. ::r ikus, scst eri valkude koos- -rl r,r r-ate aminohappejiiiikide - .:- rritnekumnest ja v6ib ula- :',rnc1etesse. Kuigi erinerraid _ :'ganrsmts ,,ppreid on valkude ehituses , :=s. Uhtlasi 3,4,) Liig- :'e r-ahe molekule, mil1e koos- -: sooladega ',r- r-Lced samaaegselt oieksid. -.- ehk atero- , -- :-rroodusturrad vaid elusorga- -'evool nen- .:c eelk6ige --rs, Seet6ttu nimetatakse neid - .lLisahhariidide ja nukleiinha- - biopoliimeerideks. Amblikuv6rk koosneb iiksnes valkudesr.
Värvimine toimub (võib toimuda) küllaltki kiiresti paarikümne sekundi jooksul. Valkkiude (siidi ja villa) värvivad otsevärvained palju kehvemini- 22 Otsevärvainete puudus on nende väike pesukindlus. Seda saab mitmeti parandada - värvaine sünteesimisel otse kiul: seda nimeteetakse jäävärvimiseks. (Lähemalt hiljem). Otsevärvainetega tulemuse saamist aitab mõnikord parandada ka peitsimine metallide sooladega, mis seovad ennast nii kiu kui ka värvaine külge ning aitavad värvainet tugevamini kinni hoida. Kasutatakse ka vees lahustuvaid, hästi polaarseid polümeere sidumise parandamiseks ja pesukindluse suurendamiseks. Happelised värvained. Need on peamiselt aromaatsete sulfoonhapete naatriumisoolad. Nende molekulid on suhteliselt haralised ja ei sobi sirgete tselluloosimolekulidega. Happelisee värvained ei ole küllat pesu- ja valguskindlad. See oleneb ühe või teise värvaine struktuurist
- Keemis ja sulamistemmp oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S; H2Te) - Suhteliselt tugevad molekulidevahelised jõud (vesinikside) - Moodustuvad elektrostaatilise vastastikmõju tagajärjel kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga - Keemiliselt – aktiivne ühend reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. - Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda)
Aminotsüklopropaankarboksüülhape (ACC) on sünteesi vaheühendiks, mis tekib ACC süntaasi vahendusel 69. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ? Limiteerivaks reaktsiooniks etüleeni sünteesi ahelas on ACC süntees ACC süntaasi inhibiitoriteks on aminoetoksüvinüülglütsiin (AVG) ja amino-oksüäädikhape (AOA) ACC oksüdaasi aktiivsus ja seega ka etüleeni süntees on pärsitud Ag, Co sooladega, samuti kõrgendatud CO 2 (5%) kontsentratsioonidega. 71. Milliste geenide ekspresseerumine etüleeni toimel aktiveerub Etüleen saab avaldada mõju ainult etüleeni retseptoreid omavatele rakkudele. Etüleeni retseptorvalgu geen ETR1. Retseptori valgu ekspresseerumine kiireneb viljade valmimisel. 72. Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid Viljade valmimise kiirendamine. Lehtede/viljade langemine. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude
Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon murenemine võib anda sekundaarseid savimineraale e. alumosilikaadid ja Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav karbonaadid (Kvartsi puhul savistumist ei esine) kompleks sageli Na-ga. 2. Orgaanilise aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire rikka taimestikuga kooslused rikastel lähtekivimitel Eestis ainult kitsad ribad mererannal Klimaatilised tingimused pikk pos. temp. (mitte väga kõrge), et bioloogiline tegevus oleks Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine
Vanasti kasutati puhast atsetüleeni koos hapniku seguga anestatsioonil haiglates. Siin on üks oht, et atsetüleeni ei oleks segus liiga palju, kuna siis jääb hapnikku väheks, tekib tema puudus. Atsetüleeni tuleb kasutada ainult hästi ventileeritavates ruumides. Tähtsad soovitused: Teatud tingimustes võib atsetüleen moodustada plahvatuslikke olukordi koos vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Seepärast ei tohi atsetüleen kokku puutuda materjalidega, sooladega, liidete ja sulamitega, mis omavad nende materjalide suurt kontsentratsiooni, välja arvatud messing, milles vaske on alla 65% ja nikli sulamid, mida võib kasutada normaalsetes tingimustes. Pole lubatud kasutada juhuslikke vasest torusid voolikute ühendamiseks. Hoida ja kasutada tohib atsetüleeni balloone ainult püstises asendis. Kui kasutada neid horisontaalses või kallutatud asendis, siis võib üks osa atsetooni välja valguda kas reduktorisse ja isegi voolikutesse.
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
- läbipuhumisvesi, millega eemaldatakse katlast perioodiliselt ülemise ja alumise läbipuhumise abil kõrge vees lahustunud soolade sisaldusega katlavett ja koos sellega ka sinna kogunevaid vees mittelahustuvaid lisaaineid ning soolasid. Seega on katla perioodiline läbipuhumine hädavajalik nõutava soolabilansi tagamiseks, s.o. niipalju, kui toite- ja lisaveega katlasse soolasid viiakse, samapalju peab neid sealt ka eemaldama, et tagada katla normaalne tööreziim ja vältida katla sooladega ummistumist. Ülaltoodud vee liigid erinevad üksteisest vee kvaliteeti iseloomustavate näitajate poolest. millistest katelde ekspluatatsiooni seisukohalt olulisemateks on kloriidide sisaldus, karedus, 5 leeliselisus (ning seda kaudselt iseloomustavad fosfaat- ja nitraatarvud ning vesinikueksponent pH) ja gaaside sisaldus. Kloriidide sisaldus näitab vees lahustunud kloori- (soolhappe-)soolade, nagu NaCl, MgCl2, CaCl2 jt
põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine 6. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll. Jämesoolde läheb peensoolest üle 0.5-1 l soolesisaldist ööpäevas. - Seal toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Kui see on vee tagasiimendumist takistavata mitteresorbeeruvate sooladega takistatud, tekib kõhulahtisuse e diarröa. - Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine - süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett - valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid - Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide,
seda võivad põhjustada o Ülekaal o Naissugu (hormoonidest tingitult nt rasestumisvastased vahendid) o Diabeet o nälgimine F. Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll. Jämesoolde läheb peensoolest üle 0.5-1 l soolesisaldist ööpäevas. Seal toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Kui see on vee tagasiimendumist takistavata mitteresorbeeruvate sooladega takistatud, tekib kõhulahtisuse e diarröa. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine o süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett o valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk,
"Hiina restorani sündroomiks". See avaldub tavaliselt näo, kaela ja rindkere punetusena, nõgeslööbena, kuumatundena, südame rütmihäiretena, peapöörituse või isegi tugeva peavaluna. Sageli inimene ise ei teagi, et ta on ülitundlik selle ühendi suhtes ja peaks naatriumglutamaati vältima. Kuigi tavaliselt kõik need nähud kaovad umbes tunni aja jooksul pärast ilmnemist, tuleb glutamaadi ja tema sooladega maitsestatud toitude liigtarbimisest hoiduda. Eelnimetatud häirete tugevus ja kestvus on sõltuvuses sissesöödud glutamaatide kogusest. Lastele on glutamaatide mõju võimsam ja see avaldub peamiselt aktiivsuse tõusu ja rahutusena ning näo õhetuse või paistetusega. Teine etteheide, mida glutamaatide lisamisele sageli esitatakse, on toidu tegelike maitse- ja lõhnaomaduste varjamine. Et naatriumglutamaat võimendab toiduainetes nii-öelda
Rekombinantse DNA meetod DNA jupid saadakse restriktaasidega, mis lõikavad tömbid otsad. · Kasutatakse saamaks teada teatud geenide funktsiooni. Võetakse uuritav geen ja hakatakse mõnes rakus (nt bakter) sellelt geenilt valku tootma ning vaadatakse, kuidas rakk reageerib · DNA kättesaamiseks lõhutakse rakk katki, lisatakse etanooli ja selle tulemusel sadenevad nukleiinhapped põhja; kromosoomi ja plasmiidi eraldamiseks töödeldakse sooladega, mille tagajärjel plasmiid lahustub ja etanooliga saadakse pärast kätte. · Pöördtranskriptaasi käigus saab küpsest mRNA-st uue DNA, mida kutsutakse cDNA-ks (complementary), nii saab bakter sealt valku tootma hakata (bakterites puuduvad intronid) Transgeenne analüüs organismi viiakse sisse võõrgeen, mida seal hakatakse ekspresseerima, näiteks viirusvektorite abil saab; kui on vähe rakke, siis rekombinantse DNA meetod. 39
13 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon, b) valkude hüdrolüüs, c) valkude väljasoolastamine? 10. Loetlege valke denatureerivad tegurid ja selgitage, mis valgumolekulis nende toimel aset leiab. 11. Millised vaadeldud teguritest põhjustasid valkude pöördumatut, millised pöörduvat denaturatsiooni? 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolas- tamine) neutraalsete sooladega? 14 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid (= lihtsuhkrud) täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
