Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast
vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma. Elektrolüütideks nim soolade, hapete vesilahuseid .seal on laengute kandjad ioonid Aine lahustumisel tekkivate ioonide protsessi nim Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ioonide arv määrab ära Elektrolüütide elektrijuhtivuse. Elektrivoolu toimed õp lk 32-35 Elektrivool saab tekkida ainult suletud voolu ringis. Elektri voolu toimed on keemiline-esineb siis kui elektrivool läbib elektrolüliti, toimub elektrolüüs mille tulemusel laengu kandjad liiguvad korrapäraselt iooni teooria seisukohalt
KT elektrolüüdid 1. Ioonideks lagunemine e. dissotsiatsioon ainult vees lahustuvad ained! 1) Hapete jagunemine ioonideks: HCl -> H+ + Cl- (õigem: HCl + H2O -> H3O+ + Cl-) Happed, milles on rohkem vesinikke, jagunevad ioonideks astmeliselt: H2SO4 -> H+ + HSO4- = I aste HSO4- <-> H+ + SO42- = II aste 2) Soolade jagunemine ioonideks toimub ühes astmes: NaCl -> Na + + Cl- või Na2SO4 -> 2Na+ + SO42- või Na3PO4 -> 3Na+ + PO43- + 2- Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4
Kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi. 11 Millised ained on elektrijuhid? Millised ained on dielektrikud? Elektrijuhiks nimetatakse aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. (metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha) Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine. (klaas, marmor, siid, kummid, õhk. Nendest valmistatud kehasid nimetatakse isolaatoriteks.) 12. Sõnastada elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Valemid: q=N|e| või q=Ne
keemilised sidemed tekivad à soojust eraldub à eksotermiline protsess. Ained lahustuvad vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Kui lahustumisel on ülekaalus... · kristallivõre lõhkumisel neelduv soojushulk on lahustumine endotermiline ja lahus jahtub (aine neelab lahustumisel ümbritsevalt veelt soojust ära); nt tugeva kristallivõrega ainete soolade (NaCl, NH4NO3) lahustumisel. · hüdraatumisel vabanev soojushulk on lahustumine eksotermiline ja lahus soojeneb (paiskab soojust välja); nt gaaside (HCl) ja paljude vedelike (piiritus, H2SO4) korral, mis puhul puudub lõhutav kristallivõre. KÜLLASTUMATA LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. KÜLLASTUNUD LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne.
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid
pH = -log(CH+ ) = -log(1.25 104) = 3.9 (< 7) CH+ > COH PH < 7.00 Soolade hüdrolüüs Hüdrolüüsivõrrand ioonkujul: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist vee, vesinik- või NH4+ + H2O D NH3 H 2O + H+ hüdroksiidioonidega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt (NH4OH) soolast kas happelise või aluselise reaktsiooniga. 5.15 5.16 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001
väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht kaitseb metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui vee suhtes. 4Al + 3O2 2Al2O3 Veega ei reageeri Al kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. Hapetega reageerib Al energiliselt. Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2 (SO4)3 + 3H2 Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused.Keemiliselt puhtas raud on püsiv vee ja õhu suhtes.Tavaline raud(malm,teras) ,mis sisaldab mitmesuguseid ...
jaanuaril 1627 Iirimaal Lismore's pere seitsmenda poja ja neljateistkümnenda lapsena. Lõpetanud 1644. aastal Genfi akadeemia, siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, et pühenduda keemia- ja füüsika-alastele katsetele. Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 16561668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile. Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus ,,Keemik-skeptik", mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle esimesena keemilise elemendi mõiste. Keemilise elemendina käsitles Boyle kõikide kehade lihtsaimat alget, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes taas lagunevad
vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus 4§ Elektriväli
Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Magneesiumi sisaldavad ka puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda leidub ka teraviljasaadustes, piimas ja lihas. Magneesium organismis Taimedele on magneesium makrotoitaine, aktiveerides paljusid energia- ja ainevahetusprotsesse ning aitab hoida ribosoomide stabiilsust. 70% inimeses leiduvas magneesiumist on luudes. Seda on ka meie lihastes ja veres. Seda on vaja soolade koostises luukoe tekkes, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, 300-ks ensümaatilises reaktsioonis, jne. Magneesiumipuudulikust avaldub lihasnõrkuse ja krampidena. Keskmiselt vajavad mehed päevas 350 mg ja naised 280 mg magneesiumi. Kasutamine Magneesiumi kasutatakse sulamitena, pulbrina ja magneesiumanoodina. Enamasti konstruktsioonide jaoks. Sulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning masinatööstuse harudes
Vastus: Kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. 14. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioon? Milline saadus tekib esimeses ja teises astmes? Vastus: Neutralisiatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. 15.Mis on hüdrolüüs ja miks ta toimub? Vastus: See on soola reaktsioon, mis neutralisatsioonreaktsiooni pöördereaktsioon. 16.Miks tugeva soola ja tugeva happe soolade lahustes ei toimu hüdrolüüsi? Vastus: Kuna need lahused on neutraalsed.
teadvuse häiretega • Silmad väga aukus, kuivad (silmad ei sulgu kuivuse tõttu) • Keel, suulimaskest pragunenud • Joob vaevaliselt või ei ole suuteline jooma • Nahavolt taastub väga aeglaselt • Kiire hospitalisatsioon, I/v vedelik! Jälgida • Käte ja jalgade temperatuuri • Kehatemperatuuri • Urineerimise sagedust • Uriini värvust Õendusabi põhimõtted • tähtis on tagada vedeliku tasakaal • tähtis on tagada soolade tasakaal • soovitav on peale iga istet juua • soovitav on pakkuda juua sagedasti, väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga) • pane tähele imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine. Õendusabi põhimõtted • kaalu riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga • mõõda temperatuuri aksillaarselt või
suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris. *Näited * Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid * Temperatuur: Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult lahustes ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. * Reagentide iseloom: Hape-alus-reaktsioonid, soolade moodustumine ja ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. * Agregaatolek: Mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda kiirem on reaktsioon. * Kontsentratsioon: Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema kineetilise energia, mis toob kaasa põrgete arvu kasvu reagentide vahel.
Isomeeria ja isomeerid Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt
aastal Iisraeli ja naabermaade vahel. 1964 valmis Iisraelis veeprojekt, mille käigus tekkis konflikt Araabia Liigaga, mis lõppes 1967. aastal õhurünnakutega Süüria aladel. • Mulla degradeerumine- mulla kahjustumine ja hävimine. Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada • Mere reostumine ja kalavarude vähenemine- tankeriõnnetuste tõttu on merre sattunud tonne naftatooteid või naftat
Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. IOONJUHID Ioonjuhtivusega elektrijuhid on elektrolüüdid, harilikult hapete, aluste või soolade lahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub, s.t molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. DIELEKTRIKUD JA POOLJUHID Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Aineid, mille juhtivus toatemperatuuril on väiksem kui metallidel ja suurem kui dielektrikutel, nimetatakse pooljuhtideks. Puhta pooljuhi elektritakistus on peaaegu sama mis dielektrikul.
(lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel. Lahustamisel on põhitõde, et sarnane lahustub sarnases. Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid, madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus. Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine: -Tahked lahused -Vedelad lahused -Gaasilised lahused
pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8. Vananemisel toimuvad muutused kehas : 9. 9. Maksa ülesanded : * glükoosi sidalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon, * veres leiduvate hormoonide ja kahjulike ainete lagundamine * vere plasmavalkude, kolesterooli, lootel punaliblede süntees, *vitamiinide varu säilitamine 10. Neerude ülesanded, erituselundkond : vee filtreerimine, soolade ja vere stabiilsus. Erituselundkond : neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti 11. Mille kaudu väljutame jääke : nahk, neerud, kopsud, jämesool 12. Oska selgitada, mis tegurid mõjutavad: a) südame tööd- b) hingamisliigutuste kiirust ajas - c) uriini teket (millal suureneb, kuidas reguleeritakse, millal hulk väheneb jne) d) temperatuuri regulatsioon -
9. Millised toitained milleks võivad muunduda, kuidas seda arvestada toitumisel? Valgud võivad muunduda süsivesikuteks ja rasvadeks Süsivesikud rasvadeks/rasvad süsivesikuteks/valgud asendamatud 10. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad, mida nad eritavad? Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks?
laskub allapoole ja tekitab emakakaela venituse ja selle tõttu vabaneb hüpofüüsi tagasagarast hormoon, mille nimi on oksütotsiin. Oksütotsiin tugevdab veelgi emaka kontraktsiooni. Nende tõttu toimubki loote väljutamine. Kehapindade mõisted ja sellest tuletatud tasapinnad? LUUD JA LIHASED Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel Ca soolade lisandumisel. Kõhre kude on pehme. Luukude aga jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaalperioodis, ainult et siis on suur osa kõhreline. Kõhre kudet produtseerivad kõhre rakud ehk kondrotsüüdid. Looteea algul koosnebki skelet täielikult kõhrkoest. Esimesed luustumispunktid ilmuvad 7.ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu
Disotsiooni võrrandid Võrrandid näitavad millised ioonid tekivad elektrolüütide lahustes. Positiivseid ja negatiivseid ioone peab olema võrdselt. St summa peab olema 0. Hapete disotsioonid tekivad positiivsed vesinik ioonid ja negatiivsed happe jääk anioonid. Aluste disotsiatsioonid tekvad positiivsed metallioonid ja negatiivsed hüdroksiid ioonid. Soolade disotsioonil tekivad positiivsed metallioonid ja negatiivsed happe jääk anioonid. Vesinikekspoonent, PH näitab vesinik ioonide sisaldust lahuses. Neutralses lahuses on PH=7, happelises lahuses on Ph<7 aluselises lahuses on ph >7 Ph skaala on 014 Ph on oluline näitaja elusas tegevuses. Inimveri ph =7,36 Sülje ph on =6,9 (nõrgalt happeline) Maomahl inimesel tugevalt happleline Inimese nahk keskmiselt happeline Raba vesi Veevärgi esi <7
Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim.
*lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib, nimetatakse lähtekivimiks *mulla tekkeks peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. *taimede kasvuks peab mullas leiduma ka orgaanilisi aineid. *mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline aine koguneb.
gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (tekib turbakiht). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel, kus sajab rohkem kui aurab. Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele. Leostunud kihti ei ole, mullad lihtsalt pestakse läbi. Tavaliselt käib leetumisega koos.
füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast Kaebuste suurenemine algab üle 25º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 º C juures on töövõime langus 5%; +30 º C - 10%; +31 º C 17% ja +32 º C 30% Töökeskkond liiga soe naha ja nahaaluskoe veresoonte laeinemine, vere ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu langus vedeliku ja soolade kadu: vere maht väheneb Töövõime langus Vältimine: ventilatsioon, kaitseekraanid, vaheseinad, regulaarsed puhkepausid, võimalused organismi jahutamiseks, sobiv riietus, joogireziim Loomulik ventilatsioon Mehhaaniline ventilatsioon - Üldventilatsioon - Kohtventilatsioon a) Tõmbekapp b) Õhkduss c) Õhkkardinad Avariiventilatsioon Ohutegurid on: Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Masina poolt tekitatud kuumus
teise elektroskoobi osuti kõrvale ei kaldu. Teine elektroskoop ei laadu. Mööda plastjoonlauda ei kandu elektrilaenng üheld elektroskoobilt teisele. Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks? Ained ja nende segud liigitatakse elektrijuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused. Ka Maa ja inimese keha on elektrijuhid. Millist ainet nimetatakse mittejuhiks? Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kummi, eboniit, siid, plastmassid, petrooleum, puhas vesi, õhk jt. Kui laetud elektroskoobi metallvarrast puudutada käega, kaotab elektroskoop laengu.
sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad
vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast. Enne treeningut joodud vesi aitab hoida vee, kehatemperatuuri ja soolade tasakaalu. Treeningu käigus on soovitatav aeg-ajalt juua. Kui palju see sõltub juba harjutuse sooritamisel kaotatud vee hulgast. Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe. Vee funktsioonid 1.molekulaarsel tasandil
Vahelduvvooluks (AC - inglise keeles Alternating Current) nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Elektrivool metallides:Vastavalt sellele, kas aines saab tekkida elektrivool või mitte, jaotatakse need juhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuht on aine, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole ja seetõttu ei teki selles ka elektrivoolu. Elektrijuhid on näiteks metallid ning soolade, hapete ja leeliste vesilahused. Tahkes olekus on metallid kristallilise ehitusega. Nende aatomid paiknevad korrapäraselt ja moodustavad kristallvõre. Kuna elektronid on metalli aatomitega nõrgalt seotud, siis vabanevad nad ja liiguvad positiivsete ioonide vahel. Vabade elektronide korrapäratu liikumine ei põhjusta elektrivoolu. Alles elektrivälja mõjul hakkavad elektronid suunatult liikuma ja tekib elektrivool. Selle tulemusena liiguvad negatiivse laenguga elektronid
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välj...
1.Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus. Mulla viljakus-mulla võime varustada taime toitainete, vee ja õhuga. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp., vee, õhu ja organismide toimel, pindmises osas. Murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Korrosioon-kivipindade uuristumist ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine-lahustunud soolade ära kandmine lahustumise kohast. 2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima.
hüdrolüüsi produktid). Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin CCl3COOH lahust ning lokustasin. Tekkis nõrk hele sade, st valk denatureerus ja sadenes. See tähendab, et katses kasutatud valgu molekulmass on üle 10 000. ee tähendab, et valku molekulmass, mis me kasutasime katses, on üle 10000 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest ehk väljasoolastamine. Seda mõjutavad valgu hüdrofiilsus /hüdrofoobsus, laeng ja molekulmass. Seetõttu sadestuvad globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: lisasin 2ml munavalgu lahusele sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin 5min seisma
45. Pindpinevus Erihulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48
Kunstlik niisutamine · Niisutatud maa all alaneb põhjavee tase. · Põhjavee liigse kasutamise tõttu vähenevad põhjaveevarud, väheneb põhjaveekihtide ulatus ning pidevalt kasvavad pumpamiskulud. · Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad
Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega organismi sisekeskkonna konstantsust e. Homöostaasi põhimõttel vajalik sisse,
5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma · Sool + sool = sool + sool · Alus + sool = alus + sool · Hape + sool = hape + sool 6. Soolade hüdrolüüs · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 · Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 · Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (ph < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3
Ühendid. Al2O3 (Alumiiniumoksiid) on valge kristalne aine, mis esineb mitmes kristallvormis. Teisend on korrund. Keemiliselt inertne aine, mis eriti ei reageeri. Al(OH)3 (Alumiiniumhüdroksiid) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Võib saada ainult kaudselt. AlCl3 + 3NaOH = Al(OH)3 + 3NaCl. Lahustub nii hapetes kui ka leelistes. Kuumutamisel laguneb oksiidiks ja veeks. Alumiiniumisoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Al2(SO4)3 (Alumiiniumsulfaat), mis esineb kristallhüdraadina. Kasutatakse joogivee puhastamisel. RAUD Iseloomustus. dmetall ehk siirdemetall. Asub 4. perioodi VIIIB rühmas. Selles rühmas paiknevad elemendid triaatidena. Välise elektronkihi salakihil kaks elektroni, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Ühendeid on mitmes oksüdtasiooniastmes. Põhilised oksüdatsiooniastmed on +2 ja +3
ülemistesse, harvem häirumine puriinide liigne esineb hematogeenne tarbimine. Renaalsed levik. E. Coli faktorid soolade ebanormaalne resorptsioon, uriini leelistumine
- leidub nukleiinhapetes - taimedes kloroplastide klorofüllis Raud: - osaleb hapniku transpordis punavereliblede(erütrotsüüt) hemoglobiinis - ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt - OH-rühmad osalevad sisekeskkonna stabiilsuse säilitamisel - Karbonaat-ja fosfaatioonid tagavad ka vere ph säilimise, leidub ka luude koostises - Fosfaatrühmasid leidub nukleiinhapetes ja rakumembraanides - Kloriidioonid osalevad närviimpulsside tasakaalustamises - Ioodi leidub kilpnäärmes türosiinis, mõjutab närvisüsteemi stabiilsust ja kasvu. - Ioodi puudusel tekib struuma-see on silmaga nähtav haigus, silmade all
· Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse. · Mida nimetatakse leostumiseks ? Leostumine on mineraalainete ( peamiselt vees lahustuvate soolade ) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. · Vaadake üle : Mullatüüpide iseloomustus ( Kus levivad ? Millest koosnevad ? jms ) Paepealne muld. ( Põja ja LääneEestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal ) Leetunud muld / leedemuld. ( Ilma rohttaimedeta männimetsade all > leedemullad, rohttaimede all mõnele rikkamale lähtekivimile > leetunud mullad ) Soomuld
Kuna tahkes soolades ioonid ei saa vabalt liikuda ja siis ei saa elektrit juhtuda. 12.Millest sõltub tahkete iooniliste ainete lahustumise soojusefekt? Millal on lahustumine eksotermiline, millal endotermiline? Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus- kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Lahustumine on eksotermiline kui vees lahustuvad leelised. Endotermiline on üleüldse soolade lahustumine vees. 13.Milliseid happeid nim. mitmeprootonilisteks ja milliseid aluseid nim. mitmehüdroksiidseteks? Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline: esimese astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon,teises astmes teine jne.
II Raku tase: · rakkude jagunemise arv piiratud · membraan augustub III Organsüsteemi tasand: · hambad kahjustuvad · väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud
Plii on halb soojus ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Kus pliid kasutatakse ? Pliid kasutatakse akudes, kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit kasutatakse ka elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Tina Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge
• võitlevad organismi tekkinud haigusetekitajatega ➔ vereliistakud: • värvitu; korrapäratud; ei liigu; eluiga 7-10päeva • osalevad vere hüübimises hemoglobiin- valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Verele annab punase värvuse hemoglobiinis sisalduv raud. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel. 0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on: Ca soolade olemas olu; trombotsüütide purunemine; fibrinogeen- fibriin- haava sulgemine; K- vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus:
2. µµ µ µ. µ - 4.2 10 µ µ µ 100 µ µ (! µ), µ 10 µ . . . 1. , , 34 100 , 1,16 /µ. 2. , µ µ µ. 3. µµ- µ. µ µ - ? µ 4.3 µ 3 2 . µ. (3 H2O) = 1,80 105 /: 4.1) = 2,70 1. + = 1,995 + = 10- + = + / [+] + = 1,995/2,70 = 0,7389 2. 4.2) = 3,38 1. 2. 3. 4.3) 32 = 9,90 (- 0,01) = 4,1 = 4[-]2/ = 4(7,9410-5 )2 /1,810-5 = 1,410-3 = [-]/ = 7,9410-5 /1,410-3 = 0,057 5. Soolade hüdrolüüs 1. µ : 2(4)3, , 23, 23, 34. . . 2-3 , 1- 2 µ. . (µ µ µ µ µ) . µ µ . . 23, 23 34 µ , 0,1 ( () . 2). µ ? 2. 2(4)3 23 3. ( ) µ 3 µ . µ µ µ. µ ()2 µ. 4. 1-2 µ 2(4)3 µ 23 . . µ, µ ? . ? 5. 4-5 µ , 4 1-2 µ. ? , , µ µ. . . µ µ? µ ? 5.1 µ µ
2. MTBE – metüültertbutüül: bensiini sees, kasutatakse oktaanarvu tõstmiseks Amiinide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. • Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: • Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) • Soolade teke (Amiini aluseline omadus): (CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL – dimetüülammooniumkloriid • Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- • Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O • Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O CH3-CH2-NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Nukelofiilide tugevus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
