Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad) KÕRB- Aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine. (hallmullad) Kõrbestumise põhjused : Inimtegevus Ebaõige maaharimine Metsaraie Üle karjastamine Kuiv kliima Tuule erosioon MÕISTED: Degratsioon- Keemiline murenemine (muldade hapestumine) Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kiviosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokku tõmbumise toimel.
Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine. *Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sademeid vähe ja aurumine suur. Toimub sooldumine ja mulla läbikuivamine. *Vihmametsas- muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Huumushorisonti peaaegu ei teki, kuna orgaaniline aine laguneb kiiresti. 9. Mulla hävimine või mullaviljakuse langemine inimtegevuse tagajärjel *Erosioon - Pinnase ärakanne tuule või vee toimel. Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti
Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Toimub leetumine. Rohtlas- tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.Kamardumine.Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Auramine suur. Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine. Vihmametsades-pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust peaaegu ei teki. Puna- või kollamuldadeks. 15.Mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävitamist põhjustavad tegurid:
puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi).
Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või
o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km
sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont Rohtla kontinentaalne kliima, sademed ja aura-mine tasakaalus. Tekivad tüseda huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisaldusega mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. Kõrb kuivas kliimas levivad sooladerikkad mullad sademete vähesuse, kõrge temperatuuri tõttu. Aktiivne mullateke võimalik vaid kohtades, kus mullad saavad põhjaveest või jõgedest niiskust juurde. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav Vihmamets kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani-line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest
*väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad *kamardumine-huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-*mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta, kusjuures kliima pole muut oluliselt, muld ulatub kuni 6 m kohati 10mj süg., so sügavamale kui ükski teine muld,pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineraalisatsiooni ja keemilist murenemist
Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont Mullatekketingimused ja -protsessid · Rohtla kontinentaalne · Kõrb kuivas kliimas kliima, sademed ja aura-mine levivad sooladerikkad tasakaalus. Tekivad tüseda mullad sademete huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure vähesuse, kõrge toiteelementide sisaldusega temperatuuri tõttu. mustmullad. Rohttaimede Aktiivne mullateke lehevaris ja juurestik võimalik vaid kohtades, tekitavad soodsa keskkonna kus mullad saavad mulla-elustikule, mis tagab põhjaveest või jõgedest intensiivse mulla-segamise. niiskust juurde. Kõrge
Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti,
happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub.
viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine (nimetatakse kamardumiseks). Huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teine maailma mineraalmuld. Kõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...
iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad. Vihmametsas Palav ja niikse kliima. Paks mullakiht. Huumust vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest. MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID: EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. VEE-EROSIOON:
Okasmetsal O, A, E, B. -Rohtlate mullad kontinentaalses kliimas, kus on tasakaalustatud veereziim, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga niikaua, kuni jätkub niiskust. Suvel mullad kamarduvad e. kuhjuvad huumusega, sest siis on niiskust vähe. Rohtlates on kõige aktiivsem mullaelustik. (A, B, C) -Kõrbete ja poolkõrbete mullad sellises kliimas on sooladerikkad mullad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Muld tekib vaid seal, kus lähedal on vett. (A, B, C) -Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad mullateke on seal kestnud kõige kauem, kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti ja huumust ei teki. Troopika muldi nimetatakse puna- või kollamuldadeks. Need on savimineraalide- ja rauarikkad. (A, E, B, C)
tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. 3 Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki
Muldade kuivamise korral seiskub aktiivne mikrobioloogiline tegevus ja tekib rohkelt huumusaineid (kamardumine). Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga ning selle huumushorisont ulatub sügavamal kui mis tahes maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb saviosakestega rikastunud B horisont. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD. Need mullad on sooladerikkad, sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Muld saab tekkida ainult seal, kus muld saab põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Kõrgest temperatuurist tingituna on põhja- ja jõgedevesi soolasem kui vihmavesi. Aurumise käigus kuivab muld läbi ning lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt head kohastumist. Enamikel kultuurtaimedel see puudub. Naatriumsoolade üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab
· Kamardumine huumushorisondi tekkimine maapinnale · Soostumine toimub turvastumine tundra aladel kus on liigniiske · Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakas või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont · Sooldumine toimub kõrbetes kus auramine on suurem kui sademete hulk ja ei toimu läbiuhtumist ja mullad on sooladerikkad · Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda · Kõrbestumine kõrbete tekkimine ja laienemine looduslike tegurite või inimjõu tõttu 3. ATMOSFÄÄR E Kõrgemal kui K 800 km on S planeetide O vaheline ruum S F Ä Ä R T 480 km E Virmalised R Temp. tõuseb M O S F Ä Ä R M 85 km E Temp. langeb S (viimasel piiril O -100) Õhk on S üsna hõrek F Ä Ä R
Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 14. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna
Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt
Pluss veel rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikul. Mustmullad on kõrge poorsuse,suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga.Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavmale kui mis tahes teasel maailma mineraalmullal. 51.Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 52. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad on happelised ja väheviljakad, sest nendel aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja tänu sellele ulatub muld 6 meetri kohati isegi 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki.Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee
ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas.
okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. LOODUSVÖÖNDID: TABEL ON TEIL OLEMAS. ROHTLA maastik,kus kasvavad kuivalembelised ja lühikese kasvuajaga rohttaimed STEPP ........... Euroopas,Aasias PUSTA - ......... Ungaris PREERIA - ... Põhja Ameerikas PAMPA - ....... Lõuna Ameerikas VELD - .......... Aafrikas
Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Vt ka www.pmk.agri.ee/est/ettekandedMULLAVILJAKUSEST2.pdf ATMOSFÄÄR ..... maad ümbritsev õhukiht (atmis tähendab auru ja sphaire kera)t N2 78%; O2 21%;
Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e uuristus on on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
atmosfäärist), madalsoos on põhjaveetoitumine. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes. Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles piirkonas on põhjaveed üldreeglina sooladerikkad, koos selle veega tõusevad ülesse ka vees lahustunud soolad ja leiab aset muldade sooldumine, tekivad spetsiifilised mullad nagu solontsakid ja solonetsid. Omakorda sõltub veel nende muldade omadused sellest, missuguse soolarikka põhjaveeg aon tegemist. Kõige hirmsamad on soodasolontsakid, seal ei kasva enam mitte midagi. MULLA ÕHK JA ÕHUREZIIM Vesi ja õhk on antagonestideks. Kui mulda tungib palju vett, siis vesi surub mulla pooridest õhu välja ja vastupidi
3.Rohtlane mullad-tekivad kontinentaalses kliimas,kus sademete hulk on tasakaalus auramisega.Tekib tüse huumushorisont(mustmullad),kuna org.aine laguneb kiiresti tänu niiskusele.Kuivuse korral huumus koguneb ehk kamardub.Mustmuld on poorne,toitaineterikas, sõmer ning kõrge süsinikusisaldusega.Huumushorisondile järgneb sisseuhtehorisont.Mustmuldades toimub intensiivne mullasegunemine organismide poolt. 4.Kõrbete ja põõlkõrbete mullad-tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas,ning on sooladerikkad,kuna aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld
muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
