Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC-vannitoas, mis kaetakse keraamiliste plaatidega. Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide
WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon:
maja on ehitusjärgus, tuleks jälgida, et maja aknad saaksid paigaltatud päikesevalguse trajektori suunas. Kuna päike on tugev soojus- ja valgusallikas, siis tuleks tema poolt pakutav tasuta energia vastu võtta. Maja ehitamisel tuleb soojustada kõik seinad, laed, põrandad, vundament ja katus, et ei tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas, annab eriti tunda puuvirnadele, aga kehvalt soojustatud maja kütmine elektriga annab väga valusalt tunda, elektriradiaatorid, mis töötavad vahelduvvooluga, on suured energiatarbijad, eriti kui nendega kõetakse suuri ruume. Hoone kütmisele võib kuluda kuni kolmveerand hoone energiakasutusest. Selle täpsemaks kontrollimiseks ja olukorda parandavate nõuannete saamiseks on mõistlik tellida energiaaudit. Küttekulude vähendamiseks tuleks lasta vajadusel uuenda
EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT Korteriühistu juhi 160-õppetunnise koolituse lõputöö Renoveerimistööde läbiviimise korraldus korteriühistus Papiniidu 35 Ilona Gluhhova PÄRNU 2006 SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Majast 4 2.Korteriühistu juhtimine 5 1 3.Renoveerimistööd 6 3.1Elekter 6 3.2Vesi 7 3.3Küttesüsteem 8 3.4Kolme aasta jooksul tehtud tööd 9 Kokkuvõte 10 Kasutatu...
heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. 10.Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine (kehatemperatuur alla 39 kraadi, eriti 37 kraadi või alla) Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima
Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴ 50 utte). Poeginud utt koos talledega
Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Seda siis arvestades aasta peale kokku talvel ostab/kulutab energiat, suvel müüb/toodab energiat (näiteks PV päikesekollektoritega, tuulegeneraatoritega vms). Katusele on paigaldatud rohkesti katuseaknaid, et hoonesse siseneks maksimaalselt loomulikku valgust. Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Samas kui tavamaja puhul on need näitajad umbes poole väiksemad. Väga oluline selliste majade puhul on ka hea õhutihedus, ilma milleta poleks võimalik saavutada madalaid küttekulusid. Kokkuvõte Mina usun, et sellised säästlikud majad on tulevikus järjest populaarsemaks muutumas seetõttu, et kulud energiale kasvavad pidevalt ning ökonoomne maja aitab
Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Katuse liigitus Soojustamata katused Soojustatud katused - Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke
alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n (%) (kg/m³) (W/mK) EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus) Rv = 0,04 m²K/W (välispinna soojatakistus)
Tundra linnud Liigikirjeldus Jahipistrik: Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude ots...
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ...
Hästisäilivaid arooniamarju ei maksa põõsast noppida kohe, kui need valmima hakkavad -- kõige paremini mekivad need mustad marjad siis, kui esimesed öökülmad on neist üle käinud. Vihje, et arooniad on küpsed, on ka see, kui linnuparv sinu hoolega hoitud põõsaid tühjendama kukub. Peleta linnud eemale ja korja marjad pihuga ära -- marjaraagusid pole enam vaja eemaldada.Kuivatatud arooniamarjad on samuti suurepärased, kuivatada võib neid soojustatud põrandal või ahjus.Kuna leivategemine on muutunud üsna populaarseks, siis on hea teada, et arooniad sobivad ülihästi ka leiva sisse, aga miks mitte ka müslisse või kasutada neid lihtsalt tervisliku suupistena. Kasutatud materjal; Puuviljandus, J. Kivistik Viljapuu- ja marjaaed, E. Mägi Iluaianduse käsiraamat, koostanud Mari Laane http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aroonia3 http://aedjakodu.tarbija24.ee/543990/must-aroonia-voiks-kasvada-igas-eesti-aias/ http://www.calmia
Kuivtihedus Soojuserijuhtivus Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on piirde soojapidavuse kõrval väga oluline näitaja ka piirde õhutihedus. Erinevates soojustatud sõrestikkonstruktsioonides on võimalik saavutada väga head arvutuslikud soojajuhtivuse näitajad. Seina paksus on samas suhteliselt väike. Kui aga ehitamise käigus tehakse midagi pisut valesti ja majakonstruktsioonides leidub väiksemaidki õhupilusid, mõjutab see suuresti küttekulutusi. Samuti võivad hoonete ekspluatatsiooni käigus tekkivad konstruktsioonide erinevad liikumised ja soojustusmaterjalide deformatsioonid põhjustada soovimatute õhupilude teket
söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab olema tagatud vihmavee mittetungimine söödanõusse Lammaste jootmine soojustatud lautades · Joogiküna Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Monosööda söötmine söödamikseriga-silost, heinast, teravilja-ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt · Söödamikser Söödalaval monosööda jäägid (monosööt silost, põhust, rapsikoogist, mineraalsöödasegust
Vooluvõrku lülitamisel mootor ei käivitu, pump ainult “undab”. Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend. Selle vabastamiseks eemaldage võllilt ettevaatlikult jahutustiivik. Seejärel üritage torutangidega võlli ot...
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast ...
sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui
linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 9 5. Kinnisvara majanduslikud alused Maja on heas korras. Muru niidame ise ja lund roogime ise. Kui midagi läheb katki siis see parandatakse jooksvalt ära. Peale ehitust on tehtud kaasaegne remont, kuna maja ehitati 90ndate algul. Samuti on maja seest ja väljast üle soojustatud peale ehitust. Kinnistule on tehtud kodu kogu riskikindlustus (maja ja vara, omavastutus 100). See katab kahjud mida põhjustavad ootamatud ja ettenägematud sündmused mille põhjus on tuvastatav. Kindlustust on vaja turvatunde jaoks. Allpool on toodud kõik kulutused, aastased ja kuised.. · Elekter aastas 961, kuus 80 · Prügi aastas 61.68 , kuus 5.14 · Vesi/kanalisatsioon 8 (alates august 2011) · Solgi vedu 50 (jaan- august 2011), kuus 6.25
Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Riietus on suusatamisel väga oluline Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem
Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm. Karkassiks puitpostid 50x150mm, karkassipostise vahel mineraalvill,aurutõke, siseseinaks metalkarkassil kipsplaat 13mm. Karkassist väljapoole jääb diagonaallaudis, tuuletõke ja fassaadikivi ,,Antiik". Vaheseinad: Kandvad seinad puitsõrestikseinad, karkassiks puitpostid 50x150mm, mõlamal pool matallkarkassil kipsplaat. Heliisolatsiooniks mineraalvill
Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid · Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest, · betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest, · soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür. Monteeritavad lintvundamendid Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid · Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele.
Kõige pinnapealsema uinakuga on meil kährik. Ta jääb magama vaid püsivate miinuskraadide korral, sulailmadega aga liigub neid ringi kogu talve vältel. Nii on kährikud ühed sagedasemad loomad, keda nähakse söödaplatsikaamerate salvestistel. Eriti raskete ilmastikuolude, näiteks käreda pakase ja tuisu korral, võivad mõnepäevaseid uinakuid teha ka nugised, oravad ja lendoravad. Nad põõnavad oma soojustatud pesades ja ootavad olude paranemist. Sama moodi kui taliuinakusse jääb osa loomi ootamatult saabunud näguripäevade ajal lühemaajalisse uinakusse ka teistel aastaaegadel. Kõige lihtsam on meie oludes märgata seost jahedate ja vihmaste ilmadega. Sellistes oludes lendab ringi vähe putukaid ja neist toituvatel lindudel kuluks liiga palju energiat, et kõht täis saada. Nõnda suigubki näiteks osa pääsukesi ja piiritajaid jahedate ja sombuste ilmade korral uinakusse.
Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme
Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme
Olemasolevate naaberhoonete vundamentide sügavus Perspektiivsete uute ehitiste asend ja iseloom Kommunikatsioonide paiknemine. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalik, mitte liigse varuga. Liiva ja kruusa pinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Lintvundament: Looduskividest (paekivi, raudkivi) Monteeritavatest betoonplokkidest Betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest Soojustatud mitmekihilised raudbetoonpaneelid Looduskivi müüritise min paksus paekivi 30 cm, maakivi 50cm, betoonist lintvundament > 15...20 cm, kergplokid >20...30cm Kivikbetoonis ehitamise juures tuleb jälgida, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 müüri paksusest. Drenaaz 26 Et katkestada vee kapillaarset tõusu, hoida pinnasevee tase piisavalt kaugel põrandast ja
Võib kindlalt õelda, et sellise seina soojapidavus omadused on head. (MASSO, T. Väikemajad) On võimalik ka välja arvutada kindla ajaperioodi soojusvõimsuse kadu. Selleks on vaja teada seina soojusjuhtivustegurit, seina pindala, sisetemperatuuri, välistemperatuuri ja aega. Toon näite enda elamu peal. Ruumi seinte pindala on 65 m². Eelpool kirjeldatud vaatlusperioodi keskmine välistemperatuur oli -9,5°C ning keskmine sisetemperatuur oli 24°C. Aluseks võtsin, et hästi soojustatud seina soojusjuhtivustegur U on 0,03 W/mK. Kütteperioodiks oli argipäeviti 6h. Kasutan valemit Q=U·S·T·t. Vastus on Q=0,03·65·33,5·6=392W. Kamina tehasepoolt määratud maksimumküttevõimsus on 6kW. Selgub et 6000W soojusvõimsuse kadu on 392W. On levinud kuldreegel, et kolmandik küttesoojast kulub ruumi õhu soojendamiseks, kolmandik läheb kaotsi läbi seinte ning kolmandik läbi akende ja lae. Kui arvestada, et lepa
teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga. Distantsliistud (20 x 50 mm) kinnitatakse läbi aluskatte sarikate külge. Roovilatid (50 x 50 mm) paigaldatakse 400 mm sammuga. Kuna tegu on hingava aluskattega siis pole aluskatte alla vaja jätta tuulutusvahet. Tuuldumine toimub katusekatte ja aluskatte vahelises alas. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Profiili kõrgus on 41 mm ja kasulik laius 900 mm. Plastmassist soojustatud ventilatsiooni läbiviik ning kummist antenni läbiviik on samuti Rannilalt. 8 1.3.5. Aknad ja uksed. 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. Välisviimistlus: Kogu fassad on kaetud mineraalkrohviga, mis värvitakse helehalli, soklid halli värvi. Aknad ja uksed tumepruunid. Räästa ja katuse otsalauad värvitud helepruuniks.
Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. 8 Tallinna Ülikool 4 Eestis populaarsed kohad suusatamiseks Tallinnas: Pirital ja Nõmmel on head valgustatud ja professionaalsetele nõudmistele vastavad rajad ning varustust laenutatakse ka kohapeal. Otepää lähistel: Kääriku on talisportlaste hulgas äärmiselt armastatud koht. Jäätunud järved
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt plaanile. 3. EHITISREGISTRI ANDMED 2.2. Aadress ja kood Ehitise koha-aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Kood: 120700833 3.2. Hoone Üksikelamu: ehitisealune pind 166,6 m² 3.3. Materjalid Vundamendi liik: armeeritud raudbetoontaldmikul väikeplokkidest soojustatud lintvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal: palk Välisseina välisviimistluse materjal: puitlaudis Välisseina liik: palkseinad Katuste ja katuselagede kandva osa materjal: puit Vahelagede kandva osa materjal: puit ja betoon Katusekatte materjal: kivikatus 3.4 Tehnosüsteemid Vesi: kaev Kanalisatsioon: lokaalne settekaev Küttesüsteem: maaküte Eluruumi köökide arv 1 Pesemisvõimalused: vann/duss, saun Tualetid: 2 4. KINNISTUSRAAMATU ANDMED 4.1 Kinnistu koosseis
Suffolk 83 1,71 24,6 22,0 20,8 19,1 54-58 2,5-3 8 Teksel 79 1,76 24,3 22,5 21,4 19,8 Dorset nudi 74 1,67 21,3 19,3 18,3 16,5 54-58 2,5 9 Pidamine Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad. Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni
Auruisolatsiooniks võivad olla bituumenpapid, plastikaatkiled, foolium, õlivärv, glasuurplaatidest sisevooder jne. Auruisolatsiooni kasutamisega tasub olla tagasihoidlik, sest gaaside difusioon läbi piirde on pöördvõrdeline auruisolatsiooni aurupidavusega (suure aurupidavusega materjalid ei lase läbi hapnikku, mis difundeerub läbi välisseina siseruumi ja samuti süsihappegaasi, mis liigub siseruumist välja). Seetõttu klaasvillaga soojustatud traditsiooniline puitsõrestiksein, mis on seestpoolt kaetud viimistluskihiga (kipsplaadiga), ei vaja spetsiaalset aurutõket. Sama sein laudadest sisevoodriga vajab aurutõket, näiteks tõrvapappi või aurutõkkepaberit. Seinad tuleb ehitada nii, et aurutihe kiht paikneb seina siseküljel. Juhul kui aurutihe kiht soovitatakse paigutada seina välispinnale, näiteks kivivooder, klaasist või plekist kate, tuleb
Meetootmise vajalikkus Enamikul putukate kooslustest sipelgatel, mesilastel ja kimalastel hukkuvad töölised talveaja hakul. Igal kevadel rajab nende kuninganna kui ainus talvituv isend uue koloonia. Mesilasema ei tuleks aga ilma töölisteta toime, kuna need toidavad ja puhastavad teda ning kannavad hoolt munade ja vastsete eest. Seetõttu peab koos mesilasemaga üle talve elama ka mitusada töölist. Et töölised oleksid võimelised talve üle elama, vajavad nad peale soojustatud taru ka piisavalt toitu. Seetõttu on meemesilased välja kujunenud oskus teha hilissuvel korjatud nektarist talvevarusid. Kui suvel on palju õitsvaid taimi, on ka mesilastel toit talveks kindlustatud ning nälgajäämist pole karta. Mett vajavad mesilased aastaringselt. Seda on lihtne säilitada. Kuidas mesilased mett kasutavad ? Kunagi ehitasid mesilased oma pesad pehkinud puutüvedesse, kaljusüvenditesse ja koobastesse
suitsulõõrides. Kivivillmaterjale on kerge paigaldada, nad haakuvad hästi seintega, mille tõttu kulub vähe kinnitusvardaid. Ka on kivivill eriti vastupidav rebimise, surve, juhuslike löökide suhtes ning hea painduvuse tõttu saab plaate kasutada ka kõverpinnalistes fassaadides. Kõrgelt hinnatakse ka fassaadiplaatide häid tehnoloogilisi omadusi, kuna nendega saab siluda soojustatava seina ebatasasusi. Kivivillaga soojustatud ja krohvitud seinad kuivavad kiiremini kui polümeersete materjalidega soojustatud seinad. Eestis on kõige enam levinud "Paroc-kivivill". Kas eelistada klaas- või kivivilla, on maitseküsimus, kuid kivivilla puhul on sageli takistuseks tema kõrgem hind. Mineraalvilladest toodetakse veel kõrgahju räbust räbuvilla ning peenestatud puistevilla, mis on ilma sideaineteta mineraalvill. Neid kasutatakse tunduvalt
21
dt= w+ ( Rsi+ Rt + Rse)
=2,0 (leidsin tabelist)
Rsi=0,17 (Tabelist)
Rse=0,04 (Tabelist)
0,015 0,025 0,2 0,15
0,17+ + + + +0,04=10,3 m
dt= 0,8 1,8 0,2 0,04
0,30+ 2¿
Kontrollin tingimust
22
Kui dt
Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100..
liiga niiskeks. Niiske seisev õhk hakkab aga kahjustama põrandakonstruktsiooni. Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I- korruse põrand soojustatud. Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel. Kui põrandad on alt tuulutatavad, siis toetub soojustus tuult tõkestava kihi peale. Tuuletõkkeks kasutatakse tihedat laudist või palke, mis on üle lubjatud lubimördiga.Põrandatalad toetuvad postidele nii, et talade all oleks tuulutusruum. Õhk tuulutusruumis liikus vundamendis olevate avade kaudu. Maapeal paiknevad põrandad on tavaliselt paigaldatud ehitusprahile või looduslikule täitele.
Vihmavee süsteemi valikul ja paigaldamisel on tarvis teatud kogemusi ning oskusi. KELDRI TUULUTAMINE Keldrit tuleb tuulutada , kuid seda võib teha vaid siis, kui välisõhk on keldri õhust jahedam. Soe õhk jahtub ja osa õhus olevast veeaurust kondenseerub, seega muutub kelder suvepalavate ilmadega ventileerides niiskemaks. Tuulutamiseks sobiv aeg võib olla kevadel ja hilissuvel öösiti või sügisel kuivade tuuliste ilmadega. KÜLMASILD Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib külmasild konstruktsioonides, kus soojustuse katkestab mõni teine materjal. Külma sild võib põhjustada ka pinna määrdumist. Soe õhk liigub külmema õhu poole ja viib õhus olevad mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha. JÄÄPURIKAD Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt
Hoonesse pääseb kolmeastmelise trepi kaudu kahest erinevast hoone küljest. 1.2. Aknad, uksed, väravad Hoone aknad on kahekordse klaaspaketiga puitalumiiniumaknad. Hoone välisusteks on Glaskekis müüdav turvauks. Ukselehe väliskülg on valmistatud 1,5 mm ja sisekülg 1,25 mm paksusest lehtterasest lõikamise, painutamise ja keevitamise teel. Ukselehe sees ja lukukohtadel on tugevduselemendid, mis suurendavad ukse jäikust ja turvalisust. Lisaks soojustatud mittepõleva kivivillaga, mis tagab hea soojapidavuse ning heliisolatsiooni. Ukselehe paksus on 50 mm. Uksel on klaaspakettaken. Leng on valmistatud -1,5 mm paksusest lehtterasest. Soojustuseks mittepõlev kivivill. Uks vastab tulepidavusklassile EI-60 ning akna klaaspaketi U= 1,4 W/m 2K. Õhkmüratakistuseks on 34 dB. Siseuksed on sileda spooniga uksed, mis vastavad tulepüsivusklassile EI-30 ja õhkmüratakistuseks on 40 dB. 1.3. Põrandad
laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille. Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m. 41. Soojustatud puitpõrandate ehitamine keldrita hoones. Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42
Praktika jooksul pidasin nn päevikut, kuhu kirjutasin igapäevaselt tehtud tööprotsessid ja nende kirjeldus. 1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST 1. Tegevusalad Harmet Constructions OÜ näol on tegemist moodulmaju tootva ettevõttega. Moodulmaja on hoone, mille seinad, lagi, katus ja põrand on juba tehases kokku pandud mooduliks. Moodulmaja sarnaneb välimuselt ja tootmiselt elementmajale aga nende erinevus on see, et moodulmaja ei vaja soojustatud vundamenti. Moodulitest saab ehitada nii tagasihoidlikke väikemaju kui ka suuri korterelamuid. Kõik moodulmajad ehitatakse kliendiga kooskõlas ning see kuidas asetseb moodulmaja milline peaks moodulmaja välja nägema on tellija otsustada. Moodulmaja paigaldus toimub kiirelt. Kõigest mõne päevaga võid sa omale uue kodu saada. [1] Harmet Constructions OÜ on Harmet OÜ tütarettevõte, mis on asutatud 2015. aasta alguses.
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
57. Kuidas ehitatakse sillused? Sillus on konstruktsioonelement, mis ülalt katab seinas olevat ava ja võtab vastu kõrgemal asetseva konstruktsiooniosa koormuse. Müüritööde käigus tuleb akna ja ukseavad katta sillusega, peamiselt kasutatakse raudbetoonist silluseid kuid ka kiilsillust, lamedat kaarvõlvi ja poolringikujulist kaarvõlvi. 58.Mis on iseloomulik täidisseinale ja mis monoliitseinale? Täidissein on selline sein, mis on laotud väiksemtest kividest ja on keskelt soojustatud. Monnoliitsein on aga suurblokkidest valmistatud seinad (on ühes tükis). Näiteks paneelmajad on monoliitsete seintega. 59. Milliseid väikeplokke kasutatakse ja mis on iseloomulik väikeplokkidele? Väikeplokkideks on tavalised plokid, soliidplokid ja murtud kivid 60. Seina ehitus vahelaepaneelide toetamisel väikeplokkseinale?(joonis) 61. Kuidas toetuvad seintele paneelmaja vahelaed?(joonis) Ruumiline vahelaeplaat kinnitatakse seinapaneeli külge metallankrutega: hendataksepaneelide
võimalikult vähe. 59. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused Hermeetilisuse puudumine, soojus või auruisolatsiooni tõrked või ebapiisavus. Deformatsioonide ja pragude tekkimine kandvates plaatides mittearvestatud mahu kahanemise ja katuse soojakoormuse tõttu. Teatavaid vigu tehakse ka seetõttu et puuduvad eesti keelsed projekteerimise (ja ka ehitamise ) juhendeid ja eeskirju. Reeglina kasutatakse kas soome või norra ,rootsi saksa omasid.. 60. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead Alumisel lael peab olema piisav aurutõke. Ülemisel katusekonstruktsioonil peab olema piisav soojamahtuvus. Madalamas punktis peab olema õhupilu laius 100 mm ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooniavad, iga ava 2% katuse pinnast. Külgnemistel vertikaalpindadega samad probleemid kui ventileerimatutel katustel. Vead lamekatuste projektides nagu aurutõkke lahendustes, õhutava soojustuse puhul ei ole projekteeritud
..4,01/min (emised, nuumikud). Reservuaarita nippeljooturi- tel vastavalt 0,5...1,51/min. Söödaküna täitmiseks veega võib kasutada nii voolikut (kraani) kui ka täisautomaatset (arvutiseeritud) doseerimissüsteemi. 14. Sigalad (jaotus, täistsükliline seafarm). Suurtes täistsüklilistes seafarmides peetakse eri vanuses ja füsioloogilises seisundis olevaid sigu eri sigalates või eri sektsioonides (ruum on vaheseintega eraldatud). Sigalad on enamasti üksteisega ühenduses soojustatud koridorisüsteemiga. Uue sigala rajamisel võib selle ehitada monoplokina. Seafarmi juurde kuulub söödaköök söödalaoga. Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade
Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Selline pidamine võimaldab loomadel rohkem liikuda. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante. Sõltuvalt laudatüübist eristatakse külmlaudas või soojustatud laudas pidamist. Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis.
..4,01/min (emised, nuumikud). Reservuaarita nippeljooturitel vastavalt 0,5...1,51/min. Söödaküna täitmiseks veega võib kasutada nii voolikut (kraani) kui ka täisautomaatset (arvutiseeritud) doseerimissüsteemi. 14. Sigalad (jaotus, täistsükliline seafarm). Suurtes täistsüklilistes seafarmides peetakse eri vanuses ja füsioloogilises seisundis olevaid sigu eri sigalates või eri sektsioonides (ruum on vaheseintega eraldatud). Sigalad on enamasti üksteisega ühenduses soojustatud koridorisüsteemiga. Uue sigala rajamisel võib selle ehitada monoplokina. Seafarmi juurde kuulub söödaköök söödalaoga. Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala,
57. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused Hermeetilisuse puudumine, soojus või auruisolatsiooni tõrked või ebapiisavus. Deformatsioonide ja pragude tekkimine kandvates plaatides mittearvestatud mahu kahanemise ja katuse soojakoormuse tõttu. Teatavaid vigu tehakse ka seetõttu et puuduvad eesti keelsed projekteerimise (ja ka ehitamise ) juhendeid ja eeskirju. Reeglina kasutatakse kas soome või norra ,rootsi saksa omasid.. 58. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead Alumisel lael peab olema piisav aurutõke. Ülemisel katusekonstruktsioonil peab olema piisav soojamahtuvus. Madalamas punktis peab olema õhupilu laius 100 mm ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooniavad, iga ava 2% katuse pinnast. Külgnemistel vertikaalpindadega samad probleemid kui ventileerimatutel katustel. Vead lamekatuste projektides nagu aurutõkke lahendustes, õhutava soojustuse puhul ei
4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi. VIIMISTLUS MARTJALID VUNDAMENT VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed:
47. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante. Sõltuvalt laudatüübist eristatakse külmlaudas või soojustatud laudas pidamist. Sõnniku eemaldamise viisi alusel jaotatakse: sügavallapanuga puhkealal pidamine, puhkelatrites pidamine. Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
