Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soolad" - 501 õppematerjali

soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat ………. alumiiniumsulfaat …….. raud(II)nitraat………….. kaltsiumfosfaat ……….. vask(II)sulfit …………… tsinkfluoriid Na2SO4 …………………………….. Al(NO3)3 ……………………………. FeSO4 …………………………………… NaCl

Õppeained

Soolad -
thumbnail
1
doc

Elektrolüüt

2) Polaarsed kovalentsed ained ­ N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), môned soolad (HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal ­ kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots...

Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne ­ inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pedosfäär - Muld

Erosioon ­ mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine ­ viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine ­ aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid. Mulla happesus ­ mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge. Muld on happeline kui pH on madalam vihmaveest (5,6). Meil happevihmasid ei ole, happesuse tasakaalustab paekivi. Raskemetallid mullas ­ plii ja elavhõbe (ka tsink, koobalt) on toksilised ained...

Geograafia
114 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Organismide keemiline koostis.

Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-3 tähtsamat): Vajalik hingamiseks raku tasandil; närvi impulssi ülekanne; südame,lihase töö; luud oleksid tugevad. H+(hingamiseks raku tasandil), Na+(närvi inpulssi ülekanne),K+(närvi impulssi ülekanne) Anioonid e negatiivselt laetud ioonid( tähtsamad 2-3): nad tagavad hingamise, pärilikkuse ainega seotud....

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

E-ained ja lisaained toidus

· Konservantidest on tervisele ohtlikud importpuuviljade pritsimiseks kasutatavad difenüül (E 230), ortofenüülfenool (E 231), naatriumortofenüülfenool (E 232) ja tiabendasool (E233). · Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagubutüülhüdroksüanisool (E 320) ja butüülhüdroksütolueen (E 321). · Tuntud konservandid on sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad , mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid · Rasvade stabiliseerimiseks toidus kasutatakse antioksüdantidena gallaate (PG, OG, DG)ning butüülhüdroksüanisooli ja tolueeni (BHA, BHT). · Laialdaselt kasutatakse antioksüdantidena askorbiinhapet (E 300), mida lisataksevorstidele, sinkidele, õllele, limonaadile jne. · Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. · Eriti laialdaselt kasutatakse neid puu- ja...

Keemia
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosföör

Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb. 2) Tasakaalustatud ­ aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari). 3) Aurumise ülekaal ­ aurumine suurem kui sademed. Mulla vees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

* Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni ­ Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange ­ rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda ­ kõrbed ja poolkõrbed Leetumine ­orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine ­ mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Värvid

Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad , samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik...

Keemia
78 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kõrbed

Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6 Mullastik Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seede- ja erituselundkond

lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...

Bioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad . Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. mulla hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub...

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Geograafia mõisted - füs. ja kem. murenemine

kokkutõmbumine. Kristallide kiirendab reaktsioone, vahelised mikropraod suurenevad, sademete abil tekivad kivim mureneb. lahused) põhjustab osade 2) Kivimi pragudes vesi jäätub, lahustuvate ainete paisub, avaldab rõhku. Kivim eraldumise. Lahustunud mureneb. soolad kanduvad ära. Tulemus Kivimite peenestumine, keemiline Muutub keemiline koostis, koostis säilib. väliskuju esialgu muutub vähe....

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mullahorisondid ja veereziimid

Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub, soolad jäävad pindmistele...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa ­ huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad ­ välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi ­ sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket. Mulla huumuse tähtsus seisneb:...

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aatomifüüsika konspekt

Niels Bohri postulaadid: 1)statsionaarsete olekute(aatom võib olla ainult erilistes,igaühele vastab kindel E) 2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). ­1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad ), Marie ja Pier Curil ­nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole...

Füüsika
94 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon ­ mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon ­ kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon ­ uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon ­ elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon ­ uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism ­ sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...

Üldbioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia igapäevaelus

NaCl-sool Naatriumkloriid Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool KCl-hape Kaaliumkloriid Na2CO3-hape Etaanhape Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad , näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis...

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

See iseloomustab teatud keharakke (Hallitus, sammaltaimed, bakterid, sugurakud) b) Diploidsus ­ 2n ­ kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses (üks osa isalt, teine emalt). Iseloomustab kõrgemate organismide keharakke. c) Polüploidsus ­ rakkudes kromosoomistik esineb 3-10x. Iseloomustab taimi. Tsütoplasma ...vesilahustel põhinev raku sisekeskkond, mis sisaldab: a) Anorgaanilisi ühendeid (vesi, soolad , ioonid) b) Orgaanilisi (happed, süsivesikud, valgud, nukleotiidid, nukleiinhapped, lipiidid, pigmendid) Tsütoplasma ülesanded: a) Seob raku tervikuks b) On ainevahetuskeskkonnaks c) On varuainete talletamiskoht d) Jääkide kogumiskoht e) Pidevas ringliikumises ja see võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurendamist Ribosoomid ...molekulkompleksid, mis koosnevad 2 ehitusüksusest ja sisaldavad ribosoomi, RNA ja valkude molekule...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Nikkel

Kaselehed sisaldavad niklit. Samuti mõjutab nikkel lindudel sulestiku kujunemist. Kui nikli sisaldus merevees või maapinnas on kõrge, täheldatakse loomadel erütrotsüütide suuremat arvu veres. Ning Ni- ja Fe-ühendite või Ni-ja Co-ühendite sünergeetilist (koosmõju) efekti vereloomele. Infektsiooniliste haiguste puhul normaliseerivad nikli ühendid vere hemoglobiinisisalduse. Nikli soolad stimuleerivad aminohapete sünteesireaktsioone. Loomatoitudest nikli ühendite suurendamine põhjustas loomadel silmahaiguste esinemist ning pimedaks jäämist. -6- Kasutatud kirjandus Viide nr. 1 - Biometallid. Mürkmetallid...

Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses

Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Räni on üks maakoore peamine koostisosa. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja ränivetikad. . H2SO4- väävelhape; hape; Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. KNO3- kaaliumnitraat e. salpeeter; sool; tekib nt. lämmastikhappe ja aluse reageerimisel. Segades KNO3 suhkur saab suitsupommi. Aine ei põle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega võib põhjustada põlengut. Põlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Ärritava toimega.Võib põhjustada neerude kahjustust, mõjub kahjustavalt vere koostisele...

61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun