pH<7 happeline pH=7 neutraalne pH>7 aluseline 5.Kuidas on võimalik happeid kindlaks teha? 1) Hapetel on hapu maitse 2) Nad muudavad indikaatorite värvust 3) Nad reageerivad aluste ja alusteliste oksiididega 4) Nad reageerivad metallidega eraldades vesinikku 6.Happelise/aluselise oksiidi mõiste. 2 näidet valemis. 1) Happeline oksiid- oksiid, mis on happeliste omadustega, ta reageerib alustega, saaduseks on sool ja vesi. Happeline oksiid + alus= sool + vesi Näited: 1) SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 2)CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O SO3 ja CO2 on happelised oksiidid 2) Aluseline oksiid- oksiid, mis on alusteliste omadustega, ta reageerib hapetega, saaduseks on sool ja vesi. Aluseline oksiid + hape= sool + vesi Näited: 1)CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 2)Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O CaO ja Na2O on aluselised oksiidid 7.Mis on happevihmad ja kuidas need tekivad? Happevihmad happeid sisaldavad sademed.
Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste oksiididega, tekib sool. MgO + CO2 = MgCO3 · Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. veega, tekib leelis (vees lahustuv alus) CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeliste oksiidide keem. om.: · Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O · Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekib sool SO3 + K2O = K2SO4 · Enamus happel.oksiide reag. veega,
II. N. CaO, CaCl2, Ba(OH)2 III A väliskihil 3 elektroni → o.-a. alati III. N. Al2O3, Al(OH)3 Üljäänud metallide o.-a. on muutuv. Näit. Sn ja Pb - II ja IV; Fe - II ja III; Cu I ja II Keemilised omadused: 1.metallid reageerivad aktiivsete mittemetallidega. toimub liitumisreaktsioon, mis on ühtlasi redoksreaktsioon a) metall+ O2 → oksiid. N. 2Mg +O2 → 2MgO Mg -2e → Mg2+ O +2e → O2- b) metall + halogeen (F2 Cl2 Br2 I2 ) →´ vesinikhalogeniidhapete sool N. Ca + Cl2 →CaCl2 2 2Fe+ 3Cl2 → 2FeCl3 Fe -3e → Fe3+ Cl +1e →Cl- c) metall + väävel S → divesiniksulfiidhappe H2S sool N.Fe + S →FeS Fe-2e → Fe2+ S + 2e → S2- 2.metallid reageerivad liitainetega, toimub asendusreaktsioon vastavalt metallide aktiivsuse reale (pingerida). Need reaktsioonid on ühtlasi redoksreaktsioonid. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Metalli aktiivsus ← kasvab, metall on parem redutseerija
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüd...
* Alused on ainsed, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. -) Leelis vees lahustuv alus (ka vähelahustuv) ja nad on tugevad alused. -) Raskelahustuvad alused vees ei lahustu ja nad on nõrgad alused. * Soolad koosnevad aluse katioonist ja happe anioonist. * Lihtsoola happeanioonis puudub vesinik ja vesiniksoolas on vesinik, kristallhüdraatidesse kuuluvad ka vee molekulid. * Metall + sool = sool + metall sool lahustuv ja metall aktivsem kui soola koostises olev metall (metall ei tohi olla IA ega IIA Ca ja sellest allpool) - redoksreaktsioon * Sool + sool = sool + sool lähtesoolad peavad lahustuma ja saadustest vähemalt üks lahustumatu (märgitakse nool allapoole). * Sool + hape = sool + hape tekib võetud happest nõrgem hape või sade. * Vees lahustumatud soolad lagunevad kuumutamisel oksiidideks. Elektrolüüdid
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega
tahke Mille poolest erinevad väävli allotroobid? Neutronite arvu poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): H2S, SO2, SO3, H2SO4. Kuidas lahjendada kontsentreeritud väävelhapet? Valades veele hapet peale Mis on happevihmad? Millised ained põhjustavad happevihmasi? Milliseid probleeme põhjustavad happevihmad? SO2, SO3, lubjakivi Reaktsioonid: happeline aine (hape/ oksiid) + aluseline aine (hüdroksiid/oksiid), metall + hape*, sool + hape*. Muundumise rida S SO2 SO3 H2SO4 Väävli biofunktsioonid. Valkude lagunemine Lämmastik Millised on lämmastiku o-a? Lämmastiku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Lõhnatu,maitsetu, värvitu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): NO, NO 2, HNO3, HNO2, NH3, KNO3, ammooniumsoolad. Kuidas lahjendada kontsentreeritud lämmastikhapet? Vala peale hapet Mis on happevihmad
KEEMIA KT kordamine 1. 1. metall + O2 > metallioksiid 2. metall + hape > sool + H2 3. metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) / raud (II, III) oksiid 2. 3. 4. 2Al + 6H2O > 2Al3+(OH)-3 + 3H2 NB
taignas gaasimullikesi ja see kergitabki tainast. Pärmitaignat saab valmistada nii eelkergitusega kui ka eelkergituseta. Rusikareegel on see, et rasvarikkamad taignad on soovitatav valmistada eelkergitusega. Pärmi tainast tuleks enamasti küpsetada 200-260 kraadi juures, aga kõik oleneb muidugi küpsetisest. Lehttaigen Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Lehttaigna põhitoorained on vesi, sool,happe,muna ja jahu. Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem.
N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O 5 Li2O + H2O BaO + HCl CuO + H2SO4 Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) 1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt)
Tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse joodi sublematsioon Katse 2. Kuiva katseklaasi panna mõned CoCl2·6H2O kristallid. Lahustada need 1 mL etanoolis. · Milline on lahuse värvus? Sinine värvus Saadud lahusele lisada mõni milliliiter destilleeritud vett. · Milliseks muutub lahuse värvus? Hele roosa värvus · Selgitada katse tulemusi CoCl on sool. See sool moodustub akvakompleksid. Kui CoCl·6HO -s akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl on sinise värvusega. Katse 3. Gradueeritud katseklaasi (20 mL) valada 10 mL vett ja lisada 10 mL etanooli. Loksutada. Pärast lahuse jahtumist määrata selle ruumala. Katseklaasi jahutamiseks hoida seda külma kraanivee all. · Selgitada toimunud nähtust Ruumala oli 20mL, aga pärast jahutamist ruumala on vähem 19,8mL. Protsess mi
jäätee piim paprika(kollane, (toortatrajahu, või, (apelsin, kodujuust) (veisehakkliha, punane), toiduõli) muna, maisestamata KAS sibul, küüslauk, purustatud tomat, jogurt, sool, sink, parmesan, porru) VAN ürtide segu, sool, vesi) UTEL KOLMAPÄE Munapuder, kurgi- Ananassi- Oa-tomatiletso, Puravikurisoto, tomatisalat, tee sealihavokk, vesi piim E V (muna, kurk, tomat) mahl (seafilee, õli,
ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3-4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse maitseained sool, sibul, vürtsid. Liha tõstetakse leemest välja, tükeldatakse. Keeduleem kurnatakse, lastakse koos tükeldatud lihaga uuesti korraks keema tõusta, kallatakse vormidesse jahtuma. 3 ). Kiluvõileib on 20. sajandi Eesti köögi traditsiooniline suupiste. Tavaliselt kasutatakse selle valmistamiseks musta leiva viilusid, millele määritakse või (või munavõie) ning asetatakse vürtsikilu filee(d), soovi korral ka keedumuna viile, majoneesi, maitserohelist jm. 4 )
MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260
Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline oksiid+alus sool+vesi ; reageerimine veega: happeline oksiid+vesi hape (Happevihmad!)
Aktiivsem halogeen võib vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl
Looduslike ainete, nagu soola , rosmariini ekstrakti, suhkurut , äädikat , alkoholi ja diatomiitmulda kasutatud ka traditsiooniliselt säilitusmiseks. Teatud protsesse nagu külmutamine, peitsimine, suitsetamine ja soolamine võib kasutada ka toidu säilitamiseks. Sool on üks maailma vanimaid toidu säilitusainetena. See on kasutatud juba antiikajast et säilitada liha ja kala. Tooted, mis on töödeldud soola võib säilida heas seisukorras aastaid. Sool kuivatab toidu ja mikroobid toidus, nii et nad ei saaks lagundada. Sool hoiab piisavalt toidu kuivas , et vältida hallituse kasvu. Nagu sool, suhkur eemaldab niiskuse toidust, mis hoiab ära bakterite ja teiste mikroobide kasvu, mis aitavad kaasa lagunemisele. Suhkur on kasutatud säilitusainena tuhandeid aastaid. Muistsed egiptlased olid säilitanud toitu mee purkides. Toidud mis säilitatud suhkrus on tavaliselt magusad
H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik
Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadusteks võivad ainetel olla näiteks: värvus, lõhn, maitse jne Puhas vesi on näiteks on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, läbipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi päris puhas. Looduses leidub vees peale vee molekulide veel paljude teiste ainete osakesi. Vesi kui lahusti Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas ) Kuidas saab ainete lahustumist vees kiirendada? Kõik ained vees ei lahustu Vesi on väga hea lahusti, kuid kõik ained vees ei lahustu Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega.
odralinnaseekstrakt 2 Juust 34 g (2 tk) Pastöriseeritud piim, Valgud bakterjuuretis, keedusool, lisaained 3 Või 7g Vesi, taimsed õlid, Karboksüülhapper petipiimapulber, tärklis, sool, (küllastumata happesuse regulaator, lämmastik, rasvhapped) toiduvärv 4 Kotletipihv 100 g Kana-broileri lihasmass, vesi, Valgud sojavalk, porgand, tärklis, sool, lõhna- ja maitseained, muna
juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide e...
äädika, soola, pipra ja sinepiga. Majoneesi pannakse ka looduslike paksendajaid, nagu näiteks tärklis, nisujahu ja zhelatiin, lubavad vähendada rasvasisaldust kuni neli korda, säilitades samas majoneesi iseloomuliku maitse ja konsistentsi. Majoneesi (ise)tegemisel on oluline munade päritolu, sest majonees sisaldab toorest muna. Majonees "Tarplan" Koostis: taimeõli, vesi, paksendaja (modifitseeritud tärklis, guar- ja ksantaankummi), suhkur, sinepipulber, sool 1,2%, toiduäädikas, piimavalk, lõhna- ja maitseaine, säilitusaine (kaaliumsorbaat, naatriumbensonaat), toiduvärv (beeta-karoteen). Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 6,14g; valgud 0,72g; rasvad 24,92g. Energiasisaldus: 251,7kcal (1038,7kJ) /100g. Pakend: 900 grammised pudelid. Majonees Provansaal Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine
· Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape Kui süsihappe sool (karbonaat) reageerib tugevama happega, · siis tekib hetkeliselt süsihape, · mis kohe laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Tugevam hape nö tõrjub nõrgema tema soolast välja! I -II I I I -II I -I Na2CO3 + 2HCl H2CO3 + 2NaCl H2O + CO2 + 2NaCl süsihappe + tugevam süsihape + tugevama happe sool hape sool Karbonaadid reageerivad ka karboksüülhapetega (H 2CO3st tugevamad) NaHCO3 + HCOOHHCOONa + H2CO3HCOONa + H2O + CO2
10. Kirjuta järgmistele metallikatioonidele vastavate hüdroksiidide valemid: Mg, Cu, Fe, Cr Lk69 1. Milles seisneb aluste ja hapete vastandlikkus? Nende vastandlikkus avaldub siis, kui võrrelda nende toimet indikaatorile 2. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad? Happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Reageerivad hape + alus ning tekivad sool + vesi 3. Miks toimub hapete ja aluste vahel reaktsioon? Sest nad neutraliseerivad üksteist 4. Mis on neutraalne lahus? Kuidas seda kindlaks teha? Kui vesinik- ja hüdroksiidioone on lahuses võrdses hulgas, siis tekib neutraalne lahus. Tuleb hape ja alus omavahel reageerima panna. 5. Mille järgi on soolhape saanud oma nimetuse? 6. Mida väljendab lahuse pH? see väljendab lahuse happelisust või aluselisust
ühinemisreaktsioon kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid) SO2 + H2O = H2SO3 lagunemisreaktsioon ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O
Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik mittemetalliliste elementide oksiidid on happeliste omadustega. Rehgeerimine alustega
asetatakse kooreta b moodustada ka keedetud munad salatikastme. korraks vahukulbiga külma vette Juustuga Muna, Pann, Lüüa munad lahti Omleti omlett piim, vesi, pannilabidas lisada sool ja pipar serveerimine: hapukoor, ümmargusel ning kloppida lahti pannil praetud rõõskkoor ja kuumutada omlett pann rasvainega. libistatakse Valada pannile ja taldrikule,
Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Taigent võib valmistada: 1) toorainest 2) küpsetussegust Westfalia Multi-Mix 1) Lehttaigna põhitoorained on: · vesi(külm) · sool · happe (äädikas või sidrunhappe) · muna · jahu Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem. Margariin Taigna tüki keskele tõstetakse taigen ümbrikuks kokku. Seejärel lastakse taignal seista külmas 15- 20 minutit. Rullitakse ristküliku kujuliseks, eemaldatakse harjaga taigna pinnalt jahu ja pannakse neljaks kokku.
1. ALUSED on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone 2. Tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape 1 3) Alus + sool 4) Aluste lagunemine kuumutamisel 5) Amfoteerne hüdroksiid + hape 6) Amfoteerne hüdroksiid + alus 2
anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Kui metall on nii aktiivne, et reageerib veega, siis ei ole saaduseks mitte sool ega metalli lihtaine, vaid vesinikhüdroksiid ja sool
14. Keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes ELEKTROLÜÜT ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine. Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. Algained peavad vees lahustuma Sool + sool = sool + sool Alus + sool = alus + sool Hape + sool = hape + sool
vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on happeline, kuna C on mittemetall. Veega reageerides moodustab happeline oksiid vastava happe, tekib süsihape) NT: SiO2 + H2O = ei reageeri (tegemist on erandiga, mida peate teadma. SiO 2 on liiv ja see ei reageeri ka rannas veega (muidu poleks meil ju liivarandu)) Reageerivad oksiidid 1. Vaata, kas mõlemad on oksiidid 2. Oksiidide reageerimisel tekib sool, mis koosneb aluselise oksiidi metallist ja happelisest oksiidist tekkinud anioonist (vaata lahustuvustabelis anioonide tulpa. Kui sarnaseid anioone on mitu, siis esialgsele ühendile tuleb ainult üks hapnik juurde (Nt SO 2 muutub SO32- ja SO3 muutub SO42-). 3. Esimesena kirjutatakse alati metall ja teisena anioon. NT: MgO + CO2 = MgCO3 (MgO on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist, millest üks on metall (Mg) ja teine hapnik (O)
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahuste elektrijuhtivus: need lahused sisaldavad ioone, mis vabalt ringi liiguvad. Kui asetame elektrolüüdilahusesse alalisvooluga
Praad: · Riis(30g) ( keedetud) · Kala(150g)- Sool,pipar,till,sidrunimahl. (ahjus küpsetatud) · Salat-Tomat(60g),kurk(70g),hiinakapsas(60g),sool,suhkur. · Kaste-Majonees(2spl),maitsestamata jogurt(50g),sinep,suhkur,kurk,paprikas · Täisteraleib(1 viil) Magustoit: · Puuviljasalat- õun(1),banaan(1/2),ananass(80g),vaarikas(2spl),banaanikohupiimakreem(80g) Jook: · Piim(200g) Rasvad-Riis 0,13g Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g
Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8. FeSO4 Esineb soolana FeSO4*7H2O , mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimekaitsevahendina, puidu konserveerimisvahendina ja mineraalvärvide valmistamisel. 9. FeCl 3 Raud(III)kloriid on pruunika
Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH CH3 -- COOCH3 + H2O 6) hõbepeegli reaktsioon
H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M NAOH; 0,01M 11,64 Roosa Kollane 8 Alus CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 4 Hape 1M CH3COOH; 3,22 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,01M NH3*H2O; 9,05 Värvusetu Kollane 6 Alus 0,01M NH3*H20; 10,41 Roosa Kollane 10 Alus 1M NaCl; 0,1M 4,97 Värvusetu Roosa 6 Sool Na2CO3; 10,46 Roosa Kollane 11 Sool 0,1M Al2(SO4); 1,4 Värvusetu Roosa 3 Sool 0,1M NH4Cl; 0,1M 5,16 Värvusetu Värvusetu 5 Hape Dest. Vesi 7,37 Värvusetu Kollane 5 - Kraani vesi 7,46 Roosa Kollane 4 - Glükoosi 5,87 Värvusetu Kollane 4 Hape lahus; 0,1M NH3H2O; 8,88 Roosa Kollane 8 Alus
Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda tugevamalt toimub tema soola hüdrolüüs. Mida nõrgema aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs lahuses. Na2CO3 aluseline (NaOH tugev alus ; H2CO3 nõrk hape). FeCl3 happeline ( Fe(OH)3 nõrk alus ; HCl tugev hape). Na2SO4 neutraalne
Plunderblock 0,05 Frio pulber 0,175 Pulber"Claro" 0,0125 Kompott 0,45 Tooraine ettevalmistus: Kaalun õigesti toorained. Taigna valmistamine : · Vee kogus: 0,175 · Vee temperatuur: külm vesi umbes 18-20C · Taigna segamisaeg: 15-20min · Protsessid segamisel: Pärm lahustatakse 30C vees, lisatakse suhkur, sool, margariin, jahu, balt-format ja ülejäänus jahe vesi Taigna käärimine: · Käärimisaeg:30 min · Tingimused: kile all · Protsessid käärimisel: Käärinud taigna tunnused: mahult suureneb , on pehme , niiske Taigna töötlemine: Taigna peale tehakse rist ja jäetakse 20-30minutiks seisma. Pärast rullitakse taigna ääred nii et keskel oleks paksem ja siis pannakse sinna või ja pannakse kokku ümbrikukujuliseks.Kihistatud taigen pannakse 3-ks ja seda 3 korda
4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed 5) agregaatoleku järgi vedelikud 1 tahked ainult vesilahustes esinevad 3. HAPETE SAAMINE 1) Hapnikhappeid saadakse: oksiid + vesi 2) Divesiniksulfiidhapet ja vesinikhalogeniidhappeid saadakse: Vesinik + lihtaine Sool + tugevam hape 4. HAPETE KEEMILISED OMADUSED Hapete sarnased omadused on tingitud vesinikioonidest. 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + alus 4) Hape + sool 5) Hapete lagunemine kuumutamisel 2
20%. Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Energia: 2295 kJ/550 kcal Valke: 8g Süsivesikuid: 53g Rasvu: 34g Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis: · Koostis: suhkur, nisujahu, lõssipulber, kakaovõi, kakaoliköör, taimne rasv, vadakupulber, võiõli, väherasvane kakaopulber, invertsuhkrusiirup, sojaletsitiin, ritsinoolhappe polüglütseroolestrid, lõhna- ja maitseained, sool, kergitusaine. Toiteväärtus 45g: Toiteväärtus: 45g Täiskasvanu % GDA1 GDA1 Energia: 228 kcal 2000 kcal 11% Valgud: 23,2 g 50 g 6% Süsivesikud: 27,5 g 270 g 10% Rasvad: 11,7 g 70 g 17% Milka Luflee õhuline piimasokolaad: · Koostis: Suhkur, kakaovõi, lõssipulber, kakaomass, vadakupulber, piimarasv, sarapuupähklimass,
Jrk. Toiduaine Ühik Hind Km-ga Hind km-ta 1 Nisujahu kg 0,70 0,58 2 sool kg 0,85 0,71 3 Või kg 8,95 7,46 4 Kreeka pähkel kg 13,42 11,18 5 Riivjuust kg 5,63 4,69 6 muna kg 0,10 0,08 7 Vesi l 0,00 0,00 8 Brokoli(väike) kg 2,82 2,35
2. Hapete nimetused ja valemid: * H2SO4-väävelhape * H2CO3-süsihape * HCl-vesinikkloriidhape * H3PO4-fosforhape 3. Iseloomulikud füüsikalised omadused: *Mürgised(Mitte kõik) *Hapu maitse *Söövitavad * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone. 4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape. * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi. *Reageerivad alustega, tekib vesi ja sool. 5. Hapete kasutamine: * Nõrgad happed nagu äädikhape, sidrunhape ja õunhape kasutatakse toiduainetööstuses, ei ole inimesele kahjulikud ning vüib nendega vabalt töödata. * Piimahapet kasutatakse ka toiduainetööstuses. * Happeid kasutatakse erinevates tööstustes, millel on erinevad eesmärgid. Üks nendest on autoakufirmad, sest autoakud sisaldavad väävelhapet. 6. Ohutusnõuded hapetega töötamisel:
nimi Pannkoogi retseptid Magus pannkook 4 tk muna 4sl suhkur 1l piim 1tl sool 6dl jahu 1 pakk kohupiima moos Lisan munadele suhkru ja siis vahustan. Valan piima ja peenestan kohupiima sisse ning raputan jahu ja maitsestan soolaga ja segan selle massi ühtlaseks taignaks ning praen õliga. Tööks vajan vispelit ja lusikat. Toidu valmistamisel järgin hügieeninõudeid, et juuksed oleksid kinni ja töövahendid puhtad. Serveerin pannkoogid koos moosi ja jäätisega. Soolane pannkook 2 muna 3dl piima 1,5dl jahu 0,5tl soola Täidis: 150g keedusinki
Kohupiimakorbid Tainas: 2 ,5 dl piima 25 g pärmi 1 tl soola 1 dl suhkrut 8 dl jahu 100 g võid Täidis:: 1 Tere rosinatoru (300 g) 100 g Tere 30%-list hapukoort 0,5 dl suhkrut 2 muna 1 tl vanillisuhkrut Määrimiseks: 1muna Valmistamine Soojenda piim käesoojaks. Sega pärm, sool ja suhkur. Kui pärm,sool ja suhkur on segatud lisa piim. Sega hulka jahu ja pehme või. Jätka sõtkumist niikaua, kuni tainas kausi ja käte küljest lahti lööb. Kata kauss rätikuga ja lase soojas kahekordseks kerkida. Kalla tainas jahuga ülepuistatud lauale. Sõtku veidi ja vormi tainast kuklid. Lase küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil kerkida. Sega täidise ained omavahel. Vajuta jahuse teeklaasi põhjaga kukli keskele süvend. Määri taina servad munaga ja täida süvend kohupiimaga.
· Keemis t° = 78°C · U 40% viin, u 96% piiritus, u 100% absoluutne alkohol · On veidi veest kergem Keemilised omadused 1. Etanool on hästi hästi nõrk hape, kuna dissotseerub(laguneb) vähe. Anorgaanilisest keemiast on teada HCl H + Cl Alkohol on sama lugu CH3CH2O/H CH3CH2O+H 2. Kuna alkohol(etanool) on hape, siis ta reageerib aktiivsete metallidega ja alustega tekib sool (2HCl + 2Na = NaCl + H2) Etanool + metall sool + H2 2CH3CH3OH + Na 2CH3CH2ONa + H2 (Naatrium etanolaat) !!!!!! Metall asendab ainult hüdroksüülrühma(OH) vesiniku aatomi. Hape + alus = sool + vesi CH3CH2OH + NaOH = CH3CH2Na + H2O 3. Etanool põleb CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 4. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta loovutab etanool oma molekuli koostisest vett dehüdraarub Etanool: katalüsaator eteen + H2O
Eesti rahvustoidud Mulgikapsad · Valmistusained 1 kg hapukapsaid 700 g kergelt soolatud, pekiga läbikasvanud sealiha 100 g odratangu 2 tomatit soola · Valmistusviis Pane kapsad vähese veega keema, peale pane pestud tangud ja liha. Hauta pehmeks, vahetevahel segades, lisa sool. Kapsad aseta vaagnale, juurde lõika viiludena liha. Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega. Serveeri keedetud kartulitega. Kaerakile · Valmistusained 2 l vett 500 g kaerahelbeid 2 sl suhkrut 2 sl võid soola · Valmistusviis Herkulole või kaerahelbetele vala soojendatud vesi, segada korralikult läbi ja pane soojemasse kohta hapnema. Tavaliselt võtab see aega ööpäeva. Hapnemise
Tehnoloogiline kaart PORGANDITORT TOORJUUSTUKREEMIGA: Kogus 10 kg. Kirjeldus: Kihiline tort porgandibiskviidi ja laimi-toorjuustukreemiga. Üsna vähemagus ja väga mõnus- mahlane. Porgandibiskviit: Koostis Valmistamine Ained Kogused kg Nisujahu 550 2,400 kg. Koori porgandid ja riivi peene riiviga. Vahusta munad suhkru Muna 40 tk./2 kg. Suhkur 2 kg. ja soolaga kohevaks vahuks. Sool 0,010 kg. Sega jahu, küpsetuspulber ja vanillisuhkur omavahel. Toores porgand 5 kg. Sega esmalt õli, siis porgandid ja seejärel kuivainesegu Küpsetuspulber 0,080 kg. Vanillisuhkur 0,060 kg. munavahu hulka. Õli (mahe) 1 kg. Kalla pool tainast küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (30x35 cm ahjuplaat). Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 10 minutit, siis võta ahjust välja ja lase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
