige alatoitumus ka teadmatusest. Näiteks
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine pidev liigniiskus 4. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi 5. Sooldumine on tingitud põldude niisutamisest; esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid 15. Mullaviljakuse vähenemise ja mulla hävimise põhjused; mulla kaitsmisvõimalused Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid.
Meremaa, sest nendes on troopiline kliima ja seal on savann ning rohtlad. PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE PÕHJUSED TAGAJÄRJED ABINÕUD KUIVENDAMINE Põhjavee taseme Põllu pinda vähendada. alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada. kinnikasvamine. Põhjavee reostumine. MÜRKKEMIKAALIDE Mürkide kuhjumine Mahepõllumajandus. KASUTAMINE toiduahelas. Vähem mürgitada. MONOKULTUURIDE Taimehaiguste ja kahjurite Kasvatada vaheldumisi KASVATAMINE levik
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
saared; troopiline lähisekvatoriaalne 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamine Kemikaalide kandumine vette Üleväetamise vältimine, kuivendusvee biopuhastus Niisutamine Muldade sooldumine, Koos niisutusega kuivendamine, mageveevarude vähenemine võimalusel kuivendusvee puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise koostise Mullaanalüüsid üleväetamise muutused, vältimiseks, põhja- ja pinnasevee reostus, õigel ajal väetamine järvede kinnikasvamine
vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul; Suurt rolli mängib inimtegevus: Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).
tõetolm · Mittepõllumajanduslikud: autode heitgaasid; SO2 olmes ja tööstuses; fluoriidid; NO2; kloriidid; raskemetallid; tolm, põlemisjäägid; aerosoolid Veereostus · Põllimajanduslikud: töötleva tööstuse jäägid; talud, farmid (pesu); väetised; erosioon · Mittepõllumajanduslikud: tööstuse heitveed; olmereoveed Mullareostus · Põllumajanduslikud: keemilised elemendid; väetised; muldade sooldumine · Mittepõllumajandusliku: teede ja majade ehitamine; jäätmed(prügimäed); kõik mis tuleb üle õhust ja veest 63. Atmosfääri kaitse 1) haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) onn haljastamata alaga võrreldes 2...3 korde efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades 2) saasteallikate likvideerimine 3) õhupuhastid 4) maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5) juriidiliselt seadustega
VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad toitained veega pindmistesse kihtidesse, kamardumine, mulla viljakuse kasv. MAAILMA MULLAD · Tundra: karm lähispolaarne kliima, madal temp, maapinna läbikülmumine- igikelts, liigniiske, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 10 cm, peamised horisondid AT, CG,
probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse on põhjusteks võib pidada traditsioonilist(agraarsete) tootmisvormide püsimine, tihe rahvastik (maapuudus) ja kohati halvad loodusolud. 56. Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
soodushinnaga riigi kulul) Millised on joonisel näidatud tegevuste tagajärjed? Kuidas neid mõjusid keskkonnale vähendada? Põhjused Tagajärjed Abinõud Kuivendamine * põhjaveetaseme alandamine * põllupinda vähendada * liigilise mitmekesisuse vähenemine Niisutamine * sooldumine * põllupinda vähendada Üleväetamine * põhjavee reostumine * panna väetist õiges koguses * veekogude kinnikasvamine e. * mahepõllumajandus eutrofeerumine Mürkkemikaalide * kuhjumine toiduahelas * vähem mürgitada kasutamine * mürgitatud saak * mahepõllumajandus
Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2.Olmereoveed .Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel Põllumajanduslikud 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) 2. Väetised 3. Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud 1. Teede ja majade ehitamine 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline)
suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul; Suurt rolli mängib inimtegevus: Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule,
Selle tulemusena säilib liha kauem, sest hävitatakse suurem osa lihas leiduvaid baktereid ning takistatakse uute mikroorganismide juurdekasvu. Pikem säilivusaeg saavutatakse kuivsoolamise puhul kõrge soolasisalduse ja madala niiskusesisaldusega, kuna sooldumise ajal eraldub lihamahl. Klassikaliseks soolamismeetodiks ongi kuivsoolamine, mille puhul lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista. Toote sooldumine võtab kaua aega ja saadav toode on tugevalt soolane ja tuim ning tootel on sooldumisprotsessis suur massikadu (10…20%). Kasutatakse ka märgsoolamist, mille puhul soolvesi valatakse anumasse liha peale. Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Toote soolasisaldus võib olla üsna ebaühtlane ning sooldumisaste on raskesti kontrollitav. Kui soovitakse saada hea kvaliteediga toodete, peaks sooldumine kestma 40…60 ööpäeva. Kolmandaks soolamismeetodiks on segasoolamine
väetistega. Põldude optimaalsed suurused10ha(20...25ha on juba liiga suured). Viljavaheldus. Maastikuplaneerimine st. haljastus,kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. o Muldade kahjustamine Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Degradatsioonviljaka mulla kadu. o Taimestiku kaitse Taimiohustavad: Inimtegevus põllumajandus,turism. Introdutseeritud e. sissetoodud liigid võivadosutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsogaciliata), karuputk,kuldvits jt. Loomade introdutseerimine kas söövad otsemingit taime või
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
kiiresti. · Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. · Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07 Taani 2,5 5,2 0,4
54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
kiiresti. • Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. • Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07 Taani 2,5 5,2 0,4
· Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. · Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. · Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike
liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. 13. ISELOOMUSTAB MULLATEKKETINGIMUSI JA -PROTSESSE TUNDRAS, OKASMETSAS, ROHTLAS, KÕRBES JA VIHMAMETSAS; Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
*Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi. · Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad on umbes 300 miljonit hektarit, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi.
Eesti mahetootjad: AS Saidafarm, Paljumäe talu, Mahtetalu OÜ Olen tarbinud Mahetalu OÜ toodetud kurke ja tomateid. 13.Selgitage näidete abil põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale. a. Põllumajandusmasinate kasutamine muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. b. Niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine c. Väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus d. Monokultuuride - monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada. Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine. 14.Kuidas on seotud riigiarengutase sellega, kas riigis tegeletakse rohkem rannikupüügiga või ookeanipüügiga?
Kõige rohkem rajatud linnu-, loomaliha ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ja arengumaades. Keskkonnaprobleemid mis kaasnevad ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja ja pinnavee reostus (lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
rändpõllundus, sest inimesed vahetavad uusi põlde harides elukohta. See on võimalik ainult väga suure maareservi korral. Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele Amazonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias, kus see hõlmab ligikaudu kolmandiku põllumajanduslikult kasutatavast maast. Probleemid: tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise), ülekarjatamine, sooldumine. Intensiivne põllumajandus tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi. On Põhja riikides, kuid ka Lõuna riikide tihedalt asustatud riisikasvatuspiirkonnas. Põllumajanduse intensiivsus Põhja riikides on järsult kasvanud
o Intensiivne tootmine- väikesel pindalal suurte saakide saamine o sordi ja tõuaretus o väetiste kasutamine o tehnoloogia täiustamine o kapitali mahutused suured o toodangu omahind kõrge Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maapinna lähedale kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne kuju. Mis on tekkinud maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadusena. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. Vihikust! 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine, leostumine, leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla
Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
