A: https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu. Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temp. Tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus?
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. ...
Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1
tagamisega. ENERGIA: hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. 28 14 Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu gaasiline koostis, saasteainete sisaldus) Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav õhus sisalduvate ainete hulk) Jt. Sisekliimat mõjutavad Väliskliima Hoone kujundus ja tarindid Hoone kasutus Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus Sisekliimat tagav K-V-J süsteem
ja Um·Im=2U·I. Asendades saame p=U·I·cos-- U·I·cos(2t±). Perioodi keskmise võimsuse P saame ühe perioodi integreerimisel 1 [ cos cos(2 )] cos . = U I - U I t ± dt =U I Seda keskmist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks ja mõõteühikuks on vatt [W].) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. Soojuslik võimsus eraldub vaid aktiivtakistis. Aktiivvõimsus avaldub kujul P = I Z I R / Z = I2 R nagu alalisvooluahelaski. Aktiivvõimsuse ühik on vatt (W). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Reaktiivvõimsus kirjeldab seda osa näivvõimsusest vahelduvvooluahelas, mis ei eraldu soojusena (kasuliku tööna). Reaktiivvõimsuse valem on Q = S sin, tema mõõtühik on varr e. Voltamper reaktiivne (var). 14. Mida kirjeldab näivvõimsus vahelduvvooluahelas?
A:https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 1 Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel 4 inimkehas toimub? . V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu. Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temp. Tõusus, südame, peaaju ja närvide õlekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Millest ja kuidas sõltub keha takistus? 5 V: Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest,
Süsteem, mis on i1. Seega on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja isobaarilises td mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud protsessis keha poolt ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. juurdesaadav või Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju.(puudub muutusega. aine(massi) vahetus) Isotermiline protsess on selline Avatud süsteem – mille puhul osa ainet väljub süsteemist td pr, mis toimub püsival väliskeskkonda ja sinna tuleb väliskeskkonnast uut ainet. temperatuuril. (T=const, dT=0). Töötava keha olekuparameetrid. Nende all mõistetakse p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1—
Termodünaamilise süsteemi ja tööks. Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess väliskeskkonna vaheline vastasmõju võib olla kas horisontaalse joonena. Kujutan Carnot' ringprotsessi Ts-diagrammil. Td keha mehaaniline (nt soojuse ülekandumine välis-keskkonnast Joonis: paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt, mis Ts-diag süsteemi) või soojuslik (soojuse ülekandumine väljendub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele väliskeskkonnast süsteemi). Väliskeskkonna soojusliku paisumisele järgneb adiabaatne paisumine2--3.
· Soojuslikku mugavuse määrab: operatiivne temperatuur (siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temp oC); õhu suhteline niiskus; · õhuliikumiskiirus; inimeste aktiivsus; riietuse soojapidavus; · operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC] · ts - ruumiõhu temperatuur (oC); Ts kiirgavate pindade keskmine temper (oC) · soojusliku mugavust mõõdetakse iseloomustatakse soojusliku mugavuse indeksiga (PMV); PMV iseloomustamiseks 7-astmeline skaala: Soojuslik tunnetus PMV Kuum +3 Soe +2 Kergelt soe +1 Mugav 0 Kergelt jahe - 1 Jahe - 2 Külm 3 98. Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus? · Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W]
· 57. [4 p.] Iseloomusta veesaaste tüüpe: (a) mehaaniline saaste on vee saastumine tahkete osiste, võõrkehade jmt. sellega võib kaasneda muud liiki saasteid. Teke võib olla nii loduslik kui inimtregevuse tagajärg. (b) antropogeenne eutrofeerumine on inimese poolt tekitatud vete saastumine, mis tekitab neis toitainete liigrohkuse (c) toksiline saaste on vee saastumine mürgiste ainetega. Peamised tekkeallikad tööstus ja põllumajandus. (d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus. Peamiselt toimub see nähtus põhjavees, mille saastumine võib toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa ainete parema lahustumise vees. · 58. [1 p.] Mis on suurlinnades ja tööstuspiirkondades põhjavee taseme alanemise põhjuseks? · 59. [1 p.] Mis on depressioonilehter? · 58. Eelkõige liigne tarbimine · 59. Depressiooni lehter on veevarude ammendamise tagajärjel
Seda nimetatakse siis elektriliseks läbilöögiks või laviinläbilöögiks. See toimub aga tunduvalt suuremate väljatugevuste juures, kuna laengukandjate vaba tee pikkus tahkes aines on tunduvalt lühem. Seetõttu on tahkete dielektrikute elektriline tugevus tunduvalt suurem ja ulatub ühtlase elektrivälja korral kuni 1000 kV/mm. Igasugused lisandid ja ebahomogeensused vähendavad dielektriku elektrilist tugevust. Tahke dielektriku soojuslik läbilöök seisneb selles, et dielektrikus esinevad nn dielektrilised kaod, s.o elektrivälja võimsus, mis eraldub dielektrikus soojusena. Selle tulemusena hakkab dielektrik, mis asub elektriväljas, soojenema. Tavaliselt soojenemine peatub, kui dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuv energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevat...
mõjutada (näiteks mehaaniliselt, soojuslikult, keemiliselt, elektriliselt jne.). Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikust mõjutamist nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e s ü s t e e m i ja v ä l i s k e s k o n n a k o o s m õ j u k s. Tehniline termodünaamika tegeleb olukordadega, kus termodünaamiline süsteem ning väliskeskkond mõjutavad teineteist ainult mehaaniliselt ja soojuslikult, st võib esineda ainult mehaaniline ja soojuslik koosmõju. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna koosmõju toimub süsteemi väliskeskkonnast eraldatavate pindade vahendusel. Olgu termodünaamiliseks süsteemiks liikuva kolviga silindrisse paigutatud gaasiline keha. Vaadeldaval juhul võib väliskeskkond mõjutada termodünaamilist süsteemi ainult siis, kui silindris paikneva gaasi rõhk erineb väliskeskkonna rõhust. Selle tagajärjel silindris paikneva gaasi maht kas suureneb või väheneb
Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast.
Suvele üleminekul läbipaistvus halveneb olles kõige väiksem augustis. Bougueri seadus kiirguse nõrgenemise tõttu on atmosfääris maapinnale jõudnud kiirguse intensiivsus alati väiksem solaarkonstandist. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri massiarvust ja läbipaistvusest. Läbipaistvuskoefitsent iseloomustab atmosfääri läbipaistvust, mis sõltub omakorda massiarvust. Õhu temp ja muutused temperatuur on mingi keha või keskkonna soojuslik omadus. Temp on õhu omadus, mis näitab molekulide liikumise keskmist kineetilist energiat. Õhumass on suur ühesuguste füüsikaliste omadustega õhuhulk troposfääris. Õhumassi temp on õhumassi individuaalne temp. õhumassi temperatuuri määravad kiirgus, mis tuleb atmosfäärist, soojusvahetus atmosfääris ja aluspinnapahel. Muutusi või põhjustada 1) õhumassis endas toimuv temp muutumine (soojusvahetus aluspinna tõttu temp muutub
kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistus koosneb vooluringi välisosa R ja vooluallika siseosa r takistusest. Voolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Voolu soojuslik toime Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Takistuse sõltuvus juhi materjalist, mõõtmetest ja temperatuurist Kus R0 on takistus 0 kraadi juures ja alfa on aine takistuse temperatuuri tegur. R=*l/S Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Kirchhoffi reeglid ja keeruliste vooluringide lahendamine 1
Öökülm – põllumajanduslikus mõttes nimetatakse põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal või Läbipaistvuskoefitsent iseloomustab atmosfääri läbipaistvust, mis sõltub omakorda massiarvust. Õhu temp ja muutused – temperatuur on taimestikus alla 0° C. Neid on põhiliselt kahte tüüpi:Advektiivne öökülm – tekib siis kui mujalt, tavaliselt põhja, kirde või loode suunast tungib mingi keha või keskkonna soojuslik omadus. Temp on õhu omadus, mis näitab molekulide liikumise keskmist kineetilist energiat. Õhumass on meile külm õhumass temperatuuriga 0° C. See esineb kevade algperioodil või hilissügisel. Selle korral on siis ilm tavaliselt tuuline ja pilvine, suur ühesuguste füüsikaliste omadustega õhuhulk troposfääris. Õhumassi temp on õhumassi individuaalne temp. õhumassi temperatuuri ning temperatuur langeb tugevasti ja püsib isegi päevadel 0° C lähedal
isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju.(puudub aine(massi) vahetus) Avatud süsteem mille puhul osa ainet väljub süsteemist väliskeskkonda ja sinna tuleb väliskeskkonnast uut ainet. 2. Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused) Termodünaamiliste kehadena kasutatakse gaase ja auru.(nn: töötav keha) (osaleb soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks) Termilised olekuparameetrid
Sm - alajaama ruutkeskmine maksimaalvimsus (maksimaalne) k1+2 - 1. ja 2. kategooria tarbijate osakaal ,tavaliselt 0.8 -1.0 n - vastastikku reserveeritud trafode arv ka - lubatud suhteline koormus avariiolukorras Sa - trafo avariijrgne pikaajaline lekoormus Tpsemate andmete puudumisel Sm kohta, vib kasutada Sm = Smax Smax - maksimaalne pooltunni vimsus Sn mramise aluseks on philiselt ka. Lubatud lekoormus sltub suuresti mbruskonna temperatuurist. lekoormusel tekib trafos soojuslik siirdeprotsess, mida ligilhedaselt loetakse eksponentsiaalseks. Selle protsessi ajakonstant on trafo ajakonstant, mis on nidatud trafo passis ja on 2...4 tundi. Lhiajalised avariilised lekoormused. Sal lhiajaline trafo lekoormus suhtelistes hikutes Mhiste llitusgrupp valitakse nii, et trafod vastaksid jrgmistele tingimustele: - et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste
aja muuduga 11. Kuidas liiguvad elektronid aines? -Elektriväli põhjustab elektronide kiirendust väljaga vastupidises suunas. · Elektronide liikumise kiirus saavutab kiiresti keskmise väärtuse, jäädes seejärel konstantseks. · Seda põhjustab elektronide hajumine aines. · Aine kristallvõre ei ole elektronide liikumisele takistuseks. · Elektronide hajumist aines põhjustavad võredefektid, pinnad ja aatomite soojuslik vibratsioon 12. Millest sõltub metallide takistus? -Kristallvõre defektid hajutavad elektrone, seetõttu need suurendavad takistust . term soojuslikust vibratsioonist, lisand lisanditest materjalis, deform deformatsioonist indutseeritud punktdefektid. 13. Mida reguleerib Pauli printsiip? -selle kohaselt ei saa ühes kvantolekus olla korraga rohkem kui üks elektron. 14. Kuidas jagunevad elektronide energianivood tahkises?
Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti Käiviti põhiosa on elektrimootor, mille ankruvõllil asub vabakäigusidur. See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas. Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni. ·hammasratas ·kate ·vabajooksusidur ·ankur ·ankrusüdamik ·ergutusmähis ·mutter ·kate ·elektromagnetlüliti ·lülimisseib ·kommutaator ·tolmukate ·harjahoidik ·staator ·staatori mähis ·poolusking ·puks ·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1...2 min. Valgustusseadmed Veoautode valgustus jaguneb sise- ja välisvalgustuseks. Välisvalgustusse ja signaalseadmetesse kuuluvad
Tekib väikeste korduvate kiirgusdooside toimel ja avaldub sigimatusena, geenide kahjustusena ja organismi üldhaigestumisena. Sisemise kiirituse puhul toimub kuhjumine teatud organites (nt jood kilpnäärmes, strontsium luustikus jne). Sel juhul tekib lokaalne, suhteliselt kõrgema intensiivsusega kiirituskolle, mis on seda ohtlikum, mida pikem on nukliidi poolestusaeg. 33. Elektrivoolu termiline, elektrolüütiline ja bioloogiline toime Soojuslik ehk termiline toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises (elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavad) Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustades nt närvisüsteemis muutusi (halvatust) 34
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
Teatavasti sõltub aurutsükliga koostootmisjaamade elektrilise ja soojusliku võimsuse vahekord tugevasti värske auru parameetritest (vt 6.2 Vasturõhuturbiiniga aurujõuseade). Kõrgete auru parameetrite korral ulatub elektrilise ja soojusliku võimsuse suhe umbes 1:2-ni, kuid nii kõrgeid auru parameetreid on tehnilis-majanduslikel põhjustel otstarbekas kasutada ainult väga suurte ühikvõimsuste korral. Näiteks 25 MWe võimsusega Tallinna Elektrijaama soojuslik võimsus on 49 MW s, millele tänu suitsugaasidest veeauru kondenseerimisele (st skraberi kasutamisele) lisandub 18 MW s. Väiksema võimsusega Wärtsilä BioPower (2,3 MWe/16 MWs) korral on investeeringukulude optimeerimise seisukohast otstarbekamad madalamad auru parameetrid ning elektrilise ja soojusliku võimsuse suhe oleks ainult 1:7. Siit järeldub, et väga väikese võimsusega biokütusel töötavate aurutsükliga koostootmisjaamade (elektriline võimsus alla 1 2 MWe) ei
Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat qA = = 6-2 A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR = 6-4 R kus R on kolderesti pind V koldekambri maht m3. Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkas ja kütusega koldesse antud soojushulga suhe 100 Qkas k = 6-5 B Qat
erinev), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatseks süsteemiks, soojusülekannet tõkestavat pinda aga adiabaatpinnaks. Süsteem, mis on ümbruskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatselt ja mehaaniliselt absoluutselt jäiga pinnaga, kannab isoleeritud termodünaamilise süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised
haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid “Bioloogiline oht” tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine
osakeste vahelised mõjujõud küllaltki suured. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Vastas ioonid on tuumaga seotud erinevalt. Osa vastasioone on seotud vahetult tuuma pinnaga ning nad moodustavad koos potentsiaali määravate ioonidega elektrilise kaksikkihi adsorbse osa. Ülejäänud vastasioonid, mis on tuumaga nõrgemini seotud seetõttu, et neid mõjustab keskkonna soojuslik liikumine, moodustavad elektrilise kaksikkihi difuusse osa. Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Dispersioonikeskkonda koos selles sisalduva elektrolüüdiga nimetatakse intermitsellaarseks vedelikuks. 8. Pindaktiivsed ained. pindaktiivsete ainete molekulid koosnevad polaarsest rühmast ja mittepolaarsest süsivesinik ahelast, siis püüavad nende ainete molekulid omandada adsorbses kihis teatud kindla orientatsiooni
· paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
Katsetulemustel leitud läbilöögipinge on juhuslik suurus, millele leitakse vastav jaotusseadus (jaotusfunktsioon, matemaatiline ootus, jaotustihedus jms). Katsetamine on kulukas, kuna tahke dielektrik läbilöögi tagajärjel tavaliselt rikneb ja igaks katseks tuleb kasutada uut objekti. Tahke dielektriku elektriline tugevus sõltub oluliselt: · isolatsiooni konstruktsioonist · valmistamistehnoloogiast · kasutatavatest materjalidest · materjalide puhtusest 51. Tahkete dielektrikute soojuslik läbilöök Selgituseks lihtne näide: Dielektriku temperatuur igas punktis on . Sellele dielektrikule on rakendatud vahelduvpinge U. Dielektrikuskadude arvelt tekib dielektrikus soojushulk Qs, Qs = CU2 tan , kus: C isolatsiooni mahtuvus = 2f 314 tan - dielektrikuskadude kaonurga tangens Dielektrikust eraldub ümbritsevasse keskkonda soojushulk Qü, Qü = k S ( -ü ) kus: k soojusvahetuse tegur S isolatsiooni pind, millelt soojus kandub ümbritsevasse keskkonda
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
Kraatri pragu Sele 2.10. Välimised vead 22 Sisemised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Läbikeevitamatus 2. Poorid/gaasikanal , 3. Slakk/mittemetalsed ühendid , Sele 2.11. Sisemised vead Kontrollküsimused 1. Milline elektrivoolu toime on kõige tähtsam käsikaarkeevitusel? - soojuslik toime - magnetiline toime - keemiline toime - elektriline toime 2. Volt on mõõtühikuks... - pingele - voolu tugevusele - takistusele - võimsusele 23 3. Milline vool ja pinge on kasutusel meie majapidamises? - 110V ja alalisvool
· paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2
2. Leida vea põhjus. Trafo tühikäigul kuumeneb tugevasti, isegi suitseb, tühikäigu vool on liiga suur? 3. Leida vea põhjus. Trafo kest ja südamik on pinge all? 4. Leida vea põhjus. Primaarmähis on võrku lülitatud, trafo ei soojene ega unda, tarbijal ei ole pinget.? 70. Voolu toime inimesele 1. Kas elektrivoolu on võimalik näha? Kuidas on saab elektrivoolu 2. olemasolu ahelas kindlas teha? Tuua näiteid. 3. Nimetada elektrivoolu välised tunnused. 4. Voolu soojuslik toime. Tuua vähemalt kolm näidet. 5. Voolu magnetiline toime. Tuua näide. 6. Voolu keemiline toime. Tuua näide. 7. Mida nimetatakse elektrolüüsiks? Kus elektrolüüsi kasutatakse? 8. Voolu mõju inimorganismile. Voolu toime inimorganismile. 9. Esmaabi elektrivoolu läbi kannatanule. 10.Mis tagavad edu kannatanule abi andmisel? Millest sõltub enamikul juhtudel kannatanu päästmine? 11.Miks ei ole lubatud puutuda katmata, s.o. isoleerimata
Jälgides männi mahukaalu ja mehaaniliste omaduste muutusi radiaalsuunas, ilmneb seaduspärasus: säsilähedases lülipuidus on omadused minimaalsed, välises lülipuidus osutuvad suuremaks ja suurenevad veelgi maltspuidus. Poorsus. Poorsus tühimike kogum vastupidine absoluutsele tihedusele. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on tihedus. Puidu soojuslikud omadused: puidu erisoojus - soojusmahtuvus soojusjuhtivus puidu temperatuuri juhtivus puidu soojuslik paisumine Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja jooksul seina piirdepinnalt 1m2 teisele mineva soojushulga, kui seinte kaugus on 1m ja piirdeseinade temperatuuride vahe on 1oC. Soojusjuhtivuse ühikuks: W/moC Puit on poorse ehitusega materjal. Poorid on täidetud õhuga. Õhk on aga halb soojusjuht ja sellepärast on ka puit halb soojusjuht.
Max Planck lõi 1900.a hüpoteesi energiakvantide olemasolu kohta. Selle hüpoteesi abil tuletas Planck katsega kooskõlas valemi absoluutselt musta keha (õõnesruumi) kiirgusenergia spektraalse jaotuse jaoks. (Aine aatomid kiirgavad elektromagnetilisi laineid. Samamoodi on võimalik, et keha neelab peale langevat valguskiirgust muundades seda soojuskiirguseks. Max Plancki arvutuste kohaselt peaks Maxwelli laine teooria kohaselt keha jahtuma 0 K-ni. Aga tekib hoopis soojuslik tasakaal. Selles seisnebki musta kiirguse mõistatus.) Maxwelli elektromagnetlainete teooria osutus lühilainelises piirkonnas mõttetuks keha oleks pidanud soojuskiirguse kiirgamisel pidama jahtuma 0 K-ni. Sellisest olukorrast leidis väljapääsu Max Planck. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat üksikute portsjonitena kvantidena. Iga portsjoni energia E on võrdeline kiirguse sagedusega:
liimitud tooted,tiku tootmisel ning mööbli kilpide pealistamiseks. Höövelvineer Höövelvineeri valmistatakse väga mitmesuguste lehtpuu liikidest,oksapuudest n:lehis ja jugapuu.Enamkautatavateks hajusooneliste lehtpuudeks on kask,vaher,pöök,pähklipuu puit,õunapuu pirnipuu.Ringsooneliste ehk rõngasooneliste puuliikide korral on tamm,saar,jalakas,kastan. Tööoperatsioonid on järmised valmistamisel: 1. Toormaterjali lahti lõikamine 2. Pakude soojuslik töötlemine keskosa temp. 50-60 kraadi 3. Hööveldamine 4. Spooni kuivatamine absoluutseks niiskus sisalduseks 2-8% 5. Sortimine ja pakkimine Paksusek võib olla 0,1 mm-6 mm,need peavad olema teatud hööveldamise järjekorras,paki segamini ajada ei tohi.kvaliteedi järgi jaotatakse 1-se 2-se 3-dasse sorti. Tekstuurist sõltuvalt liigitatakse höövelvineer vastavalt lõike asukohale. 1. Pahaspoon või ka tangelsiaal otsvineer 2
· Ühedite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid säilitavad oma orientatsiooni, · Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, muutuvad ka omadused, · Kasutatakse arvutites, kellades. Nt. 4,4-dimetoksüasoksübenseen. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodilidelt korduv osakeste paigutus. · Osakesed moodustuvad kristallivõre, · Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis sõltub temperatuurist, · Kristalse aine sulades on väikses mahus kogu keha temperatuur võrdne tema sulamistemperatuuriga, · Omadused sõltuvad suunast. Kristallvõred: · Aatomvõre sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete siemetega. Omadustelt kõvad, kõrge sulamistemperatuuriga, halvad elektri- ja soojusjuhid. Nt. C, SiO. · Molekulvõre sõlmpuktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega
temperatuuri mõjul vähemuslaengu-kandjate arv kasvab. Temperatuuri tõusmisel üle teatud piirväärtuse tekib siirdes soojuslik läbilöök: temperatuuri kasvuga kaasneb vastuvoolu tugevnemine, mis veelgi tõstab siirde temperatuuri, mis vastuvoolu omakorda suurendab jne.
aine tahkumisel 1. Kristalsed tahkised. Kristalsed tahkised- osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnaliselt; Amorfsed tahkised (amorfsed ained)- osakesed ei paikne tasapinnaliselt. Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t 1. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre) Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO2,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8);
haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid "Bioloogiline oht" tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad
Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1
isotermsest kokkusurumisest temperatuuril T2 ja adiabaatsest kokkusurumisest. Carnot' tsükli kasutegur avaldub seosena = (T1-T2)/T1, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Clausiuse taandatud soojushulgad abimõisted üleminekul entroopia mõiste soojuslikule (klassikalisele) tõlgendusele, tulenevad Carnot' tsükli käsitlusest. Iseloomustavad soojuse liikumist kuumemalt kehalt külmemale. Entroopia mõiste soojuslik (klassikaline) tõlgendus defineerib vaid entroopia muudu S = Q / T, kus S on entroopia muut, Q- protsessis üleantud(hajunud) soojushulk ja T absoluutne temperatuur. Entroopia mõiste soojuslik käsitlus lubab seletada küll soojuse hajumist suletud süsteemis, kuid ei seleta iseeneslikke isotermseid protsesse ( näit. Isotermne difusioon). Entroopia mõiste statistiline tõlgendus defineerib TD süsteemi entroopia kui funktsiooni üheselt ja
Need on ained, milles vabade laengute hulk on väga suur. Tavaliselt ca 1 elektron iga molekuli kohta. Dielektriku asetamisel välisesse elektrivälja mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Polaarset molekuli pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment suureneb (pos ja neg laengu vahekaugus suureneb). Väli püüab asetada dipoolmomente korrapäraselt, väljasihiliselt. Seda takistab soojuslik liikumine, mis omakorda püüab korrapära kaotada. Soojusliku liikumise puudumisel rivistuksid kõik dipoolid välja sihis. Reaalsel juhul tekib ainult dipoolide teatud väljasihiline eelisorientatsioon. Joonseloleva keha vasak tahk laadub negatiivselt ja parem 6 positiivselt mingi laengu pindtihedusega σ . Keha sees on summaarne laeng 0. Keha pinnal tekivad justkui elektrilised poolused
1) 3 Et ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad konservatiivsed vastasmõju jõud, siis kujutab valemis (5.1) korrutis n E k gaasi ruumalaühiku siseenergiat. Siseenergiat saab muuta soojusvahetusprotsessi abil. Ühendame õhuga täidetud klaasballooni läbi kummikorgi U- manomeetriga. Soojendame ballooni käte vahel hoides, näeme, et rõhk balloonis tõuseb. Samal ajal muutub balloonis oleva õhu soojuslik olek ta soojeneb. Soojusliku oleku hindamiseks on sisse toodud temperatuuri mõiste. Eelnevast on näha, et soojenemisega kaasneb molekulide keskmise kineetilise energia kasv. Temperatuuri võikski defineerida kui molekulide keskmist kineetilist energiat, mida saaks siis mõõta rõhu kaudu valemi (5.1) vahendusel. See valem sisaldab aga veel otseselt mittemõõdetavat molekulide tihedust n.
ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. Elektromotoorjõu ühikuks on seetõttu üks dzaul kuloni kohta ehk üks volt. [] = 1V Vooluallika elektromotoorjõud on üks volt siis, kui ühekulonilise laengu ümberpaigutamisel tema ühelt klemmilt teisele teevad vooluallikas mõjuvad mitteelelktrilised jõud tööd ühe dzauli. 41. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised: 1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Kasut: hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi
algus) Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) Termomeeter (A. Celsius, 1742) Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) Gaasi olekuvõrrand (B.Clapeyron, 1834) Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule,1841) Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865) Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) X - kiired (W. Röntgen,1895) Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) Elektroni avastamine (J.J. Thomson , 1897) Kvandi mõiste (M
rakendatud elektrivälja iseloomust (alalis-, vahelduv- · Polarisatsioon suhteline dielektriline läbi- või impulsspinge), defektide olemasolust ja dielektri- tavus ku jahutamistingimustest esineda kas elektriline, · Elektrijuhtivus eritakistus soojuslik või osalahendustest põhjustatud läbilöök. · Dielektrikuskaod kaonurga tangens tan Elektriline läbilöök on oma iseloomult sarnane · Elektriline tugevus läbilöögi elektrivälja- läbilöögile gaasides, ka siin mängivad olulist rolli tugevus El põrkeionisatsioon ja laviinid. Elektriline läbilöök on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
