E+ S E S¿ E+ P , kusjuures k1 oleks Orientatsioonijõud tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab esimese etapi pärisuunaline, k2 esimese etapi polaarsete molekulide orientatsiooni. Induktsioonijõud tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). vastassuunaline ja k3 teise etapi kiiruskonstant
ajahetkel t1 ning t = t2t1 on kontsentratsiooni muutumiseks kuluv aeg, ühik mol/ls 1. Massitoimeseadus Massitoimeseadus- kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kehtib ideaalgaasi ja lahjendatud lahuste korral. 1. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, temperatuur, reageerivate ainete kontsentratsioon, katalüsaatorid. Heterogeensed reaktsioonid: kõik tegurid samad, mis homogeenstel reaktsioonidel, kokkupuutepinna suurus, tahkiste struktuur (poorsus jm) 1. Reaktsiooni mehhanism
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
aluseks nn süsinikuühik ja kõikide aatomite ja molekulide massid antakse süsinikuühikutes. m0=M/NA. NA=6,02*1023 1/mol. Molekulide mõõtmed: enamike mõõtmed on suurusjärgus d=10-10 m. Molekulide vastastikmõju: molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Tõmbe ja tõukejõud 2. MOLEKULIDE PAIKNEMINE JA LIIKUMISE ISELOOM ERINEVATES AGREGAATOLEKUTES Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber. Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. (võbelevad ja põrkuvad naabermolekulidega) Gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Mõjuvad tõmbejõud. 3. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIVÕRRAND. GAASI RÕHU SÕLTUVUSEST MIKROPARAMEETRITEST.
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
48 ajavahemik, mille jooksul Suures Paugus tekkinud ruum paisus valguse kiirusest kiiremini, mistõttu pole meil lootuski vaadelda Universumi äärealasid. Põhimõtteliselt on Universumi arengus kaks võimalikku stsenaariumi: 1. SUUR TARDUMINE (ka LÕPUTU PAISUMINE) – kui Universumi mass on teatavast kriitilisest massist väiksem, siis jätkab ta paisumist ja jahtumist kuni saavutatakse temperatuur 0K, mille juures soojusliikumine lakkab . 2. SUUR KOLLAPS – kui Universumi mass on sellest kriitilisest massist suurem, siis võib teatud ajahetkel paisumine asenduda kokku tõmbumisega, Universumi temperatuur hakkab tõusma ning see kokku tõmbumine lõppeb samuti kogu olemasoleva koondumisega ühte punkti – sarnasesse, millest Suur Pauk Universumi tekitas. KOKKUVÕTE Astronoomiline ühik on keskmine kaugus Maast Päikeseni. Valgusaasta on teepikkus, mille
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
oma füüsikaliste omaduste poolest (need on isotroopsed) – kuigi, väga suure viskoossusega vedelik (voolab väga aeglaselt). Selline vedelik on tegelikult nn metastabiilses olekus – alajahutatud vedelik. Kui selline tahke aine sulab (muutub vedelaks, voolavaks), siis ei soojust ei eraldu, üleminek tahkest olekust vedelasse on pidev, mitte hüppeline. Vastavalt Frenkeli teooriale toimub vedelikus molekulide soojusliikumine järgmiselt: molekul võngub oma tasakaaluasendi juures; kui energia läheb suuremaks (naabermolekulid annavad pisut energiat juurde) või naabermolekulid nihkuvad pisut, hüppab molekul järgmisse kohta, uude tasakaaluasendisse. Tänu molekulide suuremale liikuvusele vedelikus võrreldes kristallidega, toimub ka difusioon vedelikes märgatavalt kiiremini kui kristallides, st difusiooni mehanism on sarnane difusiooniga gaasides. Vedelikke iseloomustab nn pindpinevusjõud
45. Vedelike üldomadused. Raskusjõu mõjul voolavad Voolavus – muudab kuju, pidev molekulide ümberpaiknemine soojusliikumise tagajärjel Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt Ei pruugi seguneda omavahel Vähe kokkusurutavad, molekule pole võimalik kokku suruda Molekulide kaugused aines on võrreldavad molekulide mõõtmetega Eristatav nn lähistruktuur – korrapärane ehitusega molekulirühmad Temperatuur tõuseb, soojusliikumine intensiivistub 46. Viskoossus. Viskoossus – vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud kehade liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Viskoossuseks nim takistust voolamisel st mida väiksem, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt. Määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. 47. Pindpinevus. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra.
Energia on negatiivse märgiga kuna iooni potentsiaalne energia väheneb iooni ja polaarse molekuli vastastiktoime tõttu. Energia sõltuvus kauguse ruudu pöördväärtusest tähendab, et ta kahaneb kiiresti kauguse kasvades. Dipool dipool vastastikmõju Molekulid, millel on nullist erinev dipoolmoment, võivad orienteeruda selliselt, et vastasnimeliste laengutega osad on kohakuti. Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini nad tõmbuvad ja seda tugevam on vastastikmõju. Molekulide soojusliikumine, eriti kõrgematel temperatuuridel, pidurdab orientatsiooni. Seega, mida kõrgem on temperatuur, seda nõrgem on vastastiktoime. Tahkistes on dipoolide orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised poolused on võimalikult lähestikku. Sellisel juhul on dipoolidevahelise vastastikmõju energia maksimaalne. Kui tahke aine koosneb sarnastest molekulidest, siis µ1 = µ2. Gaasilises ja vedelas olekus molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena
Vastuvõtja tundlikkus ja läbilaskeriba Vastuvõtja tundlikkus ja läbilaskeriba on koos impulssvõimsusega raadiolokaatori tegevuskaugust reguleerivad parameetrid. Tundlikkus määrab raadiolokaatori vastuvõtja omaduse avastada objektide signaalid mürade taustal teatud tõenäosusega. Ülikõrgsagedustel on peamisteks mürade allikateks raadiolokaatori enda antenni ja vastuvõtja mürad. Mürad tekivad soojusliikumisest. Vastuvõtja mürade põhjuseks on elektronide ja muude laengukandjate soojusliikumine pooljuhtides, elektroonsed fluktuatsioonid, haavliefekt raadiolampides ning laengukandjate fluktuatsioonid pooljuhtseadmetes. Mürade summaarne P m kT0 fN m m võimsus väljendub valemiga , kus 23 1,38 10 J / deg k on Boltzmanni konstant T0 - ümbritseva keskkonna absoluutne temperatuur Δf – läbilaskeriba laius Nm – mürategur m – eraldustegur
Metalliiooniga põrkudes annab elektron elektrivälja mõjul saadud kineetilise energia talle ära, s.t. see muutub ioonide soojusliikumise energiaks. Järelikult – metalli elektriline takistus on põhjustatud vabade elektronide põrkumisest metallioonidega. Sarnaselt vabade elektronide kaootilise soojusliikumisega on ka metalliioonid kristallvõres pidevas soojusliikumises, kuid kui elektronid eespoolmainitu põhjal liiguvad kulgevalt nagu molekulid ideaalses gaasis, siis ioonide soojusliikumine tähendab seda, et nad võnguvad ümber oma asukoha kristallvõres. Ilmselt on vaba elektroni ja metalliiooni põrkumise tõenäosus seda suurem, mida suurem on ioonide võnkeamplituud. Et metalliioonide võnkumise kineetiline energia allub samuti Boltzmanni seadusele (12.9), siis järelikult on ioonide võnkeenergia võrdeline metalli temperatuuriga. Samas, nagu järeldub valemist (7.37), on võnkuva süsteemi energia võrdeline võnkeamplituudi ruuduga, s.t.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
