2. MTBE – metüültertbutüül: bensiini sees, kasutatakse oktaanarvu tõstmiseks Amiinide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. • Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: • Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) • Soolade teke (Amiini aluseline omadus): (CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL – dimetüülammooniumkloriid • Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- • Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O • Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O CH3-CH2-NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Nukelofiilide tugevus:
Sahhariidid 8. Mis on ATP ja milles seisneb tema ülesanne organismis? Adenosiintrifosfaat. Universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. 9. Millistest teguritest sõltub inimese veevajadus? (4 tegurit) Kliimast, east, koormusest, tervislikust seisundist. 10. Millest sõltub peamiselt organismi üldine veesisaldus? Rasvaprotsendist, vanusest 11. Mis vallandab janutunde? Vere liiga suur soolade sisaldus. 12. Mis on ensüüm? suure aktiivsuse ja spetsiifilisusega, katalüütiliste omadustega valk 13. Millest ensüümid koosnevad? Aminohappejääkidest 14. Millised on ensümaatilise reaktsiooni kolm etappi? Ensüümiga seondumine, reaktsioon, produkti vabastamine) 15. Milliste põhitingimuste juures toimuvad sünteesireaktsioonid rakkudes? Vesilahuses, madalatel temperatuuridel, pehmetel tingimustel, peaaegu 100% saagisega. 16
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatu...
KURK Kõikidest köögiviljadest on kurk kõige suurema vee sisaldusega (95-97%) ja kõige madalama kalorsusega, kuid teda hinnatakse hea maitse ja organismile vajalike mineraalsoolade sisalduse tõttu. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Kõiki neid vitamiine leidub koores ja vahetult koore all. Kurkide hapendamisel säilivad vitamiinid hästi. Rahvameditsiinis kasutatakse kurki ka ravimina. Kurgimahl sisaldab aineid mis takistavad soolade ladestumist ja kristalliseerimist organismis. Kurgimahla mähiseid kasutatakse raskesti paranevate haavade puhul. Iluravihendina kasutati juba vanas kreekas. Noori kurke on soovitav kasutada koorimata, sest koores leidub rohkem C-vitamiini ja ka karotiini kui sisus. Kurgid pesta harjaga voolava vee all ja tükeldada vastavalt toidule. Kui koorid kurke, alusta keskelt otsa poole, et mitte soodustada mõruainete levimist üle kurgi. Säilitatakse hapendatult, soolatud, konserveeritud.
" Vale on väita, et selle müüdi tekkimiseks pole mingit loogiliselt seletatavat põhjust. Kombineeritud oraalsed (suukaudselt manustatavad) rasestumisvastased vahendid, iseäranis vanema põlvkonna kõrge östrogeenisisaldusega pillid, põhjustasid mõnedel naistel teataval määral kehakaalu tõusu. Kuid siin on kaks absoluutselt erinevat põhjust, millised tegurid viivad kiirema või aeglasema kehakaalu tõusuni. Kiired kehakaalu muutused saavad toimuda vedeliku ja soolade peetuse näol; mõne lisakiloga võib kaasneda ebameeldiv enesetunne, mida põhjustavad puhitus, jäsemete paistetus, rindade hellus ja raskekaalulisuse tunne. Valed toitumisharjumused ja ebapiisav füüsiline aktiivsus põhjustavad aeglase kaalu suurenemise, mille tulemusena koguneb rasv - toiduga manustatud kalorite hulk - ületab märkimisväärselt põletatud kalorite hulga. Kehakaal ja enesetunne kõiguvad teataval määral kogu menstruaaltsükli vältel, ka siis, kui ei
kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0.9150 0 (vedel) 0.9999 4 1.0000 20 0.9982 40 0.9922 60 0.9832 80 0.9718 100 (gaas) 0.0006 Merevee soolsus teatud koguses merevees lahustunud soolade kogus, kusjuures nende kvalitatiivne koosseis ei oma tähtsust. Kuna erinevate ioonide sisaldus merevees on väga konstantne, siis võib soolsuse väärtuste põhjal igal ajal eri soolade või katioonide ja anioonide kontsentratsioonid välja arvutada. Soolsuse e. saliinsuse (lühendiks S) väärtused esitatakse promillides () , s.o. soolade kogus gdes 1 liitris vees Soolsuse järgi eristatakse
H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5. vastavate lihtainete reageerimisel vesinikuga N: H2 + Cl2 = 2HCl 6. vastavate soolade reageerimisel tugevama happega N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S Soolad Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Liigitus: Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad Vees lahustumatud Kõik N, Na- soola vt. lahustuvuse tabelit Kõik nitraadid BaSO4; AgCl jt. Koostise järgi Lihtsoolad Vesiniksoolad
süsivesikute tarvitamine. Haigused, mis on seotud vajalike toitainete puudusega, on esile kutsutud mitterahuldava raua, tiamiini, kaltsiumi jne ainete kogusega toidus. Õige toitlustus on kõigeenne hästiorganiseeritud ja õigeaegne organismivarustus vajalike toitainetega, kuid ka nende üleküllus mitte ainult ei too kasu, vaid võib tekitada organismile tõsist kahju. Viimasel ajal on väga palju juttu ohust liigse rasva ja süsivesikute tarvitamisest. Kuid kahju võib tekitada ka soolade ja valgu küllus. Sellepärast peab igapäevases menüüs olema erinev toiduainete sisaldus piim ja kohupiim, mis sisaldavad valke. Möödapääsmatud on ka rasvad. Valesti organiseerivad oma toitumist need inimesed, kes keelduvad mõnedest toitainetest, sest need ei meeldi neile maitse poolest. Nii nad jätavad krooniliselt oma keha vajalikest toitainetest, mis edukalt täiendavad üksteist, ilma.
elektrivälja olemasolu? V: Ei, ei suuda. 16. Millal on elektriväli nõrk, millal tugev? V: kui on kehal suur laeng, on see tugevam, kui on nõrk on see nõrgem. Mida kaugemale kehast läheme, seda nõrgemaks ta muutub. 17. Elementaarlanegust saame nimetada... V: prootonite ja elektronide elementaarlaeng. 18. Elektrilaengu tähis on? V: q ELEKTRIVOOL 1. Elektrivool laenguga osakeste kindlasunaline liikumine 2. Soolade elektrilahuses on vabadeks laengu kandjateks.. V: ioonid. 3. Millistel tingimustel tekkib elektrivool? V: Kui on olemas vabad laengukandjad ja neile mõjuv elektrijõud. 4. Milliste seadmete abil saame tekitada kestvat elektrivoli? V: Vooluallika abil. ( aku patarei, jne) 5. Elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: Positiivsete osakeste liikumise suund 6. Metall... V: Paiknevad ioonid, eletronid, ( ioonid paikevad metalliaatomitelt) 7
I Vahelduvvoolu graafik t Vastavalt võimele juhtida elektrivoolu jaotatakse kõik ained elektrijuhtideks, isolaatoriteks ja pooljuhtideks. Elektrijuht aine, misjuhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. Isolaator (dielektrik) väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õlijt.
· Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laengukandjaid (termoemissiooni teel). · Termoemissioon elektronide eraldamine kõrge temperatuurini kuumutatud metalli pinnalt. · Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes elektrolüütides · Elektrolüüdid (leeliste, soolade ja hapete lahused) juhivad elektrit; lõhuvad aatomid ioonideks. · Ioonide tekkimine elektrolüütides elektrolüütiline dissotsiatsioon (leelise, happe või soola neutraalsete molekulide lagunemine ioonideks lahuse toimel). CuSO4 Cu2+ + SO42- · Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, siis tekib elektrivool. · Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees e...
o Kahjustab kesknärvisüsteemi, limaskesta (nahapõletik, pikaajaline ravi) Keemilised: o Väga nõrk alus 5. Karbonüülühendi ja karboksüülhappe nulkeofiilse ja elektrofiilse tsentri võrdlus Karboksüülhape Karbonüülühend + eletrofiilsustsenter , – nukleofiilsustsenter 6. Mida tähendab, et karb.happe laeng on delokaliseerunud? Laeng on laiali määritud, nõrk nukleofiil 7. Karb.hapete soolade nimetused Lõpp -aat nt. CH3CH2COONa - naatriumpropanolaat 8. Karb.hapete omadused Füüsikalised: o Tugev vesinikside o Kõrge keemistemperatuur o Esineb vedelas või tahkes olekus o Lühikese ahelaga on veest tihedamad, lahustuvad vees hästi; pikema ahelaga vastupidi o Enamik on märgised (v.a. äädikas, sipelghape, sidrunhape, piimhape, aminohapped) Füsioloogilised: o Võivad olla kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed
3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10. HAPPED SOOLADE ANIOONID HF vesinikfluoriidha F− fluoriid pe HCl vesinikkloriidhap Cl − kloriid e HBr vesinikbromiidha Br − bromiid pe
sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont (toitainerikas. Intensiivselt parasrohtlates.Tüse huumuse kiht.) Sooldumine-protsess, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid(tekib põldude niisutamise tagajärjel) Soostumine- protsess, kus orgaanilineaine ladestub mineraalosa pinnale. Leostumine- vees lahustuvate soolade väljauhtumine. (Iseloomulik sademeterikastele aladele) Gleistumine- protsess, kus toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Mulla tähtsus: a) Ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel. b) Taimede kinnituspinnas c) Taimede kasvupinnas d) looduslik filter e) elupaik mullaorganismidele f) tootmisvahend( põllumajandus) g) taastuv loodusvara & arheoloogiline mälu Mulla koostis : Elus osa: a) pisiloomad b) mikroorganismid
keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega
Väin- merekitsus mis ühendab ookeane, meresid või nende üksikuid osi Sisemeri- meri, mis on ümbritsetud maismaaga ja mis on suurema veekoguga ühenduses väinade kaudu. Ääremeri- meri, mis on vaid osaliselt maismaaga piiratud ja mis on suuremast veekogust eraldatud poolsaarte, saarte või veealuste kõrgendikega Saartevaheline meri- meri, mis on ookeanist eraldatud saarte või saarestikega. Soolsus- ühes liitris vees lahustunud soolade hulk(promillides,%) Voolukiirus- vee liikumise kiirus voolusängis Vooluhulk- vee kogus, mis läbib ühe sekundi jooksul jõe ristlõiget Lang- mingi jõelõigu kõrguste vahe Delta- jõe harudest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Soot- jõesängist eraldunud seisuveekogu, endine jõelooge. Lähe- koht kus jõgi alguse saab Suue- koht kus jõgi suubub suuremasse veekogusse Jõeorg- avatud negatiivne pinnavorm, mille põhjas voolab jõgi
2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). 3. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED JA ÜHENDID: metallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, keemiline aktiivsus, A- ja B-rühmade metallide erinevused); metallid redutseerijana; metallide keemilised omadused (reageerimine 3 mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega); keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid; metalliühendid, nende levik looduses;
tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Mahlade ja puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena Etaanhape ehk äädikhape Tuntuim karboksüülhape Veiniäädikas Veinis olev etanool oksüdeerub etaanhape ehk äädikhape Leidub: Vabalt Soolade estritena Omadused: värvuseta terav lõhn veega sama tihedus hügroskoopne vedelik jääga sarnased kristallid Saadakse: puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta alkoholi kääritamisel Kasutatakse: toiduäädikana Konserveerimiseks maitsestamiseks marineerimiseks lahustina lakkide värvide ravimite plastmasside
Põhjendage! Temperatuuri tõusmisel muutub riie pruuniks ja kiud katkevad. Puuvill on vastupidavam kui nilon 10. Taimseid tehiskiude saadakse (valige!) tärklise/tselluloosi keemilisel modifitseerimisel. 11. Tehiskiu viskoosi /atsetaatkiu saamiseks töödeldakse tselluloosi (nimetage aine ja valige töötlemiseks kasutatav aine loetelust! NaOH-seebikivi ehk naatriumhüdroksiidiga, HNO3 ehk lämmastikhappega, erinevate soolade lahustega, äädikhappega). 12. Millest valmistatakse sünteeskiude? Selgitade mõne lausega! Fosiilkütusest (erinevad, nt nafta ja turvas) 13. Sünteeskiude liigitatakse (ahela koostise põhjal) a) Homoahelalised b)heteroahelalised 14. Mikroskoopliselt uurides paistab puuvillakiud (villakiud) järgmine (joonistage!) 15. Tsellulooskiudude (villakiudude) põletamisel nende määramiseks eraldub paberipõlemis ja juuste põlemis lõhna. 16
2.4 Mineraliseeritud Mineraalilisanditega ehk mineraliseeritud lauavesi on tööstuslikult puhastatud vesi, mille koostist on reguleeritud või rikastatud soovitud mineraalainetega kindlas kontsentratsioonis (näit BonAqua, Vichy, Aura). Eraldi võib siin välja tuua kaltsiumiga rikastatud veed. Mineraalveed - nii looduslikud kui ka tööstuslikult mineraliseeritud - toetavad või aitavad reguleerida organismi mineraalide ainevahetust. Vähese soolade sisaldusega vesi on väga hea janukustutaja. Tervislikku toitumist toetab naatriumivaene mineraalvesi (naatriumi alla 20 mg/l). Seda eriti juhul, kui tuleb piirata keedusoola tarbimist. Pärast rohket higistamist vajab organism aga just naatriumirikkamat vett. Väga oluline mineraal on kaltsium, mille imendumist veest soodustab magneesium. 6 Tallinna Teeninduskool 2.4.1 Värska (A.Le Coq)
on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid. Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. 1.3 Leelismetallide füüsikalised omadused Leelismetallid on lihtainena kõige tüüpilisemad metallid. Leelismetallide elementide aatomitel on 1 2 6 väline (s ) ja eelviimaste elektronkihtide (s p ) konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel (v.a. Li) ühesugune. Sel põhjusel on nende elementide ja ka lihtainete omadused ligikaudselt ühesugused.
valdavalt paarisarv. Omadused-vees rasvhapped ei lahustu. Steariin- tahkete rasvhappete segu. Tähtsamate rasvhapete kasutamine ja omadused- peamiselt seepide ja määrdeõlide valmistamisel. Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades. Räästumine rasvade riknemine õhu käes seistes. Estrid ja amiidid. Estrite ja amiidide mõiste ja iseloomulikud rühmad. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhapete soolade nimetustega, tunnuseks on lõpp aat. Amiidide nimetused moodustatakse karboksüülhapete nimetusest, asendades liite- hape tunnusliitega-amiid. Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma-
Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid. Kõhunäärmeensüümid tulevad peensoolde kõhunäärmejuha kaudu , mis avaldub kaksteistsõrmiksoolde; tuleb ka sapp, mis aitab aluselise ph loomisele kaasa. Aktivaatoritest on mitme ensüümide toimeks vajalik Ca ioonide juuresolek, nt pankrease ensüümide toimeks. Pankrease lipaasi (lipiide lõhustav) aktiveerimiseks on vajalik sapihapetes/sapihapete soolade ja ka Ca ioonide juuresolek. Cl ioonide juuresolek on vajalik sülje -amülaas lõhustamiseks. Sülg ise produtseerib Cl-ioone ka. Kõhunäärme mitteaktiivse trüpsinogeeni aktiveerimiseks vajalik käivitajaensüüm enteropeptidaas e. enterokinaas. Kui kõhunäärme nõrega jõuab trüpsinogeen peensoolde, toimub enterokinas, mis lõhustab trüpsinogeeni molekulist ära ühe rühma aminohappeid. Kui ...... trüpsiin aktiveerib ülejäänud ensüüme ......
Küsimus 1 Mis on fibre? Vali üks või enam: a. vaik b. kiud c. komposiit Küsimus 2 Milline on TiC mahumurd komposiidis (60 massi% WC, tihedusega 15,77 g/cm3 + 40 massi% TiC, tihedusega 4,94 g/cm3): Vali üks või enam: a. 0,38 b. 0,32 c. 0,349 d. 0,68 Küsimus 3 Mitu korda klaas on elastsem kui nailon: Vali üks või enam: a. 26,25 b. 10,10 c. 7,65 d. 10,01 Küsimus 4 Milline on järgmise komposiitmaterjali tihedus (80 mahu% Al, tihedusega 2,7 g/cm3 + 20 mahu% Boorkiudu, tihedusega 2,36 g/cm3): Vali üks või enam: a. 2,632 b. 2,560 c. 2,651 d. 2,683 Küsimus 5 1000 N/m2 = ... psi? Vali üks või enam: a. 1 b. 144,9 c. 0,1449 d. 6,9 Küsimus 6 Kas keemilise sideme saavutamine apreteerimisel klaaskiu ja epoksüvaigu vahel on kohustuslik? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähend...
Kõige intesiivsem f. murendemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid. 7. Kirjelda keem. murenemist. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. 8. Mis on korrosioon? Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. 9. Mida nim. leostumiseks? Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. 10. Milliste tegurite mõjul toimub keemiline murenemine? Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on ka hädavajalik piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 11. Kirjelda bioloogilist murenemist. Bioloogiline murenemine algab lihtsate organismide, näiteks vetike ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale
24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. 25.Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus
PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp,
Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik.. Mõju inimorganismile Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on see aeg aga kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi läheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei ole väga suur oht, kuna
gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. KOKKUVÕTE
=> setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid · Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. · Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. · Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Leostumise näiteks karstumine nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad · Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) so liitumine hapnikuga (+O2 ) · Hüdratatsioon vee liitumine mineraali koostisse · Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks
seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine. Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist( janu-, nälja-, ja küllastustunnet). Hüpotalamus hojab tasakaalus organismi vee- ja soolade sisaldust. Homöostaas on organismi võime säilitada toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine. Kasutatud kirjandus: 1. Inimese füsioloogia; P.-H.Kingisepp 2. Inimese füsioloogia; Tallinn 1974 3. Inimese füsioloogia ja anatoomia, W.Nienstedt, O.Hämmimen; 2005 4. Materjal internetist: www.wikipedia.org
mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30
veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas 2) Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak [(NH3. H2O)], mis rakus teiseneb ammoniumiooniks (NH4+) või muudetakse karbamiidiks [(NH2)2CO]. 3) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. pH: Mida suurem on H+ - ioonide kontsentratsioon, seda happelisem on keskkond ja mida kõrgem on OH- - ioonide kontsentratsioon, seda aluselisem on lahus. Keskkonna happelisust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne lahus (pH=7 puhas vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid.
niklit. Alumiinium levinuim mettalliline, tähtsuselt teisel kohal raua järel. Alumiiniumi omadused- hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge, suhteliselt kergesti sulav, hea elektri-ja soojusjuhtivusega, plastiline ja meh. Hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, reageerib kuumutamisel hapnikuga, veega ei reageeri ka mõõdukal kuumutamisel, hapetega reageerib energiliselt, tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahusest välja. KASUTAMINE: elektrijuhtmed, alumiiniumfoolium, peeglid, peene alumiiniumi pulber hõbevärvi pigmendina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel. Mitmete metallide n. kroomi tööstuslik tootmine põhineb vastavate mettallide oksiidide reageerimisl alumiiniumiga. Reaktsioonisegus tekkiva kõrge temp. tõttu nim. Sellist mettallide saamis viisi aluminotermiaks. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ka nn. termiitkeevitus (kasut. Raudteerööbaste ühendamisel).
· Plasmavalkude süntees · Sapi tootmine · Kollesterooli süntees 9) Kirjelda inimese veepilanssi. Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või
Amiinid kuuluvad lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui amionjaagi erivaate, milles 1, 2 või 3 vesinikuaatmit on asendunud süsiveisiniku radikaaliga ehk alküülrühmaga. NH3 ammoniaaks, R- NH2 funktsionaalrühm ehk amino rühm. CH#CH"NH" etüülamiin, aminoetaan Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid · Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O · Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O ; CH3-CH2- NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O
- Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall 3.Miks on suured kogused pliid inimesel ohtlikud?- Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. 4.2 kasutusala-Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses 5. Plii oksüdatsiooniastmed ühendites- 2 ja 4 6. Miks varem kasutati, aga enam ei kasutada pliiühendit (etüülpliid) sisaldavat bensiini? -PLIIÜHENDIT SISALDAVAT BENSIINI KASTUTATAVAD SÕIDUKID REOSTAVAD KESKKONDA PALJU ROHKEM JA ON MÜRGINE NING SEETÕTTU ENAM SEDA EI KASUTATA. Magneesium 1.2 põhjust miks inimesed magneesiumi vajavad-hoiavad südame ja lihased korras, vere hüübimine 2
kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin.
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon...
Eestis võib näha alles tekkivaid mulde nt Põhja- Eestis. 15. Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast vett ja toitaineid. Sellest oleneb ka juurte sügavus mullas ning taimedest oleneb ka loomastik, mis mõjutab omakorda muldade teket. Okasmetsades tekib muldade leetumine (mineraal osa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine (vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). MULLAHORISONDID 16.Muld jaotub erineva värvuse, paksuse jms erinevateks kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega viljakust. Hall huumushorisont* - see on toitaine vaesem ja kuivem
N: CsF + LiI CsI, LiF. VI Puhverlahused. Ülessanne püüda säilitada lahuse pH-d suhteliselt väikese koguse happe vôi aluse lisamisel, vôi ka lahjendamisel. N: nôrk hape + selle happe sool; nôrk alus + selle happe alus. H+ ioonide arvutamine nôrkade hapete korral [H+] = Kchape/csool. Puhvermahtuvus Beeta = delta n / delta pH; delta n ühele l puhverlahusele lisatud tugeva happe vôi leelise moolide arv. Tegurid: 1) lahjendamine (c). 2) Happe lisamine. 3) Aluse lisamine. VII Soolade hüdrolüüs. (reaktsioon vee ja vees lahustunud ainega, preagu soola ioonid reaktsioon veega. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nôrk hape ja/vôi nôrk alus. 1) Tug. hape + tug. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu, sest nende soolade lahused on neutraalsed.
Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse nn Raney nikli, sulami Ni + Al või Ni + Si töötlemisel leelise lahusega (Al või Si „lahustub“, jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni). Nikli kõige laialdasemalt kasutatavad ühendid on veeslahustuvad Ni(II) soolad. Nad esinevad enamasti sinakasroheliste või roheliste kristallhüdraatidena, levinumad soolad on kloriid, sulfaat ja nitraat, vastavalt NiCl2•6H2O, NiSO4•7H2O ja Ni(NO3)2•6H2O. Soolade lahustumisel tekib sinakasroheline lahus (Ni2+-iooni värvus). Leeliste toimel Ni(II) soolade lahustele moodustub Ni(OH)2 roheka värvusega sade. Ni(OH)2 oksüdeerumisel (aeglaselt õhus, kiiremini oksüdeerijate, nt H2O2 või Br2 toimel) tekib must kristalne nikkel(III)oksiidhüdroksiid NiO(OH) Nikli binaarsetest oksiididest esineb vaid üks ühend – nikkelmonooksiid NiOx (x ~ 1). See aine leidub ka looduses (mineraal bunseniit), olenevalt saamistingimustest esineb α- ja β-NiO. NiO
Iga maaler peaks enne tööleasumist tegema oma tööpaigal põhjaliku ülevaatuse, et töö lõpptulemus oleks võimalikult hea. Värvikiht peaks nakkuma aluspinna külge võimalikult tugevasti. Seepärast tuleks teha kõik selleks, et aluspinna nakkevõimet parandada. Hoolikalt tehtud eeltöötlus on kogu värvimisprotsessi tähtsaim etapp. Värvi vastupidavusaeg hästi eeltöödeldud pinnal on mitu korda pikem, kui halvasti eeltöödeldud pinnal. Soolade eemaldamine Värvimata metallpindadel esineb roostetamist soodustavaid soolasid, nt. kloriide ja sulfaate. Need tekitavad nn. kohtkorrosiooni isegi siis, kui neid jääb värvi alla ka väga väikeste osakestena. Selline rooste eemaldab värvikihi pinnast ja lühendab märgatavalt värvi kaitsevõimet ja iga. Peale selle nõrgendavad aluspinnal olevad soolad värvi nakkumisvõimet. Selliste vees lahustuvate soolade eemaldamiseks kasutatakse vesipesu. Tavaliselt tehakse seda
magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma ja eraldub ka gaasiline divesinik. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist 2 reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega magneesium praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga. Teda oksüdeerib ka väävel. Kergesti reageerib magneesium veel halogeenidega. Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ning tsingi ühenditega
need naatriumioonidega . ioonimiss materjalideks kastutakse vahet ka looduslikke polümeere. 54. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria põhiseisukohad. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria on tänapäeval üldist tunnustust leidnud teooria, mille kohaselt iooniliste sidemetega ühendite lahustumise mehhanismiks polaarsetes lahustites on elektrolüütiline dissotsiatsioon. 55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid. Polaarsed koovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH,
Tugevad ja vastupidavad. Tekkinud magma tardumisel : a) maakoore sees.süvakivimid (graniit) b) magma tardumisel maapinnal. (Purskekivimid (vulkaaniline tuhk)) 2)SETTEKIVIMID pehmed ja vähe vastupidavad. Tekkinud erineva murenenud materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel a) purdkivid peeneteralised (liivakivi) b) biogeensed settekivimid tekkinud taimsete ja loomsete organismide kuhjumisel ja kivistumisel. Tahked ja fosiilsed kütused on biogeensed. c)kemogeensed soolade ladestumisel (kivisool) 3)MOONDEKIVIMID Tugevad vastupidavad. Tekkinud tard ja settekivimitest moondumise teel KIVISTUMINE litifitseerumine GRANIIT gneiss LUBJAKIVI marmor LIIVAKIVI- kvartsiit KIVIMITE RINGE NB! Ainult loomade seduktsiooni piirkonnas LAAMTEKOONIKA On õpetus laamade ehitusest ja liikumisest.Maakorr koosneb 35-st erineva suurusega laamast. PROTSESSID LAAMADE SERVAALADEL:
veega ega ka hapete või leeliste lahustega. Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti
tavaliselt valuvaigistina vesinikkloriid lahuse kujul süstimiseks. Tema keemiline struktuur tehti kindlaks alles 1902. aastal ja sellest ajast peale on loodud palju sünteetilisi analooge. Neid, mille molekul on morfiinitaoline, nimetatakse opiaatideks (morfiin, kodeiin). Opioidid on teistsuguse molekuliehitusega, kuid samuti morfiinitaolise toimega. Omnopoon on oopiumis sisalduvate alkaloidide kloorvesinikhappe soolade segu, milles leidub kuni 50% morfiini, seetõttu on ta üks levinumaid narkootikume. Puhtast morfiinist ehk tooroopiumist (sisaldab morfiini) sünteesitakse põrandaalustes laborites heroiini ehk diatsetüülmorfiini. Sõltuvalt puhtusastmest, valmistamisviisist ja lisatud ainetest võib see olla valge kuni tumepruuni värvusega. Lõhn võib olla heroiinil hapukas või sarnane oopiumi lõhnaga. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
