Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus
Piimakarja (Kanada kirde ja loode osa) karjamaad ja sademete hulk piisavalt suur Lihakarja (USA Kesk ja lääneos) rohtlad ja parasvöötme lehtmetsad. Kuivem kliima. Lambakasvatus Aasia kesk ja lõuna osa. Austraalia (seal on mägised alad. Argentiin, brasiilia L. osa. Kuivendamine Põhjavee aland. põllumaade väh. Niidud, karjamaa. Niisutamine Sooldumine Piirata niisutamist Üleväetamine põhjavee reostum. Väh. väetised koguseid. Mürkkem. kas. Mürgid kuhjuvad toiduahelas veekogud vohavatest taimedest puhtaks Monokult. kasv. Mulla viljakuse kangus, taime välja töötada loodussõbralikke väetisi. haiguste ja kahjurite levik tuleb kõrvaldada haiguskahjust-ga saak
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, ...
23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustumise omavahelised seosed avalduvad kõige traagilisemalt kõrbestumises. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. 24. Kuidas mullad soolduvad? Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. 25. Mida mõistetakse mullaväsimuse all? mullaväsimus, mulla seisund, mis tekib, kui mingit kultuuri või kultuuride rühma kasvatatakse kaks või rohkem aastat järjest samas kohas. Saagikus väheneb. Mullavärimustt aitab vähendada viljavaheldus.
Aasia, Kesk-Ameerika väikesaared. Suur taimekasvatuse majand, kus kasvatatakse troopilisi kultuure müügiks. Agrotehnikale suured kulutused, kasutatakse väetisi, häid taimesorte, odav tööjõud (algselt neegerorjad, hiljem palgatöö), USA kaguosas masinate kasutamine, Aafrika on muutumas agraartööstuskompleksiks. Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale: pinnas allub tuule ja vee ärakandele, alaneb põhjaveetase- suureneb üleujutuste ja põua oht, Araabia meri kuivab- pinnase sooldumine. toidab osa rahva ja ekspordib toiduaineid. Põhjused: intensiivne põllumajandus, tootlikud tootlikkuse vormid, head loodusolud. Toitumisprobleemid LR: ei toida end ära, toitaineid imporditakse. Põhjused: algelised tootmisvormid, rahvaarv kasvab ja põllumaad ei tule juurde ning toidupuudus suureneb, luksuskultuuride kasvatamise ekspordiks, halvad loodusolud.
väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides. Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad) · Kuivendamine tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). · Niisutamine (Aafrikas) tagajärjel muldade sooldumine kuival alal ja veereziimi muutumine. · Üleväetamine peamiselt Põhja riikides, kus väetised on kergesti kättesaadavad, tagajärjeks väetiste sattumine vette (veekogude kinni kasvamine). · Mürkkemikaalide kasutamine tagajärjeks kemikaalide sattumine toiduahelasse. · Monokultuuride kasvatamine - tagajärjeks haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine.
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25...
muutuvad st kallimaks, sissevedu piiratakse kvootidega) o Siseturu kaupade hind säilib või tõuseb o Omatoodetele makstakse toetuseid, valitsus võib seda kokku osta tagab põllumehele toodangu realiseerimis võimaluse 8.keskkonnaprobleemid ja lahendused Kuivendamine Põhjavee tase alaneb, CO2 Mitte kuivendada tõus Niisutamine Sooldumine Kohtniisuti Üleväetamine Veekogude kinnikasvamine, Tuleb kasutada orgaanilisi põhjavee kõlbmatuks väetiseid õiges koguses muutumine Mürkkemikaalide Hävivad ka kasulikud Mahepõllundus, kasutamine organismid, mürgid vette viljavaheldus Ühtede kultuuride Haiguste, kahjurite levik, Viljavaheldus
Tagajärjed · Näljahäda haigestumiste ning suremuse suurenemine · Sotsiaalsed, majanduslikud, · poliitilised probleemid · · Pilt[8] Pilt11 Pilt12 · Looma-, linnu- ja taimeliikide hävimine loodusliku mitmekesisuse vähenemine · Maa sooldumine Pilt[9] · Viljakate alade kadumine · Küttepuude raske kättesaadavus · Liivatormide esinemise sageduse Pilt[10] Lahendused · Looduslike tõkete rajamine põldude äärde nt: ,,magic stones" · Metsaraie vähendamine · Uute metsade, taimede istutamine · Õiged maaharimisviisid · Ratsionaalsed maaparandusvõtted Rahvusvahelised kokkulepped · Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · ÜRO kliimamuutuste
Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama
mitmekesisuse vähendamine. *Linnastumise,teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. *Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. *Selle tagajärjel halvenevad ökonoomilised tagajärjed. Vihmametsad taanduvad põllumaade ees *Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele,et toota sellest sojaõli ja loomasööta. Põldude niisutamine põhjustab sooldumist *Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades,kus auramine ületab sademete hulga. *Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada. Maade kuivendamine Ülemäärane väetamine Põllumajandus on suurim vee kasutaja.Ligi 70% maailmas kasutavast veest läheb põldude niisutamiseks.Põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja-kui ka pinnavett.Põldude niisutamine põhjustab sooldumist(sekundaarne sooldumine).Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele. Euroopa liit
· Soe parasvööde: 6- kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka
Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed.
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid
4. Kuidas põllumajanduslik maa jaguneb (2). Millises kliimavöötmes on enim põllumajanduslikke maid, iseloomusta vöödet? Elatus e. Naturaalmajanduslikuks (omatarbiline) Turumajanduslikuks (kaubaline) 5. Millega tegeleb põllumajanduspoliitika? Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale? Kuivendamine: Loodusliku ökosüsteemi muutus Niisutamine: muldade sooldumine Üleväetamine: põhjaveereostus, mulla viljakuse langus, hävineb mulla elustik Mürkkemikaalide kasutamine: sattuvad taimedesse, ebatervislik Monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus langeb 7. Mõisted: Territoriaalvesi- rannikukuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. Majandusvesi- kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik
1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni....
lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu *põllumajandusega kaasnevad probleemid liigne niisutamine: sooldumine, põhjaveetase võib alaneda monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus väheneb raskete põllumasinate kasutamine: tallamine, tihenemine üleväetamine: mürgised taimed satuvad toiduahlelasse alepõllundus: metsade hävimine, maa kurnatakse ära ja muld on viljatu näide, kuidas kliima mõjutab põllumajandust: kui külm, ei saa banaane kasvatada pinnamood mõjutab: mägistel aladel pole mulda, sinna ei saa põlde rajada mullastik: kui muld viljakas, saab põllul rohkem taimi kasvatada
Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis. Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid: Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, mulla kihi hävitamine (teede rajamine, ehitus) 4.4 Muld kui resurss, muldade kaitse Tegevused Otsesed tagajärjed Kaudsed tagajärjed Tallamine Muldade tihenemine Põllupinna ja mullaviljakuse vähenemine Maaharimine raskete masinatega Muldade tihenemine vee-ja õhu mahutavuse Mullaviljakuse vähenemine vähenemine
3) Aeg- mida vanem on muld, seda sügavamale võib huumuskiht vajuda, algul on huumuskiht, aastaid hiljem lähtekivim. 4)Organismid- bakterid, taimed, loomad (segavad mulda). 5)Reljeef- pinnamood. Pinna kaldenurk mõjutab, vihm uhub mullakihti alla, all tekivad liigniisked mullad. Inimtegevus- viivad osa mulda kasutusest välja (maanteed, elamualad, liigne tallamine). Kui võtta mets maha sealt, kus on peen lähtekivim, siis vihm uhub sealt kogu kerge pinnase ära. Sooldumine (mulda tekivad lahustamata soolad)- anname vett juurde- kapillaartõusuga tulevad soolad pinnale- pind ei ole enam viljakas. Mulla koostis! Tavaline muld: 45% mineraalid, 5% orgaaniline aine, ülejäänud 50 % on vesi ja õhk. Soomuld: 95% orgaaniline. Tallamisel on mullas: tahket osa kuni 70%, vesi ja õhk on võrdselt 15% ja 15%. Mullaprofiil ehk läbilõige ( 1m kaevamisel): 1) Leetunud muld- huumuskiht, siis väljauhtekiht, siis sisseuhtekiht, siis lähtekivim.
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: kliimategurid ja suures osas inimtegevus. Metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis-ja maaharimisvõtted ning niiskuvate maade sooldumine. Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. Taastumatud loodusvarad: metallimaak, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Veepuuduse all mõistetakse magevee nappust. Happevihmad: · Otseselt tingitud inimetegevusest. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Tulemuseks on metsade hävimine.
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINE- saagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasv ühel maal kaua). MONOKULTUURIDE KASV-1 maalapil 1 kultuuri kasvatamine. tagajärg:haigused, kahjurid, mulla viljakuse väh, abi:viljavaheld
muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine) Mullakaitse: Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid
3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON Erosioon on tuule või vee poolt viljakama pealmise mullakihi ärakandmine, mille tagajärjel mullaviljakus väheneb või tekivad uhtorud ehk ovraagid, mis ei lase põldu harida. Erosioon tekib: Kui pinnas on taimedega kinnistamata (näiteks rohtlaaladel), võivad vihma- või lumesulaveed ning tuul pinnase kergesti ära uhtuda Piisab väikesest kallakust, et erosioon algaks ja lühikese ajaga võib tasasest alast saada tõeline "kuumaastik"
Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine. • Taimekoosluste vähenemine. Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu maakeral. Ukrainas tööstus, mujal loomakasvatus ja põlluhairimine!
aastas. Toidu kasvatamiseks on vaja suurendada maa pindala, selleks raiutakse maha metsi. Enim on troopiliste metsade pindala vähenenud Aasias ja Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud üle 40 protsendi. Kuigi üheksa kümnendikku kogu toidust kasvatatakse pinnasel, on viljakat pinnast ainult veidi üle kümnendiku kogu maapinnast ning see on taastumatu. Maapinda ohustavad erosioon, kõrbestumine, hapestumine, sooldumine, saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett
Arenenud riikide põllumajandus: - Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide ja piirangutega. - Riik maksab toetusi - Eksporditoetused Põllumajanduse mõju keskkonnale: - Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veereziimi. - Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. - Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on
Neg. mõju- erosiooni harib põldu puhata ja toitainneid võimendamine, puhverdus õigesti,kui mitte siis varuma nt: külvama võime ületamine viljakus väheneb hernest või ristikut (saastamine) c) Peamised mullaprotsessid: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine. LEETUMINE KAMARDUMI SOOSTUMINE SOOLDUMINE GLEISTUMINE NE Mullas liikuvate Protsess mille käigus Veega küllastunud Toimub kuiva Pidevalt liigniiskes vete toimel tekib maapinna keskkond. Toimub kliimaga aladel kus ja hapnikuvaeses uhutakse välja lähedale turvastumine auramine on muldkeskkonnas mineraalained huumushorisont. huumushorisondis ja intensiivsem
3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. 7)Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. 9.Miks tekivad mulda horisondid? Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. 10.Millised horisondid eraldatakse muldades? Tea nende tähistust ja nimetusi! Mullahorisondid: O metsakõdu
seosed avaldavad kõige traagilisemalt kõrbestumise. Toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis, kus tormituule poolt kantakse ära viljakas huumushorisont ja seda inimese mõtlematu maaharimise tõttu. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks, siis võib seda käsitada kui mulla kõrbestumise alaliigina. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud, sest niisutuskraavi ja
Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja
Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Mis on probleemi põhjusteks? * Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed * Tuul * Monokultuuride kasvtamine * Liigniisutamine * Metsade hävimine * Liigkarjatamine Probleemi tagajärjed * Viljakate muldade hävimine * Harimiskõlbmatute maa alade suuremine * Sooldumine,mis ohustab inimese tervist * Veekogude kuivamine Probleemi lahenduseks: Õiged maaharimisviisid;tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine; Loodusvarade kasutamine Taastumatud loodusvarad on metallimaagid,kaevandatavad kütused,mineraalsed maavarad, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad nt muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid. Probleemi tagajärjed * Taastumatud loodusvarad saavad otsa * Moodustuvad jäätmed.
1. Ekstensiivse põllumajandusega aladel: a)Loodusliku ökosüsteemi muutumine, hävinemine. b)Muldade ära kanne ehk erosioon. c)Ülekarjatamise ja tuule erosiooni koosmõjul laienevad kõrbealad- toimub kõrbestumine. d)Metsade raie, põletamine, soode kuivendamine rikub vee režiimi, alandab põhjavett. 2. Intensiivse põllumajandusega aladel lisandub veel: a)põhjavee reostus b)muldade saastumine või isegi hävimine c)veekogude eutrofeerumine d)niisutavatel aladel toimub muldade sooldumine, jõgede ja järvede kuivamine e)geneetiliselt aretatud sortide mõju on veel teadmata.
Kliima soojenemine Kasvuhoonegaasid, Õhusaaste vähenemine, metsaraie, tööstused kasvutada teostuvaid energiaallikaid Liikide ja elupaikade hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude kuivamine Kasvuhoonegaasid: 1) Süsihappegaas kogub soojust, hoides temp Maal elukõlbulikuna 2) Metaan- tekib vähesel määral looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt 3) Dilämmastikoksiid tekib lennukite heitegaasidest 4) Kloororgaanilised ühendid e freoonid 5) Troposfääri osoon 6) veeaur
auramine on intensiivne ja mulla ekvaatori suunas puhuvad tuuled läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas, nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi mis neelab soojuskiirgust aurustub ning vees lahustunud soolad Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse viljatuks. Sekundaarne sooldumine on suurenemine kasvuhoonegaasidest tingitud muldade niisutamisest. moodustunud kihi all, mis laseb läbi Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase mulla ja setete ärakanne maailmaruumi tagasi pikalainelist Kõrbestumine- protsess, mille käigus soojuskiirgust. viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub Osoonikiht- Osoonimolekulidest muldade hävimine
jootmiskohad ja loomad tõrjutakse aina kuivematele aladele. 9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon, tööstus- ja põllumajandusreostus, valed põllumajandusvõtted (ülekarjatamine, üleniisutamine ja muldade kinnitallamine). Mulla erosioon ehk mulla pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel. Mulla sooldumine ehk vees lahustuvate soolade kogunemine eelkõige mulla peamistesse kihtidesse ja pinnale. Alanduslehter ehk põhjavee liigse väljapumpamise tõttu puurkaevu ümber tekkinud koonusekujuline põhjaveetühimik, kus põhjavee tase on madalam, kui seda ümbritseval alal. Loomakasvatuse mõju on see, et hävitatakse metsi, palju loomi ühel väiksel maa- alal ehk loomsete jäätmete kontsentratsioon ületab kohaliku keskkonna taluvusvõime. 10
võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine, kuivendusvee biopuhastus Niisutamine Muldade Koos niisutusega sooldumine, kuivendamine, mageveevarude võimalusel vähenemine kuivendusvee puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise Mullaanalüüsid koostise muutused, üleväetamise
8 rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja veeläbilaskvus. Tundra muldadele iseloomulik ka Lääne-Eesti tasandikel Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga.
Intensiivne Põhja riigid Ekstensiivne Lõuna riigid Vähe maad Palju maad Vähe tööjõudu Palju tööjõudu Palju kapitali Vähe kapitali Suur saak Väike saak Palju väetisi, tehnika rikub maad, Maa jurdevõtmisel hävit. metsa. kurnatakse maa. Niisutus sooldumine. Muldade erosioon kõrbestumine Ülekarjatamine-kõrbestumine Pinnase erosioon Kaatr 3 raamat lk. 26 Joon: maakera agroregioonid 5
lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. gleistumine on iseloomulik tundratele, kus liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. sooldumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on suurem kui sademete hulk ja soolad püsivad mullas. Vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitus muldade niisutamisest. erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. kõrbestumine protsess, mille käigus viljakas alad muutuvad kõrbeteks. Toimub muldade hävimine. ATMOSFÄÄR atmosfäär maad ümbritsev õhukiht troposfäär atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdavalt osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused
ja madalsoodest? V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja põhjaveest. 5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast? V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast kasutatakse briketi tootmiseks. 6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes sooldumine? V: Sooldumine palavas ja kuivas kliimas, aurumine intensiivne. Leostumine niiskes ja sademeterohkes keskkonnas. 7. Kuidas igikelts mõjutab veevarustust? Kus igikelts esineb? V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes. 8. Mis on pinnasevesi? V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. 9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö?
Kitsa spetsialiseerumisega Alepõllundus Tööviljakus kõrge PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Põhja riikides, Lõuna riikide Lõuna riikides, Põhja riikide hõredalt asustatud tihedalt asustatud aladel (rohtlates, mägistel riisikasvatuspiirkondades –põuastel aladel) Probleemid Probleemid sooldumine tootmise suurendamine -> väetamine, mürkkemikaalid suuremad maaalad -> erosioon (maakoor rasked masinad, mis rikuvad mureneb ja kandub ühest maapinda kohast teise) ülekarjatamine sooldumine PÕLLUMAJANDUS Taimekasvatuse saagikus on Põhja riikides 10 korda suurem kui Lõuna riikides
Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas ei võeta oksüdatsiooniprotsessideks elektrone mitte hapnikult, vaid raualt. Rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus. Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine Maa kui süsteem Maa sfäärid- maa osad ja teda ümbritsevad kihid- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine
taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. mulla hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
