inimtegevuse tulemusena, kui inimene niisutab põldu. Kõrbealadel. Soostumine Eestis ka, tekib paks turbakiht. Leostumine vesi uhub ained (sool, kaltsium vms) mullast välja. Leostumiskihti pole olemas, mullad lihtsalt pestakse läbi. Tundra gleimullad, gleistumine okasmets leetmullad, leetumine lehtmets pruunmuld, leostumine stepp (rohtla) mustmuld, kamardumine lähistroopiline mets ja põõsastik punamuld, sooldumine kõrb hallmuld, sooldumine savann punamuld, kamardumine vihmamets ferralliitmuld, ferralisatsioon ehk raua teke, leetumine MULLASTIKU KAITSE Nähtus Iseloomustus Kaitse Erosioon Põhjustavad: vesi, tuul ja Meetmed: metsaribade istutamine, põlde inimtegevus (metsaraie, teede haritakse risti nõlvaga, raskete masinate rajamine), nõlvakalle. mitte kasutamine, tuuletõkked
happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi. Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus. Kõrbestumine- kõrbete pealetung, toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus). Tagajärg- erosioon, deflatsioon, sooldumine, väh taimede produktiivsus, tekivad viljatud alad.
Kaevandamine Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuurtaim ühel mullal ,mitu aastat Mulla protsessid: Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, tundras Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas?
Põldude niisutamine aga viljakuse vähenemise ja mullakoostise muutuse. Veereziimi mõju mulla kujunemisele: Läbiuhtelise veereziimiga mullad: sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine, muldade leostumine, mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed, poolkõrbed, soolad liiguvad maapinna suunas, muldade sooldumine, viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi
eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25.Mida mõistetakse mullaväsimuse all? See tähendab seda, et mingit kultuuri või kultuuride rühma on kasvatatud 2 või rohkem aastat samas kohas. Saagikus vähenenud.
viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.com/wp-content/uploads/2012/02/Terra_Preta.j pg ● https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSI 3eIy5FXtiXmNqTw2FGNPSKOodsVG9OKLKgwTysfunmqMxFGA ● http://ak6.picdn
Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad. . 4. mustmuld- metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal. Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/..
Sinine Niilus saab alguse Etioopia mägedest. Ülem- kesk- ja alamjooks Ülemjooks kiire vool, palju jugasid ja kärestike Keskjooks aeglane Alamjooks kõige aeglasem, tihedasti asustatud Läbivool ja inimtegevus Voolab läbi Jinja, Juba, Khartoumi, Cairo. Kalapüük Kruiisid Enamus magevett Viljakas muda Probleemid Kõrgpaisude ja veehoidjate rajamine. Viljaka muda kogunemine veehoidjate põhja. Vee sooldumine. Aurumine ja kõrbeliiva imendumine. Vähene hapniku- ja toitainetesisaldus. Võrdlus Amazonasega U 329 km pikem Jõgikond on 7,05 miljonit ruutkilomeetrit. Rohkem lisajõgesid. Amazonas on maailma pikim jõgi. Puhastab vett ja saab palju magevett. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Niilus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/niilus1 http:// vana.miksike.ee/en/forum.html?thread_ id=600&forum=13 https://en.wikipedia.org/wiki/Nile
avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole võimalik toota vajalikku toitu kuivade muldade ja sagenevate põuaperioodide tõttu. Kuiva kliimaga piirkondade jõevesi on suhteliselt soolane ja sellega niisutamine ei ole efektiivne, kuna niisutus vesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon?
põhjustel. Siiski võib just inimtegevus kaasa tuua lausa katastroofilisi tagajärgi. Kõige traagilisemad tagajärjed on kõrbestumisel. Muldade hävimine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Muldade hävimise põhjused
liikumissuund ja selle läbi mulla ja lähtekivimi soolad liiguvad aurava vesi ja e iliigu tagajärjed põhjaveeni veega põhjaveeni. Mulla toiteelemente ei uhtu välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus
suvised põuad, lagedatel aladel erosioon. Kõrb ja Ariidne(kuiv) ja semiariidne(niiske), Aurumise ülekaaluga Õhuke A-B-C-D Sooldumine, mullad Vajavad niisutamist ja poolkõrb aurumine ületab sademeid tunduvalt, aluselised. aluselise reaktsiooni sademed alla 250 mm aastas. neutraliseerimist. Vihmamets Pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kui Läbiuhteline
on mullad tugevalt happelised. 19. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. 20. Milles seisneb muldade roll biosf ääris? Muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. 21. Milliste looduslike protsesside teel mullad h ävivad? Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. 22. Kuidas saab vähendada mullerosiooni? Veeerosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi
12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12% b) Tuuleerosioon - 28% d) Füüsikaline degradeerumine - 4% Muldade hävimise peamised põhjused: · Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel. · Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Muldade hapestumine - eeldus on alustevaene lähtekivim, happevihmad. · Raskmetallid mullas - raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest.
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotaks...
hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine. Vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbete pindala. Tekib juurde viljatuid aasasid. LAHENDUSED Tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimekasvatusmeetodeid. Istutada juurde puid. 1996 jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon. Liitunud on üle 190 riigi. Eestit nende seas ei ole. AITÄH KUULAMAST!
Laevakanali te mõju keskonnale Nicaragua kanal • Igivana idee rajada Kesk-Ameerikasse kanal - praegu Panama kanal • Hong Kong Nicaragua Canal Development Group ja Nicaragua valitsus • 278km pikk, 230-520m lai ja 28m sügav • Ehitamisega seoses palju sotsiaalseid ja keskkondlikke probleeme Mõju keskkonnale • Võõrliigid • Nicaragua järve vee saastumine • Vee eutrofeerumine, hägustumine, sooldumine • Ohustatud liikide elupaikade kadumine • Üleujutuste oht maavärinate tõttu (tammid) • Palju keskonnaprobeelme, mida ette ei oska ennustada Lahendus • Kanali ehitamata jätmine • Kanali mujale ehitamine • Haruldaste liikide ümberasustamine • Langetatud puude uuesti istutamine Täname! Kasutatud allikad Loite, S.; Musting, O. 11.01.2017. Meie maailm: Läbilõikamine. Telesaade. Eesti Rahvusringhääling: Eesti Televisioon. http://etv.err
alla.KÕRBESTUMINE-mullaprotsess,kus puudub huumuse horisont,aurustumine on suurem sademetest.*põhjus võib olla erinev-1)liigne kuivus kus maapind muutub tolmuseks 2)inimene,kes häirib mulda saastumise ja kuivendamisega*tuleb lõpetada liigraie,kus hävitatakse mullale vajalikud organismid ja mineraalainete saamiseks vajalikud taimed.ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist.MULDADE SOOLDUMINE-sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljau...
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul muld areneb järjest sügavamale. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis näitab, et mulla mineraalhorisont on osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH)2. Gleihorisont on veerikkuse jamorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. Muldade sekundaarne sooldumine on seotud niisutusest tulenevast mulla ülesooldumisest. Ligi 18% haritavast maast vajab niisutamist. Jõgede veega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on samuti suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu, auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Tuulekanne e deflatsioon esineb väikese sademete hulgaga tasastel ja vähese taimkattega aladel, kus tuul kannab
Arengumaades. levinum maisi, nisu, riisi kasvatamine. Suurim saagikus riisist sest annab 2 korda aastas saaki. Riis vajab alguses kõvasti vett, pärast kuiva, kasvatatakse palju soojemas kliimas kui nisu. 3. Maailmatoiduprobleemid Arengumaades : rahvastiku kasv. Põllumaad pole võimalik enam juurde teha. Pigem väheneb. Kliima muutused, ebastabiilne kliima, kuumalained, üleujutused. Mulla erusioon, tuul, suured põllud, vesi, nõlvad. Sooldumine, soojas kuivas ilmas sajab vähe, aurab palju. Põllud muutuvad kasutuskõlbmatuks. Kõrbestumine, laienemine põllualadele, kõrbepiiril ei kasva metsa. Puude mahavõtmine soodustab
6) Istandus taimekasvatusmajand; saagikus üldiselt madal 7) Rantso loomakasvatusmajand; LõunaAmeerika: Argentiina, Brasiilia, Austraalia 8) Loomavabrik linnade lähedal, kus kasvatatakse loomi eesmärgiga varustada linnaelanikke toiduainetega; kõrgelt arenenud riikides Põllumajanduse mõju keskkonnale · Üleväetamine vesi, põhjavesi · Monokultuuride kasvatamine maa kurnamine · Niisutamine sooldumine · Valed harimisviisid nõlvadel tuleks risti künda · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mulla tallamine Millises kliimavöötmes kasvatatakse? Rukis Parasvööde Nisu Parasvööde lähisekvatoriaalne Riis Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Puuvill Lähistroopiline lähisekvatoriaalne
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
Parim kaitse osavus ja väledad jalad. LIIVASISALIK SKORPION LOOMAD INIMETEGEVUS Araabia ja beduiini rahvad. Hõredalt asustatud. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas). Põlluharimisega kohtades kus on vett. KESKONNAPROBLEEMID Liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid. Liivatormid e samuumid. Õhu saastatus (tehased, tööstused). Jõgede, järvede kuivamine. Maa sooldumine. Sahara kõrb laieneb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. FAKTID Elanikkond: 2 milj. Elavad nomaadid, kes rändavad kohast kohta. Sahara ei ole maailma suurim kõrb. Sahara tähendab „parim kõrb“ tõlgituna araabia keelest. Ainult 30% mullast on liivane. Saharas toimub kuulsaim jooksumaraton. KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/documents/main/refe raadid/korbed.htm http://www.miksike.ee/documents/main
võimalust areneda. Kultuurid, mida selles riigid kasvatatakse: Kasvatatakse ja eksporditakse peamiselt tsitrusvilju, sest olud on kehvad ja riik saab suurema osa oma tulust nafta ekspordist. Oaasides kasvab veidi datlipalme ning ranniku haritavatel aladel oliivi-ja apelsinipuid; kõige kõrgemates piirkondades on eluvõimelised üksikud kadakad ja pistaatsiad. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid: Muldade ja põhjavee sooldumine, vähe sademeid, millest on tingitud muldade kuivus, põhjavee tase on alanenud. Kokkuvõte: Sarnasused: Mõlemad on sellised piirkonnad, kus õhutemperatuur on püsivalt soe. (Liibüas küll veidi soojem) Mõlemates piirkondades kasvatatakse tsitrusvilju (nt. õunad, viinamarjad, apelsinid) Samuti on nii Liibüas kui ka Hispaanias kuivad mullad. (Aga seda ainult piirkondades, kus vihma sajab vähe)
seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada keemiline rohkem sõltuvad tema saastumine, erosioon, omadused lähtekivimist sooldumine, kõrbestu- mine, pinnase kivistumine Mullas toimuvad protsessid · Leetumine orgaanilise · Kamardumine aine lagunemisel mullatekkeprotsess, mille tekkivate hapete mõjul käigus maapinna laguneb mulla lähedale tekib mineraalosa huumushorisont. Eriti lahustuvatest ühenditeks, intensiivne kamardumine mis mullas liikuvate vete toimub mõõdukas kliimas
osadelt madalamatele. Kantakse ära mulla pindmised ja viljakamad kihid veekogudesse või erosioonisetete alla. Geoloogiline ja kiirendatud erosioon(inimtegevus). Tekib kui taimkate hävitatakse ja paduvihmade eest pole kaitset, mullaosakesed paigutuvad ümber koos ajutiste vooluvetega. Selle vastu aitab nõlvade jaotamine kaldtreppideks e terassideks. Kõrbestumine toimub tuuleerosioon(taimkate hõre, kuiv, vähese sidususega muld, huumusevaene, avatud tuultele) Muldade sooldumine sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb kõrbestumisele. Muldade hapestumine Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. aitab lubiväetis.
Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja ...
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
e parasvööde e meetri, viljakamad kesmiselt mullad 1-2 meetrit mustmu llad Kõrbed, kõrbe Troopiline, Aurumise Alla 1m (0)-(A)-B- sooldumine Ei sobi hallmullad mandriline ülekaal C lähistroopiline , sademeid vähe Vihmametsad, Ekvatoriaalne läbiuhteline Umbes (0)-(A)- Keemiline Ei sobi ferraliitmullad (puna- , kogu aeg 10m (E)-B-C murenemine, kolla mullad soe, palju Ferralisatsioo
struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine (nimetatakse kamardumiseks). Huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teine maailma mineraalmuld. Kõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist
Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb, happesus suureneb. Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele. · Soostumine/turvastumine - liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas toimub orgaanilise aine mittetäielik
Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaevandustest pumbatakse välja niivõrd suur hulk põhjavett. See süvendaks veelgi põhjavee probleemi ning varsti tuleks Ida-Virumaale, mis saastamata looduse korral võiks põhjavett vabalt eksportida ilma puudujääki kartmata, hakata puhast vett sisse vedama, kuna inimestel ei ole lihsalt enam puhast vett. Kuna pealmised kihid põlevkivi on juba välja kaevatud, peab uue põlevkivi kaevandamiseks minema aina sügavamale ning seetõttu süveneb põhjavee
• Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks 2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomak...
rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 12. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla
Kamardumine- huumuse kognemine. OKASMETSA MULLAD: ¤ läbiuhteline veereziim ¤ sademed ületavad auramist. ¤ püsiv kõduhorisont ¤ sügavusteson väljauhte horisont, liigsajud. ROHTLATE MULLAD: ¤ viljakad mustmullad ¤ Tänu kõrgele biloogilisele aktiivsusele toimub intensiivne mullastumine. KÕRBETE MULLAD ¤ kuiv ja poolkuiv kliima ¤ vähe sademeid ¤ soolsuse püsivus ¤ põhjavesi on soolane Tuuleerosioon ehk deflatsioon- kui tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Mida rhkem on mullas vesinik ioone, seda happelisem on mullalahus ja madalam pH. Taimejuured võivadolla toksilised. Samuti leidub mullas raskmetalle mida taimed oma elutegevuseks ei vaja.
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
aastaga ligi 6 km lõuna poole. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Tagajärjed - viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Kõrbestumise tagajärjel kahaneb organismikoosluste produktiivsus ning hoogustub muldade sooldumine, vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbe pindala ja tekib juurde viljatuid aasasid. Lahendused tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimakasvatusmeetodeid ning istutada metsa juurde. Vaata erosiooni lahendusi. Reelika ja Marge
miljonit last Lahendused Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt Mulla hävimine Mulla hävimist põhjustavad tegurid Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskemetallis mullas Inimtegevus Hävimise põhjused Seoses üha suureneva inimmõjuga väheneb haritavate muldade pindala aastas 70 000 km2. Viljaka mullakihi hävimist põhjustavad eelkõige liigkarjatamine (35%), metsade raiumine (30%), põllumajandus (28%) ja tööstus (1%). Ülejäänu eest vastutavad mitmed väiksema osatähtsusega tegurid, millest nii mõnigi on loodusliku protsessi tagajärg. Kõige rohkem mulla hävimisi
läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei
Riis Aasia Kohv Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis Tee Aasia Suhkruroog Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika 56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) ülekarjatamine sooldumine vihmametsade hävitamine, kõrbealade laienemine mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. sooldumine väetamine, mürkkemikaalid rasked masinad, mis rikuvad maapinda 57
Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, tamm, habehein, kaevandamine tolmutormid, uhtorgude Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres preeriarohi, sibultaimed, teke, muldade sooldumine kõrrelised ja huumusest vaesumine, taimekoosluste
Euraasia rohtlahaukur, habehein, kaevandamine tolmutormid, keskosas vaskuss, preeriarohi, uhtorgude teke, preeriakudres sibultaimed, muldade sooldumine ja huumusest kõrrelised vaesumine, taimekoosluste
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
