Reageerivad metallidega ---> Sool ja vesinikioonideks Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H-st vasakul olevad metallid. Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2 Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks happeanioon, metalli asukoht pingereas pole oluline ja ei eraldu H2 Reageerivad aluseliste oksiididega ---> Sool ja vesi CuO + H2SO4 ---> CuSO4 + H2O Reageerivad alustega ----> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Reageerivad sooladega ---> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui saaduseks on nõrgem või lenduvam hape või sade. 2NaCl + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2HCl H2CO3 laguneb kohe Co2-ks ja H2O-ks. Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel ---> Happeline oksiid ja vesi H2SiO3 ---> SiO2 + H2O Aluste keemilised omadused Reageerivad happeliste oksiididega ---> happesool ja vesi CO2 + CaOH2 ---> CaCO3 +H2O Hapetega ---> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Sooladega ---> uus hüdroksiid + uus sool
(HBr), c) tugevuse järgi tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: · Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ® ZnCl2 + H2- · Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 ® CuSO4 + H2O · Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl ® NaCl + H2O · Sooladega. Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduv hape või kui tekib sade. Tekib sool ja hape. Näit: 2NaCl + H2SO4 ® Na2SO4 + 2HCl- · Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H2SiO3 ® SiO2 + H2O Alused Reageerimine: · Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO2 + Ca(OH)2
6. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused. 7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12-
d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid. f. Leeliseid saadakse vastava aluse reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid, b. kaaliumnitraat, c. magneesiumsulfaat. 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi
a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali kalduvust polümeeruda kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Formaldehüüdi kasutatakse veel mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel.
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või
pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus: pealsenahad venivad rohkem, tallanahad vähem. ·Hõõrdepindlus: see iseloomustab naha kulumiskindlust. Nahkade töötlemine. Pärast nahkade nülgimist saame toornaha. Et see ei rikneks tuleb seda konserveerida nt: soolatakse, kuivatatakse, külmutatakse. Parkimine: enne parkimist eemaldatakse karvkate, nahka töödeldakse happete ja sooladega. Parkimis viisid on järgmise: ·kroompark: nahka töödeldakse kroomisooladega, saadud nahk on vastupidav, elastne, niiskub kiiresti ja märjalt venib. Kroomnaha ristlõige on hallikas-sinine. Kroomnahka kasutatakse palju jalatsi pealsetes ·taimnepark: nahku töödeldakse tanniinidega need on taimsed parkained, leidub puukoores, nt: kastan, eukalüpt, paju. Taimne park on kallis, aega nõudev. Ristlõike värvus on hele...tume pruun. ·Alumiinium e
Kui alumiiniumeseme panda kraapida mingi terava esemega ja oksiidikiht lõhkuda, siis hakkab paistma selle alt helkiv ja läikiv pind, mis jällegi peadselt õhu käes oksüdeerub ning tuhmistub Reageerimine hapnikuga tº 4Al + 3O2 > 2Al2O3 Reageerimine teiste mittemetallidega tº 2Al + 3Cl2 > AlCl3 tº 2Al + 3S > Al2S3 tº 2Al + N2 > 2AlN Reageerimine sooladega 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ALUMINIUMI JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSALAD Vanasti oli alumiinium väärismetall, kuna teda osati toota vähe. Seepärast kuni 19. sajandi lõpuni kasutati tänu hõbedale Sarnasusele alumiiniumit erinevate ehete valmistamiseks. Tänapäeval leiab alumiinium rakendust ohtralt igapäevaelus: · hea elekri ja soojusjuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes · hea peegeldumisvõime tõttu peeglites ja reflektorites
Vesi Kaido Eismann 21.09.2012 Vesi - H2O Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganism...
Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu 20kordselt sissesöödud kogusega võrreldes. Kitosaan koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda liita (imada) rasvu Kõrge afiidsus toiduvärvide suhtes Asovärvid ja sudaanvärv moodustavad kitosaaniga püsivaid ühendeid Parandab seedetrakti funktsioone Kasutusalad Saab kasutada närimiskummi asemel, valgendab hambaemaili Raskemetallide otsimiseks ookeanide sügavustest Kasutada rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, peaajuhaiguste jne profülaktikaks
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähend...
1 ·muid funktsionaalrühmi käsitletakse asendusrühmadena ·happeaniooni nimi tuletatakse happe nimetusest lõppliite aat abil Karboksüülrühm COOH Karboksüülhapete keemilised omadused · Metallidega 2CH COOH+2Na ® 2CH COONa+H 3 3 2 · Aluseliste oksiididega 2CH COOH+BaO®(CH COO) Ba+H O 3 3 2 2 · Alustega CH COOH + KOH ® CH COOK + H O 3 3 2 · Nõrgemate hapete sooladega 2CH COOH + K CO ® 2CH COOK + H O + CO 3 2 3 3 2 2 · Alkoholidega (happekatalüütiliselt) CH COOH+CH OH®CH COOCH +H O 3 3 3 3 2 · Redutseeruvad CH COOH + H ® CH CHO + H O 3 2 3 2 Karboksüülhapete füüsikalised omadused · Karboksüülhappemolekulidel on võime moodustada tugevaid vesiniksidemeid · Kõrge keemistemperatuuriga vedelas või tahkes olekus
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide ühek...
veevannil. Kuumutatud liha ekstraktil ei tekkinud sadet, katseklaasi sisu oli läbipaistev- valgud on eelneva kuumutamisega juba denatureerunud. Kuumutamata liha ekstraktil tekkis rohkelt sadet. Katse 3 Viiakse läbi mõlema ekstraktiga biureedi reaktsioon. Selleks pipeteeritakse katseklaasidesse 2 ml ekstrakti, lisatakse 2 ml 30%-list NaOH lahust, 1-2 tilka 2%-list CuSO4 lahust ja loksutatakse. Leeliselises keskkonnas annab valgu polüpeptiidahel vase sooladega violetse värvusega kompleksi- kuumutamata liha ekstrakt muutus violetseks, mis tähendab, et valgud ei ole denatureerunud, kuumutatud liha ekstrakt muutus helesiniseks- valgud on denatureerunud. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse kontsentratsiooni määramine Pipeteerida 250 cm3 koonilisse kolbi või keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisada sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast.
silumine ja värvimine Parkimisviisid Nahkade töötlemisel eristatakse nelja parkimismeetodit: Mineraalpark Taimpark Süntaanpark Rääs ehk traanpark Mineraalpark Mineraalidest saadud parkainetega pargitud nahka nimetatakse mineraalparknahaks. Pargitakse mineraalidest saadud keemiliste ühenditega, sel teel saadakse näiteks maarjas., kroom- ja raudpark. Maarjasparkimine toimub alumiiniumkaaliummaarjaga- naha värvus jääb roostepruun. Kroomparkimine - kroommetalli sooladega, mida toodetakse kroomraua maagist. See on tähtsaim mineraalpark. Naha värvus on kroompargil sinirohekas. Taimpark Kõiki nahku, mis pargitud taimedest saadud parkainetega, nimetatakse taimparknahkadeks Taimparknahkade üldomaduseks on enamvähem pruunikas värvus ja vähene soojuse kannatavus. Taimpark jõudis juba eelajaloolisel ajal kõrgele tasemele. 3-4 tuhat aastat tagasi Hiinas ja Egiptuses pargitud nahkadest on hulk säilinud siiani.
Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www.youtube.com/watch?v=gwWb7QVQ50g Lämmastikhape HNO3 Tähtsaim lämmastikuühend On tugev hape, sest dissotseerub täielikult Väga tugev oksüdeerija. Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (va. kloriidide ja sulfaatide) Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC Nitraadid Lämmastikhappe soolad Nitraadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3) On vees hästi lahustuvad. Keemiliseks sidemeks on iooniline side NaNO3 ehk salpeeter väetis, kasutatakse ka lõhkekehades. Kasutamine: Kasutatakse: a. väetisena b
3. Viisime läbi mõlema ekstraktiga biureedi reaktsiooni. Selleks pipeteerisime katseklaasidesse 2 ml ekstrakti, lisasime 2 ml 30%-list NaOH lahust, 1-2 tilka 2%-list CuSO4 lahust ja loksutasime. Jälgisime biureedireaktsioonil tekkiva värvuse intensiivsust. Keetmata liha ekstrakt muutus violetseks ning oli intensiivsem, keedetud liha ekstrakt oli helesinise värvusega. Leeliselises keskkonnas annab valgu polüpeptiidiahel vase sooladega violetse värvusega kompleksi. Temperatuur mõjutas valkude denaturatsiooni. Toimus valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) kadumine, millega kaasnes valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jäi alles. Muutus valkude lahustuvus vees ja seetõttu said kõik välismõjud paremini toimida. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse konsentratsiooni määramine Töö käik: Pipeteerisime keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisasime sellesse umbes sama palju
vett alati, et vältida katlakivi teket). Koduste vahenditega saab vett pehmendada seda keetes või sellele soodat , lupja või naatriumhüdroksiidi lisades. Vee pehmendamine 2 Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne ehk mööduv karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Vee kareduse mõju organismile Ca on organismile enim vajaminev mineraal sellest sõltuvad paljud elutähtsad funktsioonid: närviimpulsside ülekanne, lihaste kokkutõmbed, immuunsus, vere hüübimine. Ca on põhikomponent luudes luude vastupidavus, elastsus, tugevus. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme.
HAPNIK Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas paremini, hingata on...
Keemia Väävel Referaat LonelyOne 9 Sisukord Väävel ................................................................... 1 Väävel mineraalina..............................................3 Väävli kasutusalad ..............................................3 Väävli levik............................................................2 Happe Sademed...................................................4 Kasutatud materjal...............................................5 Väävel Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Väävli Omadused : Väävlil on 4 stabiilset isotoopi (Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiiv...
(villa puhul) 17.. Milleks kasutatakse merseriseerimist?. Mis on selle protsessi olemus? Merseriseerimist kasutatakse tselluloosi ahela lühendamiseks ja kiu tugevdamiseks. Kangast või niiti töödeldakse lühiajaliselt (kuni 2 min) konsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahusega 20-30% pinge all ja see järel neutraliseeritakse 18. Toorsiidist kangaste ettevalmistamisel kasutatatakse järgmisi töövõtteid: a)Pesemine sooja vee ja pesusoodaga b) värvimine c) vajadusel töödeldakse sooladega langevuse parandamiseks (tinasool) d) valgendamine (ettevaatlikult) 19. Nimetage looduslike värvaainete tooraineid! Puukoor, seened, sammal, sinerõigas, purpurtigu Peet, kohvipaks, punanekapsas, peitsid 20. Selgitage, mis on pindaktiivsed ained ja milleks neid kasutatakse? Pindaktiivsed ained seebid ja pesupulbrid, neid kasutatakse kanga pinnalt erinevate plekkide eemaldamiseks
Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 7. Karboksüülhapete keemilised omadused 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 CH2 CH2 CHO (propanaal), CH3 CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu,
6) sool + alus -> sool + alus Tingimus: 1) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vees mittelahustuv alus JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees Näiteks: 2 NaOH + CuSO4 -> Cu(OH)2 + Na2SO4 7) aluseline oksiid + happeline oksiid -> sool (toimub alati) Na2O + CO2 -> Na2CO3 8) metall + sool -> sool + metall Tingimus: Reageeriv metall peab olema aktiivsem soola koostises olevast metallist. Sooladega ei reageeri liiga aktiivsed metallid (IA ja IIA metallid). Näiteks: Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Ei toimu sellist: K + ZnCl2 -> X, sest K hakkab reageerima hoopis soola lahuses oleva veega 2 K + 2 H2O -> 2 KOH + H2 9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool.
Kuid kuna mp märgib lahuse kollaseks, kui viimase pH on > 6,2 , ei saa ka selle järgi lahust aluselisek märkida (kuna neutraalne on alles pH 7). Seetõttu on aine katseliselt happeline. Samas võib see tingitud olla sellest, et õhu süsihappegaas reageerib aktiivselt vesilahusega, tekitades vesinikkarbonaat hapet lahusesse. Samuti võivad lood olla destilleeritud veega (mis tegelikult peaks olena pH 7 ehk neutraalne) Katse 4 : Soolade hüdrolüüs Töö eesmärk: Uurida milliste sooladega toimub hüdrolüüsreaktsioon Reaktiivid : NaCl, Na2CO3, NH4Cl, NH3·H2O Töö käik : Uurida, milliste sooladega toimub hüdrolüüsireaktsioon. Kirjutada vastavad molekulaar- ja ioonvõrrandid. Millega on seotud lahuse pH muutumine hüdrolüüsireaktsiooni tagajärjel? NaCl + H2O NaOH + HCl Na+ + OH- + HCl molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi) Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi Na2CO3 + H2O NaOH + H2CO3
5 Keemilised omadused Naatriumkarbonaat lahustub vees väga hästi (217g/l temperatuuril 20°C). Naatriumkarbonaat on sool, koosnedes metalli- ja happejääkioonidest. Naatriumkarbonaat reageerib : 1) Hapetega - tekib : uus sool + uus hape. 2) Alustega - tekib : uus alus + uus sool. 3) Metallidega tekib : uus sool + uus metall 4) Sooladega - tekib uus sool + uus sool 6 Ohutus Naatriumkarbonaat on mürgine , seetõttu mõjub ärritavalt hingamiselunditele ehk siis kopsudele , samuti ärritab silmi , ning mõjub kuivatavalt ja ärritavalt ka nahale. Üldiselt mõjub , pesusooda kõigile elusorganismidele, mingil viisil ärritavana. Eriti ärritavana mõjub , naatriumkarbonaadi pulbri tolm
kuni pole tehtud lisakatseid. Termotöödeldud pinda tuleb töödelda UV-kiirguse eest kaitsvate ja talle iseloomulikku lõhna kaotavate ainetega. Termotöötlemine sobib kõikidele puiduliikidele. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Tarmo_Kalman_2.pdf Puidu mädanemiskindluse tõstmine Puidu mädanemiskindlust saab tõsta järgmiste meetmetega: - steriliseeriv kuivatus; - keemiline töötlemine sh; - võõpamine (Pinotex ); - immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen); - konstruktiivsed abinõud ( tuulutus); - hoone ekspluateerimine ettenähtud tingimustes. Vesiehitustes või kohtades, kus puitkonstruktsioonid võivad niiskuda kontaktis maapinna või betooniga, tuleb kasutada suveküllastatud puitu, et vältida nende kiiret mädanemist. Kui niiskus tõuseb üle 20%, siis hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu ilmastikupüsivust võib parandada puidu niiskumist vältivate konstruktiivsete
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).---...
Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest viinamarju, datleid, viigimarju ja granaatõunu Muumiad ja püramiidid: Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike sooladega ja jäeti 40ks päevaks kuivama, seejärel mässisid nad keha linasesse kangasse misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks.Matused toimusid umbes 70 päeva peale surma. Puust kirst või ,,muumiavutlar'' oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitstuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamgi kirstu sisse. Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunkti kuulsa Cheopsi püramiidi rajamisega
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja l...
musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis eraldati filtrimisel. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu, moodustub albumiinide sade.
1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1.6 Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis, eraldati umbes poole lahuse filtrimisel. Algne lahus jäeti võrdluseks. Filtraadile lisati
12. Võrdle CO2 ja CO. 13. Peab oskama erinevate keemiliste elementide elektronvalemi koostamist ja sellest lähtuvalt selgitama, miks on erinevates ühendites just sellised keemilise elemendi oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement. Keemilised vooluallikad toimivad tänu oksüdeerumisele ja redutseerimisele, mille
anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH CH3 -- COOCH3 + H2O 6) hõbepeegli reaktsioon H-----COOH + Ag2O CO2+ H2O + 2Ag2 (metaan on üheaegselt aldehüüd kui ka karboksüülhape.) Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me saada: estreid, halogeniide, amiide, sooli jt. Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid.
vahtu, pesevad ka karedas vees. - amfoteersed–neil on nii anioonsed kui katioonsed omadused - katioonaktiivsed–ei oma pesevat toimet, kasutatakse vaid pehmendajates, eriti halvasti laguneb looduses. Eemaldavad elektri, väldivad materjali värvi muutust. 2. Vee pehmendajad–vee pehmendamiseks ja katlakivi eemaldamiseks. Kõige tuntumateks vee pehmendajateks on fosfaadid ja tseoliidid. Karedas vees kuluks osa pesevast ainest vee kareduse sooladega reageerimiseks ja pesev toime nõrgeneks. 1 Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides. Maailmas on kasutusel mitmed süsteemid. Meil ja Soomes kasutatakse Saksa kareduskraadi. Tähistus 1 `dH (1 kareduskraad) tähendab, et ühes liitris vees on lahustunud 10 mg CaO.
Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad
Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase
Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles tekivad vererakud (erütrotsüüdid) . Luud koosnevad mineraal ainetest ja orgaanilistest ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda .
8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED ...
aminohapeteks. · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 7. Karboksüülhapped reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. 8. Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik.
Karboksüülhapped - ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana karboksüülrühma COOH. Ühealuselised ja kahealuselised. Üldvalem R-COOH Lihtsaim esindaja Metaanhape HCOOH Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. Füüsikalised omadused. Esimesed karboksüülhapped on vees lahustuvad, terava lõhnaga vedelikud, kõrgemad karboksüülhapped vees lahustumatud, tahked ained. Keemilised omadused. Reageerivad alustega, aluste oksiididega, metallidega, sooladega Etaandihape HOOC-COOH Hüdrosühapped - orgaanilised ühendid, kus esinevad funktsionaalsetest rühmadest karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm üldvalem on: HO – R - COOH CH2 -OH -COOH hüdroksüetaanhape Füüsikalised omadused. Lihtsamad hüdroksühapped on vees lahustuvad viskoossed vedelikud või kristalsed ained. Keemilised omadused. Hüdroksühapped on tugevamate happeliste omadustega. Reageerivad happega ja alustustega
Peale selle kasutatakse kroomi veel kroomimiseks ning sulamite nagu nikroomi ja kromelli valmistamiseks, klaasi- ja keraamikatööstuses, sest kroom annab klaasile smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd,aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile,
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID ...
Mineraalainete vaegus tekitab muu hulgas vererõhu- ja ajutegevushäireid ning soodustab krampide teket. Inimene, kes tarvitab vererõhku alandavaid ravimeid ja kasutab mineraalainete saamiseks mere- või mäesoola, peaks ravimiannust vähendama, et vererõhk ei langeks ülemäära palju. Looduslik magneesium aitab ära hoida ka lihas- ja soonekrampe. Samuti suurendavad mere- või mäesool organismi aluselisust. Kunstlik tootmine : Kunstlikult toodetud soolal pole midagi ühist looduslike sooladega. Looduslik sool pärineb kas kuivatatuna merest või on see kaevandatud iidsete sisemaiste merede põhjast, nagu näiteks Himaalaja sool. On olemas : Meresool, PAN-sool, ürdisool,Himaalaja sool,tavaline keedusool , küüslaugu sool , Suhkrud Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut
6Na + 3N2 à 2Na3N (naatriumnitriid) 3Ba + 2P à Ba3P2 (baariumfosfiid) Keemilised omadused 1. Reageerivad metallidega tekib uus sool ja uus metall (Vt. saamises p 7) 2. Reageerivad hapetega tekib uus sool ja uus hape (Vt. saamises p 3) 3. Reageerivad alustega (leelistega) tekib uus sool ja uus alus (Vt. saamises p 6) 4. Reageerivad sooladega tekib kaks uut soola (Vt. saamises p 8) 5. Karbonaadid lagunevad kuumutamisel oksiidideks MgCO3 à MgO + CO2 Rahvapärased nimetused NaCl keedusool NaHCO3 söögisooda Na2CO3 pesusooda CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit, paas, paekivi CaCO 3 MgCO3 dolomiit AgNO3 põrgukivi CaSO4 2H2O kips KmnO4 kaaliumpermanganaat
Ni + 2HCl => NiCl2 + H2 Väärismetallid ja vask ei tõrju hapetest välja vesinikku. 4. Reageerimine leeliste lahustega: Leelistega reageerivad vaid üksikud metallid, mille oksiidid ja hüdroksiidid on amforteersed, Nendest tuntumad on Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallis ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Metallide reageerimine sooladega: Reaktsioon toimud, kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Metallide pingerida: 1. Kõige vasakul asuvad kõige aktiivsemad metallid, nad tõrjuvad hapete lahustest ja veest vesiniku välja. (Li Mg) 2. Nendele järgnevad kesmise aktiivsusega metallid, mis reageerivad aktiivselt hapete lahustega, kuid veega praktiliselt ei reageeri, on võimelised vesiniku võlja tõrjuma vaid kuumutades veeaurust, tekib vastava metalli oksiid. (Al Fe) 3
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ü...
Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena, mis moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, paindlikke tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Kõhr ümbritseb nt luude otsi. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud Ca ja P sooladega. Vere ül hapniku, hormoonide, toitainete jt ainete transport ühest kehaosast teise, immuunuse tagamine. Sidekoed on nt. veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed. · LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn.
NB! Aminorühm (HN2) moodustab ka vesiniksidet, aga nõrgemini kui OH-rühm Keemilised omadused: 1. Elektrolüütiline dissotsatsioon toimub vesilahuses, elektriga pole tegemist, veemolekulid kutsuvad esile 2. Reageerib alustega neutraliseerimisreaktsioon (tekib alati sool + vesi) CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3. Reageerib metallidega (tekib alati sool + vesinik) 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 4. Reageerib sooladega (endast nõrgema happe sooldaega nt. sulfiididega ja karbonaatidega; alkoholaatidega ja endast nõrgemate karboksüülhapetega) 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 (nõrk ja laguneb CO2 + H2O) 5. Reageerib aluseliste (metalli) oksiididega (tekib sool + vesi) 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 6. Reageerib alkoholiga ehk esterdamine (tekib ester + vesi) CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 + H2O Karboksüülhappe esindajad: 1. Metaanhape ehk sipelghape, HCOOH
Ca+S=CaS Reageerimine veega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H 2 Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H 2 Zn+H2O=ZnO+H2 Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest(v.a.HNO 3 ja kontsentreeritud H2SO4) vesiniku välja: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 Reageerimine sooladega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall: Zn+CuCl2=ZnCl2+Cu Erandid:Väga aktiivsed metallid(mis reageerivad külma veega) eelistatult reageerivad soola vesilahuses oleva veega, tekitades leelise ja vesiniku ning tekkinud leelis reageerib edasi soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl
Kõik metallid reageerivad väävelhappega, välja arvatud kuld. 3. Reageerivad halogeenidega (VIIA rühm) tekivad kloriidid, bromiidid jne. Nt. Kbr 4. Reageerivad veega energiliselt reageerivad leelis- ja leelismuldmetallid Nt. Na, K, Ca. Tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Vähemaktiivsed reageerivad veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. 5. Reageerivad hapetega oluline on metallide aktiivsuse rida! 6. Reageerivad sooladega kuiva soolaga ei reageeri. Ainult vesilahusega! Tähtsamad sulamid 1) Messing e. valge vask vask + tina 2) Pronks vask + tina ( võib olla ka alumiinium, plii, berüllium või mõni muu metall) 3) Teras raud + alla 2 % süsinikku 4) Malm raud + üle 2 % süsinikku 5) Duralumiinium alumiinium + magneesium või kroom või nikkel 6) Joodis plii + tina Sulamite liigitus ehituse põhjal: 1. ühtlased sulamid e. tahked lahused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
