fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku üldiseloomustus
hästi eeltöödeldud pinnal on mitu korda pikem, kui halvasti eeltöödeldud pinnal. Soolade eemaldamine Värvimata metallpindadel esineb roostetamist soodustavaid soolasid, nt. kloriide ja sulfaate. Need tekitavad nn. kohtkorrosiooni isegi siis, kui neid jääb värvi alla ka väga väikeste osakestena. Selline rooste eemaldab värvikihi pinnast ja lühendab märgatavalt värvi kaitsevõimet ja iga. Peale selle nõrgendavad aluspinnal olevad soolad värvi nakkumisvõimet. Selliste vees lahustuvate soolade eemaldamiseks kasutatakse vesipesu. Tavaliselt tehakse seda survepesumasinatega, parema tulemuse saamiseks kasutatakse lisaks ka harjamist. Pesemisel kasutatakse rohkesti vett ja pind loputatakse hoolikalt. Enne värvimist tuleb pind kuivatada. Sooli on võimalik eemaldada ka leelispesu abil. Sellise menetluse abil (mida kasutatakse rohkem rasvade eemaldamiseks) eemaldatakse korraga nii soolad kui ka rasvad.
alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni(täiuslikkus). Seos kaasaegse keemiaga avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid(Zn, NH3, happed- H2SO4, HCl), ka erinevaid orgaanilisi aineid- etanool,atsetoon, eeter. Arendati laborisisustust ja tehnikat. 3) Litosfääri koostis Maakoorest saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, soolad, metallid, ehitusmaterjalid,kivimid, savid, lõhkeained. 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari-järjenumbriga elemendid. 4) Sidemete polaarsus- keemiline side on seda polaarsem, mida erinevamad on elementide elektronegatiivsused. Kõige polaarsem side: leelismetalli ja halogeeni aatomite vahel. Sama
lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan. Süsiniku sulamistemepratuur on 3800 °C ning keemistemperatuur 4830 °C. Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit
gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda 6.Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised
Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral Iooniline side: Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid) Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside: Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid ja nende omadused
Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30
Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud pisikesed vere kapillaarid. Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest- liigne vesi ja soolad. 18. Diagrammilt andmete leidmine ja selle põhjal küsimustele vastamine.
METALLID •Metallide iseloomulikud omadused(metalne läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus) on tingitud metallides esinevast metallilisest sidemest. •Parimad elektrijuhid on hõbe, vask ja kuld. Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. ...
eesmärk on uimastava või meeleolu tõstva efekti saavutamine; joovastavat efekti, mis tekib lenduvate ainete sissehingamisest nimetatakse chuffing; aineid hingatakse siise otse pakendist või mahutist; aineid mida sissehingatakse nimetatakse inhalantideks. Inhalantide kuritarvitamine põhjustab somaatilisi või psüühilisi häireid tema pruukijal. Tuntumad on liimid, värvilahustid, atsetoon, bensiin, vedelgaasid, nitritid e lämmastikhappe soolad. Toime: inhaleeritud ained imenduvad kopsudest vereringesse; võivad tekkida, meelepetted, iiveldus, segane kõne, erutus, krambid, äkksurma risk. Pikaajalise tarbimise tagajärjed: krooniline köha, suu ja nina ümbruses haavandid, kaalukaotus, depressioon, aju,maksa,neerude,vere luuüdi kahjustused. Kleptomaania e vargustõbi. Vastupandamatu tung varastada. Psüühikahäire, puudub materiaalse kasu saamise motiiv. Kleptomaanid on kleptomaania all kannatajad.
Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. ...
Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid. Halogeniidide redutseeruvad omadused tugevnevad reas. Lahustuvad vees hästi, v.a hõbeda ja vähem aktiivsete metallide soolad. Hõbehalogeniidid on valgustundlikud, kasutatakse fotograafias. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, hambavaabas. Lisatakse hambapastadele. Joodi esineb kilpnäärmes, joodiühendite puudus toidus võib tekitada kilpnäärmehaigust struumat. Broomiühendeid kasutatakse meditsiinis, on veel merevees, joodiühendeid sisaldavad vetikad, mereadru o VESINIKHALOGENIIDID
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veeg...
· Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb.
Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks. Sool teeb meile nii head kui ka halba. Ta on seotud keha veesisalduse reguleerimisega. Organism vajab soola, et hoida veresoontes piisaval kogusel vett. Kui kehas on liiga palju vett, suureneb vere kogus
Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine). Valge tahke aine, esineb tükkidena, õhu käes seistes reageerib õhuniiskusega: CaO + H20 => Ca(OH)2 eraldub väga tugevalt soojust. Põhiliselt kasutatakse
Kõige suuremas mahus toodetakse aga alumiiniumi 19.Milliseid aineid saadakse naatriumkloriidi elektrolüüsil? Naatriumit ja kloori 20.Millised osakesed kogunevad naatriumkloriidi elektrolüüsilkatoodile, millised anoodile? Anood- Katood- 21.Mis on metalli korrosioon? Metallide hävimine keskkonna tegurite toimel 22.Mis juhtub raua roostetamisel? Metalli korrosioon 23.Millised tegurid soodustavad metalli korrosiooni? hapnik niiskus happed (happeline keskkond) soolad soe temperatuur 24.Millist meetoditega saab metalli korrosiooni ära hoida? hapniku mitte juurde lasta värvida/lakkida/õlitada isoleerida keskkonnast katta aktiivsema metalliga Al kaitseb aga vask soodustab 25.Mis on sulam? Mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse eamasti koostisainete kokkusulamisel 26.Millised eelised on sulamitel võrreldes puhaste metallidega? Sulamid on püsivamad ja mitte nii kallid 27
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Siirdemetallide ühendid Helina Kalbe, 10.a, 30.03 Fe2O3 Raud(III)oksiid on enamasti punakaspruuni värvusega (värvus võib varieeruda tumekollasest mustjaspruunini) vees raskesti lahustuv kristlane aine. See on üks peamisi raua oksiide, mida nimetatakse ka roosteks. Ainet kasutatakse põhiallikana terasetööstuses. Vastavalt oksiidi värvusele kasutatakse teda ka rauamenniku, ookri või muumia nime all maalrivärvide ja mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. Raud(III)oksiidi kasutatakse ka raua tootmisel ning see kuulub nii punase kui pruuni rauamaagi koostisesse. Raud(III)oksiid on tavatingimustes püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina (kollakas on ooker, punakas on rauamennik jne). See oksiid on ka ferromagneetne aine ja seetõttu kasutatakse seda magnetite tegemiseks. Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine,...
14. Miks peab inimene treenima oma südant? Inimene peab treenima oma südant, et suurema füüsilise pingutuse korral suudaks süda rohem lihaseid varustada hapnikurikka verega. Kui löögimaht on südame jaoks liiga koormav, löögisagedus suureneb ja süda ei suuda nii kiiresti töötada ja võivad tekkida südamerütmihäired. 15. Millest sõltub vererõhu suurus? Veresoonte elastsus Ringleva vere hulk Soolad, toitumine Liikumine Uimastite, nikotiini, alkoholi tarbimine Haigused Südamest aorti paisatud verehulgast 16. Milliseid toitumisharjumusi ja eluviisi soovitad inimesele, kellel on hüpertoonia? Soola piiramine toidus kehakaalu normaliseerimine stressi vähendamine mõõdukas kehaline aktiivsus tervislik toitumine suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest loobumine
10Lihaste ATP allikad?-ATP, gl8kol88s, aeroobne hingamine. 11Energeetiline pidevus?-organismi pidev varustamine energiaga 12Igapäevane energiaallikas?-Gl8koos./rasvad, valgud 13Rasvade , valkude lagunemine?-rasv-pideva aktiivsuse tulemusel.valg- organism omistab 5%,nälgiminse ajal intensiivistub. 14F88silise pingutuse mojud organismile?-hapniku hulk väheneb, susihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp suureneb, veresuhkru ja gl8kogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisel. 15Treebingumoju a) sudamele-löögisagedus ja hingamine suurenevad. b) veresoontele- läbimoot suureneb, veri kannab soojuse naha pinnale. c) hingamiselunditele. töö inten d) lihastele-lihased teevad tööd ..paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. 16Vananemise tunnused-juuste horenemine/välja langemine, lohna/maitsemeele norgenemine, kuulmise norg, nägemise halvenemine, ajukoorerakkude vähenemine, kopsumahu vähenemine,
maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg
AREENID AROMAATSED ÜHENDID. 1825 aastal eraldas M.Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poo...
peeneteralist materjali.löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi,mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel.Lössikõrb saab rohkem niiskust,sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik(liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed :atacama , gobi. · Soolakõrb- on nende kõrbete üldnimetus, kus on pinnase soolasisaldus suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale.(suur nõgu)soolade rohkus takistab taimedel vee vastuvõtmist.soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised. · Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe SILIKAATVÄRVID Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord..............................................................2 Silikaatvärvide ajalugu........................................3 Silikaatvärvide koostis.........................................3 Silikaatvärvide iseloom ja kasutamine................4 Tooted.................................................................5 Pildid....................................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................7 Silikaatvärvide ajalugu Ajaloost on teada, et silikaatvärvi orgaanilist sideainet vesiklaasi hakati kasutama tänu selle vastupidavusele juba tuhat aastat tagasi. Egiptlased mumifitseerimisel, roomlased seinamaalingutes...
Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mis ei soodusta sademete teket.Rannikuala muudab veelgi sademetevaesemaks külm Humboldti ehk Peruu hoovus. Kõrbete tüübid Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacamas on palju soolatasandikke, mitmed Andidest alguse saavad jõed voolavad kõrbesse, kus hääbuvad.Mineraalaineterikas vesi aurustub ja soolad jäävad pinnasesse, pika aja jooksul kujunevadki sinna kohta soolatasandikud. Joonis 3.Atacama kõrbe tüüp Taimestik ja loomastik Atacama kõrbes kasvab palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli jpt.Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, sest neil on pikad okkad auramise vähendamises ja suur soolatalutavus.Leidub isegi taimi, mis suudavad seal kasvada soola peal.Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti.
Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 HSO C6 H 5 NO2 + H 2O 2 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6H5NO2+3H2C6H5NH2+2H2O *Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga, mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega samas segus Zn + 2HCl=ZnCl2 + H2 Aniliini kasutamine:
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 sulfit kaaliumhüdroksiid - KOH divesiniksulfiidhape H2S sulfiid väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO2 karbonaat dilämmastikpentaanoksiid N2O5
Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) . Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes näiteks Ca ( HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat . Atmosfääris on peamine süsinikuühend- süsinikdioksiid CO2 (süsihappegaas) . Süsinik ei seisa looduses paigal vaid on pidevas ringluses . 4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid .
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILI...
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramise...
Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis. Soolhape on tugevam hape, on lahuses täielikult dissotsieerunud. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses
Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus, vheneb kvadus, hendites on elementide o.a. hesugune II, keemiline aktiivsus suureneb. Rhma elemendid kuuluvad aatomiehituslikult s-elementide hulka. Aatomite vliselektronkihi kofiguratsioon on ns2. 2
Kristallisatsoon ühest lahusest · Polümorfismide saamises on kasutusel erinevad kristallisatsioonid: a) aeglane solvendi aurustamine: küllastatud lahus filtreeritakse tuumakeste eraldamiseks ja lastakse teatud aja seista rahulikult. Aurustamise kiirust saab reguleerida, kattes anuma spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse te...
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest: orgaanilised ja anorgaanilised. Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N. Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad. Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent;
Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 HSO C6 H 5 NO2 + H 2O 2 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6H5NO2+3H2C6H5NH2+2H2O *Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga, mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega samas segus Zn + 2HCl=ZnCl2 + H2 Aniliini kasutamine:
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast ...
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus moodustades lämmastiku ja veeauru. NO: värvuseta, mürgine, vees ei lahustu, ei reageeri veega, saadakse NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks.
Eesti ala murenemise lähtematerjaliks Põhja-Eestis paekivi ja L-Eestis liivakivi a) Füüsikaline murenemine e. Rabenemine-esile kutsuvad temp. Kõikumised ja vesi b) Keemiline murenemine e. Porsumine- mõjub vesi koos selles olevate ühenditega. Rikastatakse mulda erinevate keemiliste ühenditega. c) Bioloogiline murenemine- Taime juured tungivad kivide lõhedesse. Elusorganismide toimel, kes kivimitega kokku puutuvad Leostumine-protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. Karstumine- protsess, mida viib läbi põhjavesi kergesti vees lahustuvate kivimitega, tekitades tühimikke ja mulle mineraalse osa ärakannet Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 4.2 Mulla teke Humifitiseerimine Huumusmaterjali moodustamine mulla koostisesse C,N,S seotud ühenditega. Surnud taimse massi lagundamine. Toimub 2st etapist: 1
et keegi ei taha neid enda väliskihile juurde. Kõik väliskihi elektronid jäävad seetõttu liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H. Ja teised alkoholid(fenool) , aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid, aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest.
Kui vees on rauda rohkem kui 1 mg/ liitri kohta, siis muutub nahk pikapeale kollasemaks, juuksed tuhmuvad ning linalakad kaotavad oma loomuliku kauni värvi. Suurema kogus rauda kui 10 mg liitri vee kohta võib juuksed tuhmiks muuta kahe-kolme nädalaga ning ükski kohevust ja läiget lubav sampoon ei aita. Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, 7 väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asiv Karlovy
Tugevad elektrolüüdid Nõrgad elektrolüüdid elektrolüüdid, mis on polaarsed ühendid, Lahuses on ainult lahuses praktiliselt mis lahustumisel molekulid. täielikult osaliselt dissotsieeruvad dissotsieerunud ioonideks. ioonideks. Tugevad happed, Nõrgad happed, soolad leelised ja vees mis ei lahustu ja vähe Paljud orgaanilised ained lahustuvad soolad. lahustuvad alused. Nõrgalt polaarse ja Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse mittepolaarse kovalentse sidemega ained. sidemega ained. 12
Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2. Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H 2O, HF Madal võreenergia kergsulavad, sublimeeruvad 3. Ioonvõre - sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, tihedaima pakendi printsiip; Tüüpiline tugeva ioonsidemega ühenditele: soolad, hüdroksiidid, oksiidid Erinimel. ioonide vahel. kaugus - määratud iooniraadiustega - võimaluste piirides maksimaalne koordinatsiooniarv Kõrge võreenergia rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus - halvad elektrijuhid 5. Le Chartelivi printsiip ja järeldused Dünaamilise tasakaalu põhimõte: Kui mingi välismõju muutmine rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium...
kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). 6.1 Elavhõbeda toime inimesele Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Elavhõbe kuulub väga vähesel määral elusorganismide koostisesse. Inimorganismis on summaarselt mõnikümmend mg Hg. Elavhõbedat on uuritud peamiselt seoses tema kahjuliku toimega. Ligi 80% Hg aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
