o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal n või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ∑ ⃗F t=0 i−1 Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 ...
L=10logI/I 0(dB 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinωst ωs =√ ω02 - β2 kus β on soojust ja kasulikku tööd. η =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk
L=10logI/I 0(dB 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra suureneb pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinωst ωs =√ ω02 - β2 kus β on soojust ja kasulikku tööd. η =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk
tõuseb algsele tasemele. 21. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Kasutegur näitab kui suur osa juurde antavast soojushulgast muundatakse kasulikuks tööks. Mõõdetakse osamääras või %. = Q1-Q2/Q1 x 100% 22. Mida näitab entroopia? Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaaluolekust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 23. Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Konditsioneer ja külmik kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. 24. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil. Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. Vedelik on raskesti kokku surutav molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a
oma kineetilise energia turbiini rootori. Osa sellest energiast kulub kompressori käitamiseks, teine osa läheb aga vajaliku keha töölepanemiseks (autorattad, lennukipropeller). Seda saab ära kasutada ka reaktiivimootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. Soojusmasina kasutegur Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. ,,Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h=Q1-Q2/Q1*100% kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100%. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
T=2 I0- inertsmoment Sisehõõre vedelikus (Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu, viskoosus e sisehõõrdetegur () ühik [Pa s]. Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine, mis tekib ühel teatud kiirusel. Üleminekus laminaarselt voolamiselt turbolentsele voolamisele iseloomustab reinoldsi arv Rek=1000 Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju tööd muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. =Q1-Q2/Q1*100% kus Q1 on tsüklis soojendult saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Ideaalse gaasi oleku võrrand on gaas, mille molekulide vahel vastastikuse mõjutuse jõud puuduvad. Clayperoni võrrand e ideaalse gaasi oleku võrrand pV=*RT (R-univ gaasi konst 8,31 * 10 3 J/kmol*K) m- mass V-ruumala T-temperatuur (K) -gaasimoolimass p-rõhk
4 kindlasti välja tooma ka fakti, et päike on olulisim kliimafaktor ning kliima mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki organisme. Ivar Murdmaa (2004) on väitel on päike tõesti oluline tegur kliima kujunemisel, kuid tegelikult on kliima köögiks ookean, mis päikese kaasabil kliimat kujundab. See hiiglaslik soojusmasin, mille pidevalt liikvel olev 13 miljoni kuupkilomeetri suurune veemass jaotab suure osa Päikeselt Maale saabuvast kiirgusenergiast soojuse näol ümber oma seaduste järgi. Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab" Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal
R gaasi konstant (8,314*103 J/kmol*Ko) · Ideealse gaasi rõhk: 1 p= m0 nv k2 , milles p rõhk (Pa) 3 mo molekuli mass (kg) n molekulide konstentratsioon (1/m3) v2 molekulide kiiruse ruudu keskmine väärtus · Termodünaamika II seadus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale. · Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse tööks. · Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa moodustab masin kasulikuks tööks. T -T A Q1 - Q2 = 1 2 100% või = = T1 Q1 Q1 · Aine agregaatolek ja selle muutumine: Olekud on tahke, vedel ja gaasiline. Tahked olekud võnguvad tasakaaluasendi ümber. Vahekaugused on väikesed. Vedelad olekud võnguvad ja vahetavad kohti. Vahekaugused on 10 korda suuremad kui tahkes aines.
oleku eristamatust. Kriitilise punkti parameetrid on iga aine jaoks ainulaadsed. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega. 9.TERMODÜNAAMIKA. 9.1.Termodünaamilised protsessid gaasides 9.2.Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. “Kahjulik” soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1- Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%
Se ei ole nähtavas osas. 83. Kuidas toimub produtseeritud soojuse ülekanne. Verevarustuse termiline näitaja. 84. Millised protsessid on isoprotsessid, adiabaatiline protsess? Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu patameetriga. Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust.dQ=0 85. Kui suur on elusorganismi kasutegur? Elusorganismi kasutegur on väiksem kui 25% 86. Kas elusorganism on "soojusmasin"? Elusorganism ei ole soojusmasin. 87.Intensiivsed, ekstensiivsed funktsioonid ja energia. Intensiivsed funktsioonid (rõhk, temperatuur, kiirus, entroopia muut) sellega kirjeldatakse termodünaamilist süsteemi. Ekstensiivsed fuktsioonid sõltuvad massist, osakeste arvust(ruumala, energia, entroopia). Formaalset süsteemi energiat(võimet teha tööd) saab määrata ekstensiivse ja intensiiivse funktsioonide korrutamisega( mahtuvus faktor*potentsiaali faktor). 88. Olekuparameetrid:
ringprotsessi. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas . Kasulikuks tööks muutub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga Q2 vahe: Akas = Q1 Q2 . Kasuteguri väärtus antakse tavaliselt protsentides ja selle saab leida järgmisest valemist: Q1 - Q2 = 100% . Q1 Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. T1 - T2 Ideaalse soojusmasina kasutegur = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur T1 ja T2 jahuti temperatuur . 4.1.3. Protsesside pööratavus ja termodünaamika II printsiip Termodünaamikas käsitletakse kahesuguseid protsesse: ühed on pööratavad, teised mittepööratavad.
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1
ümbritseva keskkonnaga ehk Q = 0. Adiabaatilise protsessi võrrand on: pV = const sellest p1V1 = p 2V2 Cp = Cv Termodünaamika esimesest seadusest: iNR(T2 - T1 ) A12 = -(U 2 - U 1 ) = - 2 Adiabaatilisel paisumisel langeb rõhk kiiremini kui isotermilisel, kuna rõhku alandavad kaks tegurit(temp langemine ja ruumala suurenemine), mitte üks. 59. Entroopia. Termodünaamika teine seadus. 60. Soojusmasin. Termodünaamika II seadus. 61. Ideaalne soojusmasin. Carnot' tsükkel. Erirelatiivsusteooria 62. Galilei teisendused. Galilei relatiivsusprintsiip. Galilei teisendusvalemid Kehtivad juhul, kui taustsüsteemid liiguvad üksteise suhtes ainult x-telje sihis. Muutja u on kiirus, millega süsteemid üksteise suhtes liiguvad. x = x'+ut ; y = y' z = z' Kui kaks süsteemi liiguvad üksteise suhtes ka y ja z telgede sihis, siis on vaja ja ka y' ja z'
Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt
Reaalsed protsessid on mittepööratavad. Protsessi pööratavus on see ideaal, mille poole püüeldakse soojusmasinate valmistamisel. See on kasuteguri suurendamise teaduslik alus. 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. Soojendi ja jahuti on eeldused soojusmasina tööks. Peab veel olema töötav keha. See on mõnesugune hulk gaasi. Teist järku igavene soojusmasin pole võimalik. See tähendab, et pole võimalik muundada 100% kogu soojus tööks. Soojus ei saa iseenesest minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Selleks on vaja teha tööd. Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside
aine temperatuur. korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke`i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor-ga Fe=kl. Mehaaniline energia: See summa keha kulg-/pöördliikumise kineetilisest Soojusmasina kasutegur:kui palju muudab soojusmasin kasulikuks Entroopia:süsteemi korrastatust. Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisj väljas. Selle alla ei kuulu tööks. Selle arvutamiseks valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub S=Q/T keha siseenergia. soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
silindri kaas cylinder cover silindrisärk cylinder jacket silindrite numeratsioon numeration of cylinders silindriõli cylinder oil silmalaager top end bearing silmusläbipuhe loop scavenging sisepõlemismootor internal combustion engine sisselaskeklapp inlet valve sisselasketakt suction stroke soojus heat soojusjõumasin, soojusmasin heat engine suruõhk, käivitusõhk compressed air, starting air suruõhumahuti, -balloon starting air receiver, starting air bottle surveaste compression rate surverõngas compression ring survetakt compression stroke takt stroke teenindusluuk, manluuk manhole door temperatuur temperature tihendikarp stuffing box
............................................................................................32 10. Ideaalse gaasi olekuvõrrand...................................................................................................32 11. Isoprotsessid..........................................................................................................................33 12. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand............................................................................34 13. Soojusmasin...........................................................................................................................35 14. Soojusmasina kasutegur.........................................................................................................36 4 I ARVESTUS MEHAANIKA 1. SI süsteemi põhimõõtühikud
RÖÖBASTRANSPORT EESTIS Raudtee liiklus: o 1870 Paldiski (sõjasadam) Peterburi raudtee o 1899 Riia Pihkva o 1890 Tapa Tartu Valga o 1931 Tartu Petseri o 20. September 1924 Tallinn-Nõmme elektriraudtee Tramm 1918 seiskus hoburaudtee 1921 13. mail mootortramm Vene turg Kadriorg 1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR
See on kasuteguri suurendamise teaduslik alus. 102) Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 103) Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. Soojendi ja jahuti on eeldused soojusmasina tööks. Peab veel olema töötav keha. See on mõnesugune hulk gaasi. Teist järku igavene soojusmasin pole võimalik. See tähendab, et pole võimalik muundada 100% kogu soojus tööks. Soojus ei saa iseenesest minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Selleks on vaja teha tööd. Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 104) Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega.
Ringprotsess - termodünaamiline protsess, mille lõppolek langeb ühte algolekuga. Jooniselt on näha, et kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Seega koosneb soojusmasin kolmest osast: 1)soojendaja 2)Jahutaja 3)töötav keha On selge, et ka jahutaja poolt ärajuhitav soojushulk Q2 pärineb soojendilt, seega ei muutu kasulikuks tööks mitte kogu energia: Soojusmasina kasutegur -masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe: =A/Q1=(Q1-Q2)/Q1 Kasutegur näitab, kui suur osa kasutatud soojusest muudetakse mehaaniliseks tööks. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
selle täielik muundamine tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. o Entroopia ja termodünaamiline tõenäosus (+ valem) Entroopia (S) on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Mida suurem entroopia, seda kaootilisem on osakeste liikumine. S=klnP o Soojusmasin ja selle kasutegur Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt, nimetatakse soojusmasinaks Soojusmasina kasutegur η on defineeritud kui tsüklis tehtud töö A ja tsüklis saadud soojushulga Q1 A suhe. η= , kus A=Q1−Q2 . Q on saadud soojushulk ja Q on ruumala väheemisel gaasilt Q1 1 2
Sellel protsessil on temperatuur ja rõhk võrdelises seoses. Isotermiline protsess on protsess, kus temperatuur on konstantne. Sellel protsessil on ruumala ja rõhk pöördvõrdelises seoses. Termodünaamika I seadus: Süsteemile. juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Termodünaamika II seadus määrab protsesside kulgemise suunda. Näiteks soojus ei saa minna ise külmemalt kehalt kuumemale. Soojusmasin on seade, mis muundab soojusenergiat mehaaniliseks tööks või vastupidi. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa masinale antavast soojusenergiast muundab masin kasulikus tööks. h=Q1 - Q2/Q1 100% Aine agregaatolek on ühe ja sama aine olekuvorm: tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku muutumine on aine üleminek ühest agregaatolekust teise. ELEKTROMAGNETISM Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus.
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. 4.Tsentripetaalkiirendus on kiirendus ühtlasel ringliikumisel, suunatud ringjoone keskpunkti poole ja tema suuruse saab arvutada nii joon- kui nurkkiiruse kaudu (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. avaldub kujul a=v2/r=ω2r ( ω – nurkkiirus). 5. Soojusmasina tööpõhimõte. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. 6. Jadaühenduse (järjestikühendus) korral on elemendid ühendatud jadamisi. Jadaühendusel on vool kõikides elementides sama ja pinge äärmiste elementide otstel on võrdne elementidel olevate pingete summadega. Jadaühenstusel liituvad takistused.
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Valem näitab, et kasutegur on seda suurem, mida suurem on soojendaja ja jahutaja temperatuuri vahe. Maksimaalne väärtus 1 saavutatakse ainult siis, kui �2 = 0. Kuid sellist jahutajat ei ole põhimõtteliselt võimalik ehitada. Ühegi keha temperatuur ei saa olla püsivalt absoluutne 0, kui sellele antakse pidevalt soojust. C. Termodünaamika II alus(printsiip) Igasugune soojusmasin, mille töö ainus tulemus on soojendajalt saadud kogu soojushulga jäägitu muutmine tööks, on võimatu. D. Entroopia ja süsteemi oleku tõenäosus Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava Q1 - Q2 soojushulga vahe Akas = Q1 - Q2 . Kasutegur antakse tavaliselt protsentides = 100% . Q1 Ideaalne soojusmasin on suurima kasuteguriga ja selle töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist ning sellist tsüklit nimetatakse Carnot' [karnoo] tsükliks. 1-2 ja 3-4 on isotermid, 2-3 ja 4-1 adiabaadid. Adiabaat kirjeldab sellist protsessi, kus soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga ei toimu (kas siis väga hea soojusisolatsiooni tõttu või on protsess nii kiire, et
Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava Q1 - Q2 soojushulga vahe Akas = Q1 - Q2 . Kasutegur antakse tavaliselt protsentides = 100% . Q1 Ideaalne soojusmasin on suurima kasuteguriga ja selle töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist ning sellist tsüklit nimetatakse Carnot' [karnoo] tsükliks. 1-2 ja 3-4 on isotermid, 2-3 ja 4-1 adiabaadid. Adiabaat kirjeldab sellist protsessi, kus soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga ei toimu (kas siis väga hea soojusisolatsiooni tõttu või on protsess nii kiire, et
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Integraalne jaotusfunktsioon saadakse diferentsiaalse jaotusfunktsiooni integreerimisel v-st lõpmatuseni; aga võib ka integreerida suvalises vahemikus, saades teatud kiiruste vahemikku kuuluvate molekulide suhtelise hulga. Diferentsiaalse jaotusfunktsiooni leidmiseks tuleb lahendada pöördülesanne: diferentseerides integraalset (Boltzmanni) jaotust jõuda diferentsiaalse (Maxwelli) jaotuseni. Loeng 10 · Soojusmasin. Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks (või vastupidi külmutusmasin, soojuspump). Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
temperatuur langeb. potensiaalseks energiaks 2.5 Carnot tsükkel akumuleeritud tööd). 4) Gaas surutakse adiabaatiliselt kokku- sel määral, et temperatuur tõuseb - ni. Jälle tuleb teha natuke tööd. Carnot' tsükkel- tsükkel, mille sooritab pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab Sellise masina kasutegurit on kõige kahe reservuaari vahel. mugavam arvutada S - T teljestikus Carnot' tsükli puhul konstrueeritakse (vt. joonis), sest seal on tsükliks soojusmasin teatud kogusest ideaalsest ristkülik (mis moodustub kahest gaasist, lõpmatult suure mahtuvusega isotermist ja kahest adiabaadist = soojusreservuaarist temperatuuril ja isoentroobist).
ja gaasilt võetud soojuse vahe. Seega tsükli kasutegur on: Pööratav protsess on protsess, kus ümbritsevas keskkonnas ei toimu muutusi. See on nn tasakaaluline protsess. Mittepöö- ratav protsess on mittetasakaaluline protsess. 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. Külmutusmasin Soojusmasin Töötav keha Töötav keha 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2. Ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 3. Kogu soojust ei ole võimalik täielikult muundada tööks. 109. Missugune on Carnot' tsükkel
...... 13. Termodünaamika teine printsiip seadus väidab, et ..... 14. Kõik reaalsed protsessid terodünaamikas on põhimõtteliselt ...... . 15. Mittepööratav protsess ( pöördumatu protess ) on selline protsess, mis ...... . 16. Termodünaamika teine printsiip väidab, et ..... 17. Kuidas on gaasides molekulide keskmise potentsiaalse energia ja keskmise kineetilise energia suhe ? 8. Soojusmasin Kõiki masinaid, kus põletatakse kütust nimetatakse soojusmasinateks (auto -, laeva -, lennukimootord, keskkütteahi , jt. ). Seega, masinat, mis muudab kütuse siseenergia mehaaniliseks energaiks nimetatakse soojusmasinaks. Soojusmasina koostisosad on soojendi, töötav keha ja jahuti. Soojendis põletatakse kütust ja temperatuur võib tõusta mitme tuhande kraadini Soojendi temperatuur T1 ( K )
Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. 2. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme
Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osaQ2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia
V1 V1 V V1 V V 1 p2 39. Termodünaamika esimene seadus. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on selle maksimaalne väärtus? Süsteemile antud energiahulk on võrdne siseenergia muudu ja süsteemi poolt tehtud tööga. Q = ∆U + A, kus Q on süsteemile antud energiahulk, ∆U on siseenergia muut ning A on süsteemi poolt tehtud jõud. Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse 62%. Kui mootori tsükkel toimib nii, et kõigepealt paisub ja siis surutakse kokku, siis Q1=U 2−U 1+ A 1 −Q 2 ( soojus , mis antakse ära )=U 1−U 2+ A 2 Q1−Q2= A 1+ A 2; A=A 1+ A 2=Q 1−Q 2 Kasutegur on defineeritud kui tsüklis tehtud töö A ja tsükli keskel saadud soojushulga Q1 suhe. A Q−Q 1 η= = , kus Q on soojendilt saadud soojushulk ning Q1 on jahutile Q Q antud soojushulk. 40
süsteemile. Ja veel üks termodünaamika teise printsiibi sõnastus (nn. Kelvin-Planck'i formuleering): Pole võimalik selline perioodiline protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojusallikalt saadud soojushulga täielik muundamine tööks konstantsel temperatuuril. Viimasest sõnastusest järeldub teist liiki igiliikuri (see oleks taoline soojusmootor, mis muundaks kogu temale antava soojushulga otseselt mehaaniliseks tööks) loomise võima- tus. Selline soojusmasin töötaks jahutita, millest tuleneb si-suliselt soojendi ja jahuti temperatuuride võrdsus, mis tähen-dab, et = 0. Pole nagu mõtet niisugust masinat luua! Entroopia Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist ning kvaasistaatilise adiabaatilise protsessi võrrandist p V = const (43) saab näidata, et Carnot' tsükli puhul kehtib seos Q1 Q2 = . (44) T1 T2
gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus- hulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad.
gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus- hulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad.
Ta on määratud molekuli efektiivdiameetriga d ja molekulide kontsentratsiooniga n: = 1 / (21/2 d 2 n). Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus- hulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
