tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, millised adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei suuda täielikult kompenseerida laengut määravaid ioone. Sellega lõpeb adsorbne kiht. Adsorbne kiht meenutab kondensaatorit, mille ühe plaadi moodustavad potentsiaali määravad ioonid, teise plaadi aga lahusest tulnud vastasnimelised ioonid (umbes ioonraadiuse kaugusel). Kui tuuma (tahke faasi) pinna lähedal on ülekaalus elektrivälja mõju, siis kauguse suurenedes see nõrgeneb ja domineerivaks saab soojusliikumine. See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks Lisandite mõju -potentsiaalile
Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapäraselt.Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0 . Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi.Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda.Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga P = 1/"delta"V"sum"p Väljatugevuse nõrgenemist iseloomustatakse aine dielektrilise läbitavusega ehk konstandiga "epsilon" ,milline on alati suurem kui üks. Piesoelektriline efekt Senjettelektrikud on eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel
Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhappega sekundite jooksul, nikkel aga kestval keetmisel. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsent- ratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reakt-sioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente.
suunas. Reaktsiooni tasakaalu nihkumisele annab hinnang Le Chatelier´printsiip: tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Keemilise reaktsiooni kiirus. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol·dm-3·s-1) Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid · temperatuur- mida kõrgem on te-ur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulode efektiivste kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab liigikaudu hinnata van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmine 10 C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Matemaatiliselt või seda kirja panna · katalüsaatorite toime, · reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus: 1
ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, 3. Atlandi ookeani hoovused, mis teevad 4. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 5. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk).
kontsetratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1) b. 3. Massitoimeseadus (valem): v1 a. Pärissuunalise reaktsiooni aA+bB- ->saadused kiirus v1 sõltub lähteainete kontentratsioonist järgmiselt (massitoimeseadus): 4. Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid: a. Temperatuur Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning sellega koos reaktsioon kiirust. Temperatuuri tõstmine 10 kraadi võrra suurendab reaktsiooni kiirust kaks kuni neli korda. b. Katalüsaatorite toime katalüsaatorid muudavad reaktsiooni kiirust, osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas
näitab prootonite arvu tuumas. Märgitud võib-olla aatommass. Molekulmassi saamiseks on vaja liita kõik molekulis olevate aatommassid. Aine osakeste liikumine: Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises. Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulile potentsiaalse energia Liikumine annab kineetilise energia. Osakeste kineetiline ja potentsiaalse energia annavad kehale siseenergiat. Molekulide soojusliikumine: Tahkistes molekulid võnguvad tasakaaluasendite ümber. Vedelikes lisaks võnkumisele edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. Gaasides toimub molekulide pidev kaootiline liikumine ja põrkumine teiste molekulidega. Molekulide liikumiskiirus on suurusjärgus 100 – 1000 m/s . Vaba tee pikkus (põrkest põrkeni) on u. 10−7 m. Aine olekud Tahke Vedel Gaasiline Plasma Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised
nivoole Neutraalne stratifikatsioon tekib täispilves tuulise ilma korral, mil pilved takistavad maapinna jahtumist ja kuumenemist, tuul aga soodustab temperatuurianomaaliate segunemist 23. Mis on soojuskiirgus, missugusteks osadeks jagatakse jagatakse soojuskiirgus? Soojuskiirgus on elektromagnetlainetus, mida põhjustab keha moodustavate aatomite kaootiline soojusliikumine. (Soojusliikumise tõttu satuvad aatomid ergastatud seisundisse, millest tagasisiire põhiseisundisse on seotud footoni kiirgamisega). Soojuskiirgus hõlmab: UV-kiirgus nähtav spektriosa IP kiirgus 24. Millest ja kuidas sõltub kehade (musta keha) soojuskiirguse spekter? Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine
väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. 4.1.1. Temperatuur, soojus ja siseenergia Soojusõpetuse üheks põhimõisteks on temperatuur. Temperatuuril ei ole lühikest ja kõikehõlmavat definitsiooni. Sageli öeldakse , et temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber, vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Kõigil mainitud juhtudel on molekulide liikumiskiirused tavamõistes suured, suurusjärgus 10 2... 103 m/s. Õhus toatemperatuuril ja normaalrõhul toimub ühe molekuliga ca 1010 põrget ja
..................................................................................................25 12. Lainepikkus............................................................................................................................25 13. Interferents.............................................................................................................................26 IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA.........................................................................26 1. Soojusliikumine.......................................................................................................................26 2. Siseenergia...............................................................................................................................26 3. Molekul....................................................................................................................................27 4. Molekulmass.........................................................................
LABORATOORNE TÖÖ 3 SISSEJUHATUS Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joo...
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
Sellist aineosa nimetatakse domeeniks. Domeenide mõõtmed on 10-4 ...10-3 cm. Selliseid aineid kutsutakse ferromagneetikuteks. Sellised ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid. Tavaliselt on domeenide magnetväljad orienteeritus üksteise suhtes juhuslikult. Magnetvälja paigutatud ferromagneetikus orienteeruvad domeenide magnetväljad välise välja suunas ja hakkavad üksteist tugevdama: tekib püsimagnet. Kui püsimagnetit kuumutada mingi temperatuurini, siis lõhub soojusliikumine domeenide korrastatuse ja aine magnetväli kaob. Seda temperatuuri nimetatakse Curie temperatuuriks (Fe korral on see 768°C). Katsed näitavad, et ka vooluga juhtme ümber on magnetväli. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Kui vooluga juht asetada magnetvälja, siis hakkab juhtmele mõjuma jõud, mis on seda suurem, mida suurem on voolutugevus juhtmes ja mida pikem osa juhtmest asub magnetväljas
võime lugeda osakesi nende iseseisvas liikumises üksteisest vabadeks. Sellist süsteemi nimetatakse hajuspeenestatuks. Hajuspeenestatud süsteemi viskoossus on määratud põhiliselt peenestuskeskkonna viskoossusega. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nimetatakse viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks. Aeglasemalt liikuvad kihid takistavad kiiremini liikuvaid kihte, kuna soojusliikumine ja molekulidevaheline mõjujõud on erinevates kihtides erinev. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskeskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuste viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus 0. Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtib Newtoni seadus F = S dv/dy F - jõud, mida tuleb rakendada nihutamiseks teise pinna suhtes S - kihi pindala
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
p =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P =1 / Vp 4. Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses
Atlandi ookeani hoovused, mis teevad Kunagi kirjutas lehes, et atlandi ookeani hoovuste vaheldumine raskendab lennuõnnetuses inimeste leidmist Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk)
Kas siin pole vastuolu? Ei, kuna Maa magnetiline põhjapoolus on Maa lõunapoolusel. 4 Millises kohas Maal näitavad magnetnõela mõlemad otsad lõunasse? Lõunapoolusel 5 Kas paigalseisvat elektrilaengut on võimalik panna liikuma magnetvälja abil? Elektrivälja abil? On, kui kasutada liikuvat või muutuvat magnetvälja. Elektrivälja abil ka. 6 Hõõgumiseni kuumutatud püsimagnet kaotab oma magnetilised omadused. Miks? Soojusliikumine lõhub domeenide korrastatuse ja aine magnetväli kaob. Curie temperatuur. 7 Jalgrattur sõidab vabakäiguga mäest alla. Kas see, kui kaugele ta veereb, oleneb ka sellest, kas ratta tuled põlevad või ei (ei kasutata patareitoitega lampe)? Oleneb ikka. 8 Mille poolest elektrimootor erineb generaatorist? Generaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrimootoris
Nende ioonide laeng 1 m2 suuruse pinna kohta on võrdne q1-ga. Teine osa ioonidest osaleb soojusliikumises ja moodustab nn difuusse kihi. Nende ioonide tsentrid asuvad kaugusel x r ja summaarne laeng on q2. 4. Mida mõeldakse elektrilise kaksikkihi difuusse osa paksuse all? Millega määratakse elektrilise kaksikkihi tiheda (Helmholtzi) ja difuusse (Gouy) osa paksused? Difuusses kihis on ioonid jaotunud korrapäratult. Ioonid on küll elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. 5. Loetlege elektrokineetilised nähtused ja selgitage, millest need on tingitud? Rakendades välist elektrivälja võime panna faasid üksteise suhtes liikuma. Nähtusi, kus välise elektrivälja toimel hakkavad liikuma faasid või kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe (elektriväli), nimetatakse elektrokineetilisteks nähtusteks. 1. elektroforees - osakeste liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatus dispersioonikeskkonnas 2
3. Atlandi ookeani hoovused, mis teevad Kunagi kirjutas lehes, et atlandi ookeani hoovuste vaheldumine raskendab lennuõnnetuses inimeste leidmist 3. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 4. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk).
molekulide kontsentratsioon. Mikroparameerite analuusimisega tegeleb molekulaarfuusika. Makroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku oleku kirjeldamiseks: ? ainekoguse mass; ? olekuparameetrid ? rohk; ? ruumala; ? temperatuur. Makroparameetrid on holpsasti moodetavad ja nende analuusimisega tegeleb termodunaamika. Molekulaarfuusikat ja termodunaamikat seob omavahel statistiline fuusika. Molekulide soojusliikumine: ? tahkistes vonkumine tasakaaluasendite umber; ? vedelikes vonkumine ja huppeline edasiliikumine; ? gaasides pidev kaootiline liikumine Keha soojendamisel hakkavad molekulid kiiremini liikuma. Suureneb molekulide keskmine kaugus ja keha paisub. Kui keha pikkus on palju suurem kui tema labimoot, siis esineb joonpaisumine ning keha pikkuse muut Kui keha koik kolm moodet on samas suurujargus, siis esineb ruumpaisumine ning keha ruumala muut
mõõteriistu: mõõtejoonlaud, kell, dünamomeeter, kaalud; kirjeldada nähtusi ja rakendusi: liikumine (sirgjooneline (ühtlane, kiirenev, aeglustuv), ringjooneline, pöörlev, võnkumine, lained; liiklusega seotud nähtused; tsentrifuug; inerts, vaba langemine, hõõrdumine, deformatsioon, keha tasakaal, reaktiivliikumine, elastne ja mitteelastne põrge, resonants, resonantsi toime, lainetega seotud nähtused. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: soojusliikumine, mikroparameeter, makroparameeter, ideaalne gaas, selle olek ja oleku muutumine, gaasi rõhk, temperatuur, ideaalse gaasi olekuvõrrand, isoprotsess, siseenergia, soojushulk, termodünaamika seadused, soojusmasin, soojusmasina kasutegur, pööratav protsess, pöördumatu protsess, difusioon, aurustumine (gaas ja aur), kondensatsioon (udu), agregaatolek, sulamine, tahkestumine, õhuniiskus, pindpinevus ja pindpinevusjõud; oskab kasutada seoseid: 3 m
Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus? Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult vaid ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehitusest · Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute kaudu · Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi olek on realiseeritav Olgu 4 osakest a,b,c,d esialgu anuma A-pooles. B-pool on tühi. Pärast vaheseina avamist jätkub molekulide soojusliikumine ja võib esineda 16 olukorda. Ainult 1 neist on selline, kus kõik molekulid on jälle anuma A-osas. 176. Kuidas on entroopia seotud süsteemi termodünaamilise tõenäosusega? S S = k ln W W = e k S entroopia; k - Boltzmanni constant; W süsteemi termodünaamiline tõenäosus ehk makroolekut realiseerivate mikroolekute arv 177
ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P =1 / Vp 5p.Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök ) Elektriväli juhi sees ja pinnal- 6p.Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi iseloomustavate suurustega Põhiväited: Aine koosneb osakestest Osakesed on soojusliikumises Osakesed mõjutavad üksteist Browni liikumine vedelikus või gaasis hõljuvate osakeste soojusliikumine (osakesed suured) Difusioon on ülekandenähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. See väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon leiab aset tänu molekulide kaootilisele liikumisele e. soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. Nt. kui ühendada omavahel lämmastikku ja hapnikku täis nõud, on mingi aja pärast mõlemas nõus samasugune lämmastiku ja hapniku segu.
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
ja neid sealt lihtsalt kätte ei saa. Elektriseeritud keha tõmbab ligi ka laadimata kehasid, näiteks paberitükikesi. Seda seletatakse elektrostaatilise induktsiooni nähtusega. Laetud keha elektriväli nihutab laadimata kehas olevad vastasmärgilised laengud pisut endale lähemale (vt joonist). Sellega tekib laadimata keha ja laetud keha vahel tõmbejõud. Tõukejõud ei saa aga kuidagi tekkida. Alalisvool. Esineb suunatud ja soojusliikumine. Elektrivoolu korral on voolutugevus suurus, mis näitab ajaühikus juhtme ristlõiget läbinud laengu hulka. See on seda suurem, mida suurem on laengukandjate triivikiirus. Voolu tekkimise tingimused: peavad olema elektriväli ja vabad laengukandjad. Voolutugevus oleneb E-vektori suurusest, sest mida tugevam elektriväli, seda suurem jõud mõjub laengukandjatele ja seda kiiremeini need liiguvad. Kuid E-vektor pole hea suurus voolu kirjeldamiseks, sest tal on suund, mida pole voolu tugevuse
antud valja punktis. =E/q Konservatiivsete joudude vali Elektrivalja sarnasus raskusjou valjaga too ei soltu keha trajektoorist vaid nihkest joujoonte suunas. Elektriväli dielektrikus- Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Suhteline dielektriline läbitavus Naitab, mitu korda on laengute vaheline joud keskkonnas vaikesem kui vaakumis. = F0/F https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 3 15 Senjettdielektrikud- prototüübiks nn
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks ...
See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi. Kui ferromagnetilise aine temperatuur tõuseb üle teatud kriitilise väärtuse, mida nimetatakse Curie’ temperatuuriks, siis vahetusmõju seos enam ei toimi, Suurem osa ferromagneetikutest muutub siis lihtsalt paramagneetikuteks, s.t dipoolid siiski püüavad joonduda välise magnetväljaga, kuid juba palju nõrgemal määral ja soojusliikumine saab nüüd joondumist rikkuda. Ained on ferromagneetikud ainult nende kristallilise oleku korral. Isegi juhul kui ferromagneetik ei asu magnetväljas, esinevad ferromagnetikus spontaanselt magneetunud mikroskoopilised piirkonnad - domeenid. Domeeni mõõtmed on umbes suurusjärgus 10 μm . 22 23 Ferromagneetilise aine, näiteks raua, magneetimist saab uurida seadme abil, mida nimetatakse
Viskoossus on impulssi ülekandumine, soojusjuhtivus on energia ülekandumine ja difusioon on massi ülekandumine. 90. Ülekandenähtuste võrrandid. Ülekandenähtuse kirjeldavad velemid: (lk. 84 üläosas 3 tükki; need ovat liiga rasked kirjutada tähä arvutimel!!!!) 91. Mida kirjeldab Ficki valem? Ficki valem kirjeldab difundeerunud molekulide massi ajaühikus. 92. Millest sõltub difusioonitegur? Vedelikus lahustunud molekulide difusiooni põhjustab ka lahustaja molekulide soojusliikumine. Üldkujul konsentratsioon muutub xyz-suunnas ning difusiooni voog pinnaühikukohta on konsentratsiooni gradient. Samuti sõltub difusioonikiirus mõlema aine molekulide kiirusest, mis oma korda sõltuvad temperatuurist. 93. Mida nim. Molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekulil kahe põrke vahel läbinud teepikkus on molekuli vaba tee pikkus.Ta on erinev eripõrgetel ja tavalliselt kasutatakse keskmist vaba tee pikkust 94. Mida nim. molekuli efektiivdiameetriks?
Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala) nullpunkt on absoluutne: seal lakkab aine sisemuses igasugune soojusliikumine. Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku nimetus on kelvin, mitte Kelvini kraad. Fahrenheiti kraadi (°F) võttis kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714. a. Selle skaala on jaotatud samuti
Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala) nullpunkt on absoluutne: seal lakkab aine sisemuses igasugune soojusliikumine. Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku nimetus on kelvin, mitte Kelvini kraad. Fahrenheiti kraadi (°F) võttis kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714. a. Selle skaala on jaotatud samuti
eelised püsisoojaliste ees 107 Molekulidevahelistest jõududest veel Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud. Kohesioon tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB). Adhesioon tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). Jõudude mõjupiirkond ~10-7 cm. Soodustab molekulide kohalikku kontsentreerimist soojusliikumine toimid nende jõudude vastu 108 Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia väärtused on tavaliselt 1...10 kcal/mool. Vedelikel on kohesioonienergia ligikaudu võrdne aurustumissoojusega, tahketel ainetel sublimatsioonisoojusega. 109 f02-09-P088530 Vesi · Maakeral oleva vee levinuim vesiniku ühendi - hulk 1,46×1021 kilogrammi.
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
näitab tema võimet elektriväljas polariseeruda. Dielektriku polarisatsioon - elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. · Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Mida suurem on aine dielektriline läbitavus, seda väiksemad on tegelikult elektrijõud aines. · Dielektriline läbilöögitugevus on minimaalne dielektrikule mõjuv elektrivälja
Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Nagu teame, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi, elektriväli, jne. Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma
2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = .... % 37. Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis kui veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. 38. Üldiselt vedelike omadused on järgmised: - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. Temp tõstes molekulide soojusliikumine intensiivistub. 39. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (, kg / m s). Väheneb to kasvuga. Osakeste vaelised jõud. Määratakse nii et lastakse vedelik läbi väikese ava. 40.Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9
Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks.
Saame Jagades valemi mõlemaid pooli arvuga , saame voolu ja pinge efektiivväärtused ning valem omandab kuju , millest wL tähendab Ohmi seaduse järgi takistust ja nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ehk induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus väljendab eneseinduktsiooni takistavat mõju voolu muutumisele. 14.Vool poolis Elektrivooluks nimetatakse laenguiga aineosakeste suunatud liikumist. Vabade elektronide korrapäratu soojusliikumine metalljuhtmes ei tekita veel elektrivoolu. Kui aga ühendada juhtme otsad toiteallikaga, mis tekitab juhtmes elektrivälja, hakkavad vabad elektronid välja mõjul ühesuunaliselt liikuma ja tekib elektrivool. Voolu tekkimiseks peab olema: 1. Pinge, mida tekitavad ja säilitavad toiteallikad 2. Kinnine vooluring. Lihtsaim vooluring koosneb toiteallikast, tarvitist, ühendusjuhtmest, lülist, mille otstarve on vooluring sulgeda või katkestada, ning vajadusel mõõteriistadest.
molekulide vahel ei teki. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemetega, sealhulgas ka vesiniksidemete korral. Seetõttu ongi enamik molekulaarseid aineid küllaltki madala sulmais - ja keemistemperatuuriga. Kuna molekulid on üksteisega üsna nõrgalt seotud, on tahked molekulaarsed ained ühtlasi küllaltki pehmed. Temperatuuri alanedes gaasiimolekulide soojusliikumine nõrgeneb ja nende vahel hakkavad avalduma suhteliselt nõrgad tõmbejõud. Nenden jõudue mõjul läheb aine üle vedelasse olekusse, temp edasisel alandamisel aga tahkesse olekusse. Molekulidevaheliste jõudude tugevus sõltub nii molekulide suurusest kui ka polaarsusest. Seetõttu ongi erinevate molekulaarsete ainete sulamis- ja keemistemperatuurid küllaltki erinevad. Väiksemate mittepolaarsete molekulide (H2, O2, CH4) vahel avalduvad molekulidevahelised jõud üsna nõrgalt
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine – vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri – seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral
tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. Reageerivate molekulide sidemete tugevus ja iseloom mõjutavad tugevasti produktide tekke kiirust. Vähemate sidemete ümberpaigutumistega reaktsioonid kulgevad kiiremini kui reaktsioonid, mille käigus tekib või katkeb rohkem keemilisi sidemeid. Reageerivate ainete agregaatolek mõjutab samuti suuresti reaktsioonikiirust. Kui reagendid on samas faasis, nagu vesilahusepuhul, viib soojusliikumine molekulid kokku. Kui aga reagendid on erinevates faasides, on reaktsioon piiratud vaid kokkupuutepinnaga ja tugev segamine võib osutuda vajalikuks reaktsiooni lõpule viimiseks. See tähendab, et mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda suurem on tema eripind ja seda ulatuslikum on tema kokkupuude teise reagendiga ning seda kiirem on seega ka reaktsioon Kontsentratsioon mängib keemilistes reaktsioonides olulist rolli, sest vastavalt aktiivsete
osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral
Sellist aineosa nimetatakse domeeniks. Domeenide mõõtmed on 10-6 ...10-5 cm. Selliseid aineid kutsutakse ferromagneetikuteks. Sellised ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid. Tavaliselt on domeenide magnetväljad orienteeritus üksteise suhtes juhuslikult. Magnetvälja paigutatud ferromagneetikus orienteeruvad domeenide magnetväljad välise välja suunas ja hakkavad üksteist tugevdama: tekib püsimagnet. Kui püsimagnetit kuumutada mingi temperatuurini, siis lõhub soojusliikumine domeenide korrastatuse ja aine magnetväli kaob. Seda temperatuuri nimetatakse Curie temperatuuriks (Fe korral on see 768°C). 5 Katsed näitavad, et magnetväli on ka vooluga juhtme ümber, ehk teisiti öelduna: elektrilaengute liikumine tekitab magnetvälja. Ja esineb ka vastupidine efekt, st. magnetväli mõjub liikuvale laengule mingi jõuga. See avaldub selles, et kui vooluga juht
mistõttu pole meil lootuski vaadelda Universumi äärealasid. Mis juhtub Universumi arenguga edasi, sõltub Universumi massist – paraku ei suuda astrofüüsikud täna veel täpselt Universumi kogumassi hinnata. Põhimõtteliselt on Universumi arengus kaks võimalikku stsenaariumi: SUUR TARDUMINE (ka LÕPUTU PAISUMINE) – kui Universumi mass on teatavast kriitilisest massist väiksem, siis jätkab ta paisumist ja jahtumist kuni saavutatakse temperatuur 0K, mille juures soojusliikumine lakkab . SUUR KOLLAPS – kui Universumi mass on sellest kriitilisest massist suurem, siis võib teatud ajahetkel paisumine asenduda kokku tõmbumisega, Universumi temperatuur hakkab tõusma ning see kokku tõmbumine lõppeb samuti kogu olemasoleva koondumisega ühte punkti – sarnasesse, millest Suur Pauk Universumi tekitas. Paljusid vaevab küsimus: „Kas on olemas teisi universumeid?“ Võimalik, et on olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
