aurustuma. Sellega väheneb rakuseinte ruumala. Puidu maht väheneb niiskuse küllastuspunkti niiskusest alates kuni hügroskoopse vee täieliku eraldumiseni.ˇ Mõõtude muutumine on puidu erinevates suundade erinev. Tangentsiaalsuunas Radiaalsuunas Pikisuunas Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades. Puidu soojuslikud omadused. Puidu erisoojus ehk soojusmahtuvus. Soojusjuhtuvus Puidu soojuslik paisumine. Puidu kütteväärtus Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus. Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36 Õhk 1.0 Vesi 4,19 Teras 0,4
indikaatori pöördealaks. Looduslik indikaator- punase kapsa mahl Indikaatorpaber - Pole eriti täpne, mugav kasutada; Immutatakse indikaatorainete seguga Ioonselektiivsed elektroodid (klaaselektrood)- ühendatakse nn. pH- meetriga 74. Kristalsed ained, näited. Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t°. Aine: Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja suurenevad jõud osakeste vahel. Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest - võreenergia. Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Kvarts, SiO2, NaCl, rutiil – TiO2 75. Amorfsed ained, iseloomustus, näited. - üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel;
6 Piirdetarindite helipidavus 131 6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 131 6.2 Meetodid 131 6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused 131 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid 132 6.2.3 Helipidavuse mõõtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133 7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 135 7.1 Meetodid 137 7.1.1 Mõõtmised 137 7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7
morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister meisterdama, `julgus julgustama, `peegel peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: · osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); · osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad (andekus, võimekus); · osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus);
3 - seesmine metallkest, 4 - elektrood, mille 3 - vildist või kalevist vaheseib, mida immutati happega. kaudu antakse "purgile" laeng. Keemiliste vooluallikate tööpõhimõttest järgmises loengus. 19. saj. esimene pool tõi kaasa hulgaliselt avastusi · voolutugevuse sõltuvus juhtme takistusest - Ohm'i seadus 1826, · voolu soojuslik toime - Joule-Lenz'i seadus 1842, · voolu magnetväli - Örsted 1820, · magnetvälja mõju vooluga juhtmele - Ampere 1820, · elektromagnetilise induktsiooni nähtus - Faraday 1831, 55 ning tehnilisi rakendusi · elektrimootor - M. Jacobi 1834, · mehaanilise töö muutmine elektromotoorjõuks - elektromagnetilise induktsiooni
Kuna ajameid on väga erinevaid, tuleb talitlusviiside arvu rangelt piirata. Suure jõudlusega rakendustes, nagu elektervedu ja robotid, muutuvad moment ja kiirus talitluskestuse jooksul. Kiirenduse vältel vajavad elekterveokid suuremat momenti (peamiselt kahekordset nimimomenti) ning kogu talitluse vältel sagedasi pidurdusi. Kuna mootori moment muutub ajas, järelikult muutub ajas ka selle vool ja samuti magnetvoog. Mootori ja pooljuhtmuunduri elektriline, magnetiline ja soojuslik koormus näidatakse ajami tehnilistes andmetes. Alljärgnevas tabelis on toodud kaheksa erinevat talitlusviisi. Tüüp Nimetus Kirjeldus Talitlusviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille S1 Kestevtalitlus kestus on küllaldane, et masina kõigi osade temperatuurid saavutaksid väljakujunenud väärtuse.
väärtusest tekkib suhteliselt suur takistuse vähenemine (vt. termistori pinge-voolu tunnusjoon joon. 1.8.), mis on sobiv liigpinge kaitsmetes. 3) Kasutatakse termistori soojuslikku tasakaalu, kus ta soojeneb nii keskkonna kui ka läbiva voolu toimel. See reziim leiab käsutust tuletõrjeautomaatikas. JOONIS 1.8. Termistoride põhiparameetrid on sarnased takistite parameetritega, nimitakistus (rida E6 või El2). hajuvõimsus. TTK ja lisaks veel soojuslik ajakonstant, mis on oluline automaatikaalastes rakendustes. 1.6. Fototakistid Fototakisti on pooljuhttakisti, mille takistus muutub sõltuvalt tema valgustamise tugevusest. Viinud fototakisti pimedast valguse kätte, muutub takistus tuhandeid kordi. Valguskiirguse toimel suureneb takisti materjalis laengu-kandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu väheneb takistus. Ühendades fototakisti jadamisi koormustakistiga sõltub takistilt pingelanguna saadav signaal fototakisti valgustustugevusest
Seega näitab sis välj silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid jagunevad passiiv- ja aktiivfiltriteks. 30 Filter Rt Rt Uvälj Usis U F U0sis U1msis Usis t U0välj Uvälj t U1msis JOONIS 3.10. Passiivfiltrid on koostatud passiivelementidest s.o. takistitest, kondensaatoritest ja induktiivsustest ning nende toime põhineb energia salvestamisel kondensaatoritesse ja induktiivsustesse. Aktiivfiltrites kasutatakse põhielemendina transistore ja seepärast
peal signaalile lisandub. Selle vastu aitab signaali võimendamine, mis on ka halb lahendus kuna muudab koos kasuliku infoga ka müra tugevamaks. Kuna võimendus ja ka signaali nõrgenemine sõltuvad signaali sagedusest siis muutub signaali sageduskarakteristik, ehk mõned sagedused on tugevamad ja mõned nõrgemad. Viitest tulenevad häired – signaali leviku kiirus sõltub sagedusest seega jõuab osa varem ja osa hiljem kohale = häired. Müra – soojuslik – põhjustatud elektronide liikumisest juhis ja seadmetes – mida suurem temperatuur seda kiiremini liiguvad elektronid ja müra ka suurem. N = kTW – N = müra, k = Boltzmanni konstant, T = temperatuur kelvinites ja W = ribalaius hertzides. 49 , “intermodulation noise” - kui saatjas või vastuvõtjas on mingeid mittelineaarseid osi. Muidu
q = sis pvälj kus psis on pulsatsioon filtri sisendis ja pvälj pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid jagunevad passiiv- ja aktiivfiltriteks. UF Usis Filter Uvälj Rt Rt Usis Uvälj U1msis U1msis
üksiku energianivoona, mis asub keelatud tsoonis juhtivustsooni põhja lähedal (joon. 7.24). Elektroni sideme energiat esitab energia, mis on vajalik selle elektroni ergastamiseks juhtivustsooni. Igas sellises ergastuse aktis läheb üks elektron üle juhtivustsooni. Sellist tüüpi lisandit nimetatakse doonoriks. Kuivõrd doonorelektron ergastatakse lisandnivoolt, siis sellega ei kaasne valentstsoonis augu teket. 61 Toatemperatuuril on võre soojuslik energia küllaldane ergastama doonornivoodelt suure hulga elektrone (kõik nivood sügavusega 0,03 eV on toatemperatuuril peaaegu täielikult ioniseeritud). Lisaks sellele toimub väga vähesel määral tsoon-tsoon ergastamine (joon. 7.21). Elektronide kontsentratsioon juhtivustsoonis on tunduvalt suurem kui aukude kontsentratsioon valentstsoonis ja eelnevalt omajuhtivusele toodud võrrand lihtsustub. = n / e / µ n (joon. 7.12)
Selliste kaitseaparaatide soojustundlikeks elementideks on termistorid, millised kinnitatakse mootri mähiste külge ja mõõdavad seega vahetult nende temperatuuri. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori korral kasutatakse seega kolme termistori, mis ühendatakse omavahel jadamisi pooljuhtvõimendi sisendisse. Võimendi väljundisse on lülitatud täiturrelee KA, mis oma kontaktide abil juhib kontaktori KM mähise ahelat. Tänu termistoride väikesele massile on nende soojuslik inerts väga väikene ja seega kaitse kiiretoimeline. Termistormootorikaitserelee põhimõtteskeemi on kujutatud joonisel 1.21. Joonis 1.21 Kaitse iseenesliku käivitumise eest ehk nullpingekaitse lülitab mootori välja, kui toitepinge kaob või väheneb lubatavast madalamaks ja väldib mootori iseenesliku käivitumise, st ilma inimese poolt antava käskluseta, peale pinge taastumist. See
82 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Lisaks energiaallika tüübile mõjutab hoone energiatõhusust: hoonepiirete omadused, eelkõige: o soojusjuhtivus U, W/(m2·K); o õhupidavus q50, m3/(h·m2); o külmasilla lisasoojusjuhtivus , W/(m·K); o teatud määral ka hoonepiirete soojuslik massiivsus (eelkõige suvist jahutusenergia kulu); hoone kompaktsus on köetava ruumi pinna või kubatuuri ja ruumi välispiirete (kustkaudu pääseb soojus välja) suhe; avatäidete (aknad, uksed) omadused, eelkõige: o klaasiosa soojusläbivus U, W/(m2·K); o raamiosa soojusjuhtivus U, W/(m2·K); o avatäidete suurus, suund (ilmakaar); o klaasiosa päikesetegur g, - ja valguse läbivus;
Vedeliku voolukiirus oleks voolutugevuse analoog, kuid siin pole analoogia täielik – vedeliku voolamiskiirus on võrdne ruutluurega vedelikutaseme rõhkude erinevusest ühendatud anumates, samas voolutugevus ei ole võrdeline ruutjuurega potentsiaalide vahest. 3 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised. 1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Soojuslikku toimet kasutatakse hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
