osutiga metallvarras. Nimetuse esimene pool näitab seotust elektriga. Teine tuleneb kreekakeelsest sõnast skopeo, mis tähendab "vaatan". https://www.youtube.com/watch?time_con tinue=8&v=4wozO8SdfAI JUHID JA MITTEJUHID Ained ja nende segud liidetakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhtideks nim. ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ja hapete, soolade, leeliste lahused ning ka Maa ja inimese keha. Mittejuhiks (e dielektrikuks) nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kumm, puit, plast jne. KASUTATUD ALLIKAD https://www.taskutark.ee/m/kehade-elektriseerimine/ http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8013 http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/elektriopet us/fi les/assets/basic-html/page13.html http://fyysika.matefus
sade, mis tõestas kõrgmolekulaarse(te) valgu(de) olemasolu lahuses kuna TÄK-il on valku denatureeriv ja sadestav toime, mis mõjub ainult kõrgmolekulaarsetele (molekulmass > 10000) valkudele. Järelikult on võimalik selle katsega kindlaks määrata kas lahus sisaldab peptiide, mille molekulmass on üle 10000. Samuti sobib see reaktsioon valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmasikuühenditest. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Globuliinid sadenevad poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 1ml küllastunud (NH4)2SO4 lahust ning jätsin 5 min seisma. Eraldus globuliinide sade, sest nautraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude
füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga
3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Sulatatud soolade elektrolüüs: Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- Na |*2 Katood(-) Anood(+) 2Na+ + 2Cl- Cl2 + 2Na Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH anood: 2Cl- - 2e- -> Cl2 katood: 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH- 2Cl- + 2H2O -> Cl2 + H2 + 2OH
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest.
nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elekronid-)termo-Kuna laengukandjaid tekitab soojus,sõltub juhtivus temperatuurist(temp mõõtmine,küttesüsteemid)foto-Kuna laengukandjaid tekitab valgus,sõltub juhtivus valgustatusest(valguse mõõtmine,signa)lisandjuhtivus-Viies pooljuhti sobivaid lisandiaatomeid p ja n-p- ja n-pooljuhte omavahel kombineerides saab luua erinevaid elektroonilisi seadmeid(led,arvutid,protsessorid) elektrolüüt-hapete,aluste ja soolade vesilahus polaarsus-vesinikside,üks ots negatiivne ja teine positiivne diss-lahustunud aine molekuli lagunemine ioonidekselektrolüüs-ioonid kogunevad vastasmärgilistele elektroodidele ja neil eraldub aine,toimub keemiline reaktsioon vask-ioonid tõmbuvad elektroodidele ja neutraliseeruvad ning neg elektrood kattub vasega elektrolüüsi kas-ainete tootmine(allum),metallide puhastamine.kroomimine,kuldamine virmalised-huumlahendus(madal pinge,hõre gaas)
Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga vähendab viljakust. Igasugused tõrjed kahjuritele reostavad taas põhjavett. Maaparandusega kaasneb põhjaveetaseme alanemine. Korraldamata jäätmekäitlus tekitab muutuseid koosluses
..6,3 Na2CO3 + fenoolftaleiin punane, järelikult pH suurem kui 8,3...9,9 Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. 3. Gaasi teke Katse 5. CO3 2 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
ikkagi. Teine tavaline negatiivse veebilansi põhjus on suurenenud vee-eritus kõrge temperatuuri korral. Otsene põhjus on siin tugev higistamine. Sage ja ohter joomine tavaliselt kompenseerib olukorda, kuid teatud negatiivse veebilansi jääknähud (janu, vähene uriinikogus, kudede osaline veevaegus) püsivad ka mõni aeg peale intensiivse higistamise lõppu. Kõige parem janukustutaja on ikkagi kas puhas joogivesi, vähese soolade sisaldusega mineraalvesi või mahl. Kohv ja lahjad alkohoolsed joogid janukustutajatena arvesse ei tule, sest nad on diureetilise ehk vettväljutava mõjuga ning lõppkokkuvõttes nad isegi suurendavad organismi vedelikukaotust. Lisaks eeltoodule on alkohol ka vett siduva toimega. Negatiivne veebilanss võib kujuneda ka organismi haigusliku seisundi tagajärjel. Klassikaline näide on suhkurtõbi, mille tagajärjel eritatava uriini hulk märgatavalt suureneb. Diabeetikutel, kellel veres
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada.
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI ...
nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksiid + vesi Hüdroksiid (välja arvatud leelismetalli hüdroksiid) ---- oksiid + vesi NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON: HAPE + ALUS = SOOL + VESI SOOL- tahke kristalne aine, mis koosneb metalli ja happejääkioonist. (soolasid liigitatakse koostise järgi: 1. lihtsoolad, 2. vesiniksoolad, 3. hüdroksiidsoolad, 4. kaksiksoolad (seal on kaks metalli). Oksiidide, hapete ja soolade keemilised omadused. Aluseline oksiid + hape = sool ja vesi Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid (leelis) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool Happeline oksiid + alus = sool ja vesi Happeline oksiid + vesi = hape (SiO ei reageeri veega) Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool Hape + metall = sool ja vesinik Hape + aluseline oksiid = sool ja vesi Hape + alus = sool ja vesi Hape + sool = hape ja sool Alus + happeline oksiid = sool ja vesi Alus + hape = sool ja vesi
5. Metallide saamine maagist, redutseerimise põhiviisid (särdamine, aluminotermia, karbotermia), vastavate võrrandite eristamine ja koostamine. 6. Metallide ja nende ühendite energeetiline efekt: · korrosioon on eksotermiline protsess ja toimub isevooluliselt; · metallide redutseerimine ühendist on endotermiline protsess, metallide tootmiseks tuleb kulutada energiat. 7. Elektrolüüsi põhimõtte selgitamine, sulatatud ja lahustatud soolade elektrolüüsi saaduste leidmine, elektrolüüsi kasutusvõimalused 8. Galvaanielemendi (keemilise vooluallika) tööpõhimõtte selgitamine. Keemiliste vooluallikate näited. 9. Sulamid, nende omaduste võrdlus lähtemetallidega, eelised puhaste metallide ees ja tähtsamate sulamite koostis (teras, malm, duralumiinium, pronks, messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus)
molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S O2 O2 SO2
molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S O2 O2 SO2
Tsütokroomid esinevad loomorganismides ja mikroobides, valdavalt anaeroobsetes. Ferritiin on organimisi rauasalvesti. Teiseks rauadepooks on hemosideriin. (25% kokku). Transferiini abil kantakse raud vabanemiskohtadest maksa, põrna ja luuüdisse. Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse. Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega: orgaaniliste hapete soolade, FeSO4 või redutseeritud rauaga. Hemoglobiinis on peamine Fe kogus. Inimene saab toiduga keskmiselt 6-40 mg Fe päevas. 1. tähtsamad kroomi oksiidid - värvus, lahustumine, valemid jt omadused Oksiidides on kroomi oksüdatsiooniaste II kuni VI. Tähtsamad oksiidid on Cr2O3, CrO2, CrO3. Cr2O3 kroom(III)oksiid on roheline värvusega korundi tüüpi kristallvõrega, suure kõvadusega ja vees praktiliselt lahustumatu tahkis
pH = 10,11 siit pOH = 3,89 [OH-] = 10-3,89 = 1,29*10-4 NH3*H2O Ka=1,80 105 [OH-] = - ½ *Ka + ½ Ka2 + 4Ka * CM 2*[OH-] + Ka = Ka2 + 4Ka * CM 0,00129 + 1,80 105 = (1,80 105)2 + 4*1,80 105 * CM ()2 7,6*10-8 = 3,24*10-10 + 7,2*10-5 * CM CM = 1,05*10-3M K= = CM = = = 6,13 * 10-2 Dissotsiatsioonimäär: [OH-] = * CM = = = 0,017 5 . Soolade hüdrolüüs 1. Teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al 2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata lahuse pH (millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast
aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Mullahorisont-erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike
biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähtekivim. Kamardumine-maapinna lähedale tekib huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed
jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid. uriin esmane uriin 100 120 l, tekib neerukehakestes, koostis: vesi,
4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2 Metallidega- metallic nimi (oa)+oksiid (ainult muutuva oa-ga metallidel) Metallioksiidid:Fe 2O3, CaO,Al2O3,Na2O Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2 Hüdrooksiidid e. alused On + laenguga metalliioonidest ja laenguga hüdrooksiididest (OH) koosnevad ühendid. Üldvalem : Men+(OH)n , kus Me on mingi metal ja n metalliiooni laeng. NImetus: Metalli eestikeelne nim(metallic oa) +hüdrooksiid. Oa ainult muutuva oa-ga metallidel .
A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate riikide rannikuid. Mida tähendab ...
Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhad moodustamise ning reguleerivad organismis vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks.
Mida lugeda mineraalveeks, seda määravad rahvusvahelised normid - 1 liitris vees peab olema lahustunud tahket ainet rohkem kui 1 gramm. Kunstlik mineraalvesi koosneb põhjaveest, millele on lisatud kas looduslikku mineraalvett või erinevaid mineraalsooli, samuti süsihappegaasi. Vanim ja tuntum kunstlik mineraalvesi on Vichy, mille retsept on ühesugune nii Baltimaade kui Soome tootjail. Erinevalt naturaalsest mineraalveest on kunstlike mineraalvete soolade sisaldus aga madal, sest kauplustes müüdav vesi peab vastavalt Euroopa Liidu direktiivile olema täiesti ohutu ka piiramatu tarbimise puhul. OÜ Vesiserv juhatuse esimees, hüdroloog Anatoli Kuptsov soovitab igal juhul eelistada eestimaist vett. "Meie toodetav Allika vesi on pärit Endla looduskaitsealal asuvatest Norra allikatest, kuulub oma keemiliselt koostiselt nõrgalt mineraliseeritud hüdrokarbonaatsete vete klassi ning sisaldab suurel määral vaba kaltsiumi. Euroopas,
2NaOH+CaCl2-->Ca(OH)2 + 2NaCl Katse 3.4 Magneesiumhüdroksiidi saamine ja omadused Valasin kahte katseklaasi 1 ml MgSO4 lahust ja lisasin 0,05 ml (1 tilk) 2 M NaOH lahust. MgSO4+ NaOH-->Na2SO4 +Mg(OH)2 tekkis magneesiumhüdroksiidi sade. Nüüd lisasin ühte katseklaasi HCl lahust, teise NH 4Cl lahust kuni sademe lahustumiseni. Mg(OH)2 +2HCl-->MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2NH4Cl -->MgCl2 + 2NH3*H2O 4 . Sulfiidide sadestumine Katse 4 Valasin 7 katseklaasi 1 ml järgmiste soolade lahuseid: CaCl 2, MnSO4, NiSO4, CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Hapestasin lahused 2...3 tilga lahjendatud HCl lisamisega ning seejärel lisasin tõmbe all 1 ml tioatseetamiidi lahust. Katseklaase kuumutaain vesivannis kuni ühtlase sademe tekkeni. Soolade reageerimine H2S/ TAA ga Sool Keskkond Sulfiid Sulfiidi värv CaCl2 aluseline CaS valge
2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu
..3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 metüülpunase lisamisel muutus lahus punaseks. Na 2CO3 fenoolftaleiini lisamisel muutus lahus lillakas-roosaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikulr on lahuse pH 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Fenoolftaleiini lisamisel muutus lahus lillakas-roosaks st. pH 9,9; järelikult on aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei oleneutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. Gaasi teke: Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
klass Kooliaste: III kooliaste Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis tutvustab oksiide OKSIIDID ON liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a
tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. => kivim peenestub mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosiooniks nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja
kiudaineid, süsivesikuid, valku, rasvu ning vedelikke. Paraku on Kesk-Euroopas ca 50% täiskasvanutest ning 20% lastest ülekaalulised. Tervislikuks toitumiseks tuleb lisaks mitmekülgsete toiduainete tarbimisele ka olla kehaliselt aktiivne. Puuviljad ning aedviljad on väga kasulikud, seetõttu tuleks iga päev süüa 2 peotäit värskeid vilju. Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine. Päeva tuleks alustada just müslit süües ja jälgida päeva jooksul tarbitavate soolade ja rasvade kogust, sest neid toitaineid on toidukordades liiga palju. Lisaks kolmele põhitoidukorrale soovitatakse teha ka 2 vahetoidukorda ning süüa siis värsket puuvilja, toorest aedvilja, kodujuustu või jogurtit. Toidukorda on soovitatav alustada just puuviljade söömisega. Hästi sobivad nendeks lisaks õuntele ka viinamari, ananass, kiivi, banaan, kirss või maasikas. Puuviljaga saame vähe
hapniku aatomitest. Sahhariidid sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Millistest ainerühmadest koosneb tärklis ? Vastus : Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Denatureerumine ? Vastus: kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel. Rasvade liigitus ? Vastus : Rasvasid leidub kõikides taimsetes ja loomsetes organismides. Seepärast liigitatakse rasvu taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Rasvade omadused ? Vastus : Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Mis juhtub organismis varurasvade kiirel lõhustamisel ? Vastus : Kehakaalu langus. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Sahhariidide liigitamine
a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH) c) Kare vesi (10-21 dH) - Kareda veega puhastamisel vajame rohkem puhastusainet. - Kuumutamisel tekitab kare vesi katlakivi. Veesetted · Rooste - Tekib raua ja niiskuse kokkupuudel. · Katklakivi. - Tekib kareda vee kuumutamisel. · Lubjasetted. - Tekivad vees lahustunud soolade kuivamisel pindadele. Vee kvaliteedi parandamine · Filtreerimine. - Vähendab veesetete hulka. - Eemaldab veest mehhaanilised lisandid. · Keetmine. - Eemaldab veest lahustunud soolasid ja bioloogilist mustust. · Destilleerimine. - Eemaldab veest kõik lisaained. · Kloorimine. - Hävitab haigusetekitajad (mikroobid, bakterid) Vee saastamine · Vesi on saastamise suhtes väga tundlik.
Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on: · Põlematu ja külmakindel · Tugev vaatamata oma kergusele · Looduslikest materjalidest · Keemiliselt peaaegu neutraalne · Vastupidav hapete, soolade, leeliste mõjudele · Vastupidav korduvate jäätumis- ja sulamisprotsessidele Fibo kergkruus: · Ei sisalda kahjulikke gaase ega ühendeid · Ei karda niiskust · Ei hallita ega mädane · Ei meeldi närilistele ega putukatele Kergkruusa omadused: · Koormustaluvus · Tulekindlus · Ventileerimisomadused · Kemikaalide ja ilmastikukindlus · Veeimavus Fibo kergkruusa valmistatakse kolmes erinevas suuruses: S 2-4 mm, M 4-10 mm ja L 10-20 mm.
Polüvinüülkloriid PVC on üks Tihedus: 1,44(g/cm3) paljudest juhuslikest Tõmbeelastsus (kuiv): 3000 (MPa) avastustest mida tuli teha mitu korda. Kuulkõvadus: 130 (N/mm2) Esmakordselt avastati see Töötemperatuur: 0...60 prantsuse keemiateadlase ning Läbilöögipinge: 39 (KV/mm) füüsiku Henri Soojusjuhtivus: 0.14-0.28 Victor Regnault poolt aastal 1835 ning (W/mK) teistkordselt 1872. Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) aastal sakslasest füüsiku Eugen Eritakistus: 1016 (Ω m) Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad...
Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on lülisammast. erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhadmoodustamise ning reguleerivad organismis vee, Kusepõis soolade ja teiste ainete sisaldus. krooniline neerupuudulikkus on pikaajalise neerukahjustuse tagajärjel kujunev neerufunktsiooni langus. sagedasimaks põhjuseks põletikud ja verevarustuse häired neerukoes. algstaadiumeis tavaliselt sümptomid puuduvad. Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv kahjustus põhjuseks on ca 40%-l kirurgiline operatsioon,
Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus liitainete põlemisel C + O2 CO2 CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o
plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta.
Lisaks võib neid tulla ka veel kasutatud veest, õhusaastest, mördi täiteainest, mördi lisandeist. Põletatud tellises on soolasid ainult kuni kümnendik mördi sooladest. Soolad on peamiselt kaalium-, naatrium- ja kaltsiumsulfaadid ning karbonaadid, mis liiguvad mördist imetava veega tellisesse. Vee aurustudes kristalliseeruvad soolad tellise ja ka vuugi välispinnale valge sademena. VÄLJASOOLDUMISE VÄLTIMINE Väljasooldumise eeltingimuseks on soolade ja piisava niiskuse olemasolu müüritises. Nende vähendamiseks on soovitav kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tellisesse liikumise vähendamiseks on soovitav telliste niisutamine
Kõige intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid, kuid suures temp. kõikumised 2. Keemiline murenemine - e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nim. korrosiooniks. Toimub palavas kliimas, sest kõrge temp. soodustab keemilisi protsesse, samas on vajalikud ka sademed. Lahustunud soolade ärakandumist lahustunud kohast nimetatakse leostumiseks. Selle näiteks on karstumine. 3. Bioloogiline murenemine algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju. Murenemisest haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima nim lähtekivimiks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks,
ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Veri jaotab ka ainevahetuses tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. VERE PEAMISED ÜLESANDED 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus, temperatuuri tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilimine. 4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 6. Homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna
väljaheites üle kolme korra päevas ja pakilises roojamisvajaduses. 2. Õendusdiagnoos Vähene vedeliku kogus, mis on põhjustatud vedeliku hulga kiirest vähenemisest organismis ja väljendub nõrkuses, janus, kehatemperaatuuri tõusu, pulsisageduse tõusus, naha- ja limaskestade kuivuses, nahaturgori languses ning veenide väheses täitumuses. Eesmärk Lühieesmärk 1.ööpäeva jooksul tagada vedeliku ja soolade (Na ja Mg) bilansi tasakaal. Kaugeesmärk Nelja päeva pärast on patsient paranenud. Õendustegevus Kui osakonnas leidub vabu kohti, viia patsient omaette palatisse, tagada haigele piisav vedeliku kättesaadavus, anda patsiendile palju juua kas mineraalvett või siis teed, mahla, milles on teelusika jagu suhkrut ning noaotsatäis soola, selleks, et asendada kaotatud elektrolüüdid. Juhul, kui suu kaudu ei õnnestu kaotatud vedelikku asendada, tuleb seda teha tilkinfusioonina veeni
Mis on happevihmad? Millised ained põhjustavad happevihmasi? Milliseid probleeme põhjustavad happevihmad? NO, NO2 Reaktsioonid: happeline aine (hape/ oksiid) + aluseline aine (hüdroksiid/oksiid), metall + hape*, sool + hape*. Muundumise rida N2 NH3 NO NO2 HNO3 Väävli biofunktsioonid. (aminohapped, valk) Abiks õppimisel Ammooniumsoolad: Ammoniaagi reaktsioonil happega saadakse ammooniumsoolad. Näide: NH 3 + HCl NH4Cl. Need sisaldavad NH4+-iooni. Nimetamine on analoogne teiste soolade nimetamisega. Näiteks näidisvõrrandis olev sool on ammooniumkloriid. Kõik ammooniumsoolad on vees hästi lahustuvad ja kuna taimed saavad osastada ainult veeslahustuvaid aineid, siis on ammoonium soolad väga head väetised. Kõik ammooniumsoolad on kergelt happelise keskkonnaga ja neil on kõik soolade keemilised omadused, näiteks reageerivad leelisega: (NH 4)2SO3 + NaOH Na2SO3 + NH3·H2O Lämmastikhape ja nitraadid:
orgaanilist ainet sisalda- käigus raua ühendid vad horisondid orgaanilise aine turvastuvad ja mineraal- oksüdeerumisel sed horisondid redutseeruvad mulla gleistuvad. Peamiseks sügavamatesse põhjuseks: sademete kihtidesse hallikassinise hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid · Sooldumine lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid · Tundra enamiku aastast · Okasmets jahe niiske valitseb madal temperatuur, kliima, sademed ületavad
neerus iseseisvalt muudest süsteemidest. Angiotensiin II: * potensiaalne vasokonstriktor (veresoonte ahendaja) ja otseselt suurendab süsteemset vererõhku ja neeru perfusiooni (läbivoolutuse) rõhku. * aktiveerib Na imendumist neerutorukestes (proksimaalne, distaalne vään- ja kogumistoruke). See omakorda stimuleerib aldosterooni vabastamist neerupealistest ja vasopressiini hüpofüüsist jt mis võimendavad neeru naariumi ja vee reabsorptsiooni. - seega angiotensiin II suurendab vee ja soolade säilitamist, veresoonesisest mahtu ja vaskulaarset resistentsust – need kõik osalevad süsteemse vererõhku ja neerude perfusioonirõhu suurendamisel. Reniini vabastamine on vähendatud, kui neerude perfusioon suureneb ja vereplasma angiotensiin II tase on tõusnud – negatiivne tagastusside – see säilitab neerude perfusiooni ja GFRi füsioloogilistes normides. 2 sisemist faktorit, mis kontrollivad glomerulaarsete kapillaaridega verega
molekulis). Näited: OH , NH 2, NH , HF Od d+ H Hd+ Od d+ H Hd+ + d elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) d nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S O2
Kirjutage toimuvate reaktsioonide võrrandid. 10) Mitu kuupdetsieetrit vesinikku (normaaltingimustesa9 eraldub 15 g kaltsiumi reageerimiselveega? 11) Milliseid hüdroksiide nimetatakse amfoteerseteks? 12) Millised metallid reageerivad leelistega? 13) Mis on hüdroksokompleks? Kuidas ta tekib? 14) Kirjutage järgmiste reaktsioonide võrrandid: a) Al(OH)3 + NaOH, b) Zn + NaOH. 6.4 metallide reageerimine soolade lahustega 6.5 reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid 6.6 Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 6.7 redoksreaktsioonide tasakaalustamine
Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi struktuur 3 Kasutatud kirjandus 1. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm 2. http://et.wikipedia.org/tselluloos 3. www.google.com 4. http://www.miksike.ee/tselluloos 4
mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
