Korraga ei anta ühel külastuskorral tervet jõusöödakogust vaid see jagatakse ööpäeva peale 4-5-portsjoniks. Üks söödaboks on arvestatud 25 lehmale. Seega 100-pealise karja jaoks on tarvis 4 söötmisboksi. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid, kus vesi ei külmu ka väga madalal temperatuuril.Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Vastpoeginud lehmad ja vasikad asuvad eraldi soojustatud ruumis. Seal asuvad ka haiged lehmad. Samasuguseid tehnoloogiad kasutatakse ka vabapidamisel soojustatud lautades. Sügavallapanuga pidamist soojustatud lautades kasutatakse siiski tagasihoidlikumalt. Enamasti kasutatakse puhkelatrites pidamist. Soojustatud laudas võib kasutada ka lehmade pidamist pilupõrandal, kust sõnnik valgub isevoolu toimel põranda all olevasse kogumiskaevu ja sealt pumbatakse hoidlasse. Selle pidamisviisi korral allapanu ei kasutata. Puuduseks
Lõunapoolne terrass on kaetud klaaskatusega. Seal on ka välikamine ahitamise võimalus. Trepid Sissepääsuterrassi trepp on betoonist, astmed on kaetud graniitplaatidega. Teisele korrusele viib keerdtrepp. Aknad, uksed 3 Elutoa ja veranda maast laeni ulatuvad aknad on selektiivklaasiga klaaspakettidest, mitteavatavad. Hoone kõik ülejäänud aknad ja rõduuksed on liimpuidust, avatavad ja avatavad ka tuulutusasendisse. Aknalauad on liimpuidust. Välisuksed on liimpuidust, soojustatud. Klaasist välisuksed on karastaud klaasist, selektiivkilepakettidega Siseuksed on liimpuidust, siledad, spooniga. Piirdeliistud väärispuulauast, siledad. Klaaspaketid, klaas Klaaspakett peab kindlustama ruumides mugava mikrokliima. Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused: soojusjuhtivus U < 1.4 W/m²K valguse läbilaskvus > 52% päikesekaitse SF < 35% Sobivate klaasidena on aktsepteeritud SGG Cool-Lite SKN 154, 165 ja 172.
Müüritis on tulekindel. Kergplokke kasutatkse müüritiste ladumiseks nii peal- kui ka allpool maapinda. Sobivad välis- ja siseseinte ehitamiseks. Kasutatakse ka garaažide ja vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks. Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600...650 kg/m3 ja tugevamad 5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3 Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K. Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid. Sillused Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu.
Jaa n Parts 9.kl ass Mõ niste Kool 01. 02.2008 Metsavenna Talu Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest, aga viimasel paaril aastal on seda Eestimaa ääreala külastanud mitu tuhat huvilist Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt ja isegi Indiast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut ekstreemturismi - võimalust ööbida maa-aluses metsavenna punkris ja aduda osakest Eesti sõltumatuse eest seisnud meeste igapäevaohtudest. Ühes punkris on ööbinud ka endine Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar. Külarahvas kutsub seda punkrit nüüd Laari sviidiks. Pee...
talvist betoneerimist. Paraku on muutunud tõsiasjaks, et talvel betoonitöid teha on umbes 10- 30% kallim, kui teistel aastaaegadel. Seepärast tuleks varakult, ehitustööde ajakava koostamisel, arvestada ajaga, millal betoonitöid alustatakse ja millal need lõpule viiakse. Enamikel juhtudel tehakse kõik olenev planeerides nii, et betoneerimine saaks toimuda soojemate ilmadega, kui aga talvised tööd on vältimatud, tuleb kasutada erimeetmeid ja tehnoloogiaid (N: soojustatud raketise või elektriga betooni sisse jäetavate soojendusjuhtmete kasutamine), et olla kindel, et ka talvetingimustes saavutatakse betooni ja tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel. 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused.
Kullamaa Keskkool AUTOMEEDIK OÜ Autoteenindus Angeelika Lõps Rait Roosileht Kullamaa 2016 1. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Automeedik OÜ hakkab pakkuma erinevas vanuses ja haridustasemega maksejõulistele inimestele ja erinevas suuruses ettevõtetele autoremondi teenust. Tegevust plaanime alustada lähima aasta jooksul. Töökoda asub Läänemaal Haapsalu külje all. Töökoda hakkab avatud olema tööpäeviti 9.00- 17.00, vajadusel ka nädalavahetusteti. Töid teostavad mehaanikud, kes omavad vastavate erialade pabereid. Tööde vastuvõtt toimub eelregistreerimisega, hinnakiri on olemas, kuid siiski tööde hind sõltub aja- ja materjalikulust, kokkuleppel kliendiga. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi Automeedik OÜ Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Aadress Läänemaa Kullamaa vald Kullamaa küla ...
müüritise tugevusest. Kihtide omavaheliseks sidumiseks kasutatakse nii kivist sideridasid. kui metallankruid. Kui nõuetele vastavat sideridadega müüri võib töötamise seisu- kohalt vaadelda tervikuna (koormused jaotuvad kõikide kihtide vahel proportsionaalselt nende jäi- kustele), siis metallankrute kasutamisel töötavad kõik kihid eraldi, üksteisest sõltumatult. Neid as- jaolusid tuleb tingimata arvestada hoonete projek- teerimisel ja ehitamisel. Soojustatud sein Skeem 4.13 Soojustatud sein kivist sideridadega Peab ütlema, et kaasaegsete soojustehniliste nõuete tõttu ei ole praktiliselt enam võimalik ka- sutada soojustatud seinas kivist sideridasid. Soojustuse paksus vastavas kihis jääb liiga õhuke- seks. Rohkem on kasutusel nn kombineeritud seinad kus välisvooder on kvaliteetkivist, sellele järgneb soojustuse kiht ja põhisein on näiteks õõnsustega väikeplokkidest. Soojustusega sein Skeem 4.14 Soojustusega sein väikeplokkidest 4.3 Müüritise tugevus 4.3
Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade puhul peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 75. Nuumaveiste pidamine Nuumpulle on peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks. Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil. Nuumveiseid peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega. Ühes grupis peetakse tavaliselt 5..10 enam-vähem ühevanust nuumpulli. Rühmsulgude piirded valmistakse tavaliselt metalltorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m. 76. Lehmade lõaspidamine Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike. Puudused: kulutused
kompaktsed. TX 12 versioon omab standardvarustuses polüuretaanist rattaid. See vähendab veeretakistust suurte koormuste liigutamisel. Laadimistihendid Laadimisavade tihendite abil saab veoki ja ehitise vahelise vahe muuta minimaalseks, vältides seega välistemperatuuri ning tolmu sattumise siseruumidesse. Laadimisavad väldivad ka ilma loata sissepääsu laohoonesse või autosse. Firma Kopron (Itaalia) pakub uudse lahendusena ka pehmeid ning soojustatud laadimistihendeid, millele ka väga oskamatu autojuht ei saa viga teha. 15 Korruslaod Põrandapinna efektiivsemaks ärakasutamiseks pakutakse välja ka korrusladusid. Riiulite püstelemendid on piisavalt tugevad, et sinna peale ehitada teine korrus. Teisel korrusel võib olla lisa ladustamistasapind suuregabariidilistele kaupadele või ka kontoripind
intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus - riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi. Sageli võib rajal
üleandmisvastuvõtuakti kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Aktile annab numbri avalik arhiiv. 8. Arhivaalide üleandmine- Toimub poolte kokkuleppel kindlaks määratud kuupäeval üleandja kulul. Arhivaalide transportimisel tuleb tagada arhivaalide säilivus · Arhivaalid tuleb pakkida vastavalt formaadile, seisukorrale ja teabekandjatüübile · Arhivaalide veoks valitud sõiduk peab olema kinnine, vettpidav ja soojustatud. · Tagada tuleb arhivaalide kaitse kahjustamise ja varguse eest. Lisaks arhivaalidele tuleb avalikule arhiivile üle anda: · Nimistud kahes eksemplaris · Muud täiendavad otsivahendid · Dokumentatsioon, kus on andmed arhivaalide säilimise, nendele juurdepääsu ning nende kasutamise tagamiseks · Muud dokumendid (tõendid, joonised, likvideerimisotsused) ERAARHIVAALIDE ÜLEANDMINE AVALIKULE VÕI ERAARHIIVILE
Nõuded: võimaldama selgapanekut üksinda 2 min jooksul, ei tohi sulada ega põleda vähemalt 2 sek., hüpata u 4,5 m kõrguselt, ilma et vesi tungiks kostüümi ja ei tekiks vigastusi; ronida üles-alla vähemalt 5 m redelil. Termokostüüm, mida ei kasutata koos päästevestiga peab olema varustatud vile ja taskulambiga. Soojendusega termokostüüm peab garanteerima, et 6 h jooksul ei lange temp. Rohkem kui 2 C. Mitte soojustatud kostüüm peab tagama, et 1 h jooksul ei langeks temp 2 C. Keerama inimese näoga üles poole 5 sek jooksul. Hüdrokostüümid (immerson suit) Termokott kasutatakse koos päästevestiga. Kui ta segab, peab tast saama vabaneda 2 minu jooksul. Kollektiivsed päästevahendid: Valvepaat resque boat parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks. Päästepaat välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud
põhjustada külmetushaiguste teket või krooniliste haiguste Ühepoolsele jahtumisele ei suuda organism vastavalt ägenemist. Organismi jahtumine soojuskiirguse teel on palju vajadusele reageerida vähem tunnetatavam võrreldes näiteks õhu tõmbevoolust tekkiva jahtumisega ja on seetõttu ,,salakavalam" põhjus külmetushaiguse tekkeks. Halvasti soojustatud välispiirde või akna, mille all puudub küttekeha, sisepinda mööda tekib külmal talveilmal laskuv jahe õhuvool, mille kiirus võib ulatuda kuni 0,3 m/s. See tõmbevool jahutab eriti jalgu, mida tuleks kindlasti vältida. Eesti ehitusnormides lubatakse talvetingimustes õhu liikumise kiirust kuni 0,2 m/s. Tegelikkuses õhu liikumine ruumis sõltub
7. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid Ökoloogilised tehnoloogiad kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimise nähtust või kahjustavad olemasolevaid ökosüsteemis väljakujunenud tasakaalu võimalikult väheses ulatuses. · Põhumaja · Savimaja odavam, loomulikud vormid, lihtne ehitusviis, materjalid lähistelt, vähene energiakulu, vastupidav · Passivmaja hästi soojustatud, õhutihe, ilma külmasildadeta, päikeseenergia passivne kasutamine, minimaalsed soojuskaod ja energiakulud · Kargomaja · Elektriautod Energia skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad:
toitetorustikele. Ehitisesisene tuletõrjeveevärgi torustik paigaldatakse ruumidesse, kus õhutemperatuur ei lange alla +5oC. Kui temperatuur võib langeda alla +5oC, tuleb tuletõrjeveevärgi torustik nendes osades katta soojusisolatsiooniga ja/või varustada soojendusvahendiga. Kütmata hoonetesse rajatud ehitisesisene kuivtoruga tuletõrjeveevärk peab olema varustatud sulgur-, käivitus- ja tühjendusseadmetega, mis on paigaldatud soojustatud ruumidesse või kaevudesse. Tuletõrjevee torustik tuleb paigaldada nii, et see taluks tulekahju otseseid mõjusid kogu tulekahju kestel. Ehitisesiseses tuletõrjeveevärgis plasttorude kasutamist ei lubata. Kui ehitisesisene tuletõrjeveevärk on enam kui 12 tuletõrjekraaniga või on ühendatud vähemalt kolme juhtimissõlmega automaatse tulekustutussüsteemiga, tuleb sisemine
41 Klasfassaadid, vitriinid ja eriaknad 19857 411 Klaasfassaadid 4111 Klaasfassaad Schücko alumiiniumist 27 m2 4 651,2 56 19095 415 Suitsuluugid, katusaknad Katusekuppel ORI21/M 900x1200, soojustatud raam, 4151 suitsueemaldusega 1 tk 5 697 65 762 42 Aknad 38411 8
laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. Poegimisjärgne tallede hooldamine Mida on vaja teha tallega peale sündi? 50 1. Anda utele kuivaks lakkumiseks; 2. Kontrollida, kas utel on ternest ja kas see on tallele kättesaadav; 3
Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe
soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega. Majapidamiskompostrit valides tuleks pöörata tähelepanu soojusisolatsioonile. Soojustus peaks olema vähemalt viie sentimeetri paksune, et kõdunemine toimuks ka talvetingimustes. Ka kompostri kaas peab olema korralikult soojustatud, sest suurem osa soojusest eraldub just kaane kaudu. Peale soojustuse tuleks pöörata tähelepanu kompostri suurusele – liiga väike komposter ei suuda majapidamises tekkivate jäätmetega toime tulla, liiga suur on vähese jäätmekoguse puhul aga ebatõhus. Ainult majapidamisjäätmete kompostimiseks piisab neljaliikmelisele perele umbes 200-liitrisest kompostrist. Kui kompostris on palju soojust, vajub jäätmemass kiiresti kokku. Kui jäätmeid
4.2.4.3. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Vabapidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante. Sõltuvalt laudatüübist eristatakse külmlaudas või soojustatud laudas pidamist. Sõnniku eemaldamise viisi alusel jaotatakse: · sügavallapanuga puhkealal pidamine, · puhkelatrites pidamine. Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab
puurides või suvel ka väljas kergehitistes. Suurtes pardifarmides peetakse parte lindlates, 115 mida kutsutakse ka partlateks. Tavaliselt on lindlad raudbetoonkonstruktsioonidest, puidust või erinevatest tehismaterjalidest. Eestis ehitatud lindlad partide pidamiseks on raudbetoonkonstruktsioonidega ning mõõtmetega: laius 12 ja pikkus 72 m. Lindlad on akendeta, et oleks parem reguleerida valguspäeva pikkust. Materjal ja konstruktsioon lindla ehitamisel pole tähtis, peaasi et lindla oleks soojustatud, puhas ja hästi ventileeritav. Iseloomustus Pardid hakkavad munema 5-6 kuu vanusena. Munemisperiood kestab 6-7 kuud, selle ajaga saadakse 140-150 muna . Haudumine kestab 26-28 päeva. Pardibroilerid tuleb tappa lihaks enne sulgimise algust 55-65 päeval, sest pärast ei saa sulgi kätte. Eriti inetud on tumeda sulestikuga lindude lihakehad. Sulgimine kestab 2 kuud. Eestis kasvatatavad parditõud pärinevad Pekingi partidest. Täiskasvanud isapardid kaaluvad 3-4 kg, emapardid 3-3,5 kg
Söötmiskäigus antakse loomadele ette kore või segasööta. Lõaspidamine Veiste lõastatult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks, puudusteks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu. Kindlasti peavad lõaspidamislaudad olema korralikult soojustatud. Lõaspidamislauda kõige tähtsamaks tehnoloogiliseks detailiks on ase, millel loom on sunnitud veetma suurema osa elust. Kogu toiming on seotud looma asemega. Iga aseme juurde viiakse vajalikud söödad, joogivesi, allapanu ja muud looma eluks vajalik. Aset peab perioodiliselt puhastama, kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu. Lõaspidamislaudas paiknevad asemed tavaliselt kahes reas. Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombinee...
niiskuskoormusest ning hallituse kasvu ja veeauru kondenseerumise vältimise kriteeriumitest (vt. Tabel 3.1). Valdavalt tuleb kasutada hallituse tekke vältimise kriteeriumit. Kui näiteks akendel aktsepteeritakse lühiajaliselt veeauru kondenseerumist, võib seal kasutada ka kondenseerumise vältimise kriteeriumit. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus), peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud. Temperatuuriindeksi piirväärtusi tuleb võrrelda normaaltingimustes tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega, st. mitte täiendava alarõhu tingimustes tehtud mõõtetulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbe ventilatsioon + ebapiisav värske õhu juurdevool), siis näeb õhulekkekohtade mõju pinnatemperatuurile ka ilma täiendava alarõhu tekitamiseta. Tabel 3
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogid...
paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist. Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast. Vaheseinad Vaheseintega luuakse hoone sees vajalik ruumiprogramm. Trepid ja liftid Trepid ja liftid on vajalikud hoones liikumiseks korruselt korrusele. Rõdud, ärklid ja lodzad
Liiv 480 l 3.3.2 Näidisharjutus: Mahtude tellimiskogusteks ümberarvutamine: Lubi 110 l : 80 l = 1,375 kotti Tsement 110 l : 20 l = 5,5 kotti Siiski ei ole võimalik tellida 1,375 kotti lupja. Arvutuses ei ole arvestatud kulutustega, seega on kogused ümardatud täisarvuni: Tulemus: Lubi 2 x 80 l kotti Tsement 6 x 20 l kotti Liiv 660 l : 480 l = 1,375 m3 Liiva 1,5 m3, sest liiv on saadaval kottides kogustega kuupmeeter või pool kuupmeetrit. 3.3.3 Erimördid Tavaliselt kasutatakse soojustatud blokkseinade ladumiseks kergmörti. Parema soojustuse tagab spetsiaalsete täitematerjalide, näiteks vilgukivi või polüstüreenterade kasutamine. Nende kasutamiseks on vaja erialaseid oskusi. 4 4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid 4.1 Üldist Tellismüüride ehitamiseks on vaja kompleksseid ja mitmekülgseid teadmisi. Siinkohal 19
tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused. Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned "hingavad" ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima. Ökoloogilisus - Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemi...
Sarrus peab ulatuma 26. Sarrustatud plokksilluse tegemiseks val- toestuse võib tavaliselt eemaldada 1...2 ristuvale seinale vähemalt 900 mm mistatakse ajutine tugitarind. Tugitarin- nädalat pärast silluse tegemist. pikkuselt. dile laotud silluseplokkide otsavuukides 29. Laiade avade sildamiseks võib kasutada 23. Plokktarindid (näiteks välis- ja vahesei- mörti ei kasutata. Soojustatud seinte pu- mitmesuguseid terasprofiile. Kandepro- nad) seotakse roostevabast terasest hul kinnitatakse silluseplokkide välispin- fiilide mõõtmed ja tüübi kavandab tarin- müürisidemetega. Müürisidemed pan- nale paberpinnaga polüuretaanplaadid. di projekteerija, lähtudes kasutatavatest nakse igasse vuuki. Teiste kõrvaltarindi- 27
müra eluruumis ei ületaks lubatud piirväärtusi. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni määramiseks on heliisolatsiooni projekteerimisnormide eelnõus EPN 16.1 ja standardis EVS 842:2003 toodud ligikaudne meetod tabeli kujul, kus esitatakse nõuded erinevatele ruumi tüüpidele (elu- ja magamisruumid, tööruumid) lähtuvalt välismüra suurusjärgust hoone ees. See meetod on vastavuses saksa normidega DIN 4109 ja on projekteerijale lihtne kasutada. Raskete soojustatud kiviseinte (tellis, betoon) heliisolatsioon on tavaliselt piisavalt suur ning välispiirde heliisolatsiooni määrab praktiliselt aknakonstruktsioon. Kergest materjalist välispiirete korral tuleb kontrollida nii seina- kui aknakonstruktsiooni vastavust heliisolatsiooninõuetele. Akende ning kergete seinakonstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel tuleb arvestada spektrilähendajaga Ctr. Juhul kui sellekohased andmed puuduvad, võib arvestada Ctr suuruseks -5 dB.
Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid)
Värvuselt on PVC-kate ühtlane. Puudub liitekohtadest väljuv must pigi ning on esteetiliselt silmale ilusam vaadata. Seega on soovitatav kaaluda kasutamist just seal, kus katusekate jääb paistma nt aknast või maapinnalt. Üldiselt ei vaja PVC-rullkatusekattematerjal lisatuulutust kuna materjal on veeauru läbilaskev. Siiski on tuulutus vaja, kui niiskus pääseb soojustusse näiteks eluruumidest. Järgnev joonis näitab PROTAN'i PVC-rullkatusekattematerjali kinnitust soojustatud katusele. (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb: · Bituumen · Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP. Lühendid tähistavad bituumenile lisatud polümeerseid ühendeid. 16
Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus - riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi
-Kihtide ehitamine on voimalik ainult piiratud pindadel; - ehitamise, tihendamise, kihtide sidumise.ühenduskohtade ehitamise kohta kehtivad samad nõuded kui laoturiga ehitamisel; - vaikepindade ehitamisel peaks püüdma teha samasuguseid pealispindu; - segu temperatuur ja ilmastiku tingimused peaksid võimaldama segu laitmatu tihendamise. Soovitused: - kooskõlas segu piiratud ja aeglase tarbimisega kasutada segu trantspordiks vaikseid veokeid vaikese koormaga, - kasutatakse soojustatud kastiga veokeid; - mahajahtunud segu ei tohi kasutada; - vaga vaikese segu hulga tarbimisel ja vastavalt pikkade ooteaegade puhul on valuasfalt kui kattekihisegu sobivam kui asfaltbetoon; - kuna laitmatute vuukide ehitamine ei ole üldiselt voimalik, tuleks eelistada põkkude ehitamist; - kaevamiskraavide sulgemisel teekattes ei ole võimalik asfaltkihtide ühenduskohti konstruktiivsetel ja tehnilistel põhjustel teisse kohta viia. 60.Teostatud katteehitustöö üleandmine tellijale.
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel.
Kütteperioodi lõpp on nädal aega pärast hoone radiaatorite töölepanekust. Aknad esmalt katab töövõtja kõik välisavatäited kilega. Töid tehakse ühe brigaadiga, kasutuses on poomtõstuk. Mõõdetakse avatäidete mõõdud ja ükshaaval lastakse tehasel valmistada. Tehasega on kokkuleppe olemas, et Hulja telerite remonditsehhi tellimus on esmase prioriteediga ning aknad tehakse nii kiiresti kui võimalik. 1. korruse betoonpõrand on pinnasel, soojustatud, koos põrandasisestega kommunikatsioonidega. 2. kuni 3. korruste põrandate pealevalutööd - on kriitilised sisetööde tegemiseks. Esimeste kolme päeva jooksul tehakse ettevalmistused koristus, aukude lappimine, raketiste ehitus ümber vahelagedes olevate avade. Põrandatööde teotamisel kasutatakse fiiberbetooni, mis lihtsustab töid. Põrandates 2. kuni 3.korrusel ei ole sees kommunikatsioone. Eriosad algavad sahtide ja magistraalide ehitusega
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind
mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga · Nuum- ja lihaveiste pidamine · Eestis on hakatud muu maailma eeskujul üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge · Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks · Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil · Nuumveiseid peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega · Ühes grupis peetakse tavaliselt 5...10 enam- vähem ühevanust nuumpulli · Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast (sügavallapanu tasapinnast) peab olema vähemalt 1,4 m · Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretega · Veiste lõaspidamine · Veiste lõastatult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus
2.1.1. Termokamber ja andmetöötlusruum Uurimistöö metoodika koostamiseks on kasutatud OÜ Eurosert katselabori katseseadet ja andmebaasi, mis on Euroopa üks nüüdisaegsemaid ning on ette nähtud veovahendi kere soojusläbikandeteguri K väärtuse määramiseks veovahendi ATP sertifitseerimisel. Termokamber, kuhu siseneb veovahend soojusläbikandeteguri määramiseks, on mõõtudega 18 m x 6,15 m x 6 m. Termokamber on soojustatud, et oleks võimalik katsetuse ajal hoida ruumi temperatuuri stabiilsena suvel ja talvel 7 oC ± 0,5 oC. Kambri temperatuuri reguleerib digitaalne seade ja kontrollib 12 välist andurit. Talvel kasutatakse kütteseadmena termostaadiga puhurit, mis peab ka siis tagama ruumis temperatuuri 7 oC ± 0,5 oC. Andmetöötlusruum on mõõtudega 3 m x 2 m x 2,5 m ja asub kohe termokambri kõrval. Andmetöötlusruumis peab olema tagatud ruumi
Müürituse sidumiseks kasutatakse purunemisvõimaluse alusel: deformatsioonid, kivist sideridasid ja ka *purunemine sidumata erinevatest metallankruid. Tänapäevaste vuugis *purunemine seotud deformatsioonidest soojustamis nõuete juures ei vuugis.Tugevuse tagab tulenevad probleemid: ole praktiliselt võimalik korralikult laotud Müüritise def-dest mood kasutada soojustatud seinas müür( monoliitne põhilise osa mördi kivist sideridasid, kuna terviklik).Kõik kivid peavad deformeerumine.Seega tuleb soojustuse paksus vastavas olema omavahel mördivuuki hoida min(norm) kihis jääb liiga õhukeseks. seotud.Ladudes kindla paksuse juures.Müüritise Kasutatakse kombineeritud mustriga on tagatud müüri def-d on seotud ka
vahele peaks jääma piisav ruum. Üsna tavapärane on see, et sibulaid hoitakse võrkkottides. Samas ei ole kasulik hoida liiga palju sibulaid kitsas kotis koos isegi siis, kui see on õhku läbilaskev või võrgust, kuna piisab vaid ühe sibula mädanemisest, et teisedki rikutud saaksid. Paras on hoida sibulaid kergelt jahedas, kuid mitte sellises paigas, kus võib karta miinuskraade.Sobivateks kohtadeks on eramajade soojustatud pööningud või keldrid, kuid veelgi parem on hoida sibulaid toa kõrval asuvas sahvris või muus kõrvalruumis, kuna niiskust tuleb vältida. Keda ei häiri, et sibulad on toas või köögis, võib neid hoidagi siseruumides, kuna see annab võimaluse pidevalt sibulatel silma peal hoida (näiteks ega mõni mädanema ei ole läinud). Peale selle võib stiilselt paigaldatud sibulakott või korv olla ruumikujunduslikult kaunis.Teine olukord on neil, kes kasvatavad sibulaid
17.Nuum- ja lihaveiste pidamine Nuumveiste pidamine on viimastel aastatel Eestis oluliselt vähenenud seoses avatud turumajanduse tingimustele. Eestis on hakatud muu maailma eeskujul üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge. Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks. Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil. Nuumveiseid peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega. Ühes grupis peetakse tavaliselt 5...10 enam-vähem ühevanust nuumpulli. Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast (sügavallapanu tasapinnast peab olema vähemalt 1,4 m.) Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretega. Veiste lõaspidamine. Veiste lõastatult pidamine õigustab annast kõige paremini väiksema, 10...20- pealise karja puhul,
nes sportlikust moest lähtudes, vaid ka praktilisest küljest. Seejuures ei tohi tunduda takistust. Kahetaktilise mooto- Need kaitsevad hästi jalgu ilmastiku ja kukkumis vigas- riga masinat soovitatakse enne käivitamist kallutada ühelt tuste eest. Kes plaanib sõite külmal aastaajal, peab hoolit - küljelt teisele, et õli ja bensiin paremini seguneksid. See- sema, et püksipõlved oleksid soojustatud, sest kõige enne järel avatakse bensiinikraan ja vajutatakse ujuki uputus- hakkavad külmetama just põlved. nupule kuni bensiini väljumiseni õhuavast (töösooja moo- Jalanõudena tuleks eelistada säärikuid, mis istuvad tihe- tori puhul pole see vajalik). Külmaga tuleb peale ujuki dalt ümber säärte. Sel juhul on jalad soojad ja kuivad. uputamise sulgeda ka õhuklapp, et küttesegu rikastuks
eelis tenthaagise ees. Kauba laadimisel kinnisesse haagisesse kasutatakse selle tagumist või külgmist ust. Kinnised poolhaagised jaotatakse nelja põhirühma: • poolhaagised, millel puuduvad termoisolatsioon ja termoseadmed • soojustatud (isotermilised) poolhaagised, mida kasutatakse toiduainete veoks • külmutuspoolhaagised, mida kasutatakse külmutatud toiduainete (liha, kala jne) veoks • termohaagised, mis võimaldavad hoida külmal ajal lastiruumis plusstemperatuuri, sõltumata välistemperatuurist külmkapi režiimi või külmutusrežiimi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
