Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr või AgI) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse selle vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teoreetiline osa: Galvaanielemendi emj. E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega: E 2 1 (1)
Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita. Tuntumad ained Oksiidid Hape Vääveldioksiid SO2 Vesinikkloriidhape HCl Alumiiniumoksiid Al2O3 Väävelhape H2SO4 Kustutamata lubi CaO Väävlishape H2SO3 Kaaliumoksiid K2O Süsihape H2CO3 Lämmastik(V)oksiid N2O5 Ränihape H2SiO3
Väheaktiivsed metallid Ni-Au ei reageeri veega. Hapetega: Pingereas H2-st vasakul olevad metallid reageerivad lahj.hapetega oksüdeerijaks on H+-ioon eraldub H2 : Zn + 2HCl ZnCl2+ H2. Pingereas H2-st paremal olevad metallid ei reageeri lahj.hapetega. HNO3 ja konts. H2SO4 reageerimisel metallidega ei teki kunagi H2. Tekivad sool, vesi ja happeainioonid. Raud ja alumiinum ei reageeri kons hapetega. Sooladega: Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 11. Kuidas saadakse metalle nende ühenditest (aluminotermia, redutseerimine C, CO, H2 ja aktiivsema metalliga, sulatatud soola elektrolüüs)? Tuleb osata: 1. Määrata elementide oksüdatsiooniastmeid. 2. Eristada redoksreaktsioone mitteredoksreaktsioonidest. 3. Määrata oksüdeerumist, redutseerumist, oksüdeerijat ja redutseerijat redoksreaktsiooni võrrandis. 4. Tuua näiteid oksüdeerijate ja redutseerijate kohta! 5
Aine dissotsiatsioon toimub mitme astmena. 13. Ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. Vastus: Kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. 14. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioon? Milline saadus tekib esimeses ja teises astmes? Vastus: Neutralisiatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. 15.Mis on hüdrolüüs ja miks ta toimub? Vastus: See on soola reaktsioon, mis neutralisatsioonreaktsiooni pöördereaktsioon. 16.Miks tugeva soola ja tugeva happe soolade lahustes ei toimu hüdrolüüsi? Vastus: Kuna need lahused on neutraalsed.
olime valmis filteerima. Siis me kinnitasime statiivi külge muhvi ja muhvi külge rõnga. Me panime lehtri rõnga sisse, lisasime filtri ja tükk tüki haaval eraldasime ained omavahel läbi filtri. Näidis: NB ! Kui filtreerimine on liiga aeglane, võib klaaspulgaga segu segada, aga olla ettevaatlik et filtrit läbi ei torka. Siis kui segud on jaotatud peaks se välja nägema nagu filtreeritud kohvi : SEGU NR 2 Koostised: 2 spaatlitäit liiva 1 spaatlitäis soola 70ml kraanivett (sooja) Me lisasime plastiktopsi kaks spaatlitäit liiva, üks spaatlitäis soola ja 70ml sooja kraanivett : Siis me segasime klaaspulgaga segud kokku ja ükshaaval filtreerisime segu: NB ! Kui segu filtreerimine on liiga aeglane siis võib klaaspulgaga segu segada et tehingud kiirustada. ETTEVAATUST ! ÄRA FILTRIT LÄBI TORKA. Kui segud on filtreeritud, peaks seal olema filtreeritud vesi. Ülejäänud segud jäid filtrisse : SEGU NR 3 Koostised :
3. Kirjelda ägeda püelonefriidi riskifaktoreid Sagedased külmetused Naised – anatoomia Jääkuriin – rasedus, eesnääre Immuunsuse langus 4. Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient? Palavik, iiveldus, nõrkus, valud nimmepk, valulik urineerimine, 5. Kirjelda uriini leidu püelonefriidi korral? Leukotsütuuria Proteinouuria Bakteruuria 6. Kuidas ravitakse püelonefriiti? Voodireziim Piirata soola, rohkelt vedelikku AB, diureetikumid Tööleht 3 1. Missuguseid neerude osasid kahjustab GN? Neerupäsmakeste immuunpõletik. Krooniline: mõlemapoolne , päsmakeste häving, neerude sidekoestumine - kortsneer 2. Kirjelda GN tekkemehhanismi Pärast haiguse läbipõdemist (nt angiin) 3 n –haigus tekib vastusena streptokoki antigeenile. organismis tekivad antikehad. Päsmakestes tekib põletik. 3
3) Alus + sool uus alus + uus sool Ba(OH) + LiPO LiOH + Ba(PO) *toimub temperatuuri mõjul 4) Aluste lagunemine: *alus peab vees lahustuma alus oksiid + vesi Cu(OH) CuO + HO Soolad Soolad koosnevad metallist ja happejäägist. Jagunevad kolmeks: 1) vees lahustuvad 2) vees lahustumatud 3) vesiniksoolad Nimetamine: 1) 1.A, 2.A või 3.A rühma metall. Metalli nimi + soola nimetus. 2) Metall mujal. Metalli nimi (metalli oksüdatsiooniaste) + soola nimetus. Reaktsioonivõrradid: peab olema aktiivsem 1) Sool + metall uus sool + metall Ca + CuSO CaSO + Cu 2) Sool + hape uus sool + uus hape 3) Sool + alus uus sool + uus alus 4) sool+ sool uus sool + uus sool
· Kalarullid · Kalasupp · Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. · Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Omlett - lahti segatud munale lisatakse rõõsk või hapukoort või piima. Maitsestatakse soola ja pipraga. On omaette roog või serveeritakse liha ja kalaroogadega, supis või selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni
2. Teises katseklaasis visatud kristallitükk hakkas kasvama. See samuti tähendab et lahus on üleküllastunud ja üleliigne aine liitub kristallitükiga. Järeldus: Naatriumtiosulfaadi üleküllastunud lahus on ebapüsiv. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö vahendid: lehter, filtripaber, keeduklaas, elektripliit, mõõtetsilinder, areomeeter. Töö reaktiivid: Naatriumkloriid Töö Kirjeldus: 1. Kaalume liiva ja soola segu 2. Asetame liiva ja soola segu filtrile, mis asub lehtris. 3. Loputame segu veega eraldades liiva soolast. 4. Saadud soola lahuse valame mõõtetsilindrisse ning jahutame 20oC 5. Asetame lahusesse areomeetri ning mõõdame soola lahuse tiheduse 6. Teen arvutused Saadud katseandmed: msoola liiva segu = 2,29 g lahus =1,020/cm3 NaCl vees sisaldavus = 3,1% (Lisa 2 tabeli järgi) Vlahus =70cm3 Arvutused:
korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala
·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. lah. hapetega a)vesinikust vasakul olevad met.; tekivad sool ja H2 ( Zn+2HCl®ZnCl2+H2 ) b)vesinikust paremal olevad met. ei reag. lah. hapetega ·Reag. soola lahustega(reag. vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall; tekivad sool ja met.) Fe+CuSO2®FeSO4+Cu Met. mis reag. külma veega(IA ja IIA metallid alates Ca), ei asenda soola koostises vähem aktiivseid met. vaid reag. veega ja tekkinud leelis võib reag. soolaga- Na+CuCl2 1) 2Na+2NaOH+H2 2) 2NaOH+CuCl2®Cu(OH)2+ 2NaCl Summaarselt: 2Na+CuCl2+H2O®Cu(OH)2+2NaCl+H2 ·Reag. mittemet.(peaaegu kõik met. reag. mittemet. 2K+Cl2®2KCl) SAAMINE
Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) Reag. veega a)aktiivsed met.(KMg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(AlFe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(NiAu) ei reagereeri veega Reag. lah. hapetega a)vesinikust vasakul olevad met.; tekivad sool ja H2 ( Zn+2HCl®ZnCl2+H2 ) b)vesinikust paremal olevad met. ei reag. lah. hapetega Reag. soola lahustega(reag. vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall; tekivad sool ja met.) Fe+CuSO2®FeSO4+Cu Met. mis reag. külma veega(IA ja IIA metallid alates Ca), ei asenda soola koostises vähem aktiivseid met. vaid reag. veega ja tekkinud leelis võib reag. soolaga Na+CuCl2 1) 2Na+2NaOH+H2 2) 2NaOH+CuCl2®Cu(OH)2+ 2NaCl Summaarselt: 2Na+CuCl2+H2O®Cu(OH)2+2NaCl+H2 Reag. mittemet.(peaaegu kõik met. reag. mittemet. 2K+Cl2®2KCl) SAAMINE
Sibul ja küüslauk 1 küüslaugu küüs peenestada. Kuumutada pannil õli, 2 sl päevalille- või kõrvitsaõli lisada küüslauk, sibul ja kõrvits. Keskmise kuumuse juures 3 minutit 1 l juurviljapuljongit praadida. Seejärel lisada puljong ja 1/8 l rõõska koort koor. Maitsestada curryga, vajadusel 1 sl teravamaitselist curryt (ilma lisada soola. Lasta keema minna ja kuhjata) tasasel tulul 10 minutit podiseda lasta. Maitseks rasvast hapukoort ja soola. Supp püreerida ning korralikult läbi segada. Kaunistada hapukoore ja röstitud kõrvitsaseemnetega. Frankfurteri rullid Koostis: Valmistamine: 500g veise välisfilee Lõika liha lõikudeks ja vasarda kergelt.
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus
7) metall + sool à uus sool + vähem aktiivsem metall asendus Fe + CuSO4 à FeSO4 + Cu (pingerida arvestades) Cu + AlCl3 reaktsiooni ei toimu Soolade vesilahuste reageerimine metallidega toimub vastavalt pingereale (v.a. metallid, mis reageerivad veega IA ja IIA alates Ca). Iga metall tõrjub pingereas temale järgnevad metallid soola lahusest välja, kuid ei tõrju talle pingereas eelnevaid metalle. Pingerida pole rakendatav aktiivsete metallide puhul (Li, K, Ba, Ca, Na, Mg), mis reageerivad esmalt veega vesiniku eraldumisega ja seejärel tekkiv hüdroksiid reageerib soola lahusega. Na + CuSO4 à 1. etapp: 2Na + 2H2O à 2NaOH + H2 2. etapp: 2NaOH + CuSO4 à Cu(OH)2 + 2Na2SO4 Summaarselt: 2Na + CuSO4 à Cu(OH)2 + 2Na2SO4 + H2
· poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na 2O, FeO jt.). b. Happelised oksiidid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuulub enamik mittemetallioksiid (nt. CO 2, SO2, SO3) c. Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega
Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja tasakaal esimeses võrrandis nihkus vasaku poole vesinikiooonide kontsentratsioon lahuses vähenes kollane lahus (pH>6,3) a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini vaarikapunane lahus. Jagasin kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket ammoniumkloriidi, loksutasin lahus muutus märgatavasti heledamaks.
..2 tilka dinaatriumvesinikfosfaadi Na 2HPO4 või (NH4)2HPO4 lahust, 1...2 tilka 2M ammoniaakhüdraati ning soojendatakse veidi. Ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul tekib valge ammooniummagneesiumfosfaadi kristalliline sade: Mg2+ + HPO4 + NH3 · H2O MgNH4PO4 + H2O Kasutasin tõestamiseks dinaatriumvesinikfosfaati ning pärast ammoniaakhüdraadi lisamist ja soojendamist tekkis valge sade, millega sai tõestada, et lahuses sisaldus Mg2+- ioone. Tundmatu soola kindlakstegemine leekreaktsiooniga Võtsin soola nr 4. Võrreldes tundmatu soola leegi värvust näidissoolade värvusega tegin kindlaks, et tundmatus lahuses sisaldusid Ca2+-ioonid, mis andsid telliskivipunase värvuse.
Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine massi lahuses saab leida kahe valemiga m aine = Vlahus * CM ; maine = mlahus * C% / 100% = Vlahus * ρ lahus * C% / 100% siis 1000 * ρ lahus * C % / 100% = 1 * CM * Maine Lahuse maht 1000 cm3 ehk 1 dm3
Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO 3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused) Lahustasin NaCl vees ja filtreerisin seda 2 korda. Filtraadi tiheduse kaudu leidsin tabelist lahuse kontsentratsiooni massiprontsentides filtraadi massi ja kontsentratsiooni arvutasin NaCl massi. Nendest andmetest arvutasin NaCl protsendi algsegus. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeetriga määratakse lahuse tihedust. Milline vahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega
maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte. Vahepeal aga saab ülejäänud pere koos Märdiga Ennu pettusest teada, tänu Jütsile, kes on koolis lugemist õppinud, ja teevad plaani, kuidas Peetrile "kätte maksta",
lind – luik või sookurg. ● Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks koos kollase piprakastmega. Vürtsid toidus ja joogis ● Kõige levinud maitseköögivili oli sibul ● Rohkelt tarvitati tilli, köömned, sellerit, sinepit, peterselli, kadakamarju ● Õlle jaoks vajati palju humalaid ● Magusainetest kasutati mett ● Soola imporditi kõige rohkem, selle vastu vahetati sadamates vilja Kasutatud allikad ● http://tarbija24.postimees.ee/2606480/keskaegne- toidulaud-tallinnas-ohtralt-soola-ja-olut ● http://epl.delfi.ee/news/lp/keskaegne-koogikul tuur-annab-tanagi-motteainest?id=67351678 ● http://peenrarott.blogspot.com/2012/07/uurime- mida-soodi-keskaegses-tartus.html ● http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/smine_k eskaja_tallinnas.html ●
Algus Võtta tühi kauss Kas kartulit on? Jah/Ei Tükelda kartul J Mine keldrisse Tükelda hapukurk Võta kartul Lisa 3 spl hapukoort Mine tagasi tuppa Lisa soola Tükelda kartul Tükelda hapukurk Lisa 3 spl hapukoort Lisa soola Lõpp
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10
*salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised Aroomisool Basiilik *lihatoidud *salatid *kanalihatoidud *kastmed *kalatoidud *supid *köögiviljatoidud *munatoidud *munatoitudes soola asemel *tomatitoidud *makaronitoidud Ingver *lihatoidud Kaneel *linnulihatoidud *riisitoidud *ühepajatoidud *magustoidud *puuviljad *joogid (hõõgvein) *juurviljad *küpsetised(saiakesed,kringlid) *joogid *sink *supid
10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks? 11. Milliste lahuste (gaasilised, vedelad või tahked) korral saab kasutada komponentide sisalduse suuruse väljendamiseks molaarsust? Vedelad 12. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Lahustasime liiva- soola segu vees ja filtreerisime. Filtraadi tiheduse järgi leidsime tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 13. Kuidas te arvutasite soola massi liiva-soola segus? Teades NaCl massi (filtraadi massi ja NaCl protsendilise sisalduse järgi) arvutame keedusoola massi NaCl protsendilise sisalduse ja liiva-soola segu massi järgi. 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? 15. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Mõõtelahus on teadaoleva kontsentratsiooniga
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem.
· Jood on vajalik tervetele juustele, nahale ja hammastele. 3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua? · Joodipuudus on põhiline kilpnäärme haiguste põhjustaja. · Kuiva naha ning kuivad juuksed · Aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid. · Kaalus juurde võtmise. 3.3. Miks jodeeritud sool? Organismile vajalikku joodikogust on kõige täpsemalt võimalik doseerida koos soolaga - tarbime ju soola iga päev enam-vähem ühesuguses koguses. Soola jodeerimine on suhteliselt odav, mugav ja ei tohiks joodi üledoseerimist põhjustada, kuna soola üle normi tarbimine on inimestel juba füsioloogiliselt kontrolli all. Päevase tarbitud soola koguse varieerumine keskmisest ei ületa üldjuhul 10%. 7 Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse hingamise, seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. Lühiajalise toime mõjud:
lahuse kohal. Cm=kh*p · Massiprotsent m * 100 C % = aine mlahus · Molaarne konsentratsioon(CM) · Molaalsus (Cm) n C m = aine mlahusti · Moolimurd (Cx) naine Cx = naine + nlahusti · Normaalne konsentratsioon n m *V C n = aine = aine lahus Vlahus E aine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin kuiva keeduklaasi 6,42 g liiva ja soolasegu (C). Lahustasin NaCl klaaspulgaga
erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad
sinep kg 0,017 0,016 peenestatud petersell kg 0,003 0,003 Kokku: Valmistamine: 1.Koori ja haki sibul. 2.Kuumuta pool rasvast madalaservalises lamedas potsi ja lisa sibul. 3.Küpseta neid veidi. 5.Lõika liha risti kiudu õhukesteks viiludeks ning seejärel 0,5-1 cm paksusteks ribadeks. 6.Pruunista liharibad pannil ülejäänud rasvas. 7.Maitsesta soola ja pipraga. 8.Kalla aedviljapuljong,hapukoor,tomatipüree,soja jua sinep potti, lase keema ja keeda 3-5 min. 9.Puista pinnale petersellilehti. 10.Serveeri hapukurgi,punapeedi ja keedu kartulitega. Valmistamise kaal Hind 18% ta x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h 0,100 0,100 0,00 kr
pihutäis peterselli 1 väike (punane) sibul 1 tl jahvatatud vürtskööment 1 tl jahvatatud koriandrit ½ tl tsillipulbrit 2 spl jahu Loputa kikerherned jooksva vee all, 2 spl päevalilleõli kuivata köögipaberiga. Haki kergelt soola sibul, küüslauk ja petersell. Pane kikerherned, sibul, küüslauk, petersell, maitseained, jahu ja veidi soola köögikombaini kuni tekib pehme ühtlane mass. Vormi 4-6 pätsikest. Kuumuta pannil õli, lisa pätsikesed ja prae mõlemalt poolt 3 Tomatine riisipada tofukreemiga Click to edit Master text styles Second level Vaja läheb: Third level
3. Miks liha pehmeneb keetmisel? Liha keedmisel läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedeliku moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed. 4. Miks tekib puljongi pinnale vaht. Vt küsimust nr 3 ja tänu sellele tekib vaht. 5. Miks sült tarretub? Liha sisaldab kollageeni ja keetmisel eraldub see vette mida nim. Gultiinix ja see tardub maha jahtumisel. 6. Miks lisatakse puljingile soola pärast vahu riisumist? Sest muidu on toitainete kadu suurem kui lisame soola ennem. 7. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? Sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene, tuleb eel töödelda. 8. Miks kala pehmeneb kuumtöötlmisel kiiremini kui liha? Kala sidekoe hulk on väiksem. 9. Miks peab puljongi keetmisel sellelt rasva riisuma? Muidu annavad need puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. 10. Kuidas moodustub koorik praetava toiduaine pinnale?
· Eospulber oliivpruun. · Leidub leht ja segametsades, ainult haabade all, v äga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi, pomerants, puna ja palupuravik Retsept Vaja on: * ½ Liitrit puravikke * 1 Suvikõrvits * 1 Sibul * 3 Küüslauguküünt * 2 Paprikat * 3 supilusikatäit õli * Väike tükike ingverit * Cayenne'i pipart * Veidi soola (maitse järgi ) Tee nii : * Puhasta ja tükelda puravikud, viiluta teised ained. * Kuumuta pannil õli. Lisa pannile puraviku ja suvikõrvitsa viilud ja prae neist suurem vesi välja. * Lisa hulka sibul, küüslauk ja paprika. Maitsesta hakitud ingveri ja Cayenne'i pipraga. Lisa maitse järgi soola. Hauta rooga kümmekond minutit ja kaunista seda lõpuks basiilikulehtetega. Võid pakkuda taimetoiduna koos riisi või liharoa kõrvale. Kasutatud kirjandus
Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena)
Koduse ravi võimalused · Eemaldada kodust kõik esemed, millelt on raske tolmu kätte saada NASOFARÜN GIIT · Eemaldada allergeen ninaõõnsusest. vaibad, kaltsuvaibad, paksud Kummiballooni abil tuleb nina läbi kardinad jne. pesta kas sooja vee või kerge söögisooda/soola lahusega. · Viia lapse toast välja esemed, mis · Soola/soodalahusega kurku võivad olla tolmukogujad raamatud, ajalehed, ajakirjad, EHK kuristada. sulepadjad jne. · Rohkesti sooja jooki anda. Joogiks · Tuulutada sagedamini ruume, NINA sobivad kuum tee vaarika-, kasutada koristamisel mustsõstra- või kibuvitsamarjakeedis...
suhkru ja sidrunimahlaga Eemalda koored ja lase sidruniveel jahtuda. Paisuta zelatiin väheses vees ja sulata kuumaveevannis,lisa zelatiinsidruniveele ja lase seista. Vahusta koor ja sega kokku osaliselt tarretunud sidruniveega Mõlemad komponendid peavad kokkusegamisel olema samal temperatuuril. Enne laualeandmist lase paar tundi jahedas seista. Kakaokreem Kakaokreem. 4 dl piima. 6 dl koort 100g suhkrut 30g zelatiini 30 g kakaopulbrit vanillsuhkrut väheke soola Kuumuta piim ja suhkur ning lisa vanillsuhkur.Lisa nüüd kakaole ja sega hoolega läbi. Lisa sool ja jahuta. Paisuta zelatiin veega,sulata kuumaveevannis.Lisa jahtunud kakaopiimale zelatiin ja lase seista, kuni kreem on kergelt tardunud. Vahusta koor ja sega jahtunud kakao piimaseguga.(kakao ja vahukoor peavad kokkusegamisel olema ühel temperatuuril) Magusad kastmed Magusaid kastmeid valmistatakse värsketest, külmutatud ja konserveeritud puuviljadest ja
Talleliha hõrk maitse pääseb maksvusele ka ilma maitsetaimedeta. Arvestama peab aga seda, et talleliha liigne termiline töötlemine muudab selle tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Tallekints rosmariiniga 1,5 kg tallekints 4 küüslauguküünt, peeneks hakitud 2 dl kanapuljongit 1 dl valget veini 0,5 dl oliiviõli 1 sl punasesõstratarretist punt rosmariinioksi peotäis tüümiani soola ja musta jahvatatud pipart Kuumuta ahi 220 kraadini. Tambi küüslauk peeneks, sega oliiviõliga ja määri saadud massiga tallekints kokku. Peale jahvata soola ja pipart. Rosmariini- ja tüümianioksad säti ahjupanni põhja, millele aseta maitsestatud tallekints ning pane eelkuumutatud ahju. Küpseta kolmveerand tundi kuni tund olenevalt soovitud küpsusastmest. Valmis liha tõsta lõikelauale ja hoia soojas, et ta püsiks krõbe ja mahlane
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
(vt joonis 2.1) Elektrolüütide lahustes ei esine mitte molekulid vaid erinimelised laetud ioonid. Samaaegselt dissotsiatsiooniga toimub lahuses ka teine protsess – hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega. Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne… Soola hüdrolüüs seisneb soolade lahustamisel vees toimuvates keemilistes protsessides, mille tagajärjel soola vesilahus saab kas happelise-, alulise- või neutraalse keskkonna. 1. TH + NA -> happeline H+ + Cl- = HCl TH CaCl2 -> Ca2+ + 2CL- H2O -> H+ + OH- Ca+ + 2OH -> Ca(OH)2 NA 2. NH + TA -> aluseline H+ + CO-23 = H2CO NH Na2CO3 -> 2Na+ + CO2-3 H2O -> H+ + OH- Na+ + OH- = NaOH TA 3. TH +TA -> neutraalne H + NO-3 = HNO3 TH LiNO3 -> Li+ + NO-3
3.Metalli reageerimisel happega a) metall redutseerub c) eraldub hapnik e) tekib hape b) metall oksüdeerub d) eraldub vesinik f) tekib sool 4.Metalli reageerimisel veega a) tekib hüdroksiid c) metall oksüdeerub e) tekib hape b) tekib oksiid d) eraldub vesinik f) eraldub hapnik 5.Metalli reageerimisel soola lahustega a) metall tõrjub sooladest välja aktiivse metalli b) metall tõrjub sooladest välja mittemetalli c) metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli (5p) Vasta küsimustele! 1.Kuidas muutub redutseerija oksüdatsiooniaste redoksreaktsioonides? Loovutav elektrone 2.Mis on oksüdeerumine? Protsess,millal aatom annab elektroonid ära 3.Miks tuleb leelis-ja leelismuldmetalle hoida suletud anumas õlikihi all
3. Pesta kirsstomatid. 4. Lõigata kirsstomatid neljaks sektoriks, eraldada varrenupp. 5. Lõigata mozzarella juust kuubikuteks. 6. Eraldada basiilikul jämedad varreosad ja hakkida lehed. 7. Koorida küüslauk ja hakkida brunoise kuubikuteks. 8. Pesta sidrun ja veeretada sidrun lõikelaua peal, et sidrunimahl pigistades paremini välja tuleks. 9. Eraldada mahl tsitruspressi abil. 10. Asetada kõik toorained kaussi ning maitsestada poole sidrunimahla ja küüslaugu, soola ning musta purustatud pipraga. 11. Asetada segu röstitud saiaviiludele. 12. Röstida ahjus 3 minutit 180 °C juures. Salat 13. Segada omavahel toiduõli, extra virgin oliiviõli ja ülejäänud poole sidrunimahl. 14. Maitsestada soola ja musta purustatud pipraga. 15. Hakkida seedermänniseemned. 16. Pesta spinat ja rukola, kuivatada köögipaberiga, eemaldada jämedad varreosad. 17. Asetada spinat ja rukola õli-sidrunimahla segusse ja segada. 18. Üle puistata hakitud seedermänniseemnetega.
läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola
ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1
Reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus. Raua puru reageerib happega. Reageerivate ainete kontsertatsioon. (kangus) Mida kangem lahus, seda kiiremini reageerib. Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige:
Seejärel konserveritakse need 6- 10%-lises soolvees või siis soolalahuses, kus leidub äädik- või piimhapet. Vanal ajal võidi oliive säilitada ka mees ja puuviljamahlas. Sõltuvalt säilitusviisist võib oliive enne konserveerimist ka röstida või kääritada. Kääritamisprotsess võtab mitu kuud ja sel ajal liiguvad fenoolid oliivi viljalihast soolvette. Fermentatsioonil mängivad olulist rolli just polüfenool ja redutseerivad suhkrud, oliivi mikrofloora, soola kontsentratsioon (määrab mikroorganismide koosluse, lahustuvate ainete (n: redutseerivate suhkrute) diffusiooni soolvette ja fermentatsiooni kiiruse) ja soolvee pH, oliivide kääritamiseelne töötlemine, aeratsioon. Fermentatsiooni kontrollib soolvees leiduvate kääritatavate suhkrute sisaldus. Oliivi kesta läbilaskvus, temperatuur, soolvee kontsentratsioon, määravad suhkrute diffundeerumise kiiruse oliivi viljalihast soolvette. Kääritamist on
See oli minu jaoks uus. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid. Nad olid vürtsilised, soolased ja magusad. 10.08 tükeldasin juurvilju. 11.08 Valmistasin jälle erinevaid salateid. 12.08 oli mul juurviljade tükeldamine 13.08 valmistasin kliendile Türgisuppi. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin
sibul, 1 sl võid, hapukoort Kruubid pesta ja keeta puljongis pehmeks. Parem on kruupe enne leotada, siis on keetmisaeg oluliselt lühem. Seened ja sibul hakkida ning praadida võiga läbi. Puljongile lisada kuubikuteks tükeldatud kartulid ja suitsuribi, praetud seened ja sibul ning keeta, kuni toiduained pehmed. Supile panna peale või anda eraldi kausis juurde hapukoor. Kukeseene-kohupiimakaste 300 g kukeseeni, 1 sl võid, 100 g kohupiima, 0,5 dl piima, 1 sibul, soola, hakitud maitserohelist Kohupiim ajada läbi sõela, lisada piima ja segada ühtlaseks. Lisada hakitud sibul, maitsestada soolaga. Või sulatada pannil, lisada tükeldatud kukeseened ja kuumutada, kuni seentest välja imbunud vedelik on aurustunud. Kukeseened segada kohupiima hulka, peale riputada hakitud maitserohelist. Juurde keedukartuleid. Kartuli-tangupuder seentega 1 l kooritud kartuleid, 1 l vett, soola, 1 dl tangu, 3 sl rasvainet, 300 g seeni, 1 sibul
aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning šokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega. Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad. 8. Söö vähem soola Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on
Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
