Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskustena. Eestisse toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola.
2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O Na+ + OH-- + H+ + HSO4-- Na+ + HSO4-- +H2O OH-- + H+ H2O pH ·pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ·Neutraalses lahuses (pH=7) ·Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavadvesinikioonid ·Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavadhüdroksiidioonid Soolade hüdrolüüsi võrrandid ·Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, milletulemusena tekib happeline või aluseline keskkond ·tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) 2Na+ + CO32 + H2O 2Na+ + HCO3 + OH ·nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) Zn2+ + SO42 + H2O ZnOH+ + SO42 + H+ ·tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Hüdrolüüsi ei toimu Keskkonna määramine sooladehüdrolüüsil ·Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, milletulemusena tekib happeline või aluseline keskkond
Liha pannakse KEEVASSE MAGEDASSE VETTE. Suuretükilised liharoad – suurest tükist lõigatakse viilud Portsjontükilised liharoad – kindla kaaluga Väikesetükilised liharoad – kuubikud, ribad Rulaad: Sea-, veise-, lamba-, vasika-, küülikulihast Valmista ette täidis- hakkliha, köögivili, peekon, omlett. Lõika liha tasapinnaliseks nelinurgaks, vasarda ja maitsesta soola ja pipraga. Pane täidis liha peale ja rulli tihedalt kokku. Seo või pane tikkudega kinni. Küpseta ahjus kombi režiimil, aegajalt vedelikuga kastes. Jahtudes võib hoida vajutise all. Pikitud liha: Valmista õlist ja maitseainetest maitsestussegu, kui küpsetad või tunni pärast lisada ka soola. Lõika pikkimiseks vajalik tooraine ribadeks (ploomid ja aprikoosid pooleks, köögivili ribadeks)
Kui selle vormi ahju paned, siis võid kindel olla, et mõne ajapärast on teve tuba mõnusaid talviseid lõhnu täis. Koostis neljale 1 kg kartuleid 1 suurem sibul 4 dl Farmi rööska koort (10%) 200 g Farmi köögi toorjuustu Valmistamine Soola, pipart Koori ja puhasta kartulid ning lõika seejärel toored kartulid viiludeks (mitte väga õhukesteks, aga ka mitte väga paksudeks). Lõika sibulad viiludeks. Aseta sibulaviilud ja kartulid segamini ahjuvormi. Raputa peale soola ja pipart ning sega kartuli sibulasegu läbi. Pane koor ja toorjuust potti ning kuumuta pliidil kuni toorjuust on sulanud. Lisa ahjuvormi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45 minutit. Serveeri.
Aineklassid Oksiidid: Nimetused: Metallioksiidid kasutatakse o.a.-sid. Kui metall asud1A 2A 3A rühmas siis o.a.-d ei öelda Mittemetalli oksiiditel kasutatakse eesliiteid. 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes) ; ei reageeri veega. Tähtsamad: Al2O3 , ZnO , Cr2O3
NAATRIUM Milleks vaja? Vajalik närviimpulsside edasikandmisel Lihaste tööks Happetasakaalu säilitamisel organismis Normaalse veevahetuse tagamiseks vere ja koerakkude vahel Naatriumi saab peamiselt.. Kõikides toitudes, kõige rohkem sisaldab seda sool Looduslikest toitainetest näiteks liha, kartul, köögiviljad Töödeldud toidud, poes müüdavad pooltooted näiteks leib, just, sink, viinerid (peamine allikas) Lisatakse toiduvalmistamisel, inimese enda toidulaud Naatriumi liigtarbimine Koormab neere Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere ja koerakkude vahel) Võib tekitada vererõhutõusu Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga Naatriumi puudumine Toitumuslikku naatriumi defitsiiti ei esine Võib kujuneda rohkel higistamisel, suure koguse vee tarbimisel, oksendamisel või kõhulahtisuse korral Sümptomiteks lihaskrambid, isutus, imendumishäired Sügav puudus võib lõppe...
Kasari jõe suudme ümbruses on sama vetikarühm tagasihoidlikumalt esindatud. Ohtrasti esineb lõunaranniku avavees kamm-penikeele (potamogeton pectinatus) kogumikke. Septembri teisest poolest alates kuni jääkatte tekkimiseni lümfosarkoome sellest piirkonnast püütud haugidel leitud ei ole. Retseptid. Haug juustsu kastmes: 1 haug (u.1,6 2 kg) u. 150 g külmutatud spinatit 2 sl valget veini või vett ½ sidruni pigistatud mahl ½ tl soola ¼ tl valget pipart 1 2 küüslauguküünt KASTE: 1 väike sibul 1 tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani 2 ½ dl piima 2 dl lahjat koort 1 sl margariini või võid 1 sl nisujahu 2 munarebu ½ tl soola ¼ tl valget pipart 3 sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu 1 2 sl riivsaia Haug õllega: kilose haugi kohta võta 1/2 liitrit õlut, 2 suurt sibulat, 1 loorberileht, petersellilehti, soola, pipart, 100g võid.
Liivataigen- küpsised, tordi- ja koogipõhjad Muretaigen-pirukad, salatikorvikesed ja küpsised Biskviittaigen-tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit Keedutaigen-tuuletakud Taignate koostis Muretaigna koostis:1muna, 200g jahu, 125g võid, 1tl küpsetuspulbrit, 2dl suhkrut Biskviittaigna koostis:150g jahu, 75g kartulitärklist,1kl suhkrut, 1muna, vanillisuhkurt Keedutaigna koostis: ½ kl piima või vett, 25 g rasva, 100 g jahu, 23 muna, soola Filotaigna koostis: 5 kl sõelutud nisujahu, 5 sl oliiviõli, u. 2,5 kl vett, 2 sl lahjendatud äädikat, (lahjenda 9% äädikas veega pooleks), soola Lehttaigna koostis: 600 g jahu,400 g võid,1 muna,soola,1 tl sidrunhapet,1,5 kl külma vett Liivataigna koostis: 300 g võid,200 g suhkrut,2 muna,soola,500 g jahu,1 tl küpsetuspulbrit või söögisoodat Taignate valmistamine
Ürdid Tutvustus o Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. o Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. o Ürdid sisaldavad rohkesti vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiide ning mitmeid park- ja mõruaineid. Seetõttu tõstavad ürdid organismi toonust, soodustavad seedimist ja vedeliku eritumist, kiirendavad ainevahetust ning mõjuvad soodsalt närvisüsteemile. o Maitsetaimi ja muid maitseandjaid võiks tavapärase kuivatamise asemel säilitada õlis või äädikas. Ajalugu o Ajaloo hämarusse jäänud aegadel pruugiti ürte
soojendan veidi veel. Tekib valge ammooniummagneesium-fosfaadi kristalliline sade. Mg2+ + HPO4– + NH3 H2O → MgNH4PO4↓ + H2O Neljanda ja viienda rühma katioonide tõestamine leekreaktsioonidega Uuritav aine viiakse kroomnikkel- või plaatinatraadist leeknõelal leeki. Erinevad metallide kloriidid annavad gaasipõleti leegis erinevaid värvusi. Na-soolad – kollane K-soolad – lilla Ca-soolad – telliskivipunane Ba-soolad – roheline Sr-soolad – karmiinpunane Enne soola leeki viimist tuleb kontrollida nõela puhtust. Selleks kastetakse nõel kontsentreeritud soolhappesse ja viiakse leeki. Kui nõel on puhas, siis leek ei värvu. Leegi värvumisel tuleb nõela korduvalt kasta happesse ja kuumutada, kuni see enam ei värvu. Tundmatu sool nr.7 Viisin läbi leekreaktsiooni, mis ei paistnud andvat mingisugust iseloomulikku leekreaktsooni, järelikult jäi üle, et tegemist võis olla NH 4 -soola või Mg-soolaga.
siidioonid [O2] ja superoksiidioonid [O2]. Nende ioonide raadiused on oluliselt suuremad kui oksiidioonidel. Nad moodustavad leelismetall-katioonidega palju püsivamaid ühendeid kui oksiidioonid. Naatriumi põhiliseks põlemissaaduseks on naatriumperoksiid. Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi põhilisteks põlemissaadusteks vastavad hüper- ehk superoksiidid. 2Na + O2 Na2O2 K + O2 KO2 2) Reageerimine teiste mittemetallidega Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdrii- - dideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 2RbH (rubiidiumhüdriid) Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga fosfiide, süsinikuga karbiide, väävliga sulfiide, halogeenidega halogeniide jne.
tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid
200 g kanaliha viile maapähkliõlis wok'is pidevalt segades 200 g kooritud krevette klaasjaks. 6. Puistada sisse liharibad ja krevetid ja praadida 4 sl maapähkliõli mõni minut. Kõige lõpuks segada juurde 200 g keedetud munanuudleid nuudlid. soola 7. Maitsestada tugevalt soola, pipra ja soovi värskelt peenestatud musta pipart korral sojakastmega. soovi korral sojakastet Muna foojung Vaja on : Valmistamine Maitsesta muna soola ja pipraga ning klopi soovi korral sisse 3tk muna viie vürtsi segu. 3 sl Maapähkli või päevalilleõli
Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett. Kuuma õli sisse pannakse 1/2-3/4 klaasi taimeõli ettevalmistatud kana, hakitud 2 väikest sibulat sibulad, koriandrid ja peenestatud Koriandrit petersellilehed, lisatakse vett ja
energilisemalt. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada. Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Soola lisamisel lahus muutus kollasemaks. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?). Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule. Kirjutada etaanhappe dissotsiatsiooni reaktsiooni võrrand ja selle reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis. CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- K H CH COO 3
Ka silk on visatud ajaloo prügikasti, kuid koolilaste lemmiktoitudena võidutsevad siiski veel kaks klassikut makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2
magustusainet või fruktoosi. Üks rasvavaba kohuke või ükskõik milline väikese rasvasisaldusega jogurt Lõunasöök: 10 minutit enne söömist klaasitäis toatemperatuuril vett. Edasi valige üks variantidest: Uhhaa kahe õhukese rukki või täisteraleiva viiluga, kahest tomatist salat, kolme kuivatatud puuviljaga tee, mandariin. kala (150 g), mida on aurutatud või ilma rasvata grillitud. Suvalised lisandid ülaltoodud variantidest. Või 100 g soola ja õlita grillitud või praetud vasikaliha + keedetud metsik riis + toorsalat kurgist ja lehesalatist. Riisile võib lisada sojakastet. Ei mingit soola! Lisada võib natuke pipart. Õhtusöök: Klaasitäis toatemperatuuril vett (ärge unustage!). Ükskõik milline variant: Salat: marineeritud kalmaariviilud + tükeldatud muna + 2 supilusikatäit maisi, maitsestada oliiviõli ja sidrunimahlaga, lisada salatisse küüslauguküüs või sibulamugul. Pakk külmutatud krevette , metsik riis
Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv
küüslauku, 6 g petersellilehti, 6 g sellerilehti, 10 g tilli, 3 g petersellijuuri. Oma aias kasvatatud maitseroheline on palju maitsvam ja kasulikum. Soolakurgid. 1. Pestud kurgid ja maitseained panna kolmelitrilisse purki, lisada sool, valada peale külm vesi, sulgeda plastmasskaanega. Hoida keldris. Talvel nõu avada, soolvesi lahjendada külma veega, lisada näputäis suhkrut, veidi värsket küüslauku ja loorberilehte. Soola pannakse nii purgi põhja kui pealmiseks kihiks. Kolmeliitrisele purgile kulub 50 g soola, maitseained (soovi järgi), suhkrut. 2. Ettevalmistatud kurgid panna liitristesse purkidesse. Lisada maitseained, sool, purk valada ääreni külma vett täis. Sulgeda plastmasskaanega, purki võib paar korda ümber pöörata. Võib säilitada kuni 2 aastat. Liitrilisele purgile kulub: 2-3 küüslauguküünt (peenestatult), tükike mädarõikajuurt, 1 kaun teravat
Lahused on igal pool väga levinud. Lahus on ühtlane segu. Ainet, milles teise aie osakesed on ühtlaselt jaotunud, nimetatkse lahuseks. Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas alkoholis ja bensiinis Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud.
Suuremad värsked kartulid 120g 1.Pese kartulid ja lõika noaga hästi õhukesteks Küüslauguküünt 10g viiludeks. Kuivatatud tomat 30g Keedusink 100g 2.Haki küüslauk ja kuvatatud tomat peeneks ja s Piim 200g seda. Muna 2tk Sool 3.Klopi munad piimaga ja maitsesta soola ja musta pipraga. Pipar Vormi määrimiseks õli 4.Lõika sink kuubikuteks 5.Määri vorm õliga 6.Aseta põhjale kiht kartuleid,seejärel küüslaugused tomatid, singikuubikud. 7. lao mitu kihti ja pealmiseks kihiks jäta kartulid.Vala üle
Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses
koostisosa. Sojakastme rikkalik aroom ja tugev soolakas maitse annavad roale võrreldamatu maitsenüansi. Kasutatakse marinaadides ja kastmetes, eriti palju Hiina, Jaapani jt idamaade Punane paprika on rikkaliku punase köögis. Soola pole samaaegselt lisada värvusega, pehme ja magusa lõhnaga. vaja. Paprikaid on mitut sorti, erineva värvi, kuju ja maitsega. Jahvatatuna müüakse kuivatatud punast paprikat, mis on kohane komponent maitseainesegudes - annab erepunase värvi. Laialt kasutatav on ka värske paprika. Sobib hakklihaga, sea-, uluki- ja linnulihaga. Kadakamarjad (ehk kadaka käbid) on väikesed, magusalt mõrkja
ka lõhn ja maitse. Tükeldamisel ei tohi kala kõveraks painutada ega muljuda, sest muidu jookseb mahl välja. Keetmine: Kala ei tohiks keeta väga tugeval tulel. Mida vähemas vedelikuhulgas kala keeta, seda maitsvam ta on. Eriti õrna ja meeldiva maitsega on aurus keedetud kala. Suured kalad pannakse keema külma või leige veega (et nad ühtlaselt kuumeneksid). Väikesed kalatükid pannakse kuuma, soolaga maitsestatud vette. Kui kala keedetakse, pannakse keeduveele äädikat, soola, sibulat ja pipart. Keetes spetsiifilise lõhnaga kalu (tursk, lest, meriahven, suur haug, säga, stauriid) kasutada lõhna vähendamiseks supijuuri, sibulat, vürtse ning lisada 1 l keeduveele pool klaasi kurgisoolvett või 50 g äädikat. Kalapuljong omandab eriti hõrgutava maitse ja aroomi, kui keetmise ajal lisada kuiva kanget lauaveini (1/8 puljongi kogusest) ja natuke võid. Puljongiks kasutatavatelt kalapeadelt tuleb eemaldada lõpused, kuna need annavad puljongile mõrkjat maitset.
Hapnemisprotsessi saab algatada kas vastavat juuretist lisades või toiduainetel looduslikult leiduvaid mikroobe kasutades. Igal juhul tuleb luua soodsad tingimused mikroobide elutegevuseks ja paljunemiseks. -- 2 -- Hapnemist soodustab mitme teguri koosmõju. Et hapnemis- protsess käivituks, on vaja toorainet (köögivili, puuvili, seened jne.), mikroobe, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Soovi kohaselt lisatakse soola, suhkrut ja maitseaineid. Kindel märk sellest, et käärimine juba käib, on vaht hapendusnõu pinnakihil, gaasimullid ja hapendatavate toiduainete mahu mõningane suurenemine. Põhikäärimise lõpul lakkab gaaside eraldumine ning hapendusvedeliku tase langeb. Hapendamisel toimib lihtne reegel: mida kauem käärimine kestab, seda rohkem moodustub piimhapet ja seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas vähem või rohkem hapu toiduna.
iseloomust ega kontsentratsioonist. Kw sõltub temperatuurist. VESINIKEKSPONENT vesinikeksponent: pH=-log a H+ =-log [H+] hüdroksiideksponent: pOH=-log a OH- = - log [OH-] pH + pOH = Kw = 14 (25o C) vesinik/hüdroksiideksponendi arvutamine 1) tugev hape/alus pH=- log [H+], pOH= - log [OH-] 2) nõrk hape/alus (kui α < 0.05) 3) soola lahus a) tugev hape + nõrk alus b) nõrk hape + tugev alus c) nõrk hape + nõrk alus 4) puhverlahus H K h ch cs OH K cc a s ,
Poolita sibul pikuti ja lõika õhukesteks poolrõngasteks. Sea kõik toiduained kenasti salatilehtede peale. Klopi kastmeained läbi ja nirista tihedate siksakkidena salati peale, serveeri kohe. Retseptid Basiiliku- krevetisalat 200 g kooritud krevette 0,5 tk Grüne Fee kurki 2 tk tomatit 150 g keedetud pastat 1 tk Grüne Fee Lollo Rosso salatit KASTE: 3 sl oliivõli 0,5 küünt küüslauku hakitult 0,5 tk sidruni mahl 2 sl Grüne Fee basiilikut 0,5 tl soola 0,25 tl musta pipart Sega krevetid, kurgi- ja tomatikuubikud, salatitükid ning pasta. Lisa kaste. Retseptid Kirju salat küpsetatud kanafilee ja vinegretikastmega Koostisained 3 Talleggi kanafileed 1 väiksem pea jääsalatit 1 punt erinevaid salatilehti (frisee, lollo-rosso, tammelehed vm) 20 oliivi 1 paprika 1 keskmine punane sibul 50 ml oliiviõli 1 laimi või sidruni mahl 1 tl palsamiäädikat maitse järgi soola, purustatud musta pipart
Kui piim oli jahutatud 26°C-ni, lisati 2%-line juuretis ja jäeti seisma toatemperatuuril. Piim hapnes öö otsa. Piim kuumutati. Mõõdeti temperatuuri, poti seina juures oli see 76°C. Kui saavutati 50°C, siis pidi temperatuuri hoidma 20-30 min. Pärast 30 min pandi kohupiim nõrguma (õige oleks olnud ka jahutada, aga puudusid vajalikud tingimused). Sõira tegemisel pandi hapupiim nõrguma, köömned pandi vette ligunema. Klopiti lahti 3 muna, kuhu kõigepealt lisati 1 tl soola (tegime tavalise soolaga, aga õigem oleks olnud teha meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni. Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt pidevalt segades kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).Pärast seda nõrutati kohupiim hästi kuivaks. Seejärel
mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv pole enam piisavalt suur, et mõjutada ümbruskonna õhuniiskust ja kliimat pehmendada, on sealne õhk kuivem. Seetõttu on Araali mere ümbruses nüüd lühikesed, palavad suved ning pikad, külmad talved ning vähe sademeid. 5. Liustike sulamine
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale. Riivi porgand ja haki sibul. Prae porgand ja sibul vähese õliga pannil kuldseks. Kui puljong on valmis, tõsta sealt kondid välja ja kurna puljong. Nii väldid pipraterade ja loorberi sattumist valmis supi sisse. Koori ja haki kartulid kuubikuks.
Mikroorganismid on kuumuse suhtes tundlikud, enamus hävivad temperatuuril 60-75°C. 100°C juures hävivad kõik, 120°C hävivad spoorid. Steriliseerimine- üle 100°C kasutatakse pikaajalisel säilitamisel- konserv, mahl jne... Pastöriseerimine- alla 100°C kasutatakse lühiajalisel säilitamisel- piim ja piimasaadused, mahl, püree, õlu. Kuivatamine- vee vähendamine, sellega luuakse mikroobidele ebasobiv keskkond. Kuivatatakse puuvilju, seeni, kala. Konserveerimine soola ja suhkruga. Suurendatakse soola või suhkru abil rakusisest rõhku, mis pidurdab mikroobide tegevust. Kasutatakse mooside, siirupite, mahlade valmistamisel. Soolatakse seeni, liha, kala, kurke Hapendamine- Suhkrud muudetakse bakterite toimel käärimisprotsessis piimhappeks. piisavalt suur piimhappebakterite kogus pidurdab teiste mikroobide arengut. Protsessiks on vaja : toorainet, mikroobe, soola või soolvett, maitseaineid ja soojust (15-18°C) Pidurdamine ja säilitamine 0-4°C.
kuningaks". Kasutatakse liha-, kala-, taime- ja munatoitudes. Hea lauamaitseaine. Sobib kasutada ka salatite ja magustoitude maitsestamiseks. -Tomat on kõrge dieetilise väärtusega köögivili. Täiskasvanul katab 100 g tomateid päevase ja 200 g tomateid C-vitamiini vajaduse. Tomat sisaldab rohkesti väärtuslikke mikroelemente- vaskee, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid. -Sool on mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise naatriumkloriidi ka palju kasulikke ühendeid nagu jood, magneesium ja kaalium. -Suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Eeltöötlemine : Puhasta lamba kaelaliha kelmest. Koori küüslauk. Pese paprika ja puhasta see. Pese ning sorteeri petersell. Lamba liha tuleb lõigata kuubikuteks. Hakki puhastatud küüslauk väga peeneks. Lõika paprika kuubikuks
Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. (2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20- 30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis
· reageerivad hapetega = sool ja vesi · reageerivad happeliste oksiididega = sool ja vesi · reageerivad sooladega = hüdroksiid ja sool lähteained peavad olema lahustuvad ja saaduses peab tekkima sade · lagunevad kuumutamisel = aluseline oksiid ja vesi ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid soolade keemilised omadused · reageerivad metallidega = sool ja metall metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall · reageerivad hapetega = sool ja hape reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade · reageerivad alustega = alus ja sool lähteained lahustuvad ja saaduses sade · reageerivad sooladega = kaks uut soola lähteained lahustuvad ja saaduses sade
pudelitesse. MOOSIPIIRAK • Toiduained: • Leigele piimale lisada vähese piimaga vedeldatud pärm, 2,5dl piima sool, suhkur, jahu ja 30g pärmi lahtiklopitud munad. Segada ja sõtkuda ühtlane taigen, 2 muna mis lööb käte ja kausi külljest lahti. Taigen panna kaetult ½ tl soola sooja kohta 30 min. kerkima. 2sl suhkrut Kerkimise ajal lüüa taigent paar korda alla. Kerkinud 450g nisujhu taigen panna küpsetusvormi, suruda sevad üles. Peale 1l metsmarjamoosi panna moos ning määrida Peale määrimiseks muna ääred munaga. Küpsetada ahjus valmis. SÕIR • Toiduained: • Piim ajada keema. Samal ajal
....................................................................................... 14 Legende. ..........................................................................................................................14 Kurioosne fakt. ............................................................................................................... 14 Soolakombeid ja -uskumusi. ...........................................................................................15 Soola roll roogades. ........................................................................................................ 15 Ülesoolatud roa päästmine. .............................................................................................15 Lauasool. .........................................................................................................................16 Meresoola .........................................................................................
lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. 4. metall + sool→ uus sool + uus metall (asendusreaktsioon) lähteaine sool peab olema vees lahustuv ja metall peab olema aktiivsem kui soola koostises oleva metall (vt. Pingerida) – ehk lähteaines üksi olev metall peab pingereas olema vasakul pool soola koostises olevast metallist. 5. metall + hape→ sool + vesinik (asendusreaktsioon) lähteaine metall peab olema pingereas vasakul pool vesinikust. 6. aluseline oksiid + vesi→ alus (ühinemisreaktsioon) toimub ainult I A ja II A rühma alates Ca-st metallide oksiididega 7. happeline oksiid + vesi→ hape (ühinemisreaktsioon) v.a. SiO2 8
Töö nr: FK16 KONSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag Konsentratsioonid: m1-= Aktiivsustegurid: γ1=
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
lämmastikhape. Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happliste omadustega.Enamik tuntud hapetest on nõrgad happed. Nt süsihape, divesinikulfiidhape, fosforhape, ränihape, äädikhape e. etaanhape. ' Hapete saamisvõimalusi · Happe saamine gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees · Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega nt. P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 · Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Nt: Na2SiO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2SiO3 Alused Alus on aine, mis annab vesilahuses hüdroksiidioone.Väheaktiivsete metallide hüdroksiidid lahustuvad vees halvasti. Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks. Näide: Ca(OH)2 = CaO + H2O 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Aluste saamisvõimalusi · Leeliste saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega.
aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik metall + soolalahus uus metall + uus sool (Aktiivsem metall on võimeline tõrjuma välja vähemaktiivsema metalli tema soola lahusest.) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega
Eeter R-O-R -EETER Hape -COOH- -HAPE Ketoonid -CO- -OON Aldehüüdid -CHO -AAL Lõpeta oksüdatsioonireaktsioone ja tasakaalustage. C2H5OH + O2 CO2 + H2O 2C2H5OH + 6O2 4CO2 + 6H2O C4H10 + O2 CO2 + H2O 2C4H10 + 13O2 8CO2 + 10H2O Naatriumoksiid reageerib väävelhappega Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O Kaaliumhüdroksiid regeerib soolhappega KOH + HCl KCl + H2O Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 750g vees lahustatakse 150g soola? Andmed Lahendus m(aine) = 150g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti)=750g m(lahus) = m(aine) + m(lahusti) ------------------------------ m(lahus) = 750g + 150g = 500g P% = ? P% = 150g / 900g * 100% = 16,6 % Vastus : Saadakse 16.6% lahus kui segatakse 750g vees 150g soola. Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 250g vees lahustatakse 10g suhkrut? Andmed Lahendus
Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda). · Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina. · NaHCO3 (söögisooda) kasut. toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas). · NaCl (keedusool) väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele
Vanillsuhkur kg 0,015 0,015 0,060 0,060 Õun kg 0,040 0,015 0,060 0,060 Kokku: 1,010 0,725 3,281 2,900 Hind km-ga: Prae valmistamine 1. Pese liha külma vee all. 2. Lõika seafilee terava noaga 4 tükiks, vasarda. 3. Puista peale soola ja pipart. 4. Sega täidise jaoks peenelt hakitud peet,aprikoosid,ploomid ja petersell ning toorjuust. 5. Määra saadud pasta lihale. 6. Keera liha tihedasti rulli. 7. Maitsesta pealt soola ja pipraga. 8. Aseta seafilee panni peale, prae. 9. Pane fooliumisse ja lase natuke seista. 10. Hiljem lisa ahju 15 minutiks. 11. Pese ja lõika kartulid õhukesteks viiludeks, kuid mitte põhjani. Põhi peab kinni jääma. 12. Aseta kartulid lõikudega ülespoole ahjupannile. 13
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt.
9. Kala sulatamisprotsess tuleks läbi viia a. Aeglaselt, sest siis ei rikuta liha kvaliteeti b. Kiirelt, sest siis takistatakse ensüümide aktiveerumist c. Ei ole vahet, kas kiirelt või aeglaselt, kui sulatamine toimub vees 10.Jääglasuuri kasutamise puuduseks on a. Tehnoloogilised kulutused on liiga suured b. Glasuuri kaitsvad ja katvad omadused on lihtsalt halvad c. Glasuur võib kergesti puruneda 11.Marineeritud kala on valminud a. Äädikhappe-soola lahuses b. Soola lahuses c. Vürtside ja vee segus 12.Valkude metabolismi protsesse lihaskoes juhivad a. Katepsiinid b. Kaseiinid c. Kaleiinid 13.Defekti heeringa kaljanus kutsub esile a. Kalade näljaseisund b. Toitumine vetikatest c. Toitumine vähilaadsetest organismidest 14.„Punetus“ on a. Mikrobioloogiline riknemine b. Kalade nakkushaigus c. Reaktsioon karotinoidi sisaldavale toidule 15.Konservikarbi sisu võib värvuda hallikaks ja omandada metalse maitse,
molekule, sooladest pärit ioone. Lahustuvus NH4Cl Enamikule vees lahustuvatest ainetest on iseloomulik teatud piir, millest rohkem ainet enam sama lahustikoguse juures lahustada võimalik ei ole. Näiteks toasoojas vees HCl võime 100g vee kohta lisada maksimaalselt 35,9g soola. NaCl Kui lisame rohkem, siis ülejäänud sool vees ei lahustu: NH3 vajub põhja. Seda piiri, mis näitab antud tingimusel lahustunud aine maksimaalselt kogust teatud lahusti hulgas (tavaliselt 100g kohta) nimetatakse lahustuvuseks. Lahuseid liigitatakse küllastumata, küllastunud ja üleküllastunud lahusteks.
omletiseguga üle panna juba valmis omleti vahele panna avatud omleti peale. Munahüüv Muna, vorm Munadest ja piimast Munahüübeid e piim, vesi, või veest serveeritakse sool, valge valmistatakse segu, suupistena või pipar mis maitsestatakse ka iseseisva soola ja valge roana pipraga. 1 muna hommikusöögi kohta võib võtta ks kuni 1 dl piima. Munasegu valatakse võitatud vormi ja keedetakse vesivannil kuni
põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toidu. Kindlasti tuleks meeles pidada, et nii suhkrut kui ka soola tarbida minimaalselt. Soola asemel saab toidus kasutada ürte ja maitsetaimi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest 1 1,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna ja ülejäänud toiduga. Vett vajab organism just toiduainete ja jääkide transportimiseks ja seedemahla normaalseks funktsioneerimiseks. Samuti tervislikul toitumisel ei tohiks liialdada alkohooliga. Kui on soov alkohooli tarbida siis mõõdukalt ja lahjemaid. Kuidas poes valida toitu? Et pere sööks tervislikult, võiks koju osta vähe
Tuntumad on süsihape(H2CO3), divesiniksulfiidhape(H2S), fosforhape(H3PO4) jpt. Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vettel. Anorgaanilised happed - mineraalhapped Hapete saamine: Gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees HCl(gaas) ---+h2O--> HCL(lahus Vesinikkloriid(gaas) --> vesinikkloriidhape Happelise oksiidi reageerimisel veega P4O10(t) + 6H2O(v) --> 4H3PO4(l) Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline oksiid veega ei reageeri(nt SiO2), saadakse kaudselt. NaSiO3(l) + H2SO4(l) ---> Na2SO4(l) + H2SiO3(t) (nool alla) ALUS - Aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone HÜDROKSIID - mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab jagunemisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone LEELIS - vees lahustuv tugev alus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
