Araabia meri Mere asend Araabia meri on ääremeri. Meri asub India ookeani loodeosas. Lääneosas asub Adeni laht ja loodeosas Omaani laht. Asub Araabia ja Hindustani poolsaare vahel. Mere nimi Meri on saanud nime selle järgi, et ta asub Araabia poolsaare juures ning on ümbritsetud Araabia riikidega. Suurus Araabia mere suurus on umbes 3 862 000 km² Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sri Lanka,
Tai köök Tai kuningriik · Üldinfo Pealinn : Bangkok (6 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Tai köök · Tai road on kerged ja maitsvad ning välimuselt atraktiivsed, alati kaunistavad söögilauda puu- ja köögiviljadest voolitud imepärased õied. · Igal söögiajal on kindlasti esindatud neli maitset: soolane, magus, hapu ja põletav. · Et oskuslikult saavutatud maitsenüansid säiliksid muutusteta, tuuakse toit lauale otsekohe pärast valmimist. Kes?Mida? · Tai köök näitab kujukalt nii riigi ajaloo varasemate perioodide kui lähinaabrite Hiina ja India mõjutusi. · Araabiapärasest kebabist on saanud kohalik vardaroog satee. · Indiast on üle võetud vürtsikas hautis curry, mida tailased maitsestavad punase või rohelise currypastaga, rasva
bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ? Hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata. Vanni asemel võiks enamasti võtta lühiajalist dussi. Mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes. Piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Vee probleemid Eesis Põlevkivi kaevanudsed Põldudeväetamine Saartel tungib soolane merevesi mandrile Põhilised vee reostajad on vabrikud ja põllumajandus. Põjaveega hooletult ringikäimine Ei osata hinnata puhast vett. Vee probleemid mujal maailmas veepuuduse all umbes kolmandik maailma elanikest ehk üle 2 miljardi inimese. Mujal maades väheneb veekogude arv(järved, jõed) Idamaades levivad veega haigused , mis on surmavad. Vesi on väga must ja reostunud. Arenenud riikides on suurtööstused millekaudu reostub palju magevett.
Kaspia meri on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel. See on maailma suurim järv. Vanade kaartide järgi oli järve nimi Qazavin. Kaspia valgla suurus on 371 tuhat km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.Kaspiasse suubuv suurim jõgi on Volga. Järve vesi on soolane. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui Sarmaatia meri, mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks. Kaspia mere sügavaim koht on 1025 meetrit. Sügavuselt on ta kolmandal kohal. Suurim on Baikali järv ja teisel kohal on Tanganijkale. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit. Kaspia meri on suur kalamarja püügikoht
2. Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. 3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal maailmas ei ela (nt mõned amatsoonpapagoi
Kui Alumiinium ja roostevaba teras kokku puutuvad tekib keemiline reaktsioon ja aluminium hakkab korrudeeruma, et vältida korrudeerumist siis kasutame erinevaid määrdeid ,et vältida alumiiniumi ja roostevaba terase kokkupuudet. Põhiline määre mida me kasutame on Teg-Gel. Kuna seilame suhteliselt soolases ja soojas keskonnas loputame jahti väga tihti magedaveega (Korra Nädalas), et vältida värvi kahjustust, mis omakorda aitab ära hoida korrosiooni teket. Kui jätta soolane merevesi värvi pinnale siis kuuma päikese käes see kuivab ära ja järgi jäävad soola kristallid, mis ajapikku söövad ennast kaitsvast värvikihist läbi ja paljastab metalli mis hapniku ja niiskuse kokkupuutel hakkab korrodeeruma. Kokkuvõtteks ütleks, et välitda korrosiooni teket laevas tuleb vältida erinevate metallide otsest kokkupuudet ja kui märkad korrosiooni tekimas tuleks selle likvideerimisega tegeleda esimesel võimalusel, et see ei leviks edasi ja suuremale alale!
Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja
Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrbes filmiti ka viimast James Bondi filmi 007: Veidi lohutust.
madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse. Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või maismaa madalamate osade soostumise tagajärjel. Soo arengu astmed Madalsoo 57% Siirdesoo 12% Kõrgsoo ehk raba 31% Turba paksus Turba paksus Turba paksus paks, õhuke,liigirikkus kõige keskmine,liigirikkus liigirikkus vaene,toitaineid
Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6. Läänemere tunnused. Atlandi ookeani meri, sisemeri, madal, vähe soolane, palju saari, karisi ja laide, pindala 373 000 ruutkilomeetrit, suurim saar Gotland, jaguneb 4 suureks laheks, halb ühenduvus merega, liigivaene ent isenditerikas, 7. Läänemere väikese soolsuse põhjused. 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust.
Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Araabia meri ei jäätu , kuna vee temperatuur ei lange alla 18 kraadi. Suvel on madalaim temperatuur umbes 18 kraadi ja kõrgeim temperatuur umbes 30 kraadi, talvel jääb vee temperatuur 26-27 kraadi vahele. VEE LIIKUMINE Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled,
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus ...
Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid
mulla orgaanilise aine lagunemine on kiirem kui selle lisandumine mulda; see põhjustab huumusesisalduse ja mullaviljakuse vähenemist. 2) Muldade hapestumine- happevihmad, mulla reaktsiooni muutumine happeliseks, pH langeb alla 5,6. 3)Kõrbestumine- vihmametsade alal, kus mets võetakse maha, soe kliima muudab maapinna kuivaks.(Sahhaara kõrb).4)Sooldumine- vihm sajab pinnale, läheb maa alla, seal toimub reakstsioon soolaga NaCl-ga. Soolane vesi tõuseb mööda kapillaare üles ja soolavesi on nüüd pinnal, vesi aga aurab ära ja aint sool jääb pinnale v selle lähedusse. 1.kõdukiht 2.huumuskiht 3.leethorisont/uhtehorisont 4.lähtekivim
põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri.
kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]
rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
1. Miks nim. samblike keha talluseks? Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. 2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke. Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimi...
PESUMASIN R O O S I N ATA L I N Õ G I S T O 9A KUIDAS KÕIK ALGAS • Päris alguses ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti vastu kive pehmeks ning hõõruti liivaga. • Teada on ka meremeeste pesemisviis- suurde kotti pandud musti riideid veeti laeva taga, et soolane vesi riietelt suurema mustuse eemaldaks. • Hiljem hakati kasutama 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. • Kuni 19.sajandini pesti pesu käsitsti. TEE TÄNAPÄEVA PESUMASINANI • Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna
... %. Inimkond saab kasutada ... % kogu mageveest. See ...% jaguneb järgmiselt : .... % järvedes, ....% mullas; .... % auruna atmasfääris ja .... % jõgedes. 6. Mis on veeringe ? ................................................................................................................ (Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel) 7. Märgi joonisele õigetesse kohtadesse vastavad tähed. A) PÕHJAVESI B) SOOLANE VESI C) INFILTRATSIOON D) MAAPEALNE ÄRAVOOL E) TRANTSPIRATSIOON F) SUUR VEERINGE G) VÄIKE VEERINGE H) MERI I) AURUMINE 8. Täida lüngad ................... energia toimel vesi aurustub ja kandub ..................... , seal jahtudes hakkab veeaur ...................... ja pilvi moodustama. V: (Päikese , atmosfääri , kondenseeruma) ...................... toimel kukuvad piisad alla, moodustuvad .........................
Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda. Kuulasin igatsevalt mere kohinat, saateks kajakate kurblik kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi. Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus kui ta seda kellegagi jagas
on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on
Et mitte tööd pooleli jätta ja käega lüüa, tuli end väga palju motiveerida ning rahulikuks jääda. Ning millega ma väga hästi hakkama sain. Lõppkokkuvõttes jään ma oma tehtud tööga rahule ning loodetavasti vastab see kliendi nõuetele. TOITLUSTAMINE Lisa 1 Kohvipaus 4 · Kohv, tee, jäävesi, kokteilsalat, sokolaadikompvek Kohvipaus 2 · Kohv, tee, jäävesi, puuvilja või juurvilja suupistevalik, soolane ja magus saiake Kohvipaus 1 · Kohv, tee, jäävesi, soolane ja magus saiake Rühmamenüü 2 · Hiinakapsa-tomatisalat, peedisalat, marineeritud ahjulõhe, riis, kartul, pannkook moosiga, leib, sai, või, kannuvesi, kohv Rühmamenüü 1 · Köögivilja püreesupp, pasta bolognese, kook, leib, sai, või, kannuvesi, kohv Eesti toidu menüü · Seajalad tarrendis, seapraad,hapukapsa ja koorega küpsetatud kartulitega,
määravad ära liigi genotüübi ja fenotüübi. Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Osmoosi abil saavad osad ained rakku, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). Eristatakse aktiivsed ja passiivset transporti ning nende erinevus seisneb, et passiivsel ei kulutata energiat aga aktiivseks transpordiks on vaja energiat. Kuna suured makromolekulid ei pääse läbi rakumembraani, tänu tänu fagotsütoosile on see võimalik. Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku
Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus). Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad;
Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9. Daltoonik on inimene, kes on nn värvipime, ei erista punast ega rohelist värvitooni. 10. 4 põhimaitset ja piirkond mõr hapu soolane magu s 11. Silmade tervishoiu reeglid Lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda
nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas? Maitse tajumises osaleb ka haistmine, näiteks, kui inimesel on nohu ja ta ei tunne hästi lõhnu, ei tunne ta hästi ka maitset.
Geograafia töö 2- pedosfäär 1. Nimeta tunnused, mis iseloomustavad bioomi. Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). 2. Too näiteid väärast veekasutusest. Araali meri oli soolane suurjärv Kesk-Aasia kõrbete vahel. See on drastiline näide väära veekasutuse kohta, millega rikuti looduslik veeringe. Meri toitus kahest suurest jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. 1960. aastatel hakati Nõukogude Liidu eestvedamisel nende jõgede veega järjest rohkem niisutama ümberkaudseid põlde. Sissevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas kiiresti kahanema. Alates 1960. aastast on meri kaotanud 90% oma mahust ning nüüdseks on
Vesi kui loodusvara Vesi on planeedi tähtsaim loodusvara. Ilma veeta poleks midagi. Ligi 70% maast on kaetud veega. Probleem on aga selles, et umbes 97% sellest veest on soolane ja soolase veega ei ole peaaegu midagi teha. Ainult 3% on magevesi, mida kasutatakse joomiseks, pesemiseks, mulla niisutamiseks ja raua töötlemiseks. Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on
Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Aineosakesed puutuvad kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid eristatakse. 8. Kuidas hoida silmi(3) ja kõrvu(3)? Kõrvad: Hoiduda pidevast mürast, mitte lasta kuulmekäigul ummistuda, mitte vigastada kõrva. Silm: Õppima õige valgusega, kasutada arvutit vähem, vitamiinirikas toit 9. Mitut maitset tajub inimene? Viit põhimaitset: soolane, magus, kibe, hapu, umam (sega soolasest ja vürtsikast) 10. Joonised õ.lk.95 Iosa ja õ.lk.7 II osa
Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat maitset, mis on soolane, magus, hapu ja mõru, lisaks umami. Haistmiseks kasutatakse olfaktoorseid rakke. Lõhnad jaotuvad 6 klassi: lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad ja teravad lõhnad. Puutetundlikkus on suurim keelel, huultel ja sõrmeotstel. Läbi puutetundlikkuse edastub inimesele valuaisting ja temperatuuriaisting. 2. Taju
praadida, kõrvetada ja küpsetada. See tegi võimalikuks teha loomalihast kui ka leiduvatest taimedest joodavat einet ehk suppi. Kui lisada supile aedvilju maitseb supp palju paremini kui enne supile lisamist praadida need aedviljad pannil vähese või sees. Kuigi on tööd sellega rohkem on asi seda väärt. Kui suppi keeta liiga kaua kaotab supp oma värvi. On olemas hea näpunäide kui supp on saanud liiga soolane. Siis tuleks lisada toorest kartulit ning keeta 15 minutit. Mõned faktid suppide kohta: · Ameeriklased rüüpavad üle kümne biljoni kausi suppi igal aastal. Seda on küll palju! · Iga aasta, 99% Ameerika kodutest ostavad suppi mis teeb kokku, et iga supi äri teenib 5 biljonit dollarit · Kes söövad rohkem suppi? Kas naised või mehed? Naised söövad kaks korda rohkem suppi kui mehed. Statistika ütleb 9,6% vs 4.0%
Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast,ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit. Sushi (jaapani keeles'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi.Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet sõltub suurel
Juuksed Meie esivanematel oli terve keha karvadega kaetud ning need kaitsesid neid külma ja teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Tänapäeval on igal inimesel peas umbes 50 000 juuksekarva, keskmiselt 200 karva ruutsentimeetril. Kuu jooksul kasvavad juuksed 1cm võrra. Kui juurde kasvanud otsad üksteise otsa jätkata, siis toodab keha päevas 30m karvu. Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui külmaga. Ühe juuksekarva eluiga on kaks kuni kuus aastat, siis langeb ta välja. Juukseharjast võib päeva jooksul leida umbes sada karva - niipalju kaotab inimene neid päevas. Pealael leidub keskeltläbi 380 juuksekarva ühel ruutsentimeetril. Nende üldarv on 80 000 kuni 150 000, blondidel enamasti rohkem, brünettidel vähem, satäänidel ja punapeadel veelgi vähem. Juuste arv on sündimisel kaasa antud nagu närvirakkude arvgi. Elu jooksul neid juurde ei teki, nende arv võib ainult väheneda nagu näiteks kiilaspäisu...
Europa Pind on väga tasane, see viitab tema geoloogilisele noorusele. Pinna värvimuster on intrigeeriv. On arvatud, et mustri moodustab läbi jää geisrina üles tunginud vedel aine. Punakaspruun värvus on mikroorganismide tekitatud. Europa pind on kaetud ristirästi joonte ja muude mustritega. Europa on vastastikmõjus Jupiteri magnetväljaga ja tekitab nii ka endale välja. Võib-olla on see kaudne viide sellele, et seal eksisteerib pinnaalune soolane ookean. Hõre atmosfäär koosneb päikesevalguse mõjul jää molekulidest vabanenud hapnikust. Ganymedes Päikesesüsteemi suurim kaaslane läbimõõduga 5260 kilomeetrit. Tal on kolm sisekihti : väike raudsüdamik paks kivimikiht jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid
mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus).
• Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi olla soolane. Ka tugev tuul pole hea kasvatuse eelduseks. ... • Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. • Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit. • Kuna vilju veetakse meile kaugelt, siis koristatakse need pooltoorelt ja sageli pole ostetud avokaado jõudnud täielikult valmida. • Vili on täisküps siis, kui vilja õrnal pigistamisel koor veidi lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist.
Jaapani köök Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Praetud toite praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamist või süüakse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitseg...
SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) * Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga
Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda, Malacostraca- kõrgemad vähid Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud. Ostracoda - karpvähid Remipedia - mõlajalgsed. Klass Marrellomorpha (väljasurnud) Vähilaadsed Tänapäeval tuntakse Elupaigad on maailmas umbes 38 000 mitmekesised – soolane, vähiliiki. magevesi või maismaa. Eestis on neid kirjeldatud Kõige väiksem vähk on 326 liiki. umbes 0,1 mm pikk, kes on väiksemate vähkide parasiit. Suurim on 4 m jalgade siruulatusega ämblikkrabi. Välimus Keha on võimalik jaotada kolmeks:
veetoimel ära. mulla viljakus langeb. Kamardumine- huumuse kognemine. OKASMETSA MULLAD: ¤ läbiuhteline veereziim ¤ sademed ületavad auramist. ¤ püsiv kõduhorisont ¤ sügavusteson väljauhte horisont, liigsajud. ROHTLATE MULLAD: ¤ viljakad mustmullad ¤ Tänu kõrgele biloogilisele aktiivsusele toimub intensiivne mullastumine. KÕRBETE MULLAD ¤ kuiv ja poolkuiv kliima ¤ vähe sademeid ¤ soolsuse püsivus ¤ põhjavesi on soolane Tuuleerosioon ehk deflatsioon- kui tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Mida rhkem on mullas vesinik ioone, seda happelisem on mullalahus ja madalam pH. Taimejuured võivadolla toksilised. Samuti leidub mullas raskmetalle mida taimed oma elutegevuseks ei vaja.
Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom
Tai rahvusköök Tai toidulaud on oma roogade valiku ning lisandite mitmekesisuse ja värskusega üks maailma suuremaid. Roogades on esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane , magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad. Taid armastavad süüa, tavaliselt teevad seda nad kuus-seitse korda päevas. Kogused on väikesed. Tihedat söömist võimaldavad Tai tänava-turud, kust saab erinevaid värskeid puuvilju ja värskelt valmistatud ja mõõduka hinnaga toite. Lisaks lõhnale ja värskusele hindavad taid kõrgelt ka toidu kaunist ja elegantset serveerimist
Peajalgsed Koostanud: Ülle Irdt MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed
Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, mi...
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
Kõik need lisavad roale maitset, aroomi, head väljanägemist (sh ka värvi), säilivust ja tervislikkust, mis on äärmiselt olulised liha nauditavaks muutmisel. Kaudselt mõjutavad maitset ka ümbritsev keskkond, kus toitu serveeritakse, lisaks enda meeleolu ja tarbimisharjumused. Igal inimesel on talle ainuomased toitumistavad, seda ka liha osas (nt soola osakaal, vürtsikus, rasvasus jms). Ebaõnnestunud maitsestamise korral on tulemuseks mittesoovitud maitsega liha, mis on kas liigselt soolane või mage, hapu või mõru, magus või vürtsikas. Seega peab maitseainete lisamisel olema üsna ettevaatlik. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tuleb katsetamise ja kogemuste kaudu.
2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides
70g. Asetatakse küpsetusplaadile kerkima 45-50 minutiks. 6.3. Viimistlus ja küpsetamine: 6.3.1. Koostis: Muna 2tk/0,1kg Tuhksuhkur 0,72kg Vesi ~0,3kg 6.3.2. Kirjeldus: Enne ahju panekut toodet viimistletakse munamäärdega. Ahi kuumutatakse 200-220 kraadini ja toode pannakse ahju 10-12 minutiks. Valminud toode jahutatakse ja puistatakse tuhksuhkruga üle ning pakitakse. Valminud kaneelirull 7. SOOLANE KRINGEL Kirjeldus: Retsept on arvestatud 2kg kringli jaoks. Toode on kihiline, erineva soolase täidisega. Vormitakse kringlikujuline toode, pealispinnal juust ja lõiked. Kringli massid: 0,5kg , 1,5kg ja 2,0kg. 7.1. Taigen: 7.1.1. Koostis: Nisujahu 0,94kg Pärm 0,03kg Sool 0,018kg Suhkur 0,05kg Vesi 0,3kg 7.1.2. Valmistamine: Toorained segatakse ühtlaseks taignaks
oksendamist. Kui väljaheites esineb lima või verd ning kui palavik on kõrgem kui 38°C, võib tegemist olla kõhutüüfuse või muu ohtlikuma haigusega ning vajalik on haiglaravi. Haigus kulgeb raskemini lastel, vanuritel ja lapseootel naistel. Tervenemiseks tarvitada kõhukinnisteid, mis tõmbavad endasse mürkaineid ja kuna veekaotus haiguse ajal on suur, tuleks juua vähemalt 2 liitrit mineraalvett päevas (veekaotust aitab kõige paremini kompenseerida just pisut soolane mineraalvesi). Nn kõrgustõbi võib tekkida neil, kes reisivad mägedes ja neil, kes reisivad kõrgmägedes asuvatesse linnadesse ja maadesse (Lhasa, Tiibet, La Paz, Boliivia jne). Põhjuseks on vähene hapnikusisaldus sissehingatavas õhus. Haigus võib kulgeda alates kõige kergematest sümptoomidest kuni surmani. Madalamale laskudes vähenevad sümptoomid väga kiiresti. Sümptoomideks on uimasus kuni teadvuse kadu, iiveldus, oksendamine, õhupuudus. Seetõttu tuleks ennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
