Leeliste hulka kuuluvad näiteks · Naatriumhüdroksiid - NaOH · Kaaliumhüdroksiid - KOH · Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH) · Baariumhüdroksiid - Ba(OH)2 Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH. Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine. Keemilised omadused Kaaliumhüdroksiid reageerib: · happega KOH+HCl=KCl+H2O · happelise oksiidiga 2KOH+SO2=K2SO3+H2O · soolaga 2KOH+CuCl2=2KCl+Cu(OH)2 on termiliselt stabiilne.Kuumutamisel sulab temperatuuril 420 Celsiust, moodustades ioonse elektrolüüdi, ja keeb ilma lagunemata temperatuuril 1317 C, moodustades aurufaasis dimeerid. Kaaliumhüdroksiid moodustab vee või õhuniiskuse toimel kergesti rea kristallhüdraate ja kontsentreeritud vesilahuse. Reageerib keha valkudega, moodustades aminohapete sooli, niiviisi tekitab söövitushaavu nii limaskestadele kui nahale. Kaltsiumhüdroksiid
Põllumajanduses kehtis ikka 3 välja süsteem, tol ajal enam kasvatatud viljad olid oder, kaer ja rukkis. Tegeleti endiselt edasi metsandusega, kalandusega ja oli naturaalmajandus. Lisaks sai Eesti mees vahendada mett, puitu jne. Muutusteks oli see, et maa kuulus maaisandale aga talupoegadel oli võimalus maad rentida ja selle tagajärjel kandis talupoeg koormisi, milleks olid maksud ja andamid. Eestile kõige enam tulutoov kaubanuds ehk soola kaubandus läks sakslaste kätte. Soolaga kauplemine tõi lausa nii suurt tulu, et selle tuluga ehitati üles meie pealinn Tallinn, sellepärast kasutatakse ka tänapäeval väljendit, et Tallinn on üles ehtatud soolale. Tekkis ka uus majandus süsteem, milleks oli linnamajandus. Arvan,et kui soola kaubandus oleks jäänud eestlaste kätte oleks meie pealinn võimsam ja suurem. Ühiskonna valdkonnas jäi külarahvas endiselt eestlasteks samuti säilisid maakonnad ja kihelkonnad
Tüümian 0,000 0,000 0,00 kr Kokku: 251,000 502,000 0,00 kr Hind km-ga: 0,00 kr Valmistamine: 1. Koori porgand ja kaalikas ning lõika väiksemaks. 2. Keeda juurikad soolaga maitsestatud vees pehmeks. 3. Kurna, auruta ja püreesta seejärel saumikseriga. 4. Leota riivsai rõõsas koores ja lisa segu juurikamassile. 5. Sega hulka ka muna ja maitseained. 6. Aseta mass võitatud väikestesse ahjuvormidesse ja puista peale võikillud. 7. Küpseta 180 kraadi juures umbes 25 minutit.
20 minutiks. 4. Jälgisin, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. 5. Seejärel võtsin termomeetri veest ja katkestasin elavhõbedasammas kapillaari ning tagareservuaari ühenduskohas. Selleks hoidsin termomeetri ülaosa vasakus käes ja lõin parema käega vasakule randmele. 6. Kaalusin tehnilistel kaaludel keeduklaasi, klaaspulga ja seguri. 7. Ampulli kaalusin tehnilistel kaaludel alguses tühjalt ja siis koos soolaga. 8. Ainet võtsin ~6 g. 9. Keeduklaasi valasin destilleeritud vett, mille hulga mõõtsin mensuuriga. 10. Vett kas soojendasin või jahutasin kuni saavutasin vajaliku temperatuuri. 11. Keeduklaasi asetasin metallanuma põhjas asuvale korgitükile. 12. Kalorimeetri sulgesin kaanega. 13. Läbi kaane panin ampulli, Beckmanni termomeetri ja seguri. 14. Ampulli asetasin klaaspulga, mida kasutasin ampulli purustamiseks. 15
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete s...
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete s...
Valmistusaeg: Sega kokku marinaadiained ja kalla lihale, lase vähemalt paar tundi maitsestuda (kui sa ei kasutanud lihapehmendajat, siis 2-3 päeva). Marinaadile ära soola lisa, sest see kuivatab liha. Küpseta praetükki ahjus 230°C juures 15 minutit. Alanda temperatuur 150°C-ni ning küpseta veel umbes 3 tundi, kuni liha on pehme. Praeleemest saad maitsva kastme, kui lisad sellele sama palju (1:1) rõõska koort, kuumutad keemiseni ja maitsestad soolaga. Serveeri ahjukartulite ning pohla- ja seenesalatiga. Retsept on mõeldud kümnele sööjale. Olustvere 2012 Allikad: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=4948 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga2.htm Olustvere 2012
Kuivatatud chillihelbeid 2 tl (10 ml) Valget suhkrut 2 spl (30 gr) Küüslauguküüsi haktitult 5 tk Seesamiõli 1 spl (15 ml) Musta pipart jahvatatud 2 tl (10 ml) Oliiviiõli 2 spl (30 ml) Pese ja kuivata kala. Maitsesta vähese mersoolaga ja jäta ca 30 min seisma. Selle ajaga tõmbab sool kalast välja ülearuse vee ja kala saab tahkem. Vala vesi ära ja kuivata kala paberrätikuga. Hoia kala marinaadis toatemp-l 30 – 40 min (või külmkapis 2 tundi). Kuivata kala, maitsesta vähese soolaga. Marinaad viska ära, see on edaspidiseks kasutu. Määri kala õliga ja grilli kas sütel või eelsoojendatud ahjus 200C juures ca 20 min mõlemalt poolt kuni kala küps. Serveeri rohelise salatiga. jäärelroog Kohupiima-küpsisekreem karamellikastmega 250 g Rimi Basicu 0,5% kohupiima 80 g Rimi Basicu suhkrut 100 ml Rimi 30% rõõska koort 50 g Rimi Basicu küpsiseid Kroket Karamell 100 g Rimi Basicu suhkrut 150 ml Rimi 30% rõõska koort Valmista karamell
H2so4-h+ + hso4
Hso4=h+ + so4 2- vähesel määral
Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvaad astmeliselt
Hüdroksiidid
Naoh - na+ + oh-
Soolad
Vees lahustuvad soolad jagunevad ioonideks
nacl - na+ +cl-
Ioonireaktsioonid
Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui
ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust:
1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
• Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK Lisandid (väike kogus teist ainet) ja rõhk mõjutavad keemis- ja sulamistemperatuure. Kõrge rõhk surub osakesi kokku nii, et nad vajavad keemiseks ja sulamiseks rohkem kineetilist energiat. See tähendab, et keemis- ja sulamistemperatuur tõusevad kõrgeneva rõhu korral kõrgemale. Lisandid muudavad keemis- ja sulamispunkti, mõjutades osakestevahelisi jõude. Seetõttu hakkab soolaga üleriputatud jää sulama. Sool mõjutab samuti vee keemistemperatuuri. SULAMINE • Sulamine on protsess, mille käigus ainele antakse juurde kineetilist energiat- soojendamise käigus. • Igal ainel on oma kindel sulamissoojus, mis näitab kui palju energiat kulub ühe kg aine sulatamiseks sulmistemperatuuril • Sulamisel kasutatakse sama palju energiat kui eraldub aie tahkumisel
Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat. Eestlaste tavaliseks joogiks oli kali ehk taar. Oli levinud ütlus: igal talul oma taar. Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. Taarile lisati sageli kadakamarju.Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki, mis valmistati meest, veest ja pärmist. Kevadeti joodi kasemahla. Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima
Valmistamine: Sea sisefilee 1. Puhasta liha kelmetest ja koori küüslauguküüned. 2. Tee pinnale noaga pikuti väikesed sisselõiked ja suru sinna küüslauguküüned. 3. Kata liha ühtlaselt marinaadiga ja lase 1 tund laagerduda. 4. Küpseta keskmisel kuumusel, aeg-ajalt allesjäänud marinaadiga pintseldades, 916 minutit. 5. Maitsesta soola ja pipraga alles pärast teistkordset ümberpööramist. Kartulirosetid 1. Koori ja pese kartulid. 2. Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees. 3. Purusta keedetud kartulid ning lisa või ja koor. 4. Puhasta paprika ja lõika pisikesteks kuubikuteks. 5. Haki ka murulauk peeneks. 6. Sega kõik kokku, maitsesta soolaga ja pane prits kotti. 7. Pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile rosetid. 8. Kuumuta ahjus, kuni rosetid muutuvad pealt kuldseks. Põld-võõrkapsa salat 1. Puhasta rukola ja jääsalat ning sega kergelt omavahel. 2. Vispelda siidriäädikat, soola, mett ja ürdisegu, kuni sool on sulanud. 3
Leiutatud munkade poolt Rotthalmunsteri kloostris, kogus kiiresti populaarsust Bayeri lehmakasvatajate seas. Juust tehakse kõigepealt valmis ja siis suitsutatakse väga erinevate meetoditega. Sellest tingituna on ka suitsujuustu sorte väga erinevaid. Suitsujuustu tegemine tähendab rohket käsitööd, seepärast on see väiketootjate pärusmaa. Tihti lisatakse suitsujuustule ka sinki.Mahedamaitseline juust, milles pole liialdatud ei suitsu ega soolaga. Tänu oma neutraalsele maitsele sobib maitsestama paljusid roogi. Tasub proovida juustusupis, millele annab sametise konsistentsi ja õhk-õrna suitsumaitse.Tugev suits ja tuntavad-nähtavad singitükid iseloomustavad seda Saksa juustu, millele leiab köögis kasutusviise seinast-seina. Kuid selle juustu kasutamisel tasub temasse suhtuda väikese ettevaatlikkusega kuna suitsumaitse on sellel juustul üsna intensiivn Minu soovitus Helenale .
Sool Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid. Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks. Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks. Sool teeb m...
Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase on langenud 17 meetrit. Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tsaadi järv Tsaadi järv on järv Aafrikas Sahelis. Asub Tsaadi, Kameruni, Nigeri ja Nigeeria piiril. Järve keskmine sügavus on 1,5 m. Veetase on viimaste aastakümnete jooksul alanenud ja on oht, et järv kuivab lähitulevikus täielikult . Aastal 1960 oli järve pindala üle 26 000 km², 2000. aastaks oli see aga juba alla 1 500 km². Järve pindala ja sügavus sõltuvad sissevoolust ja sademetega lisanduva vee hulgast. Ta
) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) 3) Oska nimetada metallide korrosiooni esilekutsuvaid tingimusi, tea korrosiooni liike,korrosiooni kiirust mõjutavaid tegureid. 4) Tea, kuidas on metalle võimalik kaitsta korrosiooni eest. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste,
Tuntumad happed HCl Vesinikkloriidhape ehk soolhape lämmastikhape HNO3 H2SO4 väävelhape H2SO3 väävlishape H2CO3 süsihape H3PO4 fosforhape H4SiO4 ränihape Omadused Reageerimine alustega 3HCl + Fe(OH)3 = FeCl3 + 3H2O Reageerimine aluseliste oksiididega 2HNO3 + CaO = Ca(NO3)2 + H2O Reageerimine sooladega H2SO4+CaCO3=CaSO4+H2O+CO2 *Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja, nõrgem hape tugevama happe soolaga ei reageeri Soolad Soolad Liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Lahustuvuse järgi liigitatakse lahustuvateks, rasklahustuvateks ja praktiliselt mittelahustuvateks. Happeaniooni järgi antakse soolale nimetus: Cl kloriidioon NaCl naatriumkloriid SO42 sulfaatioon CaSO4 kaltsiumsulfaat Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega, kui tekib mittelahustuv hüdroksiid CuSO4 +2NaOH = Cu(OH)2+ Na2SO4
13. Koori kartul ja aseta külma veega keema, aeg-ajalt eemalda vahtu 14. Vala piim ja või kastrulisse 15. Kuumuta keemiseni, seejärel võta tulelt 16. Kui kartul on pehme, vala vesi pealt 17. Tambi kartul puruks 18. Seejärel lisa või-piimasegu ja sool 19. Sega vispliga ühtlaseks tükkideta massiks 20. Keeda peet koorega pehmeks 21. Koori mustrõigas, õun ja peet 22. Riivi kõik koostisosad 23. Sega jurde hapukoor 24. Maitsesta suhkru ja soolaga Koka üleminekueksam Järelroog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Koka üleminekueksam Valmistamine 1. Pane zelatiin vette paisuma 2. Valmista veest ja kohvist tõmmis ning seejärel kurna 3. Sulata zelatiin ja lisa kohvile 4. Lase jahtuda 5. Vahusta rõõsk koor suhkruga 6. Lisa vahukoor kohvile 7
* 1 purustatud küüslauguküüs * 1 tl basiilikat, 1 tl peeneks hakitud peterselli * 4 kapparit * Haki peeneks sibul ja porgand. * Aja suures potis vesi keema, lisa sinna sidrun koos koorega, seller, sibul, porgand ning sool, petersellioksad, loorber ja must pipar. * Keeda, kuni vedelikust on alles pool, keera temperatuur väiksemaks ja tõsta sinna sisse kalatükid. * Kala keemise ajal eralda munavalged munakollastest. * Munakollased sega koos sinepi ja natukese soolaga läbi, lisa peene nirena õli, veiniäädikas, küüslauk ja basiilika. * Munavalgest lõika peenikesed ribad. * Valmis kala aseta taldrikule, vala üle kastmega ja riputa peale munavalgeribad. * Serveeri kuumutatud köögiviljadega. Praetud kala * 4 parajat kala (u. 250 g/tk) * ½ dl nisujahu * ½ dl riivsaia * 1½ tl soola * ½ tl valget pipart * 2 3sl võid KASTE: * 3 dl kalapuljongit kuubikust * 1 dl piima * 2 sl nisujahu * 1 sl võid tükikestena
sagedamini on hästi kõhtu täitev pastaroog. Pasta tähendab taignast tehtud, kusjuures taigen tehakse alati kõvanisust. Pastaroogi süüakse tänapäeval kahvliga, spagettide puhul tuukse lauale lisaks ka lusikas. Pearoa kohta võib mõnikord täita ka supp. Teine pearoog ehk secondo piatto on enamasti üsna kasin ja koosneb vähesest lihast, kalast või linnulihast ilma lisanditeta. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse nisujahust, muna ja soolaga nimetatakse pastadeks. Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat. Pitsa, nagu seda kogu maailmas mõistetakse (ümmargune, punane ja juustuga kaetud) mõeldi välja Itaalias 19. sajandi lõpul. Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne. 1905. aastal avati New Yorgis
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+ , NH4+ Neljanda ja viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriid juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kuna lahusest puudusid eelmiste rühmade katioonid, siis lisasin 5 tilgale alglahusele 5 tilka NH4Cl lahust, leelistasin 2M ...
Erinevaid maitse aineid Ahjus küpse tamiseks 5.kala soolamine Et saada soolane maitse Lõikelauda ja nuga et puhastada kala Värsked kalad soolatakse kas kuiva Soolaräime ja kartuli salat Nt:heeringad,räim Ja anumat kuhu sisse pannakse kala soolaga või soolveega,suuremad Heringa ja köögiviljasalat ed. kalad hõõrutaksesoolaga sisse nii väljas poolt kui ka kõhukoopast ja siis lastakse olenevalt kalade
segamiseks käsutati mända ehk puupöörist. Kört keedeti vee sisse. Kui vesi kees, võeti matist vasaku käega jahu ja lasti sõrmede vahelt ühtlaselt vette, pöörates parema käega mända, et jahu ei läheks tükki. Puder oli paks, tihe toit, mida sai kamakana pihkugi võtta. Jahuputrudest keedeti üle terve Eesti kõige enam odrajahuputru. Pudrujahu oli jäme ja sõre. Keedeti kahte viisi: jahu lasti pikkamööda läbi sõrmede keeva vette, või teine moodus: jahu kallati korraga soolaga maitsestatud keeva vette ja ei liigutatud enne, kui puder valmis. Leivakali 2 kg rukkileiba, (natuke humalavett), l0 l vett, 500 g mett või suhkrut, piparmündivarsi või mustasõstraoksi, 50 g pärmi. Kuivatatud ja pruunistatud rukkileivale valada keev vesi, lasta kaanega suletult mõned tunnid seista, siis kurnata, lisada mesi või suhkur ja pärm. 5-6 tunni käärimise järel valada pudelitesse. Pudelid sulgeda ja asetada külma kohta. Tarvitada mõnepäevase seismise järel.
Optimaalne temp. 16 18 0 C. 12. Juustude soolamise viisid. Missugune on soolvee optimaalne kontsentratsioon ja temperatuur? Soolasisaldusest olenevad juustu maitse, lõhn, konsistent, augustus, välimus. · Soolvees. Toimub see soolveebasseinis. Opt. Konts. 18 ... 20 (22)%, temp 8 ...12 0 C. Liiga kõrge kont. põhjutab konsistentsivigu juust muutub rabedaks, tihkeks, elastsus väheneb. · Kuiva soolaga · Märgunud soolaga v. voolapudruga, puistates või hõõrudes seda juustu pinnale · Cheddari tüüpi juustuplast peenestatakse pärast tsedariseerimist ja saadud graanulid segatakse vajaliku koguse kuiva soolaga. Seejärel pressitakse saadud mass juustutoorikuteks, mida hiljem enam ei soolata. Juustude soolsus 1,2 ... 3,5%, soolveejuustudel 4 8%. Soolamise käigus väheneb juustu veesisaldus 5 ...7%. Soolamine mõjutab juustu maitset ja lõhna
Kõik need võivad küllalt palju varieeruda, sõltuvalt inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Toitumine Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades
küpsetamist. Bakter on eraldatud 50% kuivatatud oad ning teravilja ja 25% kuivatatud toiduained, nagu vürtsid, maitseainete segud ja kartul. Clostridium botulinum- On Gram-positiivsed, varraste kujuline bakter. Botulismi toksiini tekitab mikroob Clostridium botulinum, mis areneb mullas. Mikroobid hävivad kuumutamisel, kuid eosed taluvad kõrgeid temperatuure. Eosed arenevad õhuhapnikuta keskkonnas. Ohustatud on kodus vähese soolaga valmistatud liha, seened, herned ja muud talvehoidised. Botulismi peiteaeg on 30 36 tundi. Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Hallitusseened Aspergillus- Esineb kõikjal looduses. Aspergillus on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Samas üksikisikut nõrgestab immuunsüsteemi seisund võib olla
KÜÜSLAUGUPETERSELLISEGUGA Koostisained: 500 g Tagliatelle pastat Paarkümmend Burgundia tigu omas mahlas 2 küüslauguküünt 50 g võid 100g rõõskkoor 1 punt värsket peterselli 2 sl oliiviõli soola, pipart Segage köögikombainis väikesteks kuubikuteks lõigatud või, petersell ja küüslauk. Pruunistage pannil teod koos poole koguse eelnevalt valmistatud petersellivõiga, lisada 100g koort .Laske 5 minutit haududa, maitsestage soola ja pipraga. Samal ajal keetke pasta rohkes soolaga maitsestatud vees al dente. Kurnake pasta ning kallake see serveerimisnõusse. Segage pasta ülejäänud petersellivõiga, asetage peale teod ning serveerige kuumalt. Kasutatud allikad. Wikipeedia Google otsingumootor Maitse lõhna ja ravimtaimed (Peter McHoy, Pamela Westland ;Varrak 2008 ) Algne Retsept ja fot http://www.panzani.ee/eeuk/tipsrecipes/tagliatellewithsnailsparsleyandgarlicbutter,200.html mille muutsin enda maitse eelistuse järgi.
4) sidemed maakondade vahel olid nõrgad halvas ühist vastupanu 5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16
1 dl rõõska koort Aja õli suures hautamisnõus keskmisel kuumusel tuliseks, lisa peenestatud sibul, tükeldatud õun, noaga peenestatud küüslauguküüned, kaneel ja muskaat. Kuumuta segades mõned minutid, lisa kanatükid ja karri ning kuumuta veel 5 minutit, kanatükke üks kord keerates. Lisa kooritud tomatite tükeldatud viljaliha ja kookospiim ning hauta kaane all 40 minutit. Lisa sidrunimahl ja koor ning lase siis ilma kaaneta ägedalt keeda.Maitsesta soolaga. Kedgeree 400 g kuumsuitsu-tursafileed või muud paksu valge lihaga kala 2 kotikest pruuni riisi 4 muna 1 sl karrit 1sl õli soola 1 tl jahvatatud paprikat näputäis purustatud musta pipart näputäis jahvatatud muskaatpähklit 1 sl sidrunimahla peotäis siledaid petersellilehti 2 dl paksu maitsestamata jogurtit Keeda mune 9 minutit, jahuta külmas vees. Keeda riis pakendi õpetuse järgi, lase jahtuda.
Köögiviljad 5 Aeduba e. Türgi uba Noored türgi oad, ka rohelised oad või aedoad on tervislik ja maitsev toiduaine. Uuematel sortidel pole enam piki kauna selga jooksvat sitket õmblust, mis varem tuli tingimata enne toiduks valmistamist eemaldada. Kaunad murduvad kergelt rõõmsa naksatusega, millest ka ingliskeelne väljend snap beans ehk naksoad. Eriti tore on aga see, et külmutatud noori rohelisi oakaunu saab nüüd osta igast poest aastaringselt ning soodsa hinnaga. Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi. Säilitage kaunu plastkotti pakitult külmkapi ...
Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskustena. Eestisse toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup.
10 g mett, moosi, suhkrut, küpsist, kommi ). 2014 Rakvere Ametikool Taldrikureegel. Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud (tükeldatud) juurvili või keedetud aedvili. Võib lisada pisut õliga valmistatud salatikastet. Neljandiku taldrikust võtab enda alla kartul, riis või makaronitooted. Viimane neljandik jäetakse põhiroa jaoks, milleks on vähese rasvasisalduse ja soolaga liha, kala või kana. Kala soovitatakse süüa vähemalt kaks korda nädalas või isegi rohkem. Kui põhitoiduks on vormiroog, täidetakse pool taldrikust aedviljaga ja pool vormiroaga. Toidu juurde paku veel piima, hapupiima või jogurtit. Paar viilu vähesoolast rukkileiba täiendab söögikorda. Magustoiduks sobivad marjad või puuviljad, eriti värskelt. 2014 Rakvere Ametikool 10 soovitust tervislikuks toitumuseks. 1
· Kirjutage keedusoola valem ja andke nomenklatuurne nimetus. Valem on NaCl ja nimetus on naatriumkloriid. · Kirjeldage, mitmel viisil on võimalik saada eelnimetatud ainetest ja lahustest keedusoola 30%-line lahus 1. Lahjendada 50% keedusoola vesilahust deloniseeritud veega 2. Lahustada 20% lahuse sisse purgis olevat soola 3. Segada kokku 50% ja 20% kokku (1 osa 50% lahust ja 2 osa 20%) 4. Luua uus lahus deloniseeritud vee ja purgis oleva soolaga (10 osa vett ja 3 osa soola) 5. Luua uus lahus mis on tugevam kui 30% (ei ole 50%) ja segada seda kokku, et tuleks 30% 6. Luua uus lahus, mis on nõrgem, kui 30% lahus (ja ei ole 20%) ja lahustada 50% lahust sellega, kuni tuleb 30% . · Millised laborivahendid on iga meetodi puhul vajalikud? V: lusikas/spaatel/klaaspulk segamiseks; nõu, mille sees hoida ja lahustada; kaalu keelusoola kaalumiseks, et tekiks täpne vastus; mõõtesilinder 5.
Lõimis(granulomeetriline e mehaaniline koostis)- erineva läbimõõduga osakeste suhteline esinemine mullas. 1-0,01 mm füüsikaline liiv, osakesed alla 0,01 füüsikaline savi. All 1mm peenes, üle 1mm kores. Mulla lõimise määramine pipeti meetodil, põhimõte, erinevus elementide klasifiktsioonis Katshinski ja Lääne-Euroopa klasifikatsiooni vahel. Pipetimeetodi põhimõte seisneb selles, et mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatava aja möödumise järel kindel maht suspensiooni, määratakse selles leidunud osakeste hul ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokes'i valemist lähtudes. Euroopas on kruus 2mm aga K 1mm. Huumuse määramise põhimõte Tjurini meetodil.üks lihtsamaid. Põhineb mulla huumuses oleva süsiniku ja vesiniku hapendamisel väävelhappelises kroomhappeanhüdriidilahuses. Mullale lisatud kroomhappeanhüdriid on kindla kontsentratsiooninga ja seda lisatakse kindel hulk. Kroom...
Vala kaste lihapallidele ning lase läbi kuumeneda. Soe pasta ja fetajuustusalat ürtidega Võrratu kerge salat. Fetajuustust moodustub kuumale pastale meeldiv juustune kaste 4 portsjonit: Kogus Koostis- ja maitseained 300 g Fusilli 300 g Kirsstomatid 200 g suitsusink 2 suurt peotäit meelepärast salatit (rukola, värske spinat vms) 300 g Feta juust 0.5 dl rebitud basiilik või muid ürte Keeda pasta rohkes soolaga maitsestatud vees. Poolita kirsstomatid ja lõika sink kuubikuteks. Rebi pestud salat väiksemateks tükkideks lõika fetajuust kuubikuteks. Nõruta pasta ning sega tomatite, salati, ürtide, singi ja fetajuustuga. Serveeri kohe. Täname kuulamast!
3. ebamõrsja pakkumine - peiule pakutakse mõrsja pähe naiseks riietatud vanameest, keda peig tantsitab ja leiab, et mõrsja pole õige; 4. mõrsja otsimine - mõrsja on sõna otseses mõttes peidetud ja saaja esindaja peab ta üles otsima. · Kui mõrsja oli leitud ja peiu kõrvale toodud algas söömine. · Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Ka sedapuhku oli noorpaari söömine tagasihoidlik. · Enamasti oli nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. · Kas esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. · Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. · Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. · Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. · Ka nüüd küsiti saabumise põhjust
serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, džemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tšukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. KALA. kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel,
rühm hüdroksiididen a Sademes Lahuses V CaCO3, BaCO3 rühm Analüüsi käik Valin tööks soola numbriga XIV. Antud sool on sinakasrohelist värvi. Samuti tundub, et tegu on ühe soolaga, kuna silmaga nähtavad on ainult ühe soola kristallid. Lahustan soola katseklaasis ning saan sama värvi vedeliku, mis võib anda aimu, et sool peaks sisaldama nikli ioone, kuna hüdratiseerunud Ni 2+-ioonide värviks vesilahuses on roheline. Samas võivad lahusele värvuse anda ka värvilised anioonid [Fe(CN)6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42-. Rühmareaktiivid Kõigepealt viin läbi NH4+-ioonide tõestusreaktsiooni alglahusest Nessleri
Metall + vesi ->(t) O + H2 (üles) c) Metallid, mis ei reageeri veega üldse: pingereas Ni-Au 4. Soolalahusega Metall suudab soolalahusest välja tõrjuda vähemaktiivse metalli, mis asub metallide pingereas temast taga pool. Metall1 + sool1 -> sool2 + metall2 Erand: Metalli ei õnnestu selle soola vesilahusest välja tõrjuv, kui tõrjuv metall regeerib veega, siis toimub reaktsioon metall1 + vesi -> metall1OH + H2(üles). Tekkinud hüdroksiid reageerib passiivsema metalli soolaga ning lõpptulemusena tekivad aktiivsema metalli soolad, passiivsema metalli hüdroksiid ja vesinik. Kokkuvõtlikult: Metall1 +metall2sool + vesi -> metall2OH(alla) + metall1sool + H2(üles) 5. HNO3 ja konsentreeritud H2SO4-ga Tavaliselt tekib metalli reageerimisel happega sool ja vesinik, aga lämmastikhappes ja kontsentreeritud väävelhappes on happe anioonid tugevamad kui vesinikuioon. Seetõttu ei teki vesinikku
· Puhastab organismi, aitab reuma korral Kasutatakse: · Valmistatakse nagu porgandit ja naerist · Toorsalatina · Pudrus · Suppides · Köögiviljaroogades · Lisandina prae kõrvale 2.5. Must rõigas · Pärit Vahemere idaosast · On sama kibeda maitsega kui mädarõigas · Musta koore all on kõva ja valge viljaliha Kasutamine: · Kuna must rõigas on väga kibeda maitsega, tuleb seda eelnevalt töödelda soolaga · Salatites · Keedetud või küpsetatud mustal rõikal onkaalikat meenutav maitse · Suppides · Köögiviljaroogades · Omlettides 2.6. Must juur; piimajuur · Sisaldavad Na, B- ja C-vitamiine, Mg, P ja inuliini (SV mida diabeedikud võivad tarbida) · Meditsiinis kasutatakse juuri verd puhastava ning maksa ja neerude talitlust ergutava vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega
12.Tilguta ninna naturaalset mett. 13.Pane paar tilka eukalüptiõli vatitupsule ja hoia nina ees. See aitab kiirabivahendina ninakinnisuse vastu, kui oled näiteks tööl ja pole võimalik auruvanne teha. 14.Tarbi C-vitamiinirikast sidrunit. Pigista üks sidrun tassi ja lisa sooja vett ning lusikas mett. Joo korra päevas. 15.Loputa nina meresoolaveega. Meresoola müüakse igas toidupoes, enne ostmist aga loe pakendilt, kas on tegemist ikka 100% naturaalse soolaga, kuhu pole lisatud mingeid lisaaineid. Sega pool lusikatäit soola sooja (mitte kuuma) veega, vala vedelik peopesale või spetsiaalsesse kannukesse, hoia üht ninapoolt kinni ning teisega tõmba vedelik ninna. Vett liiga soolaseks ei maksa teha, see võib limaskesti ärritada. 16.Nohu ajal ära söö nisutooteid. Arvatakse, et nisutoidud aitavad limaeritust suurendada ja halvendavad hingamisteede olukorda. 17.Masseeri suure varba külge ja pealmist poolt
Ca + HCl CaCl + H2 Reageerimine veega o Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Na + H2O NaOH + H2 o Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Zn + H2O ZnO + H2 o Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Au + H2O Reageerimine soola lahustega o Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 Reageerimine mittemetallidega o Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) Fe + Cl2 FeCl3 K + Cl2 KCl 2. Antud metallide iseloomustus Hõbe Hõbe (Ag) on hõbevalge värvusega pehme metall
Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Keemilised omadused: 1. sool + LEELIS = uus sool + uus alus (vees lahustuvad) 2. sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape 3. sool + SOOL = uus sool + uus sool (vees lahustuvad) 4. sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (vees lahust.) ERAND! Väga aktiivsed metallid reageerivad eelistatult soola vesilahuses oleva veega, andes leelise ja see omakorda võib reageerida soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + ZnCL2 + 2H2O = Zn(OH)2 + 2NaCl + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 5. karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2 CaCO3 = CaO + CO22Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2 + O2 lubjakivi põletatud lubi 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 + O2 Soolade saamine: 1. hape + metall = sool + H2 2. hape + aluseline oksiid = sool + H2O 3. hape + alus = sool + H2O 4
Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette, lisati pipart, loorberilehte ja peotäis soomuseid, sest mida rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid.
Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja. H2SO4 HCl;HNO3 H3PO4 tugevuse järjekorras H2SO3 H2S;H2CO3 Sool (lah.) + sool (lah.) = sool + sool Sool (lah.) + leelis (lah
- maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 29 · Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. · Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. · Maisiõled on tselluloosi- ja paberitööstuse tooraine. 30 · Maisitõlvikuid süüakse või ja soolaga. · Maisiterad eemaldatakse tõlvikust enne või pärast valmimist. · Tooreid teri pannakse: - suppidesse, - köögiviljatoitudesse, - hautistesse, - kastmetesse. · Keedetud või aurutatud maisi: - lisatakse põhitoidu juurde, - serveeritakse salatites. 31 · Maisitangu valmistatakse kõva- ja hammasmaisist. Kasutatakse suppides, hautistes. · Maisitärklis saadakse maisitera
4. Krabid- keedetakse nagu hormaane. 5. Austrikarbid- puhastatakse ja pestakse. Kontrollitakse karpide elusolekut (koputades karbile peab see sulguma) 6. Kammkarp- müüakse nii elusatena, külmutatuna kui konserveerituna. Süüakse liha ja marja. 7. Jõekarbid- kontrollitakse enne töötlemist, kui karp sulgub koputades kiiresti, on see elus, seega kasutamiskõlblik. Pestakse jooksva vee all harjaga, kraabitakse nende pind noaga puhtaks. 8. Tigu- hõõrutakse esmalt jämeda soolaga, seejärel leotakse lima eemaldamiseks 3 tundi külmasvees, millele lisatakse äädikat ja soola. 9. Kalamari- Niisk eemaldada kalast ettevaatlikult, klme avada ettevaatlikult veresooni lühkumata, mari vajutada ettevaatlikult lusika abiga marjakurnast välja. 10. Koorikloomad- värskuse põhiliseks tunnuseks on nende kõhu alla pöördunud saba-sirgunud saba on surnud kooriklooma tunnus. Koorikloomade keetmisel soovitatakse neid eelnevalt uimastada, hoides neid 5 minutit soolvees
lahkus. Kui nii ei ole, siis hing kehasse ei pääse. Lendamisel hing pääseb igasse kohta, puutub vaimude ja haldjatega kokku, kuuleb nende nõu, näeb igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi. Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi. * Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad. Nõidumisel kive tarvitavad nõiad kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad. Kõige suuremas lugupidamises on manatargad. ,,Kalevipoeg" kõneleb rohkesti sortidest. * Sorts hirmsat metssiga meeldetuletava välimusega nõid, kes Kalevipojale kurja kipub tegema. * Sõnade lausumine tarka tuli paluda, et ta nõiasõnasid loeks ja häda ära võtaks, nõid sellevastu neid palumata, seal kus neid sugugi ei soovitud. Iga võõras moondus nõiaks ja usuti, et ta kiitus kogu edu kängu paneb.
pähklikooke, torte ning Jäätiseid.Toite maitsestamiseks kasutatakse Aniisiseemneid, Nelki, Paprikapulbrit ja Pipart. Väga palju lisatakse toitudele Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust, Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva.
Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3 CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3 CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3 CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O 2) Karboksüülhapped reageerimine metalliga: 2RCOOH + 2Na > 2RCOONa + H2(up); 2RCOOH + Ca > (RCOO)2Ca +H2 (up) -''- metalliüksiidiga: 2RCOOH + ZnO > (RCOO)2Zn + H20 -''- hüdroksiidiga: 2RCOOH + Ca(OH)2 > (RCOO)2Ca + H2O; RCOOH + NaOH > RCOONa + H2O -''- soolaga: 2RCOOH + NaCO3 > RCOONa + H2CO3 H2Oja CO2(up) 3) Oksüdeerumine alkohol>aldehüüd/ketoon> karboksüülhape: CH3CH2OH >[O] CH3C=O ja H >[O] CH3C=O ja -OH 4) Redutseerumine eelmisele vastupidine järjekord 5) benseenide reaktsioonid benseen + Cl2 kat(võimaldab reageerida, mingi aine on lisaks) / temp > benseenituumkloor + HCl benseen + HNO3 kat> benseenituumNO2 + H2O benseen + 3H2 > tsükloheksaan metüülbenseen + Br2 > CH3benseenituumBr + HBr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
