sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus
mahust · Jõgi ei jõua enam California laheni · Suudmeala vesi on · Tammid, 2000 2009 langes Mead`i soolane hüdrosõlmed "järve" veetase üle 30 m · Veehoidlad · Kanalid ja irrigatsioon Edela-osariigid · Kalapüük on USA kiiremini arenev regioon. Colorado tagab vee üle 30 · Turism miljonile inimesele http://www.gly.uga.edu/railsback/CTW/ColoradoRiverDams.jpeg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hoover_sm.jpg California osariik on USA Colorado alamjooksule ja
Mineraal , - allika ja lauaveed Euroopa standartite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikud kaitstud maaalustest allikast mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast n...
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
- VII Näonärv N.FACIALIS - IX Keele-neelunärv N. GLOSSOPHARYNGEUS Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● Keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, üle terve keelepinna. - näsade külje peal - kiiresti süües ei jõua maitse pärale - maitsmispungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse - maitse ja lõhn käivad koos, mõjutavad üksteist Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees ● mõru - taga Millest kujuneb maitsebukett? ● Neljast maitseaistingust: soolane, hapu, magus, mõru. 7 Nahatundlikkuselund ja siseelundite meelerakud ● esinevad üksikult laialipuistatult ● on kujult ja talitluselt erinevad ● ENIM ON NAHAS - valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud
meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb praktiliselt 3040 m Auramine- toimub kogu aeg maa- kui veekogude pinnalt, liustikelt ja sügavusel. taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, Soolsus- Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee mineraalses koostises on suurima kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle osatähtsusega kloriidid, sulfaadid, karbonaadid
grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Inimese maomahl sisaldab soolhapet, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. 7 Kokkuvõte Mina tegin oma referaadi rohekaskollasest gaasist kloorist ning sain töö käigus kloorist palju rohkem teada. Kloor asub perioodilisustabeli VIIA rühma 3. perioodis. Ta kuulub mittemetallide hulka, samuti ka halogeenide hulka
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad(kontsentreeruvad) organismis. 18) Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt, jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevused. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele alles jäänud vesi kõrge soolusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ooekani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuse. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata. 19) Mis on Coriolisi jõud?
sordid on aga söödavad. Söödavat füüsalit kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju. Füüsal sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga. Ravimeditsiinis kasutatakse füüsalit neeruhaiguste puhul. galette (pr k) – eesti keeles kasutatakse nimekuju galett. Lame krõbe nisujahust kook, sageli ka pannkook, millel võib olla nii soolane kui ka magus täidis. garam masala – india päritolu üldmaitseaine. Garam masala sisaldab tavaliselt jahvatatud kardemoni, muskaatpähklit, musta pipart, ingverit, Cayenne’i pipart, nelki, kaneeli, loorberilehti, apteegitilli- ja koriandriseemneid ja vürtsköömneid. Seda lisatakse karridele tavaliselt valmimise lõppjärgus. Kasutatakse liharoogade, nt lambaliha-, broileri-, looma-, sea- ja hakklihatoitude, vähiroogade, indiapäraste karritoitude ja jogurtikastmete maitsestamiseks
Tai eksootilised road peaksid hästi sobima ka talvest väsinud eestlasele - neis kasutatakse palju värskeid juurvilju ja C-vitamiinirikast tsillipipart. "Eestis arvatakse ekslikult, et tai toidud on hästi vürtsikad. Tegelikult on tai roogades esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane, magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad," ütleb Tai Kokkade Assotsiatsiooni president Jaturon Sunyapong. XIII sajandist pärinev tai raidkiri "Kui vetes on kala ja põldudel riisi, ei pea minu rahvas nälga kannatama" iseloomustab kujukalt tai kööki tänaseni. Tai keeles tähendabki sõna "söömine" riisi söömist. Riisist valmistatakse ka nuudleid ja niitnuudleid ehk vermiselle. Alati vähemalt üks tsillipipraga roog
Küprose mullad on väga toitaine vaesed, kuna muldades on vähe niiskust. Samas uhub merevesi mdalamates piirkondades maaala üle, niiet see ala ei kõlba ka kuhugi, kuna mullad on ülesoolatud. Maparandustöödega on samuti jama. Iseenesest vajavad põllud niisutamist, kuna kliima on kuiv ja kuum. Aga samas ei jätku vett, et seda põldudele kulutada. Minu arvates ei ole kõikjal Küproses võimalik tegeleda põllumajandusega, sest madalamad kohad on just rannajoone ligidal,kuhu ulatub väga soolane merevesi ja seega on see pinnas ülesoolatud. Samas Ei ole võilamilk ka mägedes põlumajandusega tegeleda, kuna mäe tipud ja nõlvad on kaetud lumega. Kõige paremaks põllumaaks saab nimetada saare keskel asuvat lagendikku. Põllumajanduses töötab keskeltläbi 42% inimestest ja kapitali olemasolu on ka üsna hea. Valitsus on täielikult põlumajanduse poolt, kuna austatakse ja peetakse tähtsaks tervislikku eluviisi ja oma põllukultuure. Kuid valitsus siiski, hoolimata oma heakskiidust
Eriti maitsev oli kartul, kui seda kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort
Samas on haruldased elemendid , nagu U, Mo jt oma leiukohtades juhtivad. Kui mingi element migreerub intensiivselt, kuid ei ladestu, siis ta ei ole juhtiv. 14.Geokeemiline barjäär A.Perelman nimetas 1961.a. maakoore osi, kus lühikesel teekonnal toimub järsk keemiliste elementide migratsiooni intensiivsuse vähenemine ja selle tagajärjel kuhjumine, geokeemilisteks barjäärideks. Eristatakse makro-, meso- ja mikrobarjääre. Jõesuudmes, kus segunevad mage ja soolane vesi on makrobarjäär. Soo äärealal, kus kogunevad kõrvalaladelt väljaleostunud elemendid on mesobarjäär. Mikrobarjääri näiteks on nõrgkivi, mis on soostunud ja leetunud muldade sisseuhte horisondis tekkinud Fe, Al, Mn, P ja huumuserikas kõvastunud, kuni 1m paksune kiht. Geokeemiline barjäär on fundamentaalne mõiste. Peamine on siin elementide kontsentratsiooni järsk muutus, see on tsoon, kus üks geokeemiline olukord muutub teiseks.
jahu, kõrbest läbi minnes küpsetati seda kuumadel kividel päikese käes. Praetud lambajalg viimasel ööl Egiptuses söödi lambaliha. Muna uue elu sümbol. Petersell või salat paasa on kevadine pidupäev. Mõrud maitsetaimed tavaliselt mädarõigas. Haroset kaneeliga maitsestatud segu õuntest ja pähklitest (näeb välja nagu mört, millest juudid egiptlastele telliseid tegid orjapõlves olles, aga maitseb magusalt nagu vabadus). Soolane vesi meenutamaks pisaraid, mida juudid orjapõlves valasid. PALVETAMINE. Juudid usuvad, et Jumal kuuleb nende palveid kõikjal, aga ikkagi on kõige erilisem koht palvetamiseks Jeruusalemma iidse templi ühe säilinud müüri, NUTUMÜÜRI E. LÄÄNEMÜÜRI juures. Iga pragu nutumüüris, kuhu on võimalik ligi pääseda, on täis topitud paberitükke, millele inimesed on kirjutanud palveid. Oma soovide paberile kirjutamine annab usklikele kindlustunde, et Jumal ei unusta nende palveid
lisandina. 19. saj. levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Kõrvale võeti soolasilku ja või kasteti kartul silgusoolavette. Kartuleid keedeti koorega, kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest: Kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju.
ärkaks kurbus taas võtma su und. peegeldavad juba päikest tähelepanematuse tähelaev Mathura sõuab üksinda läbi musta mere ja meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid VAADATA merd. Päevast päeva kukuvad kiiresti ja vabalt kuristikust alla vaadata üle mere, sellal kui soolane tuul aga me ise maitseb su huuli, joome kollaste karikakarde teed käed tulitavad mõladest - sest et üha on tarvis kevadisel pööripäeval sõuda; oma aja hämarduvas kohvikus ja rannik on kuldne nagu hüljatud vari. kus vaevakaskede lehed
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................
kuju püriidist erinev FeS2 kukeharjalaadsed kollane M ebatasane T 4,9 diageneetiline, Rombiline kristallid; KR HT radiaalkiirel. hallikasmust mugulad Haliit Kuubilised Värvitu, valge Klaasi L täiuslik K 2,5 K Soolane NaCl kristallid; teralised M astmeline T 2,2 soolajärvedes kerglahustuv kuubiline massid, massiivne Sülviin Kuubilised, Värvitu (kollane, Klaasi L täiuslik K2 K kibesoolane KCl oktaeedrilised krist; punane) M astmeline T2 soolajärvedes kuubiline teralised massid, massiivne FLUORIIDIDE KLASS
vähenenud, moodustades praegu vaid 10% üldisest veekogusest. Põhjaveega seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. ÕHU REOSTUS Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele.
Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Globaalsed ookeanihoovused Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400 m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Globaalsed ookeanihoovused Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks e. termohaliinseks tsirkulatsiooniks.
Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev (Ülle Viks, ,,Väike vormisõnastik"): 1) tunnusevariandid, vrd ideed, ideede, ideesid (ideid) saba, sabade, sabasid mõtet, mõtete, mõtteid naasma, naasta, naaseb, naastud naerma, naerda naerab, naerdud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 2) tüve lõpumuutus, vrd soolane : soolase: soolast aken: akna ase: aseme sipelgas: sipelga Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 3) erinevate lõppudega tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd raudne: raudse: raudset: raudsete (ABBB) ase: aseme: aset: asemete (ABAB) soolane: soolase: soolast: soolaste (ABCC) seisma, seista, seisab, seistud (AABA) sõitma, sõita,sõidab, sõidetud (AABC) Muuttüübid
jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk), kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). 34)Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 35)Mis on Coriolisi jõud?
Metrikapsa lehti katab vee aurumist takistav vahakiht. Kui taim õitseb suve alguses meelitab ta ligi palju putukaid, sest tema valged nektarirohekad õed lõhnavad tugevasti. Kollakad viljad on ümarad ja sõrmeotsa suiurused. Nad võivad merevees ilma põhja vajumatta hulpida isegi paar kuud. Nii rändavad taime seemned isegi uutesse kasvupaikadesse. Merikapsa lehed on maitselt mahedad, mahlased ning samuti ka veidi soolakad. Soolane maik annab tunnistust sellest, et taim kasvab soolakas kekkonnas. Paikades kus karjatatakse loomai merikapsast ei ole. Koduloomad hävitavad isukalt taimede maapealsede osad. Pilliroog: Eesti kõige kõrgekasvulisem kõrreline on pilliroog. Ta pikkus võib olla kuni 5 meetrit. Tema kasvukohaks ei ole ainult mererand, vaid ka järvede kaldaveed, sood ja paljud teised niisked paigad. Pilliroog ei ole tüüpiline merevee taim, sest ta ei talu kuigi soolst vett
Eriti maitsev oli kartul, kui seda kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort
osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta
Heeringarulle on üldiselt hea nii teha, et rull kinnitatakse maitseainega (nelgiga), kuid suurtest heeringatest tulevad paksud rullid ja nende jaoks jääb nelk liiga lühikeseks. Siis on variant kinnitada rullid kokteiltiku abil. Kõige lihtsam ja mugavam on lõigata heeringafilee lihtsalt juppideks, mitte hakata neid õhemaks lõikama. Marinaad heeringale 0,5 l vett 1 -2 porgandit 1 sibul 5 tera pipart pool loorberilehte 1 tl suhkrut 0,5 - 1 tl soola (kui heeringas on väga soolane, pole soola vaja; kui keskmine, siis võiks 0,5 tl panna, kuna vesi teeb magedamaks) 5 nelki 2 dessertlusikatäit äädikat Porgandirattad ja sibularõngad panna koos maitseainetega keema, ainult äädikas jätta välja - see lisatakse lõpus, kui köögiviljad on pehmemaks muutunud. Pidage meeles: liiga pehmeks ei tasu juurvilju keeta, siis võivad nad hilisemal serveerimisel serveerimisel katki minna. Marinaad jahutada täielikult ja valada heeringatükkidele.
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omav...
regulatsioon. Seal selgub, palju lõpliku uriini tekib. · Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi. · ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi. · Akvaporiinid-vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest kogumistorukestesse, osmoosi teel vesi liigub rakust välja. · ADH produtksioonist sõltub see, kui palju vett imendub akvaporiinide kaudu
...18 SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille tootesisene temperatuur on tõstetud vähemalt 71 °C-ni. Niiskuse osamass on 75%. Käisin vaatlemas Turba kaupluses müüdavaid keeduvorste. Sordid ja firmad toon välja selles referaadis. 4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT 2008. aasta andmetel on Eesti nelja tuntuima brändi seas ära tunnustatud Rakvere
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks ...
paiknevad maitsmispungad ning nendes omakorda maitseretseptorid. Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse ajukeskusesse. Inimestel on erinev arv maitseretseptoreid, seega iga inimene ongi erineva toidu maitsega harjunud erinevalt. Maitsemeel eristab :Mõru, soolane, magus, hapu ja umami Haistmismeel- haistmismeele elundiks on nina, kus asub u 400-800 retseptorit, mis reageerivad lõhnamolekulile, mis aktiveerib retseptorit. Retseptorid saadavad teabe edasi ja toimub info töötlus. See on väga tugevalt seotud mälestuste ja emotsioonidega
kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas).
Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. 7 Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsinuna mõnes kauges restoranis. Läänemeres austreid ei leidu, sest siinne merevesi pole nende jaoks piisavalt soolane. Tõhus merevee puhastaja. Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku
kondiitrisokolaad tume kg 4,25 konservhernes kg 1,27 konservkurk kg 0,96 konservmais kg 1,08 kookoshelbed kg 3,67 kookospiim kg 4,2 kooritud krevetid kg 7,3 kooritud kaalikas kg 1,11 krabimaitsega pulgad Esva kg 3,08 krabinuudel kg 2,99 kreeka pähkli õli l 7,7 kreekapähkel kg 15,5 kreeker soolane kg 3 kreemjuust kg 5,1 kuivatatud datlid kg 0,9 krevetid kooritud, sabaga kg 7,78 kuivatatud puuvili kg 8,3 kuiv. Must ploom kg 3,5 kuivpärm kg 18,9 kukeseened kg 7,5 kurk kg 1,92 kännuseened soolvees kg 6,78 kõrvits kg 0,55 kõrvitsaseemned kg 5,56 köögikoor kg 1,58
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Kihnu kool Hüljes Kihnu kultuuris Uurimustöö Maariel Mätas 8. klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? …….........................................................................................5 3. Hülgeliha ……………………………………………….…………………………...…6 4. Hülgepüügi õnnetused ………………….……….…………………………………..7-9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10 Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11 Pildid ...
Eriti kõva mitte üle 51% (parmesani tüüp) Kõva 49-56%(emmentali) Poolkõva 54-63%(edami tüüp) Poolpehme 61-69% Pehmed 67-70%(valgehallit) Juustu klassifikatsioon rasvasisalduse järgi Nimetus Rasva kuivaines% Kõrgrasvane mitte alla 60% Täisrasvane 45-60% Väherasvane 25-45% Lahja 10-25% Pehme alla 10% Juustu klassifikatsioon soolasisalduse järgi Soolane soolasisaldus 1,4% Mõõdukaltsoolane 0,7-1,4 Vähesoolane alla 0,7 Juustu klassifikatsioon valmimise järgi Valmimata juustud Toorjuustud ja kohupiimalaadsed tooted millel ei toimu järelvalmimist Valminud juustud Piimhappebakterite, hallitusseente või limabakterite toimel valmivad juustud Kõvad laabijuustud Veesisaldus 42-48%, soola 1-3%, rasva 3-50% (kuivaine kohta) Olenevaltvalmistamise iseärasustele jagunevad erinevatesse tüüpidesse
-) Igal pool ei ole kättesaadav, vähe energiat annab, paneelid ja ülalpidamine on kallis. -) Kasutatakse arenenud riikides: Austraalia, Hiina ja Ameerika lõuna osa, Vahemere ääres. * Tuuleenergia: -) Taastuvenergia, keskkonnasõbralik, kõikjal ei sa kasutada (saab rannikutel ja mägedes), rikuvad maastikupilti, takistavad lindude rännet, ehitamine on kallis. -) Kasutatakse: Taanis, Hollandis, Suurbritannias, Jaapanis * Tõusu ja mõõna energia: -) Taastuvenergia, soolane vesi paneb roostetama, keeruline tehniliselt ehitada, ainult rannikualadel saab kasutada * Geothermaalenergia: -) Vulkaanilistel aladel saab kasutada, suured kulutused nende rajamisele, maavärinate suhtes on ohtlik. -) Kasutatakse: Island, USA's Yellowstone, Uus-Meremaa, Filipiinid. Metallurgia * Metallurgia jaguneb mustaks ja värviliseks metallurgiaks. -) Must metallurgia toodang: malm ja teras (Fe'st ja Mn'ist)
.. põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. Soolsus - 1 kilogrammis merevees olevate kuivade soolade hulk Viimaste hüdrolüüsil tekivad vabad hüdroksüülioonid. grammides. ..... iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone Merevesi on: ....hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees (pH>7) soolane aluseline so [OH] > [H+] (pH = 7,5 - 8,5) merevesi on aluseline Looduslikus vees vee leelisust põhjustavad: OH-, HCO3-, CO32- Loodusliku vee leelisus on tingitud peamiselt hüdrokarbonaatidest. Baltimere soolsus on ~0,5 % ehk 5 (promilli) (1kg H2O - 5 g sooli) OH- + H+H20
Toiduga inimorganismi sattunud keedusoolast moodustub soolhape. Maomahl sisaldab umbes 0,3-0,5% soolhapet ning see soodustab seedimist ja võtab osa ainevahetusprotsessidest. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Kuningvesi Kontsentreeritud vesinikkloriid- ja lämmastikhappe segu ruumalavahekorras 3:1, nimetatakse kuningveeks (ld. keeles Aqua Regia). Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Vesinikkloriid vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida
klooriühendeid. (Sama kehtib ka mööbli pindade, vanni- ja dusivarustuse plastmassist osade kohta.) Ained, mida puhastamisel ei tohi kasutada: · alumiiniumkloriid (kasutatakse deodorantides) · happeid sisaldavad puhastusvahendid · soolhape ja seda sisaldavad puhastusaineid (katlakivi eemaldajad/kahheli puhastusained) · erinevad kloori sisaldavad happelised ja leeliselised puhastusained · soolane vesi (merevesi klooriaurud erinevad fosforhapet sisaldavad puhastusained) · alkohol · lahustid · atsetoon · kütustena kasutatavad ained · pleegitajad · tärpentin 5 Ka väga väikese ülevalloetletud ainete sisaldusega puhastusained võivad kahjustada
tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained Meres võib kujuneda välja olukord, mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema tihedusega väga soolane vesi. Nende veekihtide terav lahutuspind võib säilida pikka aega ning seal tekivad sisemised pinnalained ehk siselained. Kui laeva veealune osa ulatub soolase ja mageda vee piirpinnale, pidurdub laeva kiirus, sest laev tekitab liikumisel laineid veekihtide lahutuspinnal. Sellist nähtust esineb jõesuudmete lähedal ning see võib probleeme tekitada ka veepinna lähedal aeglaselt liikuvatele allveelaevadele. Siselained
· Ordoviitsimi-kambriumi veeladestik paikneb samanimelistes liivakivides ja on oluliseks tsentraliseeritud veesaamise allikaks, eriti kui ülemised ordoviitsiumi veekihid on saastunud · Kambriumi vendi veeladestik jaguneb ida Eestis kaheks : voronka ja gdovi põhjaveelademeks. Kuna tegemist on kuni 70 m paksuste sinisavidega kaetud põhjaveega,siis on tegemist ka parimaga. Gdovi lademe põhjavesi idas on üle normi soolane, mistõttu teda tarbitakse koos Voronka lademe põhjaveega · Ka aluskorra murenemiskoorikus on soolast põhjavett.
Merepinna tõus muudab rannajoont, uputab põllumaid, suurendab erosiooni, saastab mageveevarusid (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Vasak pilt näitab keskmine jääkatte 1979-1981 suvede lõppus, parem pilt 2007 suve lõppus (http://www.nasa.gov/topics/earth/sea_ice_nsidc.html). Soolase vee sissetung. Soola-vee sissetung, meretaseme tõusu tulemusena, võib hävitada suur osa joogivee rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas. On kohad, kus merevesi on juba tunginud ja saastunud värske veee allikaid kahe kilomeetri sügavusel. Rannikualade erosioon. Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad. Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi
Seejärel sulgus ühendus taas ja kujunes Antsülusjärv (9000-8200 ema) Nüüd järgnes läbimurre juba Taani väinade kohalt, misjärel kujunes Litoriinameri 8200-5000 ema (selle esimest 2000 aastat eristatakse vahel ka Mastogloiamerena) Mastogloiameri oli vähem soolane, Litoriinameri aga väga soolane. (pildil on protsess kujutatud vastupidises suunas!) 2 Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu.
Naftakeemia produktid ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada 1)gaasid 1.Süsi (Carbon black homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus 2)naphta/bensiin 2. Isopropanool (isopropüülalkohol nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi 3)krakitud gasoil (raske fraktsioon) 3. Etüleen (Eteen) pohja settib. 4)koks 4. Produktid etüleeni baasil Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja Etüleenoksiid
Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi, mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Soolad, mis liiguvad, on lössist välja uhutud. Maa on niiskem, kuna lähedal olevad mäed püüavad sademeid kinni. Tänu mulla niiskusele kasvavad seal kevadeti taimed. Tüüpilisemad lössikõrbed asuvad mägede naabruses. Soolakõrbes on pinnase soolasisaldus suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Pinnas on rohkelt soolane, seetõttu takistab see tavalistel taimedel vett vastu võtta. Kivikõrbe ehk rähakõrbe maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga, teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembeline. Liivakõrb on kõige levinum kõrb. Tuul on tugev ja esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi p...
Ta emaldas lapse ema surnukehast ja nii sündiski Aesculapius. Talle õpetas ravitsemist kentaur Cheiron. Kord õnnestus Aesculapiusel üks surelik ellu äratada ja Zeus vihastas selle peale ning otsustas teda selle eest karistada. Aesculapius langes piksenoole läbi, kuid Apolloni soovi kohaselt asetati ravitsejajumal tähtede sekka Ophiuchose ehk Maokandja nime all. NEPTUNUS Neputunus oli algselt vaid mageveejumal, ent kui ta samastati kreeka Poseidoniga, läks tema valdusse ka soolane vesi ja seejärel sai ta laevasõidu kaitsejaks. Tema igaaastased pidustused, Neptunalia, olid väga populaarsed. VULCANUS Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega, ningetruski mütoloogia Sethlansiga. Tema teine nimi on Mulciber. Uskumuste kohaselt asus tema sepikoda Sitsiilias Etna mäe all ja teda seostati Maia ja Vestaga, kes olid Rooma kodukolde jumalannad. Tema püha, Vulcanalia festivali tähistati 23.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
