100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 8. sool kg 0.00 0.001 0.0060 0.006 Kartuli-kaalikavorm: 9. kartul kg 0.06 0.045 0.3000 0.2 10. kaalikas kg 0.03 0.021 0.1500 0.1 11. rõõsk koor 10% kg 0.08 0.080 0.4000 0.4 12. sool kg 0.00 0.001 0.003 0
portsjonist riisist, palju kastmeid, liha, taimetoidud ja suurel määral vürtsikatest lisanditest. Rahvusroad on siis... Ro Ravitoto Ramazava Vary amid' anana Veise ja sealiha, marineeritud äädikas, vesi ja õli, seejärel küpsetatud lehed, sibul, hapukurk ja muud köögiviljad ja maitsestatakse paprikaga. Veise ja sealiha lõigatud väikesteks tükkideks, 1 2 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, sool, pipar, kuivatatud manioki lehed ja kookose piim. Veisevõi kanaliha lõigatud väikesteks tükkideks, 12 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, 12 hakitud tomatit, sool, must pipar ja Brasiilia salatkress, pestud ja nõrutatud. Koosneb siis riisist ja köögiviljadest, pruunistatud kondita sealihast, ühest tomatist, sinepi taimedest, spinatist ja üks kimp ürte. Kasutatud materjal: http://x patchef.blogspot.com/ , http://www.iexplore.com/dmap/Ma
· Neutralisatsioonireaktsioon- on hapete ja aluste vaheline reaktsioon. H + O --)H2O · Sama reaktsioon toimub ka aluste ja happeliste oksiidide vahel. N: CaO + 2HCl --) CaCl + H2O PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O Võrrandid · (tugevalt)Aluseline oksiid + vesi --) alus Na2O +H2O --) 2NaOH · (nõrga)aluse sool + leelis --) (tugevalt)aluse sool+ nõrk alus CuSO4 +2NaOH --) NaSO4 + Cu(OH)2 · Leelismetall + vesi --) leelis + vesinik Leelismuldmetall 2Na + 2H2O --) 2NaOH + H2 ALUSTE NIMETAMINE · Kui B-rühma metall siis sulgudesse tuleb öelda oksutatsiooni aste. Cr(OH)3 kroom(3)hüdrooksiid · Kui A-rühma metall siis ütled elemendi nime ja kohe järgi hüdrooksiid NaOH naatriumhüdrooksiid
Jahud Veski Mati Pitsajahu Koostis: nisujahu,durum nisujahu,emulgaator E427,sool,suhkur. Tootja:Balti Veski AS Tootjamaa:Eesti Veski Mati Tatrajahu Koostis: pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Mitmeteravilja jahusegu Koostis: nisujahu,päevalilleseemned,purustatud maisiterad,linaseemned,purustatud kaeraterad,odralinnasejahu,hirss,suhkur,emulgaator E472,sool Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati rukkijahu Koostis: täisterajahu,valmistatud rukkist. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati odrajahu Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti rukkijahu Koostis: pole kirjas Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Pere Kamajahu Koostis...
Mis on ester? Ester on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C OR Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuviljalõhnaga. Nad ei ole mürgised, kuid kui nad lagunevad võivad tekkida mürgised ühendid. Estrite keemilised omadused: Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape & alkohol. Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist hape, sool ning alkohol. Ester saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas. Amiidid Amiid on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C NH2 Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest asendades liite- hape liitega amiid. Amiidide keemilised omadused: Amiidi leelilisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak.
kompimine Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat, umbselt söögitoru, lõpeb pärakuga. sooltoru-maks- neer, lehter lõppev sool. pugu, magu, Toit ja üks neer/pärak Sool sool, pärak, toidujäägid ei mahukas ja eritustorukese segune. Kaks külgmiste d neeru. jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse
vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektr. dis. Kulgeb astmeliselt: 1. Astmes eraldub happe molekulist lahusesse 1 vesinikioon, 2. Astmes teine jne. Igas järgmises astmes toimub dis. Oluliselt nõrgemini. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas. Ioonvõrrandites kirjutatakse ainult vees hästilahustuvad tugevad elektrolüüdid ioonsel kujul. Neutralisatsioon on happe ja aluse vaheline reakt, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. Ioonidevahelised realt-d lahuses toimuvad tingimusel, kui realt-s eraldub gaas, tekib sade v moodustub nõrk elektrolüüt. Mida happelisem on lahus, seda madalam on lahuse pH. Mida aluselisem on lahus, seda kõrgem on lahuse pH. Neutr. Lahuse pH=7 Hap. Lahuse pH <7 Alus. Lahuse pH>7 Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireakt-i pöördreakt, milles sool reag veega, moodustades nõrga happe v nõrga aluse.
madalad sulamistemperatuurid Pb takistab radioaktiivse kiirguse levikut, Pb ja tema ühendid on mürgised p-metallide ühendid Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid, valge tahe aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelistes, nõrk alus Al2(SO4)3 – tugevalt happeline sool, kasutatakse joogivee puhastamisel SnO2 – tina(IV)oksiid, kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel Pb3O4 – pliimennik, kasutatakse korrosioonivastaste kruntvärvide koostises PbO2 – plii(IV)oksiid, tugevate oksüdeerivate omadustega, kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes 4. Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad B-rühmades. Tuntuimad neist on raud, vask, tsink, nikkel (Ni), kroom (Cr) jt. Kõige tähtsam on raud. Neil metallidel on palju
Enne võtame 10ml 5,29=100* Cm(KCl) Cm(KCl)=0,529M 1 I= (6,68*10-4*12+6,68*10-4*12+0,529*12+0,529*12)=0,529 2 2=0,841 + aH 2 =0,841*0,000668=5,62*10-4 + pH=-log aH 2 -log5,62*10-4=3,25 pH(NH4OH)=10,58 + aH 3 =10-10,58=2,63*10-11 NH4OHNH4++OH- pOH=14-10,58=3,42 [OH-]=10-pH=10-3,42=3,8*10-4 K 1,8 *10 -5 = = = 0,22 Cm 3,8 *10 -4 5. Soolade hüdrolüüs Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdroliseerub Jah/ei Al2(SO4)3 Läbipaistav Punane pH<7 jah NaCl Läbipaistav Kollane pH=7 Ei
Oksiidi Oksiidi Hape Alus Sool Vesi metall d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3
Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine
Tarbekeemiatooted. · Seebi tööstuslik tootmine põhineb rasva või õli keetmisel naatriumhüdroksiidiga. Rasv + NaOH glütserool + seep ( rasvhappe sool) · Seebi põhiaine on rasvhappe sool, mida võib avaldada kujul RCOONa · Rasvhappe sool reageerib veega: RCOONa + H2O=RCOOH + NaOH NaOH tõttu on seebi lahusel aluseline keskkond pH > 7 ja lahus tundub libe. · RCOONa koosneb kahest osast happe süsivesinkiradikaalist, mis on hüdrofoobne ning karboksüülrühmast COOH, mis on hüdrofiilne. · Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis,
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees
Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. Na 2O – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad O...
küüslauk. Koori kartul ja porgand. Kuumtöötlus (keetmine): Hauta tükeldatud porru, hakitud sibul ja küüslauk vee ja õli segus madalal kuumusel pehmeks. Lisa kuum vesi, pane sinna sisse puljongikuubik , toores kartul ja porgand ning hauta madalal kuumusel pehmeks. Töötle sauseguriga otse keedunõus püreeks, maitsesta. Serveeri ning raputa igale portsule peale hakitud peterselli. 5 Karriräimed 600 g Räimefilee 0,5 tl sool 2 tk õun 1,5 dl majonees 1,5 dl vahukoor 1 spl karripulber 2 spl riivleib must pipar Valmistamine: Toiduained: -Räim on väike kala. -Sool on mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise naatriumkloriidi ka palju kasulikke ühendeid nagu jood, magneesium ja kaalium. -Õun on maitsev ja vitamiinirikas puuvili, mida kasvatatakse väga palju erinevaid sorte ilusa viljaliha, hea maitse ja aroomiga.
Ka kala juurviljaga ning kalapasteet on meie poelettidel täitsa olemas, pasteet on peenestatud kalast valmistatud ühtlane määritav mass, millele on lisatud maitseained, riivsaia, jahu, riisu, kruupe, taimeõli ning tomatikastet. Kalast tehakse ka preserve, mis sõltuvalt kala lahkamisviisist, valmistusest ja lisaainetest jaotatakse nelja rühma: Vürtsikala kala, millele on lisatud sool, suhkur, vürtsid ja konservant. Lahatud kalatooted lahatud kalast valmistatud toode, millele on lisatud sool, suhkur, vürtsid, konservant, taimeõli, kaste või marinaad ja juur- või puuvili vastavalt retseptile. Kalapastad peenestatud kalast valmistatud ühtlane määritav mass, millele on lisatud sool, konservant ja vastavalt retseptile teised maitseained. Eesti suurimad kalatööstused on AS Maseko, M
Üks tuntum madagaskaril kodunenud loomaliikidest on leemurid ... Flying Fox( Lendav Rebane), Fossa ja Comet moth( Komeet koi). Madagaskari toidud põhinevad peamiselt suurest portsjonist riisist, palju kastmeid, liha, taimetoidud ja suurel määral vürtsikatest lisanditest. Rahvusroad on siis... Ro Ravitoto Ramazava Vary amid' anana Veise ja sealiha lõigatud väikesteks tükkideks, 1 2 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, sool, pipar, kuivatatud manioki lehed ja kookose piim. Veisevõi kanaliha lõigatud väikesteks tükkideks, 12 hakitud sibulat, purustatud küüslauk, 12 hakitud tomatit, sool, must pipar ja Brasiilia salatkress, pestud ja nõrutatud. Kasutatud materjal: http://x patchef.blogspot.com/ , http://www.iexplore.com/dmap/Ma dagascar/Dining , http://www.africa.upenn.edu/Cook book/Madagascar.html#VARY %20AMIN%20ANANA , http://en.wikipedia.org/wiki/Cuisin e_of_Madagascar
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid
o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts O ; elektr.ts C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus karb.happe sool + alkohol R COO R' + NaOH R COO Na + R'OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester karb.hape + alkohol R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ester + vesi R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ester + alkohol R COO R' + R* - OH R COO R* + R' OH Amiidid: o Leeliseline hüdrolüüs
o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts – O ; elektr.ts – C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus → karb.happe sool + alkohol R – COO – R’ + NaOH → R – COO – Na + R’OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester ↔ karb.hape + alkohol R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ↔ ester + vesi R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ↔ ester + alkohol R – COO – R’ + R* - OH ↔ R – COO – R* + R’ – OH
• Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad : porgandipirukas • Suvistepühal – värviti mune, söödi pliine ning sõira ja joodi piima • Kukeseened, puravikud, kuuse- ja lepariisikad • Teravili : nisu, rukis, oder, kaer, tatar • Naerid ja kaalikad • Kala – kiisakala, Peipsi tint, särg. Liha – lammas, siga, kana, kalkun SETO KÖÖK
2009 a. tarbiti Eestis 2,5 miljonit kg Valla tooteid. Müüduim keeduvorst Eestis on Valla juustuvorst (440 g), müügiedult neljas on Valla lastevorst (440 g). Valla lihatoodete kõrget kvaliteeti ja tarbijate eelistust näitab seegi, et parimate lihatoodete hulgas leidub veel mitmeid teisigi tooteid nagu viiner, suitsupõsk, poolsuitsuvorst, Krakovi vorst ja suitsusardell. 4.1 Juustuvorst Juustuvorsti koostis: kanalihamass (50%), vesi, seakamar, juust (5%), tärklis, sool, sojavalk, stabilisaator: E450, lõhna- ja maitseained, lõhna- ja maitsetugevdaja naatriumvesinikglutamaat; antioksüdant: askorbiinhape, värvaine: E120, säilitusaine naatriumnitrit. Säilitamine +2…+6. 9 3.2 Lastevorst Lastevorsti koostis sisaldab kanalihamass (51%), vesi, seakamar, tärklis, sool, sojavalk,
...................................................................................10 3.Maitsetaimed ja maitseained..................................................................................................12 3.2Äädikas.............................................................................................................................13 3.3Keedusool ........................................................................................................................13 Sool....................................................................................................................................... 14 inglise k: salt ........................................................................................................................ 14 soome k: suola ......................................................................................................................14 saksa k:Salz ................................................................
Munapuder 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Koot, jalad, rinnaliha tükid kasutatakse puljongite ja suppide valmistamisel 9. Kirjelda püreesüppide valmistamist ( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Köögiviljadest, kanast, seentest, tangainetest, lihast, kalast- vedelikuna puljong, vesi , lisada võib veel koort, sulajuustu Serveerimise temperatuur on +65C, võib serveerida saia krutoonidega Keedan pehmeks, püreestan, maitsestan. Lisan veel mida vaja( sool pipar), serveerin eelsoojendatud talrdikule 10. Portsjonitükilise liha praadimise reeglid. 1. Kuum pann 2. Maitsestatakse peale praadimist 3. Keerata ainult üks kord 4. 1/3 panni peab jääma tühi 5. Võtan labidaga liha pannilt(mitte terariistaga) 11. Nimeta 5 portsjonilist toodet veiselihast ja iseloomusta neid 1. Medaljonid 2. Liharull 3. Romsteek- ovaalne pikklik 4. Antrekoot- ovaalne- naturaalne 5. Barbeque 6. Piprapihv 7
Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad ...
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremi...
oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest (nt. Al, C, H2, N2, O2, F2, Cl2, Br2, I2) liitaine keemiline ühend, aine mis koosneb mitmest erinevast keemilise elemendi aatomitest (nt. H2O, CO2, PO4H4, CO) lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. puhasaine aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest (nt. kuld, sool, vesi, hapnik, tina) ainetesegu aine, mis koosneb mitme aine osakestest (nt. looduslikvesi, piim, puit) hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone (hapete nimetused) alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (aluse nimetused) leelis vees lahustuv tugev alus (leeliste nimetused) sool kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest (soola nimetused) metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused.
alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-Cl + NaOH H3C-CH2-OH + NaCl halogeenühend + alus alkohol + sool H3C-CH=O + H2 H3C-CH2-OH aldehüüd + vesinik alkohol Alkoholaat on orgaaniline aine, milles hüdroksüülrühma vesinik on asendatud metalliga, on alkoholi sool, nimetamisel kasutatakse järelliidet olaat. Näiteks: kaaliumpropanolaat H2C(KO)CH2CH3 Eeter on orgaaniline aine, milles on hapnik olekus O . Kasutatakse järelliidet eeter Omadused: väga lenduvad, lahustuvad vees vähe, olles ise headeks lahustiteks, hapnik on nukleofiil, lahustuvad vees halvemini kui alkoholid.
, reageerivad veeauruga Väha aktiivsed metallid Ei reageeri Ei reageeri vee ega vee auruga METALL+HAPE -> SOOL+VESINIK (reageerivad need metallid , mis on metallide pingereas vasinikust vasakul pool) AKTIIVNE METALL+VESI->LEELIS+VESINIK KESKMISEAKTIIVSUSEGA METALL+VESI->METALLIOKSIID+VESIKIK VÄHEAKTIIVSED METALLID+VESI-> REAKTSIOONI EI TOIMU 7. Metallide redutseerivate omaduste võrdlus (reaktsioonid) METALL+SOOL-> UUS METALL+UUS SOOL -Metallide aktiivsus reageerimise nii hapniku, lahjendatud hapeta kui ka veega on väga erinev -Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli -Vask ei suuda rauda sooladest välja tõrjuda -Kui uuritav metall suudab teise metalli välja tõrjuda, on ta sellest metallist aktiivsem 8. Kus asuvad leelismetallid, leelismuldmetallid, siirde metallid ja poolmetallid? Leelismetallid- IA rühmas Leelismuldmetallid- IIA tühmaas( Ca, Sr, Ba, Ra)
sampinjoniseene kastmes. valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto 35 Seafilee kg 0,185 0,120 0,738 0,480 Sool,valge pipar 0,000 0,000 0,000 Maitsestamata toorjuust kg 0,050 0,050 0,200 0,200 25 Peet kg 0,027 0,020 0,107 0,080 Kuivatatud ploom tk/kg 0,010 0,010 0,040 0,040 Kuivatatud aprikoos tk/kg 0,010 0,010 0,040 0,040
KEEDUTAIGEN Keedutaigna koostis (1kg) Vesi (36%) Rasvaine (9%) Jahu (19%) Muna (36%) Sool Suhkur Keedutaigna valmistamine Valmistatakse 2-es etapis: 1. Keetmine 2. Massi segamine munamassiga Keetmine Keedunõusse pannakse vesi, sool ja rasvaine. Kuumutatakse keemiseni Lisatakse jahu Keedetakse 5 minutit pidevalt segades kuni mass on lahti löönud keedunõu külgedelt lahti NB! Liiga vähesel keetmisel ei kerki tooted küpsetasel, tooted jäävad madalad ning served kaarduvad üles. Õige konsistentsi määramine Taigna õige konsistents on: Masin lülitatakse seisma, osa taignast tõmmatakse lusikaga järsult üles
Haapsalu Kutsehariduskeskus Rahvuslikud supid Koostaja: Juhendaja: Uuemõisa 2008 Hapukapsasupp ubadega (Eesti) Valmistusained 2,5 l Vett 500g Hapukapsast 100 g Põldube 500 g Sealiha 1 Sibul Soola valmistusviis Pese kuivatatud oad ja leota külmas vees 7-9 tundi, seejärel pane koos leotusveega keema. Lisa puhastatud liha ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik 1 purk Purustatud toamateid
2. Lahustumine väheneb molekulide suurenemisel (nt. rasvhapped ei lahustu vees). 3. Vesiniksidemete moodustamine tõstab keemistemperatuurid. NB! Aminorühm (HN2) moodustab ka vesiniksidet, aga nõrgemini kui OH-rühm Keemilised omadused: 1. Elektrolüütiline dissotsatsioon toimub vesilahuses, elektriga pole tegemist, veemolekulid kutsuvad esile 2. Reageerib alustega neutraliseerimisreaktsioon (tekib alati sool + vesi) CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3. Reageerib metallidega (tekib alati sool + vesinik) 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 4. Reageerib sooladega (endast nõrgema happe sooldaega nt. sulfiididega ja karbonaatidega; alkoholaatidega ja endast nõrgemate karboksüülhapetega) 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 (nõrk ja laguneb CO2 + H2O) 5. Reageerib aluseliste (metalli) oksiididega (tekib sool + vesi) 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 6
2Al+3J2 ->2AlI3
3)metall+väävel->sulfiid
Zn+S->ZnS
Fe+S-> FeS
· reageerib liirainega
1)veega
* IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2
2K+2H2O->2KOH+H2
*Mg-Fe+H2O->oksiid+H2
*Ni.....+H2O->ei reageeri
· metall+lahjendatud hape->sool+H2
reageerivad -H2-ei reageeri
Zn+2HCl->ZnCl2+H2
· metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall
v.a KnaCaBa
Mg+CuSO4->MgSO4+Cu
· reageerimine leeliste lahustega
amfoteersete metallid Al ja Zn
2Al+2NaOH+6H2O
· tugevad oksüdeeruvad happed
1)konts H2SO4
*pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20
Al ja Fe passiveeruvad
2)Konts HNO3 Al,Cr,Fe passiveeruvad
*....-Zn+HNO3->nitraat+N2O+H2O
*Ni-Ag +HNO3-
Valmistatakse o Sõmeraid o Vedelaid o Tihkeid Ettevalmistus o Sorteerida o Pesta o Leotada (odrakruup) o Kupatada (hirss) o Röstimine (tatar) Mannapuder Pane vesi keema ja keema hakkamisel lisa piim. Aja uuesti keema (ettevaatust!) ja kui vedeliku pind hakkab tõusma tõmba pliidi äärele. Lisa kohe suhkur ja sool, ning nõrista manna pidevalt vedelikku segades sisse. Keeda pliidil segades paksenemiseni (kuni mannatera on paisunud) Kontrolli maitset (magustoidu putru vüid maitsestada ka vaniljesuhkruga) Riisipuder Pane vesi keema, lisa suhkur ja sool. Keevasse vette lisa pestud pudruriis. Keeda riis poolpehmeks ( vesi on siis peaaegu kõik sisse imbunud) ja lisa kuum piim Keeda madalal kuumusel valmis ning kontrolli maitset
kuumtöötlemise kadu 0% valmistoit 1,000 l/kg hind 22,21 portsjoni kaal 0,100 portsjonite arv 1 portsjoni hind 2,22 Tehnoloogiline kirjeldus 1. Pane pajaga vesi keema. 2. Lisa keevasse vette õli ja sool ning kuskuss. 3. Sega korraks läbi ja tõsta keedunõu kohe pliidilt, kata kaanega, lase mõned minutid paisuda. 4. Sega siis suure puukahvliga kohevaks. 9 Kalkulatsioonikaart ,, Punapeedi-küüslaugusalat" KALKULATSIOONIKAART roa nimetus Punapeedi - küüslaugusalat ettevõte VKHK kuupäev 11.11.2008
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
konservtomatid 7. Tomatimahl 200 200 400 400 8. Suhkur 2,5 2,5 5 5 Tooraine kaal: Roa väljatulek: LISANDID: Maitsestatud mascarpone toorjuust 1. Mascarpone toorjuust 15 15 30 30 2. Spinatilehed 5 5 10 10 3. Basiilik 10 10 20 20 4. Sool, jahv.must pipar Valmistamine 1. Tomatisupp. Puhastada kõik toorained. Tükeldada sibul, küüslauk, porgand ja sellerivars. Lasta oliivõli potis kuumaks ning praadida selles köögivilju mõni minut. 2. Lisada konservtomatid ja segada. Kallata juurde tomatimahl, segada uuesti ning kuumutada. 3. Maitsestada soola, jahvatatud musta pipra. Keeta 10 minutit. Lisada suhkur ning keeta veel veidi. 4. Püreestada supp saumiksriga ning kurnata läbi sõela
a. lämmastikhape HNO3) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 · Metallid pingereas vesinikust paremal ei reageeri lahjendatud hapetega · Kontsentreeritud väävelhape(H2SO4) ja kontsentreeritud kui ka lahjendatud lämmastikhappe(HNO3) puhul ei ole oluline metalli asukoht pingereas. Cu + konts. H2SO4 CuSO4 + H2O + SO2 NB! Kontsentreeritud hapetega ei reageeri Al, Fe, Au 4) REAGEERIMINE SOOLADEGA · Sool peab olema veeslahustuv · Reageeriv metal peab olema pingereas aktiivsem, kui soolalahuses olev metall METALLIDE KORROSIOON lk 151157 1) Mis on korrosioon? Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 2) Milline tunnus on korrodeerunud metallil? Läige kaob, värvus muutub 3) Milliseid tingimusi on vaja, et metal korrodeeruks? õhuhapniku juurdepääs, niiskus 4) Nimeta korrosiooninähte metallidel
Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti. Karbonüülühendid
2.2Lehesai Rullitud taigen tükeldatakse ruutudeks, igale ruudule pritsitakse peale küpsetuskindlat keedist. Taigen tõstetakse üle täidise kokku nii, et tekib kolmnurkne toode. Ühte serva tehakse 3–4 lõiget. Kergitatakse, määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. Jahtunud toode kaetakse suhkruglasuuriga 3.PÄRMI-LEHTTAIGEN Koostisained: Jahu(sõelutud) Suhkur Sool Muna Pärm Vedelik(piim või vesi) Kihistusmargariin Valmistamine: Jahu, sool, suhkur, muna ja külmas vees lahustatud pärm asetada katlasse. Segada kuni tekib sitke taigen. Vormida jahu abil palliks. Katta kilega ning asetada külmkappi 15 minutiks. Samal ajal rullida kihitusmargariin. Margariin(18-20 kraadi) asetada küpsetuspaberi vahele ning rullida. Servad lõigata ära ning tõsta margariini peale ja rullida ühtlaseks. Taigen rullida 2 korda suuremaks kui margariin ning asetada margariin taigna keskele. Taigna ääred tõsta
Valmistaja: AS Leibur, Kadaka tee 76a,12618, Tallinn Tel 650 4777, www.leibur.ee Paksendaja-gurakummi-E412 Võib tekitada allergilist puudutusaurtikaariat ja medikamentidesse lisatuna gaase ja kõhulahtisust. Ei soovita. Emulgaator-Rasvhapete mono ja diglütseriididE471 Kõrvalmõjud pole teada. Ei oska soovitada või mitte soovitada. Fazer kodusai Pehme ja eriti värske FAZER KODUSAI Toote kaal: 320 g (neto) viilutatud Koostisosad: nisujahu, joogivesi, suhkur, pärm, sool, rapsiõli, emulgaator E481. Toode on säilitusainevaba! 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiasisaldus ........................... 1134 kJ/ 271 kcal Rasvad ..................................... 2,3 g Millest küllastunud rh ................... 0,1 g Süsivesikud ............................... 52,1 g Millest suhkruid .......................... 3,7 g Valgud ..................................... 8,4 g Kiudained ................................. 4,2 g Sool ....................................
punase ja valge veiniäädikas 4. aromatiseeritud äädikas- 6%-line äädikas ning tilli, selleri, estragoni ja teiste maitseainete leotis 5. äädikaessents- 70-80% (pakendil peab olema ettevaatusele tähelepanu juhtiv märgistus. 3.3 Keedusool See kujutab endast kristallilist NaCl-i (naatriumkloriidi). Saadakse maapõuest (kivisool), mereveest (meresool) ja soolajärvedest. Töötlemisviis võib olla: aurutatud, jahvatatud ja purustatud sool. Keedusoola värvus: oleneb tema keemilisest puhtusest. Puhas NaCl on valge värvusega Lisandid annavad talle hallika või kollaka värvuse. Standardi kohaselt peab keedusool sisaldama 97% NaCl-i Liigid: 1. lauasool- grafineeritud sool, peen või jäme sool 2. kivisool- grafineerimata, hallikas, suure kristalliline. Kasutatakse alusena, millel serveeritakse austreid ja karpe. 3. jodeeritud sool- peene kristalliline, sisaldab 0,002-0,005% joodi 4
Ja neiu astub üle künnise. ,,LEEM" Lesknaisel suri ta ainus poeg. Poeg oli kahekümne aastane, üle küla töömees. Mõisaproua läks matusepäeval teda vaatama. Eit seisis keset tuba ja sõi hapukapsaleent, lusikas lusika järel. Eide silmad olid punased ja ära nutetud. Mõisaprua imestas, kuidas ta saab leent süüa, endal poeg surnud. Ta küsis naiselt, kas ta üldse ei armastanud oma poega, et sööb? Eit hakkas nutma ja ütles, et ega leem või raisku minna, seal ju sool sees. Mõisaproua jaoks oli sool aga odav asi. ,,SFINKS" Egiptuse liivakõrvel asub sfinks. Mida ta ometi öelda tahab? Midagi tahab ta ju ometi öelda? Aga seda teab ainult Oidipus. Ohooo...aga ma ju tunnen neid näojooni, ei oel neis enam midagi egiptusepärast. Madal valge laup, kõrged põsedsarnad, lühike sirge nina ja ilus valgete hammastega suu, pehmed vurrud ja väike kräsus habe ning need väiksed silmad... See oled ju sina Karp, Sidor, Semjon-Jaroslavi
järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O
Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. C tahked, mürgised ja lõhnatud Saamine ester+ammoniaak>amiid+alkohol Kasutamine polümeerida tootmine (nailon, kapron) Keemil omadused-karbhape +ammoniaak>amiid+vesi- CH3CH2COOH+NH3>CH3CH2CONH2+H2O. Happeline hüdrolüüs amiid +vesi>karb.hape+ NH3
sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas.
metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi isotoobid Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel
Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98°C Keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi. Naatriumi reaktsioon veega Naatriumi ujumine vees https://www.youtube.com/watch?v=r4CdfaU7Ad4 Naatriumi reaktsioon veega Reaktsiooni tulemus oleneb ainete kogustest Reaktsiooni tagajärjel tekib tuli: https://www.youtube.com/watch?v=EK9XRFbQY0o Naatriumi kasutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
