Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...
pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani, hajuskiirgus hajub pilvedes ning jõuab maapinnani ilma kindla suunata. Otsekiirguse osatähtsus on suurim päikesepaistelise ilma korral, hajuskiirgus
temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine
temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel tempera...
Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni näival kettal on täheldatavad ekvaatoriga paralleelsed vöödid ja laigud. Atmosfäär sisaldab rohkesti metaani ja vesinikku, väiksemal määral ammoniaaki ja teisi gaase. Saturni soojuskiirgus on umbes -180°C. Saturni ümbritseb ekvaatori tasandis 3 rõngast, mis koosnevad mitmesuguste mõõtmetega tahketest, tõenäoliselt jääga kaetud osakestest. Rõngaste paksus on mõni kilomeeter, välimise rõnga välisserva planeedi tsentrist on 137 500 km. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine nähtus
kütuste põletamisega. Sellest tulenevalt väheneb O2 pidevalt. Praegu on seda ligi 21% mahu järgi. Teiseks eraldub kütuse põlemisel süsihappegaasi. See põhjustab kasvuhooneefekti. Selle tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO 2 sisaldus kasvab. 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%. Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Kasvuhooneefekti tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest süsinikdioksiidi molekulid neelavad infrapunakiirgust. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. Sajandi algusaastail tekkida häireseisnud, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ka tõuseks maailmamerede tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F
Siin filtreeritakse suur hulk vett koos selles lahustunud ainetega kapillaaridest välja neerutorukestesse. Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini. Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu
Tööleht 4 : Valguse ja aine vastastikmõju 1.Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad mõlemad nähtused korraga. Kui pind on sile, siis jääb parall...
Päikese seisuga on seotud polaarjoonel polaarpäev ja polaaröö, pöörijoontel Päikese seniidis olemisega Päikesekiirgust, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena, nimetatakse otsekiirguseks, veeauru, tolmu ja pilvede poolt hajutatud päikesekiirgust nimetatakse hajuskiirguseks. Maapinnalt tagasi maailmaruumi peegeldunud päikesekiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Päikesekiirgus on lühilaineline, maalt lahkuv kiirgus pikalaineline ehk soojuskiirgus. · Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale , veele , lumele , taimkattele ) langenud ja sealt lahkunud kiirgus. Maakera kiirgusbilanss on aastate lõikes tasakaalus, Maa keskmine temperatuur on 15* Atmosfääri üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon on kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis on tingitud päikesekiirte ebaühtlase jaotumise tõttu.
FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluu...
sipelgaliikidel sarnaselt. See on väga oluline aspekt sipelgapesade kasutamisel keskkonnaseisundi indikaatorina. Ammu on tähele pandud, et kuival suvel sipelgad ehitavad lamedaid ja madalaid kuhilaid, vihmasel suvel aga kõrgeid tornpesi. Viimane on tingitud kõrgest pinnavee tasemest tekitatud liigniiskusest ja jahedusest sügavamates pesakambrites. Seetõttu kantaksegi haue pesakuhila tipmistesse päiksepaistelisematesse kambritesse, kus päikese soojuskiirgus aitab hoida haudmele soodsat kõrget temperatuuri. Pesa asukoha mikrokliima ja haudme asukoht kuhilas määravadki ehitajate käitumise. Sipelgad ehitavad pesa nendele eelistatud temperatuuri ja siiskusega piirkonnnas, mis alati langeb kokku haudme asukohaga pesas. Seetõttu kujunevadki metsa varju tingimustes enam- vähem sümmeetrilised tornpesad, valgusrikastel ja soojadel metsaservadel ning raiesmikel ebasümmeetrilised, varju suunas nihutatud tipu ja haudmepiirkonnaga pesad. 2
..................................................................26 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 27 SISSEJUHATUS Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks ja mitte ioniseerivateks. Ioniseerivateks kiirgusteks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja radioaktiivsetest materjalidest tulev kiirgus. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. [] AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse. [] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst
Füüsikalised protsessid, mis kannavad soojusvahetust: 1. Molekulaarne soojusjuhtivus üks mullaosakene puutub teisega kokku ning omavahelises kokkupuutes kantakse soojust edasi. Energiat kantakse osakeselt osakesele üle. Protsessi intensiivsus sõltub suuresti mulla tihedusest. Kui muld on hästi kobe, siis on kokkupuutepunkte vähem, siis on protsess aeglasem ning vastupidi (tiheda mulla puhul). 2. Osakestevaheline soojuskiirgus üks osakene annab teisele soojust ning vastupidi. 3. Vee ja õhu liikumine pinnases e konvektsioon osatähtsus sõltub ilmast. Kui on tugev soe vihmasadu, siis sellest ülekantav energia ületab mõlemad eelnevad kaks. Aga kuivas pinnases, kus liikuda saab ainult õhk on protsess väga nõrk. Tegevkihi energiabilanss kiht, mis energiavahetust kannab. Kihi paksus sõltub pinnase iseloomust
Otse- ja hajuskiirgus mood. kogukiirguse. · Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on, seda rohkem tagasi peegeldub. Maa keskmine 31%. KIIRGUSBILANSS · Iga keha, mis soojeneb, kiirgab soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, annab ta soojust ära ja jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp., seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maa jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimustes on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus- õhk soojendab maapinda. · Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus
fossiilsete kütuste energiat. Teravili, liblikõielised, kartul, suhkruroog - saadakse põllult toiduna tagasi rohkem energiat kui tootmises kulutatakse. Just teraviljade produktsioonil tänapäeva toitumine suuresti põhinebki. 8. Kuidas tekib kasvuhooneefekt, milline on inimese roll selles protsessis? Päikeselt saabub Maale lühilaineline kiirgus, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ja hakkab omakorda kiirgama enegiat pikalaineline soojuskiirgus (infrapuna kiirgus). Lähilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides kasvuhoonegaasides nt süsihappegaas (põlemisprotsessi kaasprodukt), metaan (põllumajandus, olmeprügilad), dilämmastikoksiid (N2O) (lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine põllumajanduses). Kasvuhoone efekt on vajalik normaalseks eluks Maal. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta
Gammakiirgus 0,01 nm, mida väiksem lainepikkus seda suurem sagedus Röntgenkiirgus 0,01 10 nm Ultravioletkiirgus 10 400nm, UV-C ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis (200-280) , UV-B ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, hõreneva osoonikihi puhul on peamiseks ohuteguriks, UV-A ohutu elusorganismidele, päevituse ja D vitamiini tekitaja Nähtav valgus 380-760nm Soojuskiirgus 760-1000000nm 9. Päikese ja Maa kiirgusspekter Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10
Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked. „Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale.“ (http://www.envir.ee/1147506) Kasvuhooneefekt on tegelikult looduses normaalne nähtus, aga suurem probleem tekib siis, kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub metsi, harib põlde ja kasvatab loomi. Kui kasvuhooneefekt puuduks ja soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis oleks kogu
Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk , seda tugevam on efektiivne kiirgus.
Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. 23. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Maale langenud päiksekiirgus on lühilaineline ja see muundub pinnases soojusenergiaks. Suurema lainepikkusega soojuskiirgus (infrapunakiirgus) hajub seejärel soojuskiirgusena maailmaruumi. Osa soojuskiirgusest aga peegeldub atmosfääris kasvuhoonegaasi pilvedelt tagasi ja jääb maapinnalähedasse atmosfääri, tõstes selle õhukihi temperatuuri. 24. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid! Miraaz - kauged objektid tunduvad lähemana või teises kohas paiknevana. Vikerkaar - paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Halo - rõngas Päikese või kuu ümber
Soojust võib saada või kautada 4 erineval viisil. · Soojusjuhtivus. Seda iseloomustab soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. Soojus ülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. · Konvektisoon. Selle korral toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. · Aurustumine. See on aine muutumine vedelast olekust tahkeks. · Soojuskiirgus. Soojuskadu soojuskiirgusena tähendab soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuur vahemikus 25-30ºC ei kuluta püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele.
Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid)
Atmosfääri dünaamika Atmosfääri struktuur Atmosfääri koostis ja keemia Pilve kiht ja udu Kiirguslevi tasakaal Pinna omadused ja geoloogia Plasma keskkond Sond on esimene, mis üritab tabada pilte planeedi pinnast, mida peaks olema võimalik teha läbi "infrapunase valguse akende". Ultraviolettkiirguse osa näitab päikesekiirgust, mis peegeldub atmosfääris. Infrapuna osa näitab keerulist pilve struktuuri, mida toob esile soojuskiirgus, mis tuleb erinevatest atmosfääri sügavustest üles. Venus Express saab lahenda neid struktuure , kui kasutab infrapuna aknaid Veenuse atmosfääri kohal. Kui jälgida kindlaid lainepikkusi, on võimalik märgata soojuskiirgusi, mis tuleb sügavalt atmosfäärikihist, tulevad esile allpool tihedat pilve kihte, mis asub umbes 60km kõrgisel. Kuid teadlaste üllatuseks tegi sond juba teisel orbiidipäeval teadusavastusi.
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
siiski ei tehtud ja elu läks tavapäraselt edasi. Vankuma hakkas mehhanistlik tugevalt alles 1890-ndate aastate teisel poolel, kui Wilhelm Röntgeni avastatud kiirte uuringud viisid lõpuks radioaktiivsuse ja elektroni avastamiseni. Johtuvalt klassikalisest füüsikast tiirleksid elektronid ümber aatomituuma niimoodi, et nad lõpuks vajuksid tuuma peale ja aatom lõppeks olemast. Teine vapustuse tekitanud mõte tuli võtta omaks Max Planckil, kes katsete tulemusel nägi, et soojuskiirgus ei eraldu kehast mitte pideva voona, vaid jagamatute portsude ehk kvantidena. Algas füüsika kriis, mille ajal käis Einstein alles ülikoolis. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2219) Oma teooria maailmaruumi toimimisest, kui nii lihtsustatult võib seda nimetada, avaldas Einstein alates 1905-ndast aastast, kui ilmust relatiivsusteooria (täpsemalt
80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda. 2) Füüsikaline soojuse äraandmine, toimub füüsikaliste meetodite abil: a) Soojuskiirgus toimub katmata kehaosadelt ümbritsevasse õhku, toimub niikaua, kuni on olemas temp vahe kehapinna ja ümbritseva õhu vahel. Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu.
80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda. 2) Füüsikaline soojuse äraandmine, toimub füüsikaliste meetodite abil: a) Soojuskiirgus toimub katmata kehaosadelt ümbritsevasse õhku, toimub niikaua, kuni on olemas temp vahe kehapinna ja ümbritseva õhu vahel. Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine te...
EN 614 – 2 Projekteeritud masina ja seadme eesmärgipärase kasutamise vahelist seost Jälgib masina ohutut kasutamist ja kohustusi tootjale (manufacturer) kui info ei ole arusaadav Projekteerimine arvestab antropomeetriat (keha mõõtmed, asend ja biomehhaanikat (liigutused, vastupidavust /physical strenght) psüühikat (mental ability) näidikute kujundust, signaale ja käivituste kontrolli töökeskkonna mõju (müra, vibratsioon, soojuskiirgus, valgustatus, ohustavad materjalid (kemikaalid) ja kiirgus) võimalikke mõjusid tööprotsessis Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele (TTOH seadus). Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:1) on tõkestatud pääs selle ohualale; 2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päikese kiirguse intensiivsus, maapinna soojuskiirgus, tuule kiirus. Sellest tulenevalt on seal väiksemad õhu- ja niiskuse kõikumine ning aurumine maapinnalt. Jagunevad: Hoiumetsad – siia kuuluvad reservaadid ning muud erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsaosad. Neid majandatakse hooldusraietega ning uuenevad looduslikult. Kaitsemetsad – täidavad mitmeid kaitsefunktsioone. Majandamine toimub hooldusraiete või lõppraietega (männikutes ja kõvalehtpuit 121-140 a.; kuusikud 101-120 a., haavikud 51-60 a.,
kogunevad, kiirendab stratosfääri külmemaks muutumine osooni lõhustumist ja seega ka arktilise osooniaugu suurenemist. Nüüdseks on avastatud, et 50 kuni 90 kilomeetrini ulatuv mesosfäär on viimase 30 aasta jooksul jahtunud kiirusega üks kraad aastas. See on kümme korda kiiremini, kui eeldati. Põhjus on lihtne. Troposfäär soojeneb suuresti soojuskiirguse toimel, mida maapind kiirgab. Kui kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tõuseb, jääb soojuskiirgus maapinna lähedale lõksu. Ka ei suuda soe õhk üles liikuda. Troposfääri osoon neelab edukalt päikesesoojust ja seetõttu on 15 kilomeetri kõrgusel õhk suhteliselt soojem kui kõrgemal troposfääris. See aga tähendab, et maapinnalt üles suunduv soe õhk pole enam soojem kui tropopausi õhk ja sealt läbi ei pääse. Kui Nobeli preemia laureaat Paul Crutzen selle nn kiirguselise jahtumise efektiga lagedale tuli, peeti nähtust ebaoluliseks
Happevihmade kahju : veekogude hapestumine, hoonete ja kujude kahjustumine jne. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Olulisemad kiirguse liigid on · elektromagnetiline kiirgus raadiolained, soojuskiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiired, gammakii rgus · heli · radioaktiivne kiirgus - radioaktiivsel lagunemisel eralduvate subatomaarsete osakeste voog ja gammakiirgus · kosmiline kiirgus 5) OOKEANIDE REOSTUMINE Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Vete risustamine Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel oksad, kallaste
3) aurustumine 14 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo …aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vedeliku aurustumine mingilt pinnalt tähendab jahutavat toimet. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on kehatemperatuurist kõrgem, on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise (higistamise) abil. 4) soojuskiirgus Soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapuna kiirgusena. Eriti suur on kiirus katmata kehaosadelt - peast, kaelalt ja kätelt. Normaalsetes tingimustes toimub enamus soojuskaost nende kehaosade kaudu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Seetõttu võib soojuskiirgus läbida vaakumi ja jõuda Maale ka Päikeselt. Kriitilised temperatuurid Temperatuurivahemikus 25-30C ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat see on termoneutraalne tsoon
(Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud J soojushulk (J), c on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp ja algtemperatuuri vahe). 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem)
potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga keskkonna suunas ja stratosfääris erinevalt troposfäärist temperatuur kõrguse kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Mõlemal poolkeral toimub osoonikihi hõrenemine kevadel ja peamiselt polaarjoone tagustel või lähedastel aladel. Lõunapoolkeral kestab osooniauk kauem, augustist detsembrini ehk suure suveni välja. Põhjapoolkeral on kõige suuremad häired märtsis ja aprillis. Edaspidi on oodata osoonikihi häirete süvenemist põhjapoolkeral just aprillikuus
39. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 40. Kas soojus ja töö on energia? Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 41. Soojuse ülekande liigid, lühike kirjeldus või põhivõrrand vastava ülekande liigi kohta Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 1. juhtivuse e nn. Soojusjuhtivus 2. Konveksioonil 3. kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 42. Entroopia võrrand? dq du pdv ds T T 43. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. ds 0 D tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga 44. Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 45. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks. Kui protsessi saab tagastada algolekusse ilma ühegi soojusliku mõjutuseta siis protsess on
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
Olekufunktsioon 40. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 41. Kas soojus ja töö on energia? Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 42. Soojuse ülekande liigid Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 1. juhtivuse e nn. soojusjuhtivus 2. konveksioonil 3. kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 43. Entroopia võrrand? dq du + pdv = = ds T T 44. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. ds = 0 D tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga 45. Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 46. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks.
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Jäätmeprobleemid, mis tekivad suure tootmise ja tarbimise tagajärjel ja mille tagajärjeks on looduskeskkonna reostus (pinnas, vesi õhk on saastunud). Samuti on probleemiks puhta joogivee lõppemine, sest magevett on kogu maailma veevarudest vaid 1%. Osoonikihi hõrenemine, ilma milleta oleks elu maal võimatu. Põhjusteks on saasteained, mis paisatakse atmosfääri. Suur probleem on ka kliima soojenemine, mida võib nimetada ka kasvuhooneefektiks ehk maalt lahkuv soojuskiirgus peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele metsaraietele, jahipidamisele, röövpüügile, võõrliikide sissetoomisele ning ka keskkonna saastatuse tõttu. Kaasaegse maailma suurim probleem on ülerahvastatus. Selle probleemi tõttu on alguse saanud ka enamus teistest globaalsetest probleemidest, nagu näiteks nälg, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid (eesotsas saastatusega), vaesus ja ka loodusvarade liigne kasutamine
03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23kraadi)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12.Polaaröö/päev- kui päike ei tõuse/looju vähemalt 24 tunni jooksul.võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. aluspinna omadustest. Talvel on põhjapoolus päikesest eemale pööratud. a) Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa. 6-Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus,
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
külmemale. Konvektsioonile esineb ka vahest juhtivus. Seda soojuselevi vormi nim. soojuse levi makrovormiks. Tehakse vahet loomuliku konvektsiooni (vaba konvektsiooni) ja sundkonvektsiooni vahel. Vaba konvektsioon tekib. Sundkonvektsiooni põhjustavad välisjõud. Praktikas pakub huvi konvektiivne soojusülekanne tahke keha pinna ja temaga kontakteeruva voolava vedeliku või gaasi vahel. Soojuskiirgus on kontaktivaba. Soojuskiirgus on keeruliste aatomi siseste protsesside tulemusel ja kujutab endast kiirgava keha siseenergia leviku protsessi elektromagnetilise lainetuse või võnkumise teel. Teine keha neelab seda energiat. Omane on tahketele ja vedelatele kehadele, ning kolme ja enam aatomiliste kehadele, mille temp. on suurem apsoluutsest nullist. Elektromagnetilised lained on keha koostises olevad materjaalselt laetud osakesed ja igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus µ m ja sagedus . Praktikas leiab
siis värvide kasutamisega. Kui aga on vihmane periood, siis ultraviolettkiired ei hajuvad pilvede vahele ära ja kiirgust ei ole enam nii palju. c)Infrapunane kiirgus Päikesekiirgusest soojenenud maapind kiirgab välja oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunakiirgust. Infrapunakiirgus loob mugava kliima. Mugavustunne kasvab kui ümbritseva keskkonna temperatuur ja keha temperatuur on tasakaalus. Infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus on vihmametsades väike siis kui sajab kuna on pilvine ning seetõttu langeb vähe soojuskiirgust kegade pinnale, aga kui ei ole väga pilvine siis on vihmametsades päikesekäes olles saada liiga palju kiirgust mis ei ole organismidele üldsegi hea. Mida soojem on keha seda kiiremini hakkavad aineosakesed liikuma, kui on selgem taevas vihmametsas, siis päikeselt tulev infrapunakiirgus soojendab taimede lehti ja see soodustab fotosünteesi protsessi.
Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus on kõige lühemalainelisem valguskiirgus, mis suurtes kogustes tapab kõik elava. Eestis asub parasvöötmes ja siia saabub ultraviolettkiirgust väga vähe. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus on kõige pikalainelisem valguskiirgus, mida nimetatakse ka soojuskiirguseks. Eestis erineb see igal aastaajal ja sõltub ka ilmast. Talvel, kui soojuskiirgus on väike on temperatuur madal. See tegur mõjutab otseselt taimi ja loomi. Luhaniidul on talvel taimedel puhkeperiood. Puud langetavad talveks lehed ja nad ei ole temperatuuri suhtes eriti nõudliku. Harilik haab ja paju on täiesti külmakindlad, harilik sarapuu on külmakindel, aga ei talu väga karmi külma, hall lepp talub pimedust ja külma, seevastu tamm on külmatundlik, eriti hiliskevadel. Rohurinde taimed jäävad tavaliselt lume ja jää alla ning kasvavad järgmisel aastal uuesti.
ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas 32. Stressi vältimise printsiibid. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. 33. Mis on mikrokliima. Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. 34. Mikrokliima optimaalsed väärtused. õhutemperatuur; suhteline õhuniiskus; õhu liikumiskiirus; soojuskiirguse intensiivsus. Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim mõtlemistööle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
