Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm.
sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha, mis võib tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha, mis võib tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus: PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied). PMV - oodatava mugavustunde indeks (Predicted Mean Vote). PMV = (0,303e-2,100*M+ 0,028)*[(M-W)- H - Ec-Cres-Eres] Keha soojustoodang: Ühikuks on met, on 1 kcal energiat, mis kulub rahulikult paigal istudes ligikaudu kg kehamassi kohta tunnis. Keskmise inimese korral 1met = 105W.
söestumises (kuumutamisel/põlemisel). c) Näide3: Inimene hõõrub käsi omavahel. Käte töö väjendub nende hõõrdumisel ja seetõttu käed muutuvad soojemaks ja suureneb nende siseenergia. Termodünaamika II printsiip: 1. sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale. Soojus saab ülekanduda soojemalt kehalt külmemale kehale. Soojusülekanne lõpeb siis kui T1 =T2 (kui on saavutatud soojuslik tasakaal) 2. sõnastus : Suletud süstem püüab üle minna korrastatult olekult mittekorrastatud olekule. a) Näide1: Tellisest ahju kütetakse, mille toimel tellised soojenevad. Tellised annavad oma soojuse ära õhule, et õhk soojeneks. b) Näide2: Suvel päike soojendab järve vett. Öösel annab vesi päeval saadud soojuse ära õhule. c) Näide3: Lauale pannakse äsja valminuud kuum supp. Laps proovib seda kohe süüa, aga kõrvetab keele ja jätab
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ''kopsude'' troopiliste vihmametsade massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud.
Ta annab soojusülekandel ära soojushulga ja või ta paisub 17. Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis ja gaasile ei anta ega võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt 18. Miks ei ole võimalik ehitada sellist masinat, mis teeks tööd ilma, et ta vajaks selleks täiendavat energiat? Sest, tööd saab teha ainult gaasi siseenergia kahanemise arvelt 19. Milline gaasiga toimuv soojuslik protsess on gaasi töö seisukohalt energeetiliselt kõige kasulikum? Põhjenda! Ma arvan et isotermiline protsess.. Kui isotermilises protsessis gaas paisub, siis läheb kogu soojus gaasi tööks. 20. Miks ei ole võimalik kasutada soojusmasinates ainult gaasi isotermilist paisumist? 21. Mida tuleb gaasiga teha, et gaasile antavat soojust oleks võimalik pikema aja jooksul muuta mehhaaniliseks tööks? 22. Mida nimetatakse soojusmasinateks?
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist ...
Voolu töö-El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud laengukandjate liikumist pidurdavate osakeste vastu tood. A=I*U*t Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, kus A=Q1+Q2... Voolu võimsus- võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Voolu soojuslik toime- metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel (moni K) tuhiseks ulijuhtivus. Sel juhul kaob ka voolu soojuslik toime. Kui vahendada voolutugevust n korda siis vahenevad soojuslikud kaod ulekandeliinis n2 korda. Takistuse soltuvus juhi materjalist ja mootmetest - R=l/S , kus on aine eritakistus ja iseloomustab materjali (uhik *m) Soltuvus temperatuurist metalli takistus suureneb temp toustes lineaarselt, madalatel temperatuuridel aga muutub huppeliselt 0ks. R=R0(1+t), kus
värske seguga ja heitegaasi väljasurumine. Kahetaktilise mootori puhul omaette taktid, vaid moodustavad osa töö- ja survetaktist. Teoreetiliselt peaks kahetaktiline mootori võimsus olema neljataktilise mootori omast 2 korda suurem, kuid mitmel põhjusel (sealhulgas läbipuhumise puudulikkuse tõttu) on ta ainult ligikaudu 50% võimsam ja kulutab seejuures 15-20% rohkem kütust. Peale selle on kahetaktilise mootori kolvigrupi soojuslik koormus suurem ja mootori töökindlus halvem. Võimsaid kerge vedelkütuse mootoreid seetõttu kahetaktilisena ei ehitata ; väikese võimsusega mootoreid kasutatakse näiteks mootorrattamootoritena ja paatide päramootoritena. Kahetaktiliste diiselmootorite võimsus on kuni 15MW (20 000 hj ) ja nad paistavad silma hea töökindluse poolest ( aeglasekäigulised laevamootorid, kiirekäigulised otseläbipuhumisega automootorid). 1.4DIISELMOOTOR
võimalikuks elu põhjas (mitte veekogu ega pudeli põhjas). 11. Kirjuta paar näidet soojusülekande nähtustest, mille puhul ei ole oluline isegi aine olemasolu kehade vahel. 12. Sõnasta kiirguse mõiste. 13. Kaasneb kiirgusega aine liikumine ühest kohast teise? 14. Sõnasta soojusülekande mõiste. 15. Nimeta kolm soojusülekande liiki. 16. Millises agregaatolekus ainetel on konvektsioon võimalik? 17. Mida tähendab mõiste soojuslik tasakaal? 18. Mitme kraadi võrra kasvab 0,5 liitri vee temperatuur, kui selle siseenergiat kasvatada 200kJ võrra. 9I füüsika (7) 25.september 2012 1. 2,5 liitrile veele algtemperatuuriga 60°C anti 25 kilodzauli soojusenergiat. Arvuta selle vee temperatuur peale soojendamist. m=2,5kg=2500g 25000J/4,19=5967cal t=5967cal/2500g=2,4K t=t0+ t=60C+2,4C=62,4C Tunni teema: KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE.
võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI t, kus A=Q1+Q2... 2 Voolu võimsus- võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I R; N=A/t, rööpühendusel 2 N=U /R 2 Voolu soojuslik toime- metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel (moni K) tuhiseks ulijuhtivus. Sel juhul kaob ka voolu soojuslik toime. Kui vahendada voolutugevust n korda siis vahenevad soojuslikud kaod ulekandeliinis n2 korda. Takistuse soltuvus juhi materjalist ja mootmetest - R=l/S , kus on aine eritakistus ja iseloomustab materjali (uhik *m) Soltuvus temperatuurist
takisti otstel oleva pinge ning põrkeionisatsioon (analoog gaaside dielektiku dielektrilist läbitavust läbilöögiga) eeldab äärmiselt puhtaid iseloomustava kondensaatori otstel vedelikke. oleva pinge suhtega. · Soojuslik: lisandid kuumenevad ja 3. Millised materjalid on aurustuvad tugevas elektriväljas, pehmemagnetmaterjalid? läbilöök toimub juba gaasilises Pehmemagnetmaterjalide hüstereesisilmuse keskkonnas eeldab gaasimullide või pindala on väike ning ümbermagneetimiskaod on kergelt aurustavate lisandite olemasolu
pöördvõrdelised nende harudetakistusega(I1/I2=R2/R1), d)Rööplülituse korral on lülituse kogu juhtivus võrdne harude juhtivuste summaga(g=g1+g2). 13.Takistite segaühendus. *Juhtide segaühenduse korralvahelduvad jadamisi ja rööbiti ühendatud vooluringi osad. 14.Alalisvoolu töö ja võimsus. *Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t). 15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides. *Elektrivooluks läbi elektrolüüdi nemetatakse katioonide ja anioonide suunatud liikumist. 17.Elektrivool gaasides. *Elektrivool gaasides normaal tingimustel on positiivsete ioonidega. 18.Vooluga juht magnetväljas. *Kui sulgeda vooluring, siis magnetilise jõu mõjul tõmbub vooluga sirgjuhe magneti sisse. 18.Magneetiline induktsioon.
soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekannet liigitatakse kolmeks osaks: 1) Soojusjuhtuvus--energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad. 2) Soojuskandumine liikuva ainega e. KONVEKTSIOON--soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. Vesi). Kasutakse radiaatoris ja muudes majaküttesüsteemides. 3) Kiirgus--kõik kehad kiirgavad sooust, kui märgatav soojuslik toime on soojuskiirgusel ja nähtaval valgusel. Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt
16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25
muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus Metallide ülijuhtivus: ülijuhtivus-elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1K juures järsult nullini. Kriitiline temperatuur- kindel ja ainele omane temperatuur mille käigus toimub aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Alalisvoolu töö ja võimsus Võimsus- ajaühikus vabanev energia. Nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö: Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhil takistusega R ja voolu kestusega t. Elektrijõud ja takistav jõud on tasakaalus. Mida suurem on takistav jõud, seda suurem peab olema ka elektrijõud. Seda rohkem tööd peab elektriväli voolu alalhoidmiseks tegema. Takistusjõu vastu tehtud töö aga eraldub soojusena. Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
Alalisvoolu töö kus A alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I voolutugevus (A), pinge (V), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) kus A alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I voolutugevus (A), pinge (V), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus) 10. Alalisvoolu võimsus 10. Alalisvoolu võimsus
T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...
Elektromagnetiline laine mis jääb punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad peaasi et temp. oleks kõrgem kui ümbruskeskkonnas. Silmale nähtamatu kasutatakse toidu küpsetamises soojusravis ja laserseadmetes. 3 c) infrapunane kiirgus Elektrimagnetlaine mis jääb violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole. Kiirgvad kehad mille temp. on suurem kui 3000*C. Silmale nähtamatu soojuslik toime bioloogiline toime. d) Õhuniiskus Väga niiskes keskkonnas nagu seda on matsalu märgala, elavad näiteks ussilill, keda leidub Eestis väga hajusalt. Ka on veel harilik kamarjas, harilik pilliroog, hanijalg ja palju muud. f) Happelisus ja sellega kohastunud taimed Kanarbik on happelisusega hästi kohastunud. Sellepärast kasvabgi kanarbik ainult ülikuivadel nõmmedel, kui ka päris rabades. g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide
Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivikiirus. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel. Pooljuhtide, elektrolüütide ja gaaside takistus temperatuuri kasvuga väheneb. Juhi takistus oleneb temperatuurist kujul Takistus on võrdeline juhi eritakistuse ja pikkusega ning pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga Võrdeteguri pöördväärtust nimetatakse takistuseks ja selle ühikuks on Ω (oom). Takistuse tõttu esineb elektrivoolu soojuslik toime. Ülijuhtivus on nähtus, kus ained madalal temperatuuril ei oma elektrilist takistust. Vooluallika elektromotoorjõud on võrdne kõrvaliste jõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega. Lühisvoolu tugevus on määratud vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse suhtega 2
1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega v...
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas ...
fotosünteesi abil. Kütuste intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfääri rohkem süsihappegaasi, kui taimed jõuavad seda ära tarvitada. Aastate jooksul on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris tõusnud ning 1999 a. seisuga on see juba 0,035%. Siin hakkabki ilmnema atmosfäärse süsihappegaasi mõju Maa kliimale. Suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris neeldubega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, mille arvelt ookeani pind tõuseb ja madalad alad ujutakse üle. Süsihappegaas ei ole ainuke gaas, mis koguneb atmosfääri. Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri freoone-gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti
14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid.
14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid.
nõrkade kohtade kokkulangevuse tõttu ühtlase väljaga, s.o suuremate elektroodidega katsekehas. Elektriline tugevus sõltub elektroodide pindalast – selle suurenemisel väheneb Soojuslik läbilöök Soojuslik läbilöök tekib siis, kui kadude tõttu dielektrikus eralduv soojushulk ületab ümbrusesse äraantava soojushulga. Tasakaalu puudumise tõttu dielektrik hakkab piiramatult kuumenema ja laguneb. Soojuslik läbilöök on seotud dielektriku omadustega, kuid lisaks ka sellest valmistatud toote omadustega. Madalamal temperatuuril lagunevate (sulavate, kihistuvate, söestuvate) dielektrikute soojusliku läbilöögi pinge on madalam. Soojusliku läbilöögi pinget võib lihtsustatult arvutada eeldusel, et dielektrik on lihtsa risttahuka kujuga, millele tasapinnalised elektroodid on paigutatud tahuka vastastahkudele Lihtne dielektriku mudel soojusliku läbilöögi arvutamiseks
CO2 sisaldus atmosfääris on aasta-aastalt tõusnud. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Ning see ei tähenda head, sest siin hakkabki ilmnema CO2 mõju Maa kliimale. Nimelt neeldub suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Tekib nn. Kasvuhoone efekt. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle.. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste,
Selle reegli kohaselt ei saa näiteks punase valgusega esile kutsuda roheliselt helenduvate kehade luminestsentsi, küll aga saab seda teha sinise või violetse valgusega. Anna sellele reeglile kvantfüüsika seisukohalt seletus. - Aine kogub päikese käes enda sisse valgust ning kui pimedaks läheb, hakkab ta helendama. Kui aine on kogunud endasse näiteks 10 ühikut valgust, loovutab ta nüüd endast välja vähem kui 10 ühikut. See tähendab, et tekib soojuslik kadu. Sellest tulenebki, et fotoluminestsenti korral on kiirguv valgus väiksema intesiivusega ning suurema lainepikkusega, kui seda protsessi esile kutsuv neelduv valgus. 19. Nimeta 3 laserite kasutusala ning too välja tehnoloogia eelised võrreldes teiste analoogsete mitte laser tehnoloogiatega: Erinevad mõõteseadmed Holograafia Laserkassaator kauplustes Laserprinterid Laserplaat ehk kompaktketas, heli- ja videosalvestus
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min ...
2) elektrivälja olemasolu 18. Milline on voolu suund? Voolusuund on kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suund. 19. Mis on elektrivool metallides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. 20. Mis on elektrivool elektrolüütides? Elektrivool elektrilüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine. 21. Mis on voolu toime? Nimeta. Elektrivoolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevat nähtust. 1) Soojuslik toime- kõik juhid soojenevad, mida läbib elektrivool 2) Keemiline toime- tekib ainult elektrolüütides, voolu toimel eraldub aine 3) Magneetiline toime- kaasneb magnetilised nähtused 22. Millisel toimel põhineb soojendusriistade töö, ühe metalli katmine teisega, elektrimõõteriistade töö? 1) Soojendusriistade töö- see põhineb voolu soojuslikul toimel; 2) Ühe metalli katmine teisega- see põhineb voolu keemilisel toimel;
2. peab olema ühtlane 3. objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4. valgustusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel ( päiksevalguse) või tehisvalguseallika abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Kogu maale tulenevast päikeseenergiast langeb nähtavale kiirgusele ~52%, ülejäänu on nähtamatu, soojuslik, s.o. infrapunane (43%) ja ultravioletne (5%). Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirb organimi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu. Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kuntslikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumites on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).
jagunemise kõver, 3 - võrdse potentsiaali pind. 1 Elektrivoolu toime organismile võib olla väga mitmesugune ja erinevate tagajärgedega: 1. Mehaanilise toime tagajärjel vigastatakse kudesid, tekivad luumurrud jne. Sageli on mehaaniline toime põhjustatud elektrivoolu poolt kaudselt. 2. Termiline mõju (põletused kaarleegiga või voolu soojuslik mõju) tagajärjel tekivad sügavad põletushaavad. 3. Keemilise mõju tõttu toimub rakkudes lahuste lagunemine elektrolüüsi toimel. 4. Bioloogilise toime tagajärjel elektrivool mõjutab või vigastab närvisüsteemi, häiritud on hingamisorganite ja südame töö. Tabel 7.1. Tööstusliku vahelduvvoolu mõju inimese organismile Voolutugevus mA Füsioloogilised nähtused 0,5...1,5 Vool on tajutav 0,9...3,5 Valutunne, sõrme lihaste tõmblemine
· Siseõhu temp · Õhu liikumise kiirus · Ümbritsevate pindade keskmine temp · Õhu suhteline niiskus · Liikuvuse aktiivsus · Riietus Õhu kvaliteet sõltub saasteainete määrast, mis võivad olla inimesele ohtlikud ja ärritavad. Võivad olla tahked ja gaasilised osakesed. See eristumine on oluline kuna nende moodustumine ja käitumine on erinev. Tahkeid osakesi on lihtsam filtreerida. Inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnnaga ja soojuslik tasakaal. Joon 12lk3. Kui inimese keha temp on kõrgem ümbritseva keskkonna temp-st ssinimene loovutab temperatuuri ja vastupidi. Soojus kantakse üle konvektsiooni teel õhule. Kiirguse teel. Aurustumise teel.mida kuivem on õhk seda rohkem aurustub niiskust. Ilmne soojus(tajutav seadus) Soojustasakaal- inimese kehatemp norm tasandil hoidmiseks, selleks peab organismis valitsema soojuslik tasakaal qtoodetud=qära antud termoleguratoorne mehanim mis reguleerib et kõik oleks võrdsed
seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu
seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu
Reostaat on muudetava väärtusega takistus Millest takistus tuleb, millest sõltub? ( ROO)l R= S Poolelektrikutes ja dielektrikus takistus väheneb temperatuuri tõustes Elektrimõõte riistad on Galvanomeetrid Ideaalse ampermeetri takistus on 0 Vooluringil on lüliti, vooluallikas, tarbija ja juhtmed. Galvanomeetri pannakse juurde rööbiti takisti ehk sunt Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime? Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!! Pliidiraua sees on juhtmed Elektrivoolu 1 toime on valguslik erand. Elektrivoolu 1 toime on magnetiline tekib magnetilised omadused Elektrivoolu 1 toime on Keemiline alumiiniumi toodetakse elektrivoolu abil Elektrivoolu töö A = U*I*t A = I2Rt jaul lensi seadus A = kWh Kõik Tarbijad jaotatakse kolme gruppi: Soojuslikud kulutavad palju energiat Elektroonika Suhteliselt tundlik, kardab kõikumishäireid. Elektrimootorid
Mida kõrgem pinge, seda madalam voolutugevus. · Joule'I-Lenzi seaduse järgi Q = I2Rt, seega voolutugevuse vähenedes 2 korda, väheneb soojuskadu voolu ülekandel 4 korda. · Eelnevast nähtub, et elektrivoolu on efektiivsem üle kanda kõrgel pingel Näide 1 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:11000=6000A ja soojuslik võimsuskadu Pk=I2R= 60002· 2=36000000W=36MW · · Tarbijani jõuab 6636=30MW s.t · 55% energiast läheb kaduma Näide 2 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. Kui ülekandel pinget suurendada 220000Vni · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:220000=300A ja · võimsuskadu Pk=I R= 300 ·2=180000W=0,18MW 2 2 · Tarbijani jõuab 66 0,18 = 65,82MW · s
G ( Hap + Hsum ) N= 1,2 ; kW 3600 102 Pumba kasuteguriks valisin = 0,8 9500 (10,04 +15,84) 245860 N = 1,2 = 1,2 = 1,0043 1,0 N = 1 kW 3600 102 0,8 293760 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond Veeboileri soojuslik ja hüdrauline projektarvutus Arvutus õppeaines: Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed VL.0341 Koostaja: " " ...... 2012. a. ............Heili Sadam, LP II kursus Juhendaja: " "....... 2012. a. ................................Tauno Mahla Tartu 2012
Elektrivool elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Peavad olemas olema vabad laengukandjad. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Vooluga juht soojeneb voolu soojuslik toime. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi voolu keemiline toime. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela voolu magnetiline toime. Galvanomeetri abil saab kindlaks teha, kas juhis on elektrivool või mitte. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Alalisvool vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja.
soovitud vormis, nõutava kvaliteediga ning neile kõige sobivamas kohas ja vajalikul ajal. See tähendab, et antud tingimustes majanduslikult mõistliku hinnaga saadaolevas energiakandjas (kütuses, vees, tuumakütuses) sisalduv energia muundatakse sobivaks energialiigiks (valdavalt elektriks, vähemal määral soojuseks) ja edastatakse see tarbijale. Energia avaldusvormid (-liigid): - mehaaniline (potentsiaalne kineetiline jt), - keemiline (keemiliste reaktsioonide energia), - soojuslik siseenergia (soojusenergia õigemini soojus), - elektromagnetiline (elektrivälja-, magnetvälja-kiirgusenergia), - tuumaenergia, - gravitatsioonienergia. 5. Energiatihedus Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg). Energiat ruumalaühiku kohta nimetatakse energia ruumtiheduseks (tähis e). Energiatihedusega iseloomustatakse välju, keskkondi ja aineid, sealhulgas ka näiteks
pingega selle osa otstel I~U, kus I=U/R.voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega =IR+Ir, I=/R+r Voolu töö ja võimsus-elektrivoolu tööks nim seda, kui voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd.Üldiselt on juhis tehtav töö selline: A=IUt. Elektrivoolu võimsuse saab aga : N=IU(alalisvool) N=IUcos(vvool). R=U²/N Voolu soojuslik toime-metallide takistus muutub madalatel tempidel nulliks. (ülijuhtivus).kui vähendada voolutugevust n korda, siis soojuslikud kaod ülekandeliinis vähenevad n² korda.Ülijuhtivuse korral kaob voolu soojuslik toime.Takistuse[] sõltuvus juhi materjalist ja mõõtmetest-R=l/S, kus -eritakistus.(iseloomustab ainet, millest see keha on valmistatud) [m]. Temperatuurist-metalli takistus suureneb temp.tõustes lineaarselt. Metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel hüppeliselt
kõik vabad elektronid hakkavad üheaegselt suunatult liikuma elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena, (liiguvad vastassuundades). Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises (elektrilised küttekehad, lambipirn). Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi (M. H. Jacobi moodus metalljäljendi saamiseks reljeefsest mudelist). Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset ...
võrdsed ja vastandmärgilised. Siis TD I seadus: U= Q-A', st keha siseenergia muut võrdub süsteemile üle antud soojushulga Q ja selle süsteemi poolt tehtud töö A'vahega. Adiabaatiine protsess. Protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses (ta on isoleeritud soojusisoloatsiooniga). st Q=0. TD seadus U= Q+A võtab kuju U= A. Adiabaatiline protsess peab toimuma väga kiiresti. kiiremini, kui väliskeskkonna soojuslik toime mõjutaks süsteemi. Kui U= A, siis gaasi temp langeb, sest välisjõud teevad gaadi adibaatiliel kokkusurumisel tööd siseenergia arvelt. p väheneb, Vsuureneb (gaad paisub) ja temp langeb. Gaasi rõhk alaneb adibaatilisel paisumisel kiiremini kui isotermilisel paisumisel. Soojushulk. Soojuse ülekanne- keha siseenergia muutmise protsess, mille puhul tööd ei tehta. See toimub kehade otsesel kokkupuutel, või ka siis kui kehad on üksteisest kaugemal
Füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga Termodünaamika ei arvesta kehade siseehitusega Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele Soojushulk (Q) - füüsikaline suurus, mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena Soojusülekande liigid soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides soojuskiirgus - soojus kandub edasi kiirgusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
