KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojen...
Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaa...
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
PVC Polüvinüülkloriid Referaat Tallinn 2011 AJALUGU PVC on üks paljudest juhuslikest avastustest mida tuli teha mitu korda. Esmakordselt avastati see prantsuse keemiateadlase ning füüsiku Henri Victor Regnault poolt aastal 1835 ning teistkordselt 1872. aastal sakslasest füüsiku Eugen Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad olid saanud valmis tonnide viisi atsetüleeni, et seda müüa igaühele kes nende lampe ostab, oldi leiutatud uued võimekad elektrigeneraatorid, mistõttu elektrilise valguse hind langes nii palju, et karbiidlampide äri lõpetati. 1912. proovis saksa keemik Fritz Klatte atsetüleeni saagast alles jäänud ainega midagi teha ja pani atsetüleeni vesinikkloriidhappega reageerima. Selle tagajärjel saigi ta PVC, aga tol hetkel ei teadnud keegi mida sellega peale hakata nii et vastavast...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid me...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ........................................................................................ 5 Keemilised omadused ........................................................................................... 6 Keemilised omadused ........................................................................................... 7 Ühendid ................................................................................................................... 8...
Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahu...
Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 ...
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksi...
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas koos...
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodu...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised om...
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda k...
TEEMA: BIOMETALLID Sissejuhatus: Biometallid , mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: ...
Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Pedosfäär · Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. Temperatuuri, vee, õhu või elusorganismide toimel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. · Füüsikaline murenemine. Ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise koha...
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp...
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. v...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased ...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageeriva...
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle ...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos ...
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VESINIK- Tulest sündiv...vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 1 Üldiseloomustus..........................................................................................................3 Avastamine ja nime saamine...................................................................................3-4 Leidumine looduses..............................................
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. ai...
KOOLI NIMI MAGNEESIUM Referaat Koostaja: sinu nimi klass Juhendaja: õpetaja Koht kus tehtud, aasta Sisukord Sisukord ................................................................................................ 2 Ajalugu ................................................................................................ 3 Saamine ................................................................................................................................ 4 Asukoht perioodilisustabelis ........................................................................ 5 Levik looduses ........................................................................................ 6 Omadused ............................................................................................. 7 Ühendid .......................................................
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
