1 k= 1 s 1 ; kcal/m2 °Ch + + 1 s 2 k = 1 / ((1/9356,9)+ ( 0,002/ 44) +( 1/ 7295,8)) = 3455,5 kcal/m2 °Ch Kontrollida valitud toru seina temperatuuri õigsust: k t ts = ta - ; °C 1 5 ts= 100- ( (3455,5 · 41,6) / 9356,9) = 84,64 ºC 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t F = 993465/ (41,6 · 3455,52) = 6,91 m² a) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv L= 6,91 / (3,14 () · 0,0029) = 75,88 m e) Üldine torude arv boileris: L nü = h h = 1,2 ette valitud Nü = 75,88 / 1,2 = 63 f) Käikude arv boileris: nü z= nk z = 63 / 6 = 11
soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine:
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 k...
1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED O...
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu allergiku...
jahutamiseks. Neid võidakse kasutada ka kombineeritud plaataparaatidega. 35. Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus Plaatsoojusvaheti ja selle osad:A-tervislik soojusvaheti, 1- plaadid, 7-raam,8- pingutusvardad, 9- sisestus ja väljutusavad, B- plaatide ehitus ja C- plaatide ühendamine paketiks: 1-plaadid, 2-platide vahelised tihendid, 3-plaatide vahelised kanalid, 4- avad toote ja soojusvahetusagensi suunamiseks, D- toote (6) ja (5) soojusvahetusagensi
Mõnel meie võib halb ventilatsioon ja AS-i Viking Window kasutatakse) soojustoimivus; akendega varustatud objektil sellega kaasnev suurenenud elektrienergiakasutus suurenes paketi valmistamiseks ja on tehtud midagi energiaauditi kütmisvajadus ära nullida. aastatel 20032005 59% ning akna tihendamiseks laadset ja ka termokaameraga Selle vastu aitab soojusvaheti, kütusekulu kasvas 80%. kasutatavad materjalid. pilte. Kummalisel kombel on mis annab toasooja Samas ajavahemikus kasvas Akende soojustoimivuse selgunud, et kõige suuremad sissepuhkeõhule tagasi. ettevõtte tootmistsehhide parendamise meetmed: külmasillad ei ole Selliste soovituste arvestamine
kasutegur väiksem kui PWR reaktoril. Surveraskeveereaktor PHWR või CANDU Madalal temperatuuril ja rõhul aeglusti paikneb suures kalandriks nimetatavas paagis, mida läbistab mitusada horisontaalset survetoru. Aeglusti rasket vett jahutatakse eraldi soojusvaheti abil, seega on ka siit võimalik vähesel määral soojust toota. Igas survetorus paikneb otsakuti 12 kütusekomplekti ja seda läbib esmase kontuuri jahutusvesi. Esmase jahutuskontuuri raske vesi survetorudes
k t ts = ta - ; °C 1 t keskmine logaritmiline temperatuuride vahe; °C (vt. punkt 2). Saadud seina temperatuur peab kokku langema ettevalitud seina temperatuuriga ts (erinevus mitte üle 4 °C). Kui erinevus on suurem, siis tuleb ette valida uus seina temperatuur ja punkt 8 arvutusi korrata. / Nb! Meil õppeprojektis pole vaja seina temperatuuri täpsustada / 10. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t Ehituslikud näitajad a) Teada on boileris kasutatavate torude sise- ja välisläbimõõdud ds ja dv; m. b) Teada on ka torude arv käigus nk (vt. punkt 4). c) Vertikaalse asendiga aparaadi korral on ette valitud torude kõrgus h; m (punkt 8 c). Horisontaalse asendiga aparaadi puhul tuleb torude pikkus l ette valida (11,5 m). d) Torude summaarne pikkus boileris: F
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
misklapp (katla taga) 11 suitsugaaside suunajad 12 isolatsioon 14 juhtimispaneel 15, 17 katla välis- sein; 16 sooja tarbevee soojusvaheti Joonis 18. Pöördpõlemisega e kütuse eelgaasistamisega halupuukatel DRAGON Austria firmalt GRIM GmbH. 1 kütuse täiteluuk 2 kütusepunker 3 kütuse pealeande reguleerimissiiber
1) passiivse päikeseenergia arhitektuuriga tuleb arvestada juba ehitise projekteerimisel ja ala planeerimisel; 2) ehitisel ei pruugi olla soodne asukoht, mis võimaldaks päikesekiirguse maksimaalset ärakasutamist; 3) kaitsealuste ehitiste puhul võib tekkida takistusi ehitise välisilme muutmisel; 4) teatavat tüüpi ehituskonstruktsioonid ei võimalda passiivse päikeseenergia elementide kasutamist. [5: 24] 1.5 Aktiivne päikeseenergia 1.5.1 Päikesekollektor Päikesekollektor on soojusvaheti, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori. Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9] Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90 - 95 protsendini. Tasuvusajaks loetakse 8 aastat, tüüpiliselt aga 12 - 15 aastat, sõltuvalt
Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku ja see omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Fotoelektriliste päikesejaamade eelis: modulaarsus- võimalik lihtsalt koostada soovitud võimsusega süsteeme ja soovi korral hiljem täiendavaid paneele lisada, võimalik paigaldada nii katusele kui fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hoolduvaba. Geotermaaleneria Geotermaalenergia on maasisene soojus. Jaotatakse kaheks: Kõrgtemperatuuriline näiteks Islandil
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...
Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. 1. vajab palju vett 2. kohta kus vett maha jahutada 3. vee kogus on suur, ei saa igale poole ehitada 4. rajamine kallis 5. tuumajääkide paigutamine on probleem (maetakse)(kaua lagun. , transport, kiirgab kaua) 6. avarii korral suured tagajärjed 7. vajab oskustööjõudu + 1. väga suur energia hulk vabaneb 2
A.K.K on auto ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi thelepanu liikluses. AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem,hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur. Remondil nuab AKK head tmeest. Kulub ligi 10% rohkem ktet. Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot, ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukust...
Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Jahutussüsteemi osad: radiaator, ülesurveventiil, lõdvikud e. voolikud, termostaat, veepump, ventilaator ja ventilaatoririhm. · Radiaator radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust (jahutuselement) ja kinnitusdetailidest. · Termostaat termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. · Ventilaator ventilaatori ülesandeks on tekitada õhuvool, jahutamaks radiaatori jahutuselemendi torudes voolavat jahutusvedelikku.
Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis..............................................................................................................
Tegelikkuses aga taandub lugu inimesele, kes energiat tarbib.Majapidamiste energiatarbimine on erinev, sõltudes geograafilisest asukohast, hoone suurusest ja kasutatud materjalidest, elektriseadmete hulgast ja tüübist, leibkonna suurusest ja eripäradest, kultuuritaustast ja tarbimisharjumustest. Selge on, et inimene saab energiat säästa, olgu selleks soojusenergia sääst akende tihendamise ja soojusvaheti kasutamisega ventilatsioonisüsteemis või elektrienergia sääst üleliigsete tulede kustutamise ja ööseks ootereziimil tarbijate seinast välja tõmbamisega.Säästliku mõtteviisi vajalikkust on propageeritud viimastel aastatel väga palju. Tänapäeval on võtmeküsimuseks tasakaalu saavutamine majandusliku efektiivsuse kasvu ja loodusvarade säästliku kasutamise vahel. Me kõik elame piiratud ressursside maailmas ja tegelikult saab igaüks meist oma
7 = Külmaaine mahuti 17 = alarõhu sulgklapp 8 = Kuivati/filter AK 08/2008 9 = Kontrollsilm 34 Kliimasaeade bussidel Kliimaseade Konvekta P 600 32 kW 1 = Jahuti 2 = Ventilaatorid 3 = Siseõhu filter 4 = Aurusti 4.1 = Soojusvaheti 4.2 = Temp. andur 5 = Välisõhu ventilaator 6 = Reduktor 7 = Kuivati 8 = Kõrgsurve lüliti ventilaatorile 9 = Hooldusliides 10 = Hooldusliides 11 = Külmaaine kontrollsilm
ventiilides, mootorites, silindrites ja Kuna veel on kõrgem tihedus kui torustikus tekkiva soojuse reservuaari. vedelikul, siis koguneb ta reservuaari Reservuaari kogunev soojus kiirgub läbi põhjale (vesi ja mineraalõli ei moodusta reservuaari seinte. Kui see ei ole keemilisi ühendeid, ning neid saab töövedeliku jahutamiseks piisav siis teineteisest eraldada). tuleb süsteemi lisada soojusvaheti, Kui reservuaaris on töövedeliku millega välditakse vedeliku liigset pinnakõrguse indikaator saab vee kuumenemist. olemasolu kindlaks teha üsna lihtsalt. Avades reservuaari põhjaventiili, voolab Halb elektrijuhtivus reservuaarist esmalt välja vesi.
Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused
Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused
CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rc = teise produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min 3 2. Sissejuhatus 2.1 Membraanreaktor Membraanreaktor on tõesti ainult plug-flow reaktor, mis sisaldab täiendavaid silindrisse mõned poorne materjal sees, selline nagu toru sees kest kesti ja toru soojusvaheti. See poorne sisemine silinder on membraan, mis annab membraanreaktori nime. Membraan on barjäär, mis võimaldab ainult teatud osad läbida seda. Membraani selektiivsus kontrollib sellepoori läbimõõt, mis võib olla suurusjärgus angstremi jaoks mikropoorne kihid või tellimusel mikronit makropoorne kihti. Joonis 1. Segatud toit A ja B siseneb membraanreaktoris. C on reaktoris toodetud ja B
alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv. Peale selle peab kütus
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Temp. on funktsioon t = f ( x , y , z , ) Temp väärduste kogumit antud aja momendil kõigides keha või ruumi punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja
eriti populaarne linnuvaatlejate seas rände ajal.Sinine Laguun, Grindaviki kalurikülast põhjas, on üks Islandi põhilisemaid attraktsioone.1999 liigutati suplemisehitised uude ja ekstravagantselt kujundatud paika veidras laavaväljade südames.Vanni täidetakse pidevalt sooja, mineraalselt rikka veega(40*C).Sealsamas asuv kliinik kasutab spetsiaalset ravimeetodit, et ravida psoriaasi.Soolane vesi tuleb 1,500 meetri sügavusest puuraugust.Ainult pärast seda, kui vesi on käinud läbi soojusvaheti ja varustanud energiaga jõujaama ning soojussüsteemi, on ta suplejate jaoks piisavalt jahtunud. Söök ja jook Islandi eripärad Pooleks lõigatud, kõrvetatud ja praetud lamba pea, tuntud kui svid, ning selle silmailu on gurmaanlik kogemus, mis oleks parim jätta Islandi inimestele.Kääritatud hai või hakarl on teine kohalik delikatess, mis tõenäoliselt isu ei tekita, kuid need, kes tahavad kohalikke jäljendada, peaksid seda sööma väikeste hammustustega ning
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele) 5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 5.1 Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha m...
sisenevale õhule. Hoone piirded on sel juhul tihedad ja hoonesse ei sisene enam külm õhk. Igas korteris võib olla omaette autonoomne õhuvahetussüsteem. Õhuvahetus võib olla minimaalne tühjas korteris, kuid seda täiesti välja lülitada ei või. Õhuvahetussüsteem võib olla keskne kogu maja jaoks. Õhuvoolu reguleeritakse siis korteris olevate klappide abil [7]. Joonis 5.6. Suurema elamu või ärihoone sissepuhke-väljatõmbe õhuvahetussüsteem soojusvaheti ja õhusoojendiga [30] Õhkküttesüsteemis on küte ja õhuvahetus ühendatud. Vajalik küte antakse ruumi soojendatud õhuga, osa vajalikust soojusest saadakse soojustagastitest, puudujääv osa vee- või elektrikalorifeeridelt. Hügieeni- ja tuleohutusnõuded ei luba korterite- vahelist õhu ringlust. Õhküttesüsteemi omadused on: • ruumis tekkinud soojust saab ümber jagada, näiteks päikesepoolsest toast varjupoolsesse, 74
ventilatsioon, mida võib ka välja paigaldada. Radooniimeja tuleks paigal-dada koos pöörlemiskiiruse regulaatori, manomeetri ja rõhu kontrollijaga, millel on alarm. [ 2 ] 16 4.1.3 Mehhaaniline äravoolu ja juurdevoolu ventilatsioon ( FT, FTX ) Kui alusplaadi alarõhk on väga suur, siis on sobilik paigaldada FT-süsteem. Selleks, et säästa küttekulusid, lisatakse sellele tihti soojusvaheti, FTX-süsteem. FT- ja FTX-süsteem ei vähenda radooni hulka nii palju kui radoonikaev. Selleks, et tagada hästi funktsioneeriv FTX-süsteem, on vaja FTX- agregaati, õhu juurde- ja äravoolu seadet ning isoleeritud kanaleid juurde- ja äravooluks. Pärast paigaldust peaks kompetentne spetsialist kontrollima paigalduse korrektsust. Tulemus ei pruugi olla päris kindel, kuna teatud alarõhk jääb alati alusplaati. See abinõu on sobilik, kui radoon tuleb nii maapinnast kui ka ehitusmaterjalist
korraga 50-60 tonni puidulaaste. Katlasse antakse Pleegitamiseks kasutatakse vesinikperoksiide, kas kokku: liimid, kaseiin, tärklis, naturaalkumm, otseauru. White liquor pannakse pumbaga tsrikuleerima naatrium-või vesinikperoksiidi vesilahuseid, millele on polüvinüülalkohol jt. läbi välise, auruga köetava soojusvaheti ja katla. lisatud Na2EDTA-d, et alla suruda metalli ioonide poolt Peale paberi otseste koostisosade lisatakse veel Umbes 1,5 tunniga viiakse temperatuur katlas 170 °C-ni katalüüsitud peroksiidi spontaanset lagunemist. mitmesuguseid aineid, mis kergendavad paberilehe
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
Selles peatükis käsitletakse kahte näidet sagedusmuundurite kasutamisest tööstuslikes rakendustest. Esimeseks näiteks on kliimaseadme ventilaator, teiseks on tõstemehhanism. 6.9.1. Kliimaseadme ventilaator Sagedusjuhtimisega on võimalik reguleerida ventilaatori kiirust, mis sõltub jahutatava / soojendatava keskkonna temperatuurist. Kliimaseade ja ventilaator on näidatud Joonis 6.13. Kogu süsteemi toidetakse võrgust ühendatakse võrguga läbi jõulüliti. Soojusvaheti imeb ümbritsevast keskkonnast õhku ning soojendab või jahutab seda, sõltuvalt sellest, mida on soovitud saavutada. Süsteem on varustatud erinevate andurite ja regulaatoritega, mis edastavad muundurile infot hetkeolukorra kohta. Sagedusmuundur reguleerib soojusvaheti ventilaatorit. Temperatuuriandur edastab juhtseadmele temperatuuri hetkeväärtuse ning võimaldab sellega vajaduse korral ventilaatori pöörlemiskiirust kas suurendada või vähendada
FWG- Freshwater generator ( Alfa- Laval- JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) FWGP- Freshwater generator pump 14 1.2.10 Keskküttesüsteem Pump 1- Cerculating pump Heating boiler (Wilo- Top- S80/10; 15 m3/h) Pump 2- Cerculating pump Boiler heater (Wilo- Top- S30/10; 4 m3/h) Pump 3; 4- Cerculating pump Tank heating (Wilo- Top- S65/10; 6 m3/h) Central Heating Boiler- Compact CA 350; 407 kW) Airhandling Unit Hot Water Boiler (Type HR- BE 290; 210 L) DH- Soojusvaheti Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 15 1.2.11 Kütusesüsteem Kütuse süsteem jaguneb MDO kütusesüsteemist ja GO kütusesüsteemist. MDO`d kasutatakse peamasina jaoks, GO´d abimasinate jaoks. (Enne kerge kütusse konventsiooni vastuvõtmist kasutati laeval raske kütus (IFO180) peamasina jaoks)
CANDU suur eelis on võimalus kasutada looduslikku uraanoksiidi (0,7% 235U) tuumkütusena tänu raske vee D 2O suurepärastele aeglustiomadustele. Jääb ära kulukas uraanirikastusprotsess, kuid samas tuleb rikastada aeglustimaterjali, mis pole küll samuti odav! Madalal temperatuuril ja rõhul aeglusti paikneb suures kalandriks nimetatavas paagis, mida läbistab mitusada horisontaalset survetoru. Aeglusti rasket vett jahutatakse eraldi soojusvaheti abil, seega on ka siit võimalik vähesel määral soojust toota. Igas survetorus paikneb otsakuti 12 kütusekomplekti (igaühes 37 poolemeetrise pikkusega tsirkooniumisulamist torus varrast) ja seda läbib esmase kontuuri jahutusvesi. Juhtvardad viiakse kalandri pealt vertikaalselt kütust sisaldavate survetorude vahele. Esmase jahutuskontuuri raske vesi survetorudes on kõrge rõhu all kuni 290 °C ulatuval temperatuuril ja ringeldes läbi aurugeneraatori, tekitab
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0,...
vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti 21 Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku. Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast loogetevaheliste ribidega ühendatud siugtoru; ribid suurendavad soojusvahetuspinda ja jäigastavad ühtlasi kogu tarindit. Töökirjeldus Reguleerklapist saabunud vedel külmutusaine pihustub aurustisse, kus ta rõhk langeb järsult
> 80% etüleendikloriidi läheb vinüülkloriidi tootmiseks kPa). Vastasel korral toimuks teises kolonnis masuudi Näiteks, benso(a)püreen muutub maksas temperatuuril ~ 500 C ja 3-4 at juures, saagis on > krakkimine. Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise benso(a)püreeni 1,2-epoksiidiks, mis on tõestatud 50%: kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles kantserogeen. ClCH2CH2Cl..................CH2 = CHCl + HCl 170-175°C-ni, seejärel suunatakse ta esimese kolonni Polükloorbifenüüle (PCBs) on kasutatud dielektriliste HCl püütakse kinni veega absorptsioonil. Vinüülkloriidist
diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku. Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast loogetevaheliste ribidega ühendatud siugtoru; ribid suurendavad soojusvahetuspinda ja jäigastavad ühtlasi kogu tarindit. Töökirjeldus Reguleerklapist saabunud vedel külmutusaine pihustub aurustisse, kus ta rõhk langeb järsult
paarisraami tihendamise teel ja sisemise klaasi SOOJUSSÄÄST RENOVEERIMISEL... asendamisega klaaspaketiga saame normikohase soojuspidavusega akna ... UUEST SOOJUSSÕLMEST on sääst saavutatav kohaliku küttesüsteemi soojuskandja pealevoolu parameetrite uute reguleerimisvõimaluste tekkimisega, samuti eraldab soojusvaheti küttesüsteemi kaugkütte võrgust ja vähendab maja küttetorustike ja küttekehade korrosiooniohtu soojuskandja kvaliteedist sõltumata. Suurem kokkuhoid saavutatakse kevad- sügisesel perioodil, mil välistatakse üldlevinud ülekütmist. Saavutatav sääst on 2 3 kWh/m3 kohta aastas. ... KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE on olulisim
põrkeplaatidega, kus on avad vee-aurusegu tsüklonisse suunamiseks, kus sellele antakse pöörlev liikumine, vesi surutakse tsentrifugaaljõu toimel vastu tsükloni seina, kust see alla valgub, aur aga liigub üles. Trumliväliste tsüklonseparaatorite tööpõhimõte on sama, mis kolletorisisestel, ent suurema kõrguse tõttu (ca 4 m) on separatsioonivõime parem. VIII – 8 Auruülekuumendi. Auruülekuumendi on katelagregaadi koosseisu kuuluv soojusvaheti, milles auru temperatuur tõstetakse üle küllastunud auru temperatuuri. Auruülekuumendi koosneb tavaliselt paralleelsetest siugtorudest (U-torudest) (Joonis 15.A), mille otsad on ühendatud kollektoritega, mõnikord ka vahetult vee-auru kollektoriga. Auruülekuumendid võivad paikneda katlas erinevatel kohtadel , konvektiivülekuumendid paiknevad gaasikäikudes kiirgusülekuumendid katla kolde laes ja seintel poolkiirgusülekuumendid kolde ja gaasikäigu üleminekuosas
kütus on põlenud lõpuni ja vee temperatuur langenud alla vajaliku taseme[2]. Sellist katelt võib soovitada neile kes suudavad investeerida nii katlasse põletisse kui ka vedelkütuse mahutisse ning kellel on võimalus oma ehitus- või metsajäätmetest vähendada vedelkütuse kulu oma odava tahke kütuse kasutamisega ning kellele see kõrge efektiivsus odava tahke kütuse kasutamisel ei ole eesmärk omaette. Harilikult on nimetatud kateldel ka spiraaltorust soojusvaheti sooja vee ettevalmistamiseks ning võimalus elektriküttekehade paigutamiseks. Nii et katelt saab kütta nii elektri, tahke kui vedelkütusega ning vajadus eraldiseisva soojaveeboileri järele puudub. Tabel 17-1. Mõningaid eramute väikekatlaid võimsusvahemikus 10...50 kW Katlas Katla Orienteeruv Katla tüüp Nimetused kasutatav kasutegur Märkused
B 2.4 Serveriruum Kirjeldus Serveriruum on mõeldud eelkõige serverite hoiustamiseks, näiteks LAN-server, Unixi server või kodukeskjaama PBX. Seal võib hoida ka serverit puudutavaid dokumente, väikeses koguses andmekandjaid või teisi riistvara komponente (jaotur, logi printer, konditsioneer). Serveriruum ei ole sisustatud alalise töökohana. Sinna minnakse harva ja lühiajalisteks töödeks. Silmas on vaja pidada seda, et serveriruumis võib tekkida suurem kahju kui tavalises bürooruumis, sest seal on palju ITseadmeid ja suur andmete hulk. Ohud Serveriruumi IT-turvameetmete puhul arvestatakse järgmiste tüüpiliste ohtudega: Vääramatu jõud: - G 1.4 Kahjutuli - G 1.5 Vesi - G 1.7 Lubamatu temperatuur ja niiskus - G 1.16 Kaablijaotusseadmete väljalangemine põlengu tõttu Organisatsioonilised puudused: - G 2.1 Reeglite puudumine või puudulikkus - G 2.6 Volitamata pääs ruumidesse Tehnilised rikked: - G 4.1 Toitevõrgu katkestus - G 4.2 Sisevõrkude ka...
Expansion Fan coil) sees -> kõrgetemp madalasurveline gaas. B) Air cooled split system: kondensaator (Coil + Fan) = ACC väljas -> madalatemp kõrgesurveline vedelik -> paisuklapp+auruti+kompressor+auruti ventilaator ehk CRAC sees -> kõrgetemp kõrgesurveline gaas. C) Kõik katusel (package rooftop), transporditakse jahutatud õhku; D) Kõik tavalisest sees, transporditakse vett (Water Cooled), spetsruum vajalik; E) Air Cooled Chiller: soojusvaheti väljas, AHU-sse transporditakse vett, vajab palju välispinda, raske; F) Water Cooled Chiller: ka kondensaator vesisoojusvahetiga, CH teeb palju müra, vajalik spetsruum; G) (maa)soojuspump kondensaatori/auruti ringluses Serveriruumide ehitamisel lähtutakse praktikas eksisteerivatest standarditest, millest näiteks ASHRAE on keskendunud just keskkonnatingimustele, teised aga kirjeldavad nõuete/meetmete komplekte. Mis vahe on online ja offline UPSil?
jahutatakse mereveega. Temperatuuri langemise tagajärjel aur kondensaatoris küllastub ja kondenseerub. Kondenseerumisel vabaneva peitsoojuse kannab ära pidevalt läbi kondensaatori voolav merevesi. Kondensaat koguneb kondensaatori põhja. Tema taset reguleerib ujukiga ventiil. Kondensaadi tase peab alati olema minimaalne. Soojusvahetit kasutatakse tankist võetava külma auru soojendamiseks ja vedelikupiiskade aurustamiseks. Kondensaatorist väljuv soe kondensaat läbib soojusvaheti torusid, andes ära osa oma soojusest ja soojendades soojusvaheti torude vahelt kompressorisse imetavat külma auru. 8.13.2. Mitmeastmeline taasveeldamisseade Kahe või enama astmega taasveeldamisseadmetes kasutatakse ühte või kahte madalrõhu- ja üht kõrgrõhukompressorit. Kaheastmelises seadmes kasutatakse kondensaatori jahutamiseks merevett. Rõhu tõstmiseks atmosfäärirõhust kondensaatori tööks vajaliku 15 baarini kasutatakse kaheastmelist kompressorit
Katalüsaator kantakse õhukese kihina kandematerjali (metallvõrk, keraamika) pinnale. Tolueeni sisaldav gaas eelsoojendatakse.. Seal seguneb ta põletist väljuvate maagaasi põlemissaadustega, mille tulemusena heitgaasi temperatuur tõuseb 250-350oC-ni. Tolueeni täielik põlemine süsihappegaasiks ja veeks toimub reaktoris asuva (mangaanoksiid + pallaadiumnitraat) terade pinnal. Põlemisgaasid temperatuuriga 450-500°C läbivad soojusvaheti, andes oma soojuse värskele puhastatavale gaasile ning eralduvad atmosfääri. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. Keskkonnale ohtlike gaasiliste ainete eraldumist võib vähendada ka põletustehnika täiustamisega. Üks selline nn
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ...................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
