tema liikumine peensoolde viibib, erandiks võivad olla mõned ravimid, mis tõenäoliselt toidust põhjustatud suurenenud verevarustusest sooleseinas imenduvad kiiremini peale sööki manustatuna. - sooleseina verevarustus väheneb hüpovoleemilistes seisundites, selle tulemusena ravimid imenduvad aeglasemalt. - ravimvorm mõjutab imendumist oluliselt. Lahustuvus ja imendumise ulatus olenevad kasutatud soolast, kristallitüübist, osakeste suurusest, tableti lagunemise kiirusest, kasutatud lisanditest. Leelises keskkonnas lahustuvate katetega kapslite kasutamisel ravim ei vabane mao happelises keskkonnas ja imendub ainult peensoolest. Mitmekihiliste kapslite kasutamisel vabaneb ravim järkjärgult, pikeneb imendumis- ja toimeaeg. - füüsikalis-keemilised faktorid avaldavad toimet ravimi liikumisele sooles,
pruunikates-hallikates toonides seljal kulgeb kitsas kollane pikitriip, mille järgi on teda hõlbus eristada teistest konnadest. Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Nimetus "kõre" tuleb konna omapärasest kõrisevast laulust, mis meenutab väikese mootori põrinat ning võib vaiksetel öödel kosta enam kui kilomeetri kaugusele. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla.
gaasivakuoole. Võivad olla suhteliselt suured, siis on nad mikroskoobis näha "kokkumurtuna" ehk voltides. Normaalse suurusega rakk (5 x 5 mikromeetrit) näidatud noolega; B (gaasipõieke). Fotosünteesib bakterirodopsiiniga päikesepatarei. Euryarchaeota: halofiilid · Isoleeriti esmalt soolasest soodajärvest Keeniast · Natronobacterium gregoryi on halofiil ja alkalifiil vajab aluselist ja soolast keskkonda (pH optimum on 9.5) · Euryarchaeota: termofiilid-väävlihingajad Thermoplasma · Thermoplasma on mükoplasmalaadne, sest tal pole rakukesta. Seetõttu paigutati ta esmalt eubakterite hulka kuuluvate mükoplasmade hulka. Kuulub aga eurüarhede hulka. Thermoplasma · Tema Topt on 55 oC ja pH opt on 2.0. Happelist keskkonda vajab ka membraani stabiliseerimiseks. · Kaua aega oli teada kaks liiki: Thermoplasma acidophilum ja T. volcanicum
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
MÕISTED PIIBLIST 1. A ja O Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht olid alfa ja oomega; eestikeelses Uues Testamendis on Jumala sõnu Johannese ilmutusraamatus traditsiooniliselt tõlgitud nii: ,,Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja ots!" > Keegi või miski äärmiselt tähtis. 2. abrakadabra Kabalistlik võlusõna, mis kujutab endast kombinatsiooni heebrea keele sõnade ab (,,Isa"), ben (,,Poeg") ja ruakh akads (,,Püha Vaim") algustähtedest. Pärgamenditükile kirjutatuna ja nööriga kaelas kantuna usuti sellest abi olevat kõhutõve, hambavalu, palaviku ja paljude teiste hädade vastu. > Arusaamatu kõne või tekst, mõttetus. 3. Ahasveros (Igavene Juut) (Ahasveerus) Selle nime all esineb Vanas Testamendis Estri ja Estra raamatus Pärsia kuningas Xerxes I (485465 e.Kr.), Estri abikaasa. Taanieli saamatu Ahasveros on tänani indentifitseerimata. Igavene Juut Juut, kes keskajas...
4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE (koondtabel) HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O
Nende korrutist tähistatakse Kv. 69. pH mõiste- negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist. Näited- Maomahl 1,6 - 1,8; Apelsini mahl 2,6 - 4,4; Tomati mahl 4,3; Piim 6,6 - 6,9; Inimese veri 7,35 - 7,45; Pisarad 7,4. Määramine- indikaatorpaber, ioonselektiivsed elektroodid. 70. Hüdrolüüs- lahustunud soola ioonide reageerimist vee, vesinik- või hüdroksiidioonidega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelise või aluselise reaktsiooniga. Mõiste näited- K2CO3 + H2O KHCO3 + KOH TAHKED JA AMORFSED AINED 71. Kristalsed ained- Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja suurenevad jõud osakeste vahel. Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest. Näited- mäekristall, püriit 72. Amorfsed ained- Üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Ühendid, millel
Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige: Page 5 Kõige peegeldamad ja läikikvamad metallid on: Ag, Al ja In Kõik peale raua ja selle sulamite on värvilised metallid. Eririti head elekri ja soojus juhid on Ag, Cu, Al, Au, Fe Antiminon ja mangaan on kõige hapramad metallid, Teemand on väga hea soojus juht.
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
hüdrolüüsub. Hüdrolüüsi rakendamine: puidu ja orgaaniliste materjali lagundamine, seepide ja glütserooli tootmine, mineraalide hüdrolüüs looduses. 38. Puhverlahused. - + CH COOH CH COO + H 3 3 dis.eelistatud .suund CH 3 COONa CH 3 COO - + Na + diss-b hästi. Puhverlahuste pH püsib kui lahusele lisada tugevaid aluseid või happeid. Puhverlahus koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Happe lisamisel diss-vad H+ ioonid ja reag-vad atsetaatioonidega. Hüdroksiidioonid reag-vad H+ ioonidega ja tekib juurde vesi. Puhverlahuste tähtsus: keemilises analüüsis(analüütilised reakt) biokeemias, elusorganismides. Puhverlahused on lahused, mille pH muutub väikeste happe- või alusekoguste lisamisel vähe. Puhverlahuste pH määrab happe ja soola kontsentratsioonide suhte. c hape [ pH ] -lohK + log
kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel
pingerea alusel. Zn 2 2e Zn -0,76V – redutseerija Pb 2 2e Pb -0,13V – oksüdeerija Pb 2 2e Zn Pb Zn 2 2e Pb 2 Zn Pb Zn 2 Pb NO3 2 Zn Pb Zn NO3 2 Kuna Zn paikneb metallide pingereas Pb vasakule, on Zn aktiivsem metall, kui Pb, seega tõrjub ta Pb soolast välja. Arvutada redokspotentsiaalide vahe. E 0 0,13 0,76 0,63V Katse 14. Võtta kahte katseklaasi tükk metallilist alumiiniumi. Ühte lisada 1-2 mL soolhapet, teise samapalju konts. naatriumhüdroksiidi. Kas reaktsioon toimub mõlemal juhul? Jah. Mis gaas eraldub? Reaktsioonivõrrandi kirjutamisel arvestada, et aluselises keskkonnas tekib alumiiniumiga kompleksioon [Al(OH)4]–. Al 3 3e Al |⋅2 -1,66V – redutseerija
erutused esile vastavad aistingud: Silmad – nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Kõrvad – kuulmiskeskus paikneb oimusagaras. Sisekõrvas asub tasakaalu- e vestibulaaraparaat. Haistmisretseptorid – nina limaskestas, keskus paikneb oimusagaras. Maitsmisretseptorid – asuvad keele maitsmisnäsades. Erinevate keelepiirkondadega tajutakse erinevaid maitseaistinguid: magusat keele tipus, mõru keeletagaosas, soolast kogu keele pinnaga, haput keele küljel. Maitsmiskeskus asub oimusagaras. Kompe-, valu- ja temperatuuriretseptorid paiknevad nahas. 9. Sigimiselundkond e suguelundkond …on vajalik järglaste saamiseks. Sageli käsitletakse kuse- ja suguelundkonda koos. Eripärad: Meestel on sugunäärmeteks paarilised munandid, milles toimub spermatogenees ja suguhormoonide (testosteroon) produktsioon.
pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. 33. Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const 34. Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 ·
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Ka dissotsiatsioonikonstatnt: (HA H + H ) Ka on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka [ ] arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub, st seda kangem on hape. pKa=-logKa. Puhverlahused. Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Koosnevad nõrgast happest ja tema soolast, omavad puhverdusvõimet umbes ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses. (bioloogilised puhvrid: karbonaatpuhver (vereseerumis jt rakuvälistes vedelikes pH 5,4-7,4); fosfaatpuhver (raku tsütoplasmas, uriinis pH 5,8-7,8); valkpuhver (veres pH 7-8); anseriinpuhver (imetajate skeletilihastes ja ajus). Henderson-Hasselbach'i võrrand. Puhverlahuse pH on määratud happe pKa väärtusega ja konjugeeritud aluse (prootoni
astmete kaupa. I H2SO3 = HSO3- + H+ II HSO3- = SO32- + H+ I H3PO4 = H2PO4- + H+ II H2PO4- = HPO42- + H+ III HPO4 = PO43- + H+ I Ca(OH)2 = Ca2+ + 2OH- 2. 0,01 M CH3COOH dissotsiatsioonimäär on 20%. Arvutada [H+] molaarsus ja osakeste üldarv 1L lahuses. 8. Soolade hüdrolüüs Hüdrolüüs – lahustunud soola ioonide reageerimine veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. hüdrolüüsikonstant - Hüdrolüüsi konstant on hüdrolüüsiprotsessi tasakaalukonstant ja määrab selle füüsilises mõttes hüdrolüüsi pöördumatuse määra. hüdrolüüsiaste - selle all mõeldakse hüdrolüüsitava soola konsentratsiooni ja hüdrolüüsitud soola vahelist suhet. Hüdrolüüsivõrrandite kirjutamine molekulaar- ja ioon-molekulaarsel kujul 1. Arvutada soola hüdrolüüsiaste ja lahuse pH
Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad
pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. 33. Lahustuvuskorrutis Ks – konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const 34. Hüdrolüüs – lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad – NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O ↔ HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad – veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O ↔ NH3 ·
neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili
neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili
Seega sisuliselt aitab keedusool vältida toiduainete kiiret riknemist. Arvatavasti just nende tähelepanekute tõttu tundsid inimesed keedusoola juba 40-50 tuhat aastat tagasi ja seda kasutati toiduainete säilitamiseks konserveerimisainena ja toidulisandina. Nii säilitati näiteks liha, kala, seeni, kapsaid ja teisi aedvilju soola sees. Kuna sool ei hävi tules ega rikne säilitamisel ja ta väldib toiduainete rikneimist, siis sai juba iidsetel aegadel soolast igavese püsivuse sümbol. Samas räägiti ka legende, kus sool pidavat andma tunnistust tarkusest, mehisusest, külalislahkusest ja pühadusest. Leiva ja soolaga hakati vastu võtma tähtsaid külalisi. Soola mahapillamist peeti halvaks endeks ja õnnetuse vältimiseks tuli näpuotsatäis soola visata üle vasaku õla. Naatriumkloriidil on mitmeid häid omadusi, mistõttu teda kasutatakse peale maitsestamise veel mitmel otstarbel argielus
protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2. Tugev happe ja nõrk aluse sool on happeline M + + 2 H 2 O MOH + H 3 O + M+ - soola katioon 3. Nõrga aluse ja nõrga happe sool võib olla nõrgalt happeline või aluselne
mitmeid tunde. Tablett ergutab su meeli ja peletab une. Ecsatsy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll, tunded teiste inimeste vastu muutuvad siirasteks ja soojadeks. Seetõttu ongi see narkootikum nii populaarne tantsupidudel ning reividel. E-d sisse võtnud inimesel hakkab keha temperatuur tõusma ning kui pidu on täies hoos võib inimene kaotada liitreid vett. Sellise asja puhul tuleks juua igas tunnis vähemalt pool liitrit vett. Kasulik oleks süüa midagi soolast ning juua mahla, säilitamaks keha mineraalide tasakaalu.Tarvitamise ajal ei tohi juua alkoholi - see suurendab veelgi vee kaotust. Üks E-ga seonduvatest riskidest on "kuhjumine": võetakse E, mis ei tundu toimivat ning arvates, et tegu on E-ga, mis ei mõju, võetakse teine. See võib juhtuda mitu korda järjest, enne kui tarvitaja mingit mõju märkab, aga kuna eri narkootikumid segunevad omavahel või toimivad eri kiirusega, võivad nad hakata kõik korraga mõjuma, põhjustades tõsise
hõredat atmosfääriõhku, kuid õhtul langeb temperatuur alla nulli. Vikunja tihe, kuid pehme karvkate on spetsiaalselt varustatud kihtidega, mis hoiavad sooja õhu keha lähedal, mistõttu nad taluvadki seda külmust. Kõige rohkem elutseb vikunjasid Peruus. Vikunja on väga haruldane, arg, väga hea kuulmisega ja guanakost väiksem loom. Ta lakub toitainete saamiseks kive ja kaljurahne, mis on soolased ja joob soolast vett. Teda on raske pügamiseks kinni püüda. Igal aastal aetakse vikunjad kokku. Vikunjad, kelle karv on üle 2 - 2,5 cm, pügatakse ära. Tänapäeval on õnnestunud mõned vikunjakarjad ka kodustada, kuigi see on raske, sest loomad üritavad ikka ja jälle põgeneda. Vikunja karvkate on õhuke, kuid kiud on väga soojad ja pehmed. Vikunjakiu soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on sooja õhuga täidetud. See kiud lukustab
· 2,2-2,8l · uriiniga 1,5 l; higiga 0,5 l; väljahingatava õhuga (veeaur) 0,35-0,5 l; roojaga 0,1-0,15 l Kui üks pool + või suureneb, nt higistamine suureneb, siis väheneb uriiniga väljamineva vee hulk; kõhulahtisuse korral vee kaotus, siis uriiniga läheb vähem vett välja. Kui juuakse rohkem, siis uriini väljutatakse rohkem, kuid kui samal ajal higistatakse, siis ei suurene uriini kogus. Kui süüakse soolast toitu, osmootne rõhk tõuseb, vesi jääb organismi, tekivad tursed. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni, magneesium, tsink, seleen jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad.- ise vaadata! Vitamiinide mõiste ja tähtsus. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja põhjused. Punkt 7 ise. Vitamiinid Vitamiinid on toitainete ja mineraalainete kõrval eraldi ainete rühmaks, mis on vajalikud
http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_folding Primaarjärjestus Sekundaarstruktuur: beeta-ahelad ja alfa-heeliksid Mikrobioloogia I 2017 Millised võisid olla esimesed valgud? Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk kristalliseeriti ja uuriti tema struktuuri ja omadusi. Valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. 2M NaCl stabiliseeris valgu struktuuri. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. Proc.Natl.Acad.Sci.USA (2013) 110: 2135-2139 Mikrobioloogia I 2017 Proc.Natl.Acad.Sci.USA (2013) 110: 2135-2139 PV2 (primitive version 2) valgu primaarstruktuur ja sekundaarstruktuur. (12 beta-ahelat, mis moodustavad ristikheina
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 summaarselt peab lahuses olema kloroäädikhapet ja tema konjugeeritud aniooni olema sama palju kui lahuse valmistamisel lisati kloroäädikhapet ja tema naatriumi soola (nende formaalsete kontrsentratsioonide summa). Kuna Na+ sattus lahusesse ainult kloroäädikhappe naatriumi soolast, siis [Na+] = F ClCH2CO2- , siis asendades [Na+] laengute tasakaaluvõrrandis saame - - F ClCH2CO2-+ [H+] = [OH ] + [ClCH2CO2 ], seega - - [ClCH2CO2 ] = F ClCH2CO2-+ [H+] - [OH ] ning avaldades eelnevast F ClCH2CO2- ja asendades selle massibilnsivõrrandis, saame et -
on pehmed. Vajadusel lisada vahepeal vett. Segada hulka hapukoor ja kuumutada veel kord läbi, puistata peale hakitud maitserohelist. EKSOOTILISED LIHAROAD Jaanalinnu Carpaccio täisterasinepi ja palsamiäädikaga Külmutatud jaanalinnuliha filee, oliivõli, palsamiäädikas, täisterasinep, sool, jahv. must pipar, parmesan. Valmistamine: 1. Lõigata üliterava noaga paberõhukesed viilud. 2. Valmistada õlist, palsamiäädikast, sinepist, soolast ja piprast kaste. 3. Panna lihaviilud taldrikule ning valada kastmega üle, peale raputada parmesani juustu. Jaanalinnu ja avokaadosalat Jaanalinnufilee, või, keedetud krevetid, avokaado, petersell, permesani juust, vürtsisegu, lehtsalat, pirn. Valmistamine: 1. Vasardada filee ning lõigata 2,5 cm paksusteks viiludeks. Sulatada või ja segada liha, krevettide, peterselli, juustu ja vürtsidega. 2. Pruunistada segu kuni krevetid ja liha on valmis.
protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2. Tugev happe ja nõrk aluse sool on happeline M + + 2 H 2 O MOH + H 3 O + M+ - soola katioon 3. Nõrga aluse ja nõrga happe sool võib olla nõrgalt happeline või aluselne
Niitjad rohevetikad koosnevad ühest rakureast, mis paljunevad pooldudes ja suguliselt. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Hulkraksed rohevetikad näitavad saastatust (karevetikas). Hulkraksed rohevetikad kasvavad madalas vees ja kinnituvad. Pruunvetikad on kasvult suurimad hulkraksed vetikad (3-6m). Pruunvetikad on rohekaspruunist tumepruuni värvusega. Pruunvetikad armastavad külma, puhast ja soolast merevett. Samuti nad ka fotosünteesivad. Näiteks põisadru, lehtadru. Punavetikad armastavad sooja, puhast ja soolast merevett. Enamasti kasvavad Vahemeres. Värvus ulatub roosast mustani. Need asetsevad kuni 60 meetri sügavusel. Punavetikatest tuntuim on agarik, millest tehakse marmelaadi ja liimi. 15. VETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses: Vetikad on toiduahela esimene lüli. Nad rikastavad vett hapnikuga ja fotosünteesivad. Vetikad on esmase orgaanilise aine tootjad.
3 dl rõõskkoort 1. Mõned marjad hoia kaunistamiseks 2. Külmutatud maasikatele lisa suhkur ja purusta 10-15 sekundit, lisa vahukoor, sega 20-30 sekundit. Täidetud avokaadod 2 avokaadot 3 sl sidrunimahla 2 sl Kreeka pähkli õli Soola värskelt jahvatatud musta pipart 1 sl hakitud tilli 200 g suitsulõhet 1. Poolita avokaadod, eemalda kivi ja võta viljalihast jäätiselusikaga pallid (jäta koored alles). 2. Piserda viljaliha sidrunimahlaga üle. 3. Sega õlist, soolast, piprast ja tillist kokku salatikaste. 4. Lõika lõhe õhukesteks ribadeks ja kalla koos avokaadopallidega kastme hulka. 5. Saadud seguga täida avokaadokoored. 6. Enne serveerimist lase roal veidi seista. 20 4. Hinna tabel Säästu market Stockman Kaubamaja toidumailm Viinamari hele Viinamari hele Viinamari hele 36.90 eek 52.00 eek 47.00 eek
H2 C HC c) OH CH2 CH2 CH2 C O H H2 C CH2 2 9. KARBOKSÜÜLHAPPED (LK 2627) 1. Tugevam hape tõrjub nõrgema happe tema soolast välja. Tuleb leida sobiv ilming, mis teeb selle nähtavaks. Süsihappest tugevama happe lisamine karbonaadile või selle lahusele tekitab ,,kihi- semise", s.o süsinikdioksiidi eraldumise. Vees mittelahustuvat karboksüülhapet võib töödelda leelise lahusega. Hape hakkab lahustuma soola moodustumise tõttu. 2. C6H5O- + H 3O+ HCO3- + H 3O+ Süsteemi energia
o Kihilised võileivad o Püramiidivõileivad o Rullvõileivad o Võileivatoidu Võileibade alused · Võileibade alusena võib kasutatada: o Lihtjahust leibu o Peenleibu o Kuivikuid o Näkileibu o Sepikuid o Saiu o Röstsaiu o Kukleid o Mitmevilja ja seenetooteid o Nii magusaid kui soolaseid küpsiseid o Keeksiviile o Rahvuslikke küpsetisi o Soolast ja magusat biskviiti o Vahleid,torttillasid Võileibade määrded · Määrde eesmärk o Maitse o Mahlakus o Seob katteained alusega o Toitained · Määrdeks sobivad Või,margariin,toorjuust,sulatatud juust,kohupiim,kodujuust,majonees,või sellest valmistatud segud. Võileibade katted · Liha · Hakklihatooted · Rulaad · Kala o Soolkala o Suituskala o Kalakonservid o Kaaviar · Munad
pikemat aega. 3 Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel
Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliimaga piirkondades (Aasias) asub 60% kogu põllumajandusmaast. Seda on vaja niisutada. 2. Veeressursid niisutuseks maailmas ja Eestis. Maailmas on võimalik niisutada ~700 miljonit ha. Maakera veebilansi seisukohalt on vett kokk maakeral 1366 km³. Sellest 97% moodustab soolane vesi. Magedat vett on 2,7% (pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus.
Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel puhas kuiv tiigel. Tiiglisse kaaluda 1-1,2 g CuSO4 x nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutada tiiglit termostaadis 220 .c juures või ettevaatlikult gaasipõleti leegil, mille juures sool muutub veevabaks. Tekkinud CuSO4 on värvitu ühend. Kõrgemal temperatuuril kuumutamine ei ole lubatud, kuna siis hakkab lagunema CuSO4. Tiigel jahutada eksikaatoris ja kaaluda. Kuumutamist korrata konstantse kaalu saavutamiseni. Kuumutamisel vähenenud mass vastab soolast eraldunud kristallvee massile. Katsel saadud veevaba sool hoida alal järgnevateks katseteks. Katse tulemused: Tiigel 17,23 g Tiigel + CuSO4 x nH2O 18,36 g CuSO4 + nH2O 1,13 g Tiigel + CuSO 4 18,01 g Kristallvesi 0,35 g
Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus
Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv. Jäänuk-järved,- maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest). N:Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt. Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva. Soodijärved moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist, palju Emajõe kallastel. Meteoriiditekkelised järved- Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ainulaadne kogu Euroopas
kui 0,5. Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides. Ülejäänud on soolasena peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel. *Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10)[1]. Mingi veekogu soolsus on tingitud peamiselt naatriumkloriidi sisaldusest. Kuna termin on kasutusel ka üldmõistena, tähendamaks suhtelist soolast vett, võib eri allikate järgi kokkuleppeline soolsus suuresti erineda. Mõningais allikas jagatakse soolane vesi omakorda vähesoolaseks, ülisoolaseks jne. - Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. 20. Suur ja väike veeringe. -Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetl...
^-7M. Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioonil dissotseerub aine peaaegu täielikult ioonideks. Nõrkade elektrolüütide puhul dissotseerub aine väga vähesel määral. Puhverlahusteks nimetatakse vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamus puhvreid koosneb nõrgast happest (prootoni doonor) ja tema soolast (prootoni aktseptor). Puhver- Happe-aluse konjugeeritud paar takistab pH muutumist lahuses, seega nimetatakse seda puhversüsteemiks. Ehk puhver tagab pH säilimise kindlal väärtusel lahusesse H+ või OHioonide lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate?
Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola? Lahuse m = 380 g + 20 g = 400 g Koostame võrde: 400 g - 100% 20 g - x% Avaldame lahuse %: x = = 5% Mitu grammi tuleb võtta soola ja vett, et saada 200 g 15%-list lahust? Koostame võrde: 200 g - 100% x g - 15% Avaldame lahustunud aine massi: x = = 30 g soola Lahusti m = 200 g 30 g = 170 g vett Mitu grammi 20 %-list lahust saab valmistada 5 grammist soolast? Kui palju tuleb selleks vett võtta? Koostame võrde: 5 g - 20 % x g - 100 % Avaldame lahuse massi: x = = 25 g lahust Lahusti m = 25 g 5 g = 20 g vett 7.1.2 Ülesanded valemi järgi aine protsendilise koostise leidmise kohta. Arvutada elementide protsendiline sisaldus raud(III)oksiidis. Leiame molaarmassi: M(Fe2O3) = 56*2 + 16*3 = 112 + 48 = 160 g/mol (Seega 160 g Fe2O3 sisaldab 112 g rauda ja 48 g hapnikku.) Koostame võrded ja leiame protsendid:
kibrastava suuaistinguna. Intensiivset kõrvalmaitset iseloomustab õli-, rasva-, värvi- või kalamaitse. Tabel 14 (järg). 1 2 3 4 5 Soolakas salty Jäätis on soolase maitsega. Segule on lisatud soola, soolast võid või Kiiresti tuntav fleiv, vadakupulbrit. lühike reaktsiooniaeg. Läppunud, rancid Ebapuhas ja ebameeldiva järelmaitsega fleiv. Põhjusteks on piima ebahügieeniline käitlemine Hilinenud reaktsiooni kibekas või tootmisviga, kus toorpiim või koor on tajumise aeg,
bakterite toimele, vastupidav, väärtpaberit, õmblusniiti, läikega päikesevalgusele ja täitematerjal. ilmastikule, hea kemikaalikindlusega. Sisal SE vastupidav hallitusele, hästi mööblitööstuses, valge ja tugeva värvuv, vee-ja valguskindel, ei pakkimisriie, sidumisnöör, läikega, talu soolast vett paber. looduslik värvus kollakas Turbakiud Kerge ja hea kraasvatti,tekkide, pruunikas soojuspidavusega, patjade,vattrõivaste antibakteriaalne täiteks,viltkangas Kookoskiud tugevus pole hea, kuid on hea harjatööstuses, pruuni
See paiknes sadamast tuleva tee ning Tartut läbiva peatee ristmikul. Kas Tartus võis ka mujal olla turuplatse? Eesti keskaegsetes linnades kaubeldi kohalike toiduainetega, kohalike käsitööliste toodanguga ning ka välismaalt toodud kaupadega: toiduained, tooraine, luksustooted Eestisse toodi ning siis eksporditi ka vaha, lina, kanepit, mett, suures koguses karusnahku. Eksporditi väga suures koguses ka soola. On öeldud, et Tallinna jõukus pärineb soolast. Tallinnas oli ääretult populaarne ka soolaheeringas, mida püüti Skandinaavia poolsaare lõunaosas. Neid müüdi suures koguses Tallinnasse ning heeringatünnid veeti edasi ka Novgorodi. Põhja-Saksamaalt ja Taanist on Eesti aladele jõudnud ka luukujukesi, mida kasutati nugade käepidemena. Tartust Vanemuise tn kaevandist on üks leitud, naise kuju, paremal õlal orav, vasakul käel istub koer. Keskajal arvati, et orav toob esile inimlikke pahesid ning külvab intriige
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. E...
..10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni (Novosibirskini) ning Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani. Eestis on rohekärnkonn oma levila põhjapiiril, asustades vaid Peipsi-Pihkva järve kaldapiirkonda või sinna suubuvate jõgede vesikondi. · Arvukus On üsna vähearvukas ja haruldane. · Elupaik ja -viis On valdavalt maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid lühikese kudemisperioodi vältel. Talub ka riim- ja soolast vett. On pigem avamaastiku liik, asustades tihti ka põlde või aiamaid ja muid suhteliselt kuivi elupaiku, mis teistele kahepaiksetele on kättesaamatud. Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse (10...12 cm sügavusele) kaevunult, kus talvitub koos 3...4 isendit. On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Toitumine
Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) 2. Ökosüsteemi mõiste ja struktuur
Keele sensoorsed närvikiud on päritolult kahesugused: keele juure piirkonnas olevad närvikiud on keele-neelunärvi (IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu. Maitseaistinguid on põhiliselt neli: soolane, hapu, magus, mõru. Nendest peamistest maitseaistingutest on moodustunud kõik teised maitsed. Maitseaistingute eri kvaliteedid meelestatakse keele pinna eri osades: soolast tunneme kogu keele pinnaga, magusat keele tipu piirkonnas, haput keele servadega ja mõru maitset vallnäsade piirkonnas (keele tagaosas). NAHATUNDLIKKUSELUND JA SISEELUNDITE MEELERAKUD Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga erinevad: kõige enam on neid nahas, kus nende poolt vastuvõetud ärrituse korral tekivad valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
