Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"soojuskiirgus" - 383 õppematerjali

soojuskiirgus – 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub (α - absorbeeruv osa; ρ - tagasipeegeldunud osa; τ - läbinud osa.

Õppeained

Soojuskiirgus -
thumbnail
14
doc

Vihmamets

Kui aga on vihmane periood, siis ultraviolettkiired ei hajuvad pilvede vahele ära ja kiirgust ei ole enam nii palju. c)Infrapunane kiirgus Päikesekiirgusest soojenenud maapind kiirgab välja oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunakiirgust. Infrapunakiirgus loob mugava kliima. Mugavustunne kasvab kui ümbritseva keskkonna temperatuur ja keha temperatuur on tasakaalus. Infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus on vihmametsades väike siis kui sajab kuna on pilvine ning seetõttu langeb vähe soojuskiirgust kegade pinnale, aga kui ei ole väga pilvine siis on vihmametsades päikesekäes olles saada liiga palju kiirgust mis ei ole organismidele üldsegi hea. Mida soojem on keha seda kiiremini hakkavad aineosakesed liikuma, kui on selgem taevas vihmametsas, siis päikeselt tulev infrapunakiirgus soojendab taimede lehti ja see soodustab fotosünteesi protsessi....

Keskkonnaökoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimene. Organismi ülesehitus.

Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates....

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Merkuur nimi ja orbiit

Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ergonoomika

2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Arvutitöö.................................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus..................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergo...

Arvutiõpetus
92 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust , tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 ­ 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel tempera...

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte astronoomiast

tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid ­ Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn ­ see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus ­ kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus : (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus ­ kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka ­ kõigil tähtedel,...

Füüsika
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laineoptika

Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infra-ja ultravalgus

Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti...

Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

02.07 Soojusülekanne elektriaparaatides Soojusjuhtivus kui omadus, Soojusülekanne ja selle liigid. Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldub soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temp-ga kehalt madalama temp-ga kehale ja kestab seni, kuni kehade temp-d võrdsustuvad. Eristatakse kolme soojusülekande viisi: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus e radiatsioon. Soojusjuhtivus on materjali omadus kanda soojust üle kuumematelt osadelt jahedamatele. See võib toimuda keha sees, kahe kokkupuutuva keha vahel või ühelt kehalt teisele, kui nad on teineteisest eraldatud kolmandaga. Soojusjuhtivus metallides toimub tänu elektronide soojuslikule liikumisele. Soojusjuhtivus on iseloomulik tahketele kehadele ja soojusjuhtivuse tekkeks on vajalik temp-de erinevus....

Elektriaparaadid
89 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

Lk 130-136 Pärilikkus ­ seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid ­ pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen ­ pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ­ ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika ­ uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees ­ eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees ­ DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA...

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus ­ kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus ­ kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infravalgus

Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane v...

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infravalgus

Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfääri kihid

ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär ­ kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär ­ 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist ­ neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär ­ 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär ­ kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär ­ atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Molekulaarfüüsika alused

2) Oakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) Osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. · Soojusliikumine ­ aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, mille iseloom sõltub aine agregaatolekust. · Ainehulk () ­ 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv (NA = 6, 02 · 1023 1/mol) molekule. · Molaarmass () ­ 1 mooli antud aine mass (kg/mol). · Molekulmass (m0) ­ ühe molekuli mass. m0 = M / NA. · Ideaalne gaas ­ gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk ­ on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk ­ on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0...

Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Termodünaamika

SISEENERGIA ­ energia, mida keha omab tänu teda moodustavate molekulide või aatomite liikumisele ja vastastikmõjudele ning ta on võrdne molekulide keskmise kineetilise ja potentsiaalse energia summaga, kusjuures Ek mõõdetakse keha endaga seotud taustsüsteemis. Selle muutumise viisideks on soojusülekanne ja mehaaniline töö. Soojusülekande liigid: Konvektsioon ­ füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub keha moodustatava ainekoguse ümberpaiknemise tõttu. Soojuskiirgus ­ füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel. Soojusjuhtivus ­ füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu. SOOJUSHULK ­ füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni. SOOJUSHULGA ARVUTUSVALEM sel juhul, kui keha temp. muutub, kuid agregaatoleku muutust ei esine...

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Atmosfäär - millest koosneb õhkkond

atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus .Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab. Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus. Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu....

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

2. kontrolltöö küsimused ja vastused

Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia ­ siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus , soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele ­ võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26...

Füüsika loodus- ja...
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun