pidevalt üle vedelikuks ilma, et tema parameetrid muutuksid. Gaasid on vedeldatavad allpool kriitilisi parameetreid. 4.4 Vedelikud kui kaugused molekulide vahel muutuvad võrreldavaks molekulide mõõtmetega, hakkavad molekulide vahelised jõud takistama molekulide vaba liikumist. Aine sisestruktuuris ilmneb teatud korrapärasus. Tekib VEDEL AGREGAAT OLEK. Molekulid paiknevad nii tihedalt, et neid pole võimalik kokku suruda ja vedelikul on kindel ruumala. Et aga vedelikud on säilinud soojusliikumise vabadusastmed, puudub vedelikul kuju. Vedelike sisestruktuuris on gaasidele iseloomulikuks korrapäratuse elemente ja tahketele ainetele iseloomulikke korrapärasuse elemente. Vedelikel puudub kindel kristallvõre, kui esinevad dünaamilised lähistruktuuri. Nii on enamik veemolekule ümbritsetud vesiniksideme abil seotud veemolekulide poolt. Soojusliikumise tõttu need struktuurid pidevalt lagunevad ja moodustuvad. NH2O -> n=2 3 (assotsiaalid)
aatomite küljest lahti, nad saavad vabadeks elektronideks ja aine muutub dielektrikust juhiks. Ühtlasi tekib keskkonna läbilöök.k. Seega vaatleme edaspidi vaid selliseid väliseid elektrivälju, mille tugevus on tunduvalt väiksem aatomisiseste elektriväljade tugevusest. Kui tegu on polaarsete molekulidega, siis püüab elektriväli nende dipoolmomente orienteerida elektrivälja sihis. his. Soojusliikumise puudumisel (absoluutse nulltemperatuuri juures) oleks see võimalik, tegelikult lõplik orienteerimine ei õnnestu soojusliikumise tõttu, kuid ikkagi tekib polaarsete molekulide dipoolmomentide teatud eelisorientatsioon välise elektrivälja sihis (vt vt alljärgnev joonis). joonis . See on seda tugevam, mida tugevam on väline elektriväli. Sellepärast
2. AINE EHITUS 2.1. AINE NELI OLEKUT Gaasiline olek Gaasid välismõju puudumisel laienevad ja täidavad kogu võimaliku ruumi.Gaasides molekulidevaheline kaugus ületab rohkem kui 10 korda molekulide mõõtmeid. Vedel olek Vedelikes on molekulid tunduvalt lähenenud teineteisele.Vedelikud moodustavad pidevalt omavahel tekkivaid ja lagunevaid ebapüsivaid komplekse. Komplekside olemasoluga on seletatav vedelike voolavus.Vedelik võtab anuma kuju.Kui vedelikule rakendada väga lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana Tahked ained (tahkised) Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised Monokristallid Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vaheka...
Pinnakatteta kivivillatooted kuuluvad parimasse A1-tulekindlusklassi.Tulekahju korral aeglustab ja piirab kivivill tule levikut. > Hoonevanune isoleermaterjal Kivivill ei vaju kokku ega paigast ära ega deformeeru, vaid säilitab oma vormi ning soojusisolatsioonivõime hoone kogu kasutusaja jooksul. Samuti see ei paisu, tõmbu kokku ega hävi ka suurte temperatuuri- või niiskustaseme kõikumiste juures. Seega ei teki plaatide ühenduskohtadesse soojusliikumise või puukonstruktsioonide liikumisest tingitud pragusid, mis võiksid põhjustada soojuslekkeid ja niiskuse kondenseerumist. > Lihtne paigaldada ja lõigata Kivivillplaatidele on antud valmis moodulmõõdud. Pehmeid isoleermaterjale on lihtne noaga lõigata. Jäiku villaplaate saab saagida ettenähtud mõõtu näiteks käsisaega. Lai mõõtude valik sisaldab sobivaid plaadisuurusi enamikele konstruktsioonidele. > Keskkonnale kahjutu
T=const 2)Isohoorilne- jääval ruumalal ja jääval gaasil toimuv isoprotsess(gaasi ruumala ei muutu). V=const 3)Isobaariline- isoprotsess mis toimub jääval rõhul. p=const 12 13. TERMODÜNAAMIKA 1.SEADUS 1. Termodünaamilise süsteemi siseenergia Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. 2 Termodünaamika I. printsiip (+ joonis) Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:
Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on registreeritav sagedus väiksem. Temperatuur T on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise täielik peatumine. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahkises on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J.
kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused:
c1 + 2c2 ! 2. Elektriline kaksikkiht, z-potentsiaal, elektrokineetilised nähtused. Valkude elektroforeetilise liikuvuse sõltuvus pH-st. ! Elektriline kaksikkiht koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses. Kaksikkihi olemasolust tingitud bioelektrilised potentsiaalid etendavad olulist osa raku talitluses. Tseeta-potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos
Sademed Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Kumeruse efekt aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal. Koaleerumine on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks. Allajahutatud pilvetilgad vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC. Jääembrüo tekib külmumispunktist natuke madalamal temperatuuril, kui veekogus on liiga väike, siis võib molekulide soojusliikumise tõttu embrüo puruneda. Jäätuumad väiksed aineosakesed, mis soodustavad igasugustel temperatuuridel kristallide teket. Kontaktkülmumine toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub. Jää-kristalli (Bergeroni) protsess selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu. Difusioon energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda.
Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on registreeritav sagedus väiksem. Temperatuur T on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise täielik peatumine. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahkises on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J.
tooni. Katse. Kuuldelaävi ja valulävi: I0 = 10-12 W/m2; Iv = 10 W/m2 (). Heli valjus on seda suurem, mida suurem on võnkeamplituud: kuuldeläve korral on see (molekuli nihe) ca 10-11 m ja valuläve korral 0,01 mm. Aga kõlari membraan võngub ju mitme millimeetri ulatuses! See on silmagagi näha. Seda põhjustab madal sagedus, mida muidu poleks kuulda. Heli kiirus oleneb keskkonna temperatuuri, õhus st: v T; toatemperatuuril on heli kiirus õhus ca 340 m/s; õhumolekulide soojusliikumise keskmine kiirus on samal temperatuuril ca 500 m/s. Heli kiirus on väiksem, est heli levib tänu molekulide põrgetele, need kanduvad edasi soojusliikumise keskmise kiirusega. Kuid põrge ise võtab ka aega, sellepärast tuleb heli kiirus väiksem. · Kas saunalaval lauldes muutub heli kõrgus, sest muutub selle kiirus, seega peaks muutuma ka lainepikkus või sagedus. Heli kõrgus · Erinevate helide sagedused ja lainepikkused
Molekulaarkineetilise teooria aluseks on kolm põhiväidet: * Aine koosneb osakestest; * Osakesed on lakkamatus kaootilises liikumises; * Osakesed mõjutavad üksteist. Molekulaar kineetilise teooria seisukohast võttes on gaas kõikidest agregaatolekutest kõige kergemini uuritav. Antud gaasi kogus võib täita mistahes ruumala, gaas on kergesti kokkusurutav, lihtne on mõtta rõhku, gaasi temperatuuri jne. Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide kokkupõrked, ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus ongi võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusiooni kiirus ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Temperatuuri tõustes suureneb küll molekulide omavaheliste põrgete arv ajaühikus, kuid molekuli keskmine teepikkus kahe põrke vahel temperatuurist oluliselt ei sõltu
Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. · Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. · Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune. Tuleneb see, et normaaltingimustes on 1 mooli gaasi ruumala 22,5 l. · Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused 1 Soojusmasin muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks. 2 Termodünaamika tugineb kahele printsiibile: 1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q = c m t
at kiirus v = v 0 ± at ja teepikkus s = v0 t ± , kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja 2 näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit v = 2as . Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Üleslükkejõud mõjub igale vedelikku asetatud kehale ja on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga: Fü = gV, kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja V vedelikus oleva keha(osa) ruumala. 13
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises keskkonnas pH>7. 14. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine oleku muutus sõltub? Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek. *Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. *Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks.
molekulaarne võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja naaber veemolekuliga (joonis 3.2a). Jää sulamisel laguneb molekulaarne võre ainult osaliselt ja teatud korrapära säilib ka isegi vedelas olekus ja suhteliselt kõrgetel temperatuuridel. Vee struktuuri võib vaadelda pidevalt vahelduvate vesiniksidemete kaudu ühendatud veemolekulide kogumitena, ,,vahelduvate klastritena", kus on säilinud osaliselt jää kristallvõre jäänukid, mis on molekulide soojusliikumise tõttu pidevas katkemise ja reformeerumise protsessis (joonis 3.2c). Jää kristallvõre küllaltki ,,avatud" struktuurist tuleneb veel üks vee omapära. Jää sulamisel saavad veemolekulid asetseda teineteisele lähemal ja seetõttu on vee tihedus (erinevalt enamikust keemilistest ühenditest) vedelas olekus suurem kui tahkes olekus. See vee omadus on kriitiline elu eksisteerimise seisukohast Maal. Kui vesi oleks oma omadustelt sarnane enamikule ainetele ja
Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune. Tuleneb see, et normaaltingimustes on 1 mooli gaasi ruumala 22,5 l. Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused Soojusmasin – muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika tugineb kahele printsiibile: 1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm
Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune. Tuleneb see, et normaaltingimustes on 1 mooli gaasi ruumala 22,5 l. Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused Soojusmasin muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika tugineb kahele printsiibile: 1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm. Soojusmahtuvus
tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). Aine agregaatolekud. Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks.
on liikumine. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. ,,Mis asi on Browni liikumine? See on selline liikumine, kus liikuja ise ka ei tea, kuhu ta minna tahab. Vot täpselt nagu naised kosmeetikaosakonnas. :) (seal tasub nendega piisavat pikivahet hoida saab trajektoori lõigata ja kilometraazilt kokku hoida)" (Netist leidsin :D) 2. Milline on osakeste Browni liikumise ja keskkonna molekulide soojusliikumise vaheline kvantitatiivne seos? Kuidas saab leida Avogadro arvu selle seose põhjal? Selle ruutkeskmise nihke põhjal võib NA leida. 9. materjal lk 2 3. Kuidas võib leida dispergeeritud osakeste mõõtmeid või kontsentratsiooni lüosoolides osmootse rõhu kaudu? 16 4. Millised on Teile tuntud dispersioonanalüüsi meetodid (so. meetodid, mille abil saab leida osakeste dispersiooniastet)? Dispergeerimisaste ei lähe lahuseks ega sademeks
tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab ta sealt ka tagasi saama (ainult sel juhul säilib soojuslik tasakaal, muul juhul toimub kehade soojenemine või jahtumine). S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku.
tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab ta sealt ka tagasi saama (ainult sel juhul säilib soojuslik tasakaal, muul juhul toimub kehade soojenemine või jahtumine). S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku.
Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. 154. Mida näitab Maxwelli jaotus? Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi 155. Mida näitab Avogadro arv? molekulide arvu ühes moolis - Avogadro arv (6.02*10^23) 156. Mida näitab Boltzmanni konstant? Boltzmanni konstant seob omavahel molekulide soojusliikumise kineetilise energia ja absoluutse temperatuuri Ê = 3/2 kT = (m0^v2)/2 157. Mis on keha siseenergia? siseenergia on osakeste kaootilise liikumise kineetilise energia ja osakeste vastastikmõju potentsiaalse energia summa 158. Kas veeklaasi tõstmisel kõrgemale riiulile vee siseenergia kasvab, kahaneb või jääb samaks? Siseenergia jääb samaks, kuid klaasi potensiaalne energia kasvab (kineetiline energia väheneb) 159. Mis on aine erisoojus?
HRD peajadal asuvate tähtede puhul on tähte kokku suruv gravitatsioonijõud täpselt sama suur kui termotuumareaktsioonide käigus vabaneva ja tähest välja suunduva energia (kvantide) rõhumisjõud. Tähtede evolutsioon Tähe „elukaar“ koosneb järgmistest etappidest: I. Universumis leidub piirkondi (ürgtähtede jäänused), mis on täidetud külma ja hõreda gaasiga. Siiski ületab sellise gaasipilve tihedus kordades Universumi keskmist. II. Gaasiosakeste soojusliikumise tõttu tekivad gaasipilves tihedamad piirkonnad, mis hakkavad tänu oma gravitatsioonile iseeneslikult kasvama. III. Tiheneva pilve potentsiaalne energia kahaneb ning vabaneb soojusena – gaasikera temperatuur hakkab kasvama – sünnib prototäht. IV. Prototäht tiheneb, tema pinnatemperatuur ja ka sisetemperatuur suurenevad. Teatud hetkel saavutatakse prototähe sisemuses tingimused, mis on vajalikud termotuumareaktsioonide käivitamiseks – prototähest saab „päris“ täht. V
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
23.11.2017 Aktiivsete põrgete teooria Vaatame võrrandi v Toimub ensüümi denaturatsioon eksponentkuju selle sisu on tõenäosus, et antud põrkel on energia T Ea või üle selle. RT on keskmine soojusliikumise energia, energiad on sellega läbi jagatud. 25° juures on RT (8,314J/molK)298K2,5kJ/mol. Tuleb vaadata, kuidas muutub: Kui T0, siis 1/ , siis eksponent läheneb 0-le (exp0) järelikult kiiruskonstant on 0. Kui T, siis eksponent läheb 1-ks (exp1). Eksponent on positiivne ja väärtused jäävad 0 ja 1 vahele. Sisuliselt tähendab tõenäosust, et osakene omab energiat, mis on suurem või võrdne kui aktivatsioonienergia
Tõukejõudude väli, kahaneb kauguse kasvades kiiremini, tõmbejõudude väli aga aeglasemalt. Molekuli lähedale sattunud osake algul tõmmatakse külge (tõmbejõud ulatuvad kaugemale), seejärel aga pidurdatakse tõukejõudude poolt. Tasakaaluoleku määrab potensiaalse energia miinimum; kui soojusliikumist ei oleks, asuksid osakesed teineteisest kaugusel kindlal kaugusel, ning tekiks korrapärane kristallvõre. Soojusliikumise tõttu lisandub kineetiline energia, mille tulemusena koguenergia suureneb Ek võrra. Mida soojem on aine, seda suuremaks muutub osakese liikumisvabadus tasakaaluasendi suhtes. Alates teatud temperatuurist ulatub "lubatud" kaugus tasakaaluasendist naaberosakesteni ja nii võib vaadeldav molekul ainetüki piires vabalt "rännata", jäädes viimasega ikkagi seotuks. See on vedel olek.
Nende katsete tulemused tõestavad, et maailm on holistlik (objektid võivad olla omavahel seotud hoolimata suurtest aegruumilistest vahekaugustest). Temperatuur T on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (süsteemi) soojusastet. Soojematel kehadel on kõrgem temperatuur. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 0C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise peatumine. Temperatuurile vastav mikroparameeter on ühe osakese (molekuli) keskmine kineetiline energia. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide omavahelise kauguse ja liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahki- ses on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Vedelikus on molekulide
Levinumad optoelekt- roonikaseadmed on valgusdiood (päripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust), pooljuhtlaser (laserina töötav valgusdiood) ja fotorakk (pn-siire, mis ventiil-fotoefektil muundab valgusenergiat elektrienergiaks). Laetud osakeste võnkumisel tekkiva valguse intensiivsus on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega: I = const 4. Soojuskiirguseks nimetatakse optilist kiirgust, mis tekib soojusliikumise energia arvelt. Kui keha tempera- tuur on väliskeskkonna omast kõrgem, siis see keha kiirgab, vastupidisel juhul aga neelab soojus- kiirgust. Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne. Seda konstanti nimetatakse absoluutselt musta keha kiirgusvõimeks.
h f = Av + mv2/2 , mille kohaselt footoni energia h f läheb elektroni väljumistöö (Av) tegemiseks ja elektronile kineetilise energia (mv2/2) andmiseks. Sisefotoefekti korral tekib footoni energia arvel pooljuhis elektron-auk-paar. Pooljuhi elektrijuhtivus seeläbi suureneb. Elektron väljub vaid keemilisest sidemest, aga mitte kehast. Auguks nimetatakse elektroni puudumist pooljuhi keemilises sidemes. Soojuskiirguseks nimetatakse optilist kiirgust, mis tekib soojusliikumise energia arvelt. Kui keha tempera- tuur on väliskeskkonna omast kõrgem, siis see keha kiirgab, vastupidisel juhul aga neelab soojus- kiirgust. Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne. Seda konstanti nimetatakse absoluutselt musta keha kiirgusvõimeks.
asuvate kehadega. molaarse soojusmahtuvusena: Soojusmasinaks nimetatakse seadet, mis muudab siseenergia mehhaaniliseks energiaks. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. Pööratav protsess on süsteemi üleminek ühest olekust teise, mille puhul on reaalselt U = üheaatomilise gaasi siseenergia e. võimalik esialgsele vastupidises suunas molekulide soojusliikumise energia toimuv protsess, st süsteem läbib T = temperatuur kõikesialgse protsessi vaheastmed vastupidises järjekorras. Kreeka täht nüü = ainehulk e. gaasi moolide arv Pöördumatu protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. i = ergastunud vabadusastmete arv, mis
nõrk. 40. Ferromagneetikud.Halliday lk 877 Ferromagneetikud on püsimagnetid. Raud, koobalt, nikkel, gadoliinium, düsproosium ja sulamid, mis neid elemente sisaldavad, on ferromagneetikud kvantfüüsika nähtuse tõttu, mida nimetatakse vahetusmõju seoseks ning mille puhul ühe aatomi elektronide spinnid mõjutavad naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi. Kui ferromagnetilise aine temperatuur tõuseb üle teatud kriitilise väärtuse, mida nimetatakse Curie’ temperatuuriks, siis vahetusmõju seos enam ei toimi, Suurem osa ferromagneetikutest muutub siis lihtsalt paramagneetikuteks, s.t dipoolid siiski püüavad joonduda välise magnetväljaga, kuid juba palju nõrgemal määral ja soojusliikumine saab nüüd joondumist rikkuda.
balloonis. Seega on gaasi olekuparameetriks üksnes absoluutnae rõhk, mida kasutatakse termodünaamilistes arvutustes. Üle-ja alarõhk ei ole püsivad suurused, olenedes atmosfääri rõhust. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet ja määrab kehadevahelise soojusvoo suuna (alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale). Molekulaar-kineetilise teooria kohaselt on süsteemi temperatuur otseses lineaarses sõltuvuses osakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga. Reaalgaaside puhul on seda energiat arvestada võimatu. Üksnes 1 kilomooli ideaalgaasi puhul on kineetiline energia määratletud temperatuuri kaudu: E = 3/2 RT, kus R universaalne gaasikonstant, 8,31 103 J/kmol K, T temperatuur, K Praktikas on levinumaks temperatuuriskaalaks r a h v u s v a h e l i n e s a j a k r a a d i n e ehk C e l s i u s e s k a a l a (t C). Celsiuse skaalal on nulltemperatuuriks jää
o. suurus mis näitab kui kiiresti muutub liikumise kiirus kihtidevahelise pinnaga risti olevas suunas z, S- pinna suurus, mille ulatuses jõud f mõjub. Oletame, et kask kokku-puutuvat gaasikihti paksusega z liiguvad erinevate kiirustega u1 ja u2. Iga gaasimolekul võtab osa kahest liikumisest: kaootilisest soo- jusliikumisest keskmise kiirusega v ja korrapärasest liikumisest kiirusega u, mis on palju väiksem kui v . Olgu mingil hetkel kihtide impulsid K1 ja K2. Need muutuvad pidevalt, sest soojusliikumise tõttu toimub pidevalt molekulide üleminek ühest kihist teise. Ajavahemikus t läbib pindala S kummaski suunas ühepalju molekule: N=1/6 *nvSt. Saame arvutada hõõrdejõu valemist f1=K1/t=1/6*nvm(u2-u1)S, asendame selles u1 ja u2 väärtused saame: f=1/6* nvm(du/dz*2)S. Arvestades, et korrutis nm on gaasi tihedus , saame viimase valemi kirjut. kujul: f=(1/3*v)du/dz*S. Sisehõõrdeteguri avaldis on: =1/3 *v. §69. Pindpinevus
Kui allikas ja vastuvõtja teineteisele lähenevad, siis on registreeritav sagedus suurem. Kui allikas ja vastuvõtja teineteisest kaugenevad, siis on registreeritav sagedus väiksem. Temperatuur T on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri SI-ühikuks on kelvin (1 K). Kraadi pikkus Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalades on sama, erineb vaid nullpunkt: 0 °C = 273 K. Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise täielik peatumine. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahkises on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J.
Maxwelli`i deemon (Nature 1874) 149 Entroopia Tööd iseloomustab osakeste korrapärane kollektiivne liikumine, soojust aga kaootiline liikumine. Töö iseeneslikku üleminekut soojuseks võib seetõttu käsitleda molekulaarse süsteemi üleminekuna osakeste korrapäraselt liikumiselt suurema tõenäosusega korrapäratule liikumisele. Entroopiat võib vaadelda kui osakeste soojusliikumise kaootilisuse mõõtu. 150 Kokkuvõtteks Entroopia ja termodünaamika 2 seadus Iseenesliku protsessi toimumise tulemus looduses on protsessi tasakaaluolek. Protsesside suuna ja tasakaaluolekud määrab termodünaamika 2 seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult ühes suunas, soojus läheb iseenesest ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama
f = n m v S , (3.5) 3 dz 1 millest saame avaldise sisehõõrdeteguri jaoks: = n m v . Kuivõrd molekulide vaba tee 3 1 keskmine pikkus ~ , kus - molekulid ristlõikepindala, ning soojusliikumise keskmine n kiirus v = 3kT m , siis järelikult ~ m T , st sisehõõrdetegur sõltub molekulide mõõtmetest ja massist ning gaasi temperatuurist, kuid mitte gaasi rõhust ja kontsentratsioonist. 3.1.2. Soojusjuhtivus Läbi pinna pindalaga S minev soojusvoog ehk soojushulk ajaühiku jooksul on vastavalt
Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja Tabel 1.3. Metallide sulamistemperatuur vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel Metall Ts, °C soojusliikumise energia kandub kõrgema tempe- Elavhõbe -39 ratuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga Kergsulavad piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii Tina 232 omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka Plii 327 vabade elektronide vahendusel. Kesksulavad Tsink 419 Elektrijuhtivus Antimon 631
päris korrektne). Jahtudes omandavad nad jälle esialgse tahke kuju. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeeridele võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid, ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Sellist molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga. Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi. Termoplastsed polümeerid lahustuvad üsna hästi orgaanilistes lahustites. Lahustumise tingimused olenevad konkreetsest polümeerist. Polüstürool lahustub juba toatemperatuuril peaaegu kõigis orgaanilistes lahustites
pot energia o-punkt? Vastavalt vajadusele ja otstarbele. Ülalt toodud potentsiaalse energia arvutuse näites oli nullpunktiks võetud Maa pind. Gravitatsioonväi vs elektriväli: Gravitatsiooniväli alati tõmbejõud, elektrilised jõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud. Elektrilised jõud on ka väga tugevad ületades gravitatsioonijõude aktuaalses energia piirkonnas rohkem kui 40 suurusjärgu võrra. Kui aatomid asuvad gaasis tihedalt lähestikku, siis nad põrkuvad tihti soojusliikumise tõttu ja need põrked moonutavad orbiitide kuju. Tulemusena nihkub igas moonutatud orbiidiga aatomis energianivoo veidi ja kogu gaas ei kiirga enam mitte joonspektrit teatud kindlate lainepikkustega, vaid nn. ribaspektrit, kus jooned on laienenud ribadeks. Ka gaasifaasis olevate molekulide spektrid on enamasti ribaspektrid, kuid teisel põhjusel. Molekulides aatomid võnguvad oma tasakaaluasendite ümber ja võivad ka tervikuna pöörelda. See kõik toimub samaaegselt elektronsiirdega, mis
Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Selektiivsuse annavad kanalitele nende seinte LAENGUD ja SIDUMISKOHAD. Erand on nt katioonikanalid, mis lasevad läbi kõik positiivsed ioonid. Transportervalgud on ilmselt ioonpumbad, transpordivad osakesi vastu kontsentratsiooni ja/või elektrilist gradienti. 25) Difusioon, Ficki difusiooniseadus. Difusioon on molekulide liikumine kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga piirkonda soojusliikumise tõttu, kestab kontsentratsioonide ühtlustumiseni. Difusioonil põhineb aine passiivne transport läbi membraani. Lahustes ja gaasides liiguvad aatomid ja molekulid vabalt, kontsentratsiooni erinevused tasandatakse difusiooni teel. Vesilahustes on difusioon väikeste vahemaade korral enamike molekulide puhul tähtsaim vahetusprotsess. Sama kehtib ka raku kohta seni, kuni difusiooni ei takista membraanid. Vesi ja lahustunud gaasid, samuti lipiidlahustuvad ained difundeeruvad läbi membraani
(veeauru tegelik sisaldus temp t2 gm-3/maks veeauru sisaldusega temp t2 g m-3 ) * 100% 44. Mis on kastepunktid (seletus)? Kastepunkt – temperatuur, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. Punkt, kus veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. Temperatuur, mille juures õhu tavarõhu 1 atm korral moodustub kondensaat. 45. Vedelike üldomadused. Raskusjõu mõjul voolavad Voolavus – muudab kuju, pidev molekulide ümberpaiknemine soojusliikumise tagajärjel Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt Ei pruugi seguneda omavahel Vähe kokkusurutavad, molekule pole võimalik kokku suruda Molekulide kaugused aines on võrreldavad molekulide mõõtmetega Eristatav nn lähistruktuur – korrapärane ehitusega molekulirühmad Temperatuur tõuseb, soojusliikumine intensiivistub 46. Viskoossus.
lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Lainepikkus, millele langeb energia maksimum max , on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T m = c ' /T , Wieni nihkeseadus (4.1.16) c'= 0.2897610-2mK . Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapuna valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist lõkke
Pilet 5. Mitte kõik lisandid ei ole kahjulikud, sageli lisatakse neid juurde teadlikult. Kristallivõre defektid võivad olla nii omadefektid kui lisanditega seotud defektid. Punktdefektid aatomi liikumine võre sõlmpunktist sõlmpunktidevahelisse tühimikku (sõlmpunktis tühimiku vakantsi teke. Joondefektid serv- ja kruvidislokatsioonid. Pinddefektid kristallide (terade) eralduspindade teke. Ruumdefektid poorid, tühikud ja praod. Punktdefektid tekivad soojusliikumise tõttu, Punktdefektid liiguvad kristallis pidevalt, võivad ühineda või kaduda. Defektide hulk sõltub kristalli stöhhiomeetriast. Tahke lahus moodustub ühe aine aatomite või molekulide sisestumisel teise aine kristallivõresse. Metallide puhul nimetatakse seda sulamiks. Sulami teke toimub kas osakeste asendumisel (ühe metalli aatomid asendavad teise metalli kristallivõres asuvaid aatomeid) või sisestumisel (ühe metalli aatomid satuvad teise metalli kristallivõres aatomite vahele)
Kindel kuju On Ei ole Ei ole Kindel ruumala On On Ei ole Osakestevaheline On On On vastastikmõju Tundub, et on lihtne vahet teha tahke oleku ja vedela oleku vahel. Aga kas jahu on vedelik või tahke aine? Tal on kõik vedeliku omadused. Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus ka erinevate omadustega. See tuleneb osakeste paigutuse ja soojusliikumise erinevustest. Sel juhul räägitakse aine faasist, milleks nimetatakse ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olekut. Aine võib olla tahkes olekus näiteks juht või ülijuht, ferromagneetik või paramagneetik; vedelas olekus näiteks voolav või ülivoolav jne. Ainult gaasilises olekus ei eksisteeri ainel erinevaid faase. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus
Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkond ; teineteisega kokkupuutuvate ainete iseeneslik vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise tulemusena. difusiooni intensiivsus sõltub molekulide kineetilisest energiast. Molekulaarse difusiooni liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide erinevus. Difusioon kulgeb kõige kiiremini gaasides, järgmisena vedelikes, kõige aeglasemalt tahketes ainetes. Looduses on difusioon esindatud nt loomadel imbuvad toitained soolestikust verre või inimestem imbub hapnik mingil määral ka läbi naha organismi. Tootmises: Kui ühe metalli pinda katame teisega
vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon (lad.k. diffusio - laialivoolamine, levimine) - teineteisega kokkupuutuvate ainete vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise (Browni liikumise) tulemusena (ilma mehhaanilise sekkumiseta). Difusiooni intensiivsus sõltub molekulide kineetilisest energiast. Molekulaarse difusiooni liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide erinevus ehk gradient. Difusioon kulgeb kõige kiiremini gaasides, järgmisena vedelikes, kõige aeglasemalt tahketes ainetes. Difusioon on looduses suht. tähtis. Nt. loomadel imbuvad toitained soolestikust verre või inimestel imbub hapnik läbi naha. Tootmises nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
