Olekufunktsioon 39. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 40. Kas soojus ja töö on energia? Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 41. Soojuse ülekande liigid, lühike kirjeldus või põhivõrrand vastava ülekande liigi kohta Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 1. juhtivuse e nn. Soojusjuhtivus 2. Konveksioonil 3. kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 42. Entroopia võrrand? dq du pdv ds T T 43. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. ds 0 D tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga 44. Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 45. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks.
39. Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon. Olekufunktsioon 40. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 41. Kas soojus ja töö on energia? Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 42. Soojuse ülekande liigid Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 1. juhtivuse e nn. soojusjuhtivus 2. konveksioonil 3. kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 43. Entroopia võrrand? dq du + pdv = = ds T T 44. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. ds = 0 D tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga 45. Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 46. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks.
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
Metallide gaashapniklõikamine on termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temperatuur on selle sulamistemperatuurist madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemperatuur sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 61. Pulbrite vormimise põhimeetodid Pulbrite vormimise põhimeetoditeks on: Pressimine pressvormides- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse kokku Hüdrostaatiline pressimine- igakülgne surve vedeliku rõhu abil Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber suletakse hermeetiliselt õhukesest
· Esineb puhastes metallides või metalli sulamites. · Metallivõres paiknevad aatomid üksteisele väga lähedal ning välised elektronorbitaalid kattuvad. Väliskihi elektronid on tuumaga nõrgalt seotud ning pääsevad liikuma ühe aatomi orbitaalist teise aatomi orbitaali. Väliskihi elektronid muutuvad kõigile aatomitele ühiseks. Hea elektri- ja soojusjuht, peegeldavad hästi valgust. Elektri- ja soojusjuhtivus on erinev, olenebelektornide vabadusest. Mida vabamad, seda paremini juhivad. Metalliline side on metallide plastilisuse põhjuseks. Elektronkihid võimaldavad metallikristallis üksteise suhtes nihkumist ning libisemist, ilma, et need puruneksid. Kuumutamisel saab metalle voolida, painutada ja valtsida. 7)ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
Vesi võib palgi pinnale sattuda kaldvihma või räästa vigade tõttu. Aeglane väljakuivamine on põhjustatud varjuküljest või liiga ligidal kasvavast taimestikust (Joonis 2.15). Palgid hakkavad mädanema enamasti pinnalt (maltspuidu osast), mädanenud osa hakkab hiljem kooruma. Kuna seina pind muutub poorsemaks, siis ka niiskus imbub palkidesse kiiremini ja kuivab välja aeglasemalt. Seina kõrgenenud niiskustase suurendab mõnevõrra soojuskadu, kuna suureneb puidu soojusjuhtivus, ja soojusmahtuvust, mis suurendab samuti küttekulu, kuna puidu temperatuuri tõstmiseks kulub rohkem soojust (Joonis 2.14). Mädaniku ulatuse suurenedes võivad hakata suurenema õhulekked kahjustunud seina kaudu. Kui põhjust ei likvideerita, siis mädanemise kiirus ja ulatus suurenevad. Joonis 2.15 22 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. • Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Omadused: 1) väike tihedus, kerged 2) suur korrosioonikindlus, 3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused 8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid Eelised: • madal töötlemistemp- madal energiakulu. • Kerged • Ei vaja eriti viimistlemist, odav materjal • Hea töödeldavus • Tagavad vaikse töö • Head elektri ja soojusisolaatorid. Puudused: • Haprumine, lagunemine madalatel temperatuuridel; • suhteliselt madal lubatav töötemperatuur;
polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. • Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Omadused: 1) väike tihedus, kerged 2) suur korrosioonikindlus, 3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused 8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid Eelised: • madal töötlemistemp- madal energiakulu. • Kerged • Ei vaja eriti viimistlemist, odav materjal • Hea töödeldavus • Tagavad vaikse töö • Head elektri ja soojusisolaatorid. Puudused: • Haprumine, lagunemine madalatel temperatuuridel; • suhteliselt madal lubatav töötemperatuur;
Klaaskeraamika (sitallid) 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning sitall on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast. Mitu korda vastupidavam löögile ja paindele, hea soojusjuhtivus, väike paisumistegur, säilitavad oma tugevuse ka kõrgel temp-il, vähem tundlikud pinnadefektide suhtes, kõvem, kulumiskindlam. Kasutatakse masinaehituses, tehakse seadmete detaile. Kuid pikk ja keeruline protsess, kallis. Kõvadus ja selle määramine Kõvadus omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis on temast kõvem ja püüab tema sisse tungida. Staatiline ja dünaamiline kõvadus. Omab tähtsust kulumiskindluse ja töödeldavuse juures. Staatilise kõvaduse määramine:
* valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ; * magnetilised omadused (Fe, Ni) 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel, tavaliselt oksiidid (Al 2O3, SiO2), nitriidid (SiN) ja karbiidid (SiC). Tradistiooniline keraamika koosneb savimineraalidest: portselan, tsement, klaas ÜLDISELOOMUSTUS: Jäigad ja tugevad Kõvad Purunevad kergesti Madal elektri- ja soojusjuhtivus Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele Võivad olla läbipaistvad Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Platsid ja kummid Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O,N, Si) Suur molekulaarstruktuur Madal tihedus Mitte nii tugevad ja jäigad kui metallid ja keraamika Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
· Tugev ja kaalult kerge(väike mahumass) · Soojustidav, väike sooja juhtivus · Sitke · Hea välimusega, dekoratiivne · Kuivas kliimas on puid ka äärmiselt püsiv materjal · Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca...
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühend...
3. saartevahelised mered Jaava meri. Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber. Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga. Maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega, sest neil on erinev soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, suur hulk läheb aurumisele, vesi pidevas liikuvuses. See mõjutab kliimat: mereäärsetel aladel aastajaliselt/ööpäevaliselt temp muutused, mis mõjutavad erinevate tuulte teket, on ka suurem sademete hulk. Soojad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad sademeid, soojust( Põhja-Atlandi hoovus toob Euroopasse), külmad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad külma ja kuiva(Peruu hoovus läänerannikule). Maailmamere omadused. Temperatuur
universaalkonstant. 89) Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick’i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse gradiendi korral gradientvektori sihis. Massigradient. Läbi pinnaelemendi ΔS, pinnanormaali sihis tiheduse muutuse korral kantakse üle massimuutus ΔM aja Δt jooksul. 90) Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Soojusjuhtivus See on soojushulga ΔQ liikumine kõrgema temperatuuriga kihist madalama temperatuuriga kihti. Fourier’i seadus. k on soojusjuhtivustegur. Defineeritakse analoogiliselt difusioonikoefitsiendiga. 91) Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Sisehõõre Takistusjõud, mis mõjub liikuvale kihile teiste kihtide poolt. ΔS on kihi pindala, η on sisehõõrdetegur. 92) Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna?
7840 kg/m3, 1,5% süsiniku sisaldusega terase sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, mm. vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste 15) ReL : pinge madalaim väärtus plastsel omaduste näitajad. voolamisel. 16) Rp : tinglik voolavuspiir Rp pinge, mille 3) Metalli reaalne struktur
viimasest jääajast. Selle tõestuseks on mitmed mammutite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleksid hävinud.Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine ehk aktiivseks horisondiks nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest, mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muu hulgas selliseid nähtusi nagu solifluktsioon, defluktsioon, termoabrasioon, pinnase kohrutus, pingo, termokarst, jääkiil, polügonaalpinnas ja palsa.Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
lahutada (rebimine, surve, nihutamine, lõhestamine). Sidusus on erinevatel muldadel erinev ja sõltub 1.)lõimisest; 2.)niiskusest; 3.)huumusesisaldusest ja 4.)struktuursusest 44. Mida mõistetakse mulla küpsusena? Küpsus on mulla seisund, mille puhul ta on sobiv harimiseks. See saavutatakse siis, kui kõik füüsikalised, keemilised ja bioloogilised tegurid on viidud optimumi. 45. Millised on olulisemad pinnase termilised karakteristikud? Ruumerisoojus ja pinnase soojusjuhtivus. 46. Millised on olulisemad soojuse levimise seaduspärasused mullas? 1.) temp muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnas, st ööpäevase ja aastase perioodiga; 2.)temp kõikumine pinnases kahaneb sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhitavusest mida paremini pinnas juhib soojust, seda suuremad ja sügavamale ulatuvamad on temp kõikumised temas. Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht, kõigub temp vaaldeldaval sügavusel rohkem kui kuivas pinnases
omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist tavaliselt läikivad aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle suure tihedusega tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. venitatavad ja sepistatavad 13. Materjalide kõrge sulamistemperatuuriga enamjaolt kõvad hea elektri- ja soojusjuhtivus Metallid. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3
Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 50. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 51. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all
on vahemikus 10-50%. Plastilisuse tstmiseks lisatakse vahel kuni 1,5% Pb ja 0,2-0,8 P. Kasutatakse mnikord valatud tinapronksi asemel vedelal hrdumisel. 4.1.4. Alumiiniumi baasil antifriktsioonmaterjalid Huvi alumiiniumi kui antifriktsioonmaterjali vastu on seotud tema väikese tiheduse, suure korrosioonikindluse ja mduka hinna tttu. Esimesed Al- baasil PAFM valmistati USA-s 1966 a. Neis nähakse perspektiivi asendamaks tinapronkse märg- ja kuival hrdumisel. Poorsel Al on küllaltki hea soojusjuhtivus, mistttu temperatuur 65 tööpindadel ei tuse krgele ja sellepärast lubatavad koormused ja kiirused ning tööiga vivad olla krgemad. Poorid immutatakse liga. Al ei kasutata puhtal kujul (on aldis sööbimisele), vaid talle lisatakse mitmesugu- seid lisandeid, nagu Cu, Mn, Sn, Si jt. eraldi vi kombineeritult. Näiteks, 6% Sn lisamine tstab PAFM kulumiskindlust vrreldes pronksiga kuni 50 korda. Lubatavad
osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga viimasega võrreldes võtab enda alla märksa suurema osa planeedi massist. Kuul seevastu puudub tuum üldse. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga: mõlema pinnal on näha nii meresid kui ka kraatreid (meredes loomulikult vesi ei loksu, tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega). Samuti on mõlema taevakeha pinnase soojusjuhtivus väga halb: paarikümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu ööpäeva jooksul. Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber.Andmeid Merkuurist: raadius: 2420 km, mass: 3, 3* 1020 t,keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 ,raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 ,paokiirus: 4, 2 km/s . Veenus
Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430 o C (sellel temperatuuril sulab isegi tina ja tsink), ööpoolkeral langeb aga 173 o Cni. Niisugust 600 kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused näitavad, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu omaga, millel on samuti väga halb soojusjuhtivus. Kuna Merkuuril puuduvad looduslikud kaaslased, siis ei teatud kaua aega kuigi täpselt tema massi ja tihedust. Alles "Mariner 10" liikumise analüüs kinnitas planeedi suurt tihedust (5,44 g/cm3). Nimetatud näitaja poolest jääb ta Päikesesüsteemis Maa (5,52g/cm3) järel teisele kohale. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
keha pikkuse muut Kui keha koik kolm moodet on samas suurujargus, siis esineb ruumpaisumine ning keha ruumala muut Keha siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergia levimist uhelt kehalt teisele nimetatakse soojusulekandeks. Soojusulekandes levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale. Soojusulekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad vordseks. Soojusulekande liigid ? soojusjuhtivus: energia levib uhelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste porgete tottu, ilma et aine umber paikneks; esineb pohiliselt tahketes kehades; temperatuuri suurenedes molekulide vonkumise amplituud suureneb; porked naabermolekulidega panevad ka need rohkem vonkuma, vonkumise energia kandub edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 ...
Käiguvahetussiibrid Käiguvahetuse elektromagnetklapid Rõhuakud 20. Vaata ülalolevat joonist! Milliste käikude korral ei kasutata elektromagnetklappe? Tagurpidikäigu ja II käigu korral. 21. Loetle automaatkäigukasti õli tähtsamad omadused! · hea soojusjuhtivus, · -head hüdraulilised omadused, · -head määrmisomadused, · -sobivus tihendusmaterjalidega, · -stabiilsus suures temperatuurivahemikus (-40...175°C) · -söövitamisvastased omadused · -vahutamisvastased omadused. 8 9 4. Elektrisüsteem. Seadised
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
1°C võrra. 160. Mis on soojushulk? Soojushulk on energia, mis Q =mcT kantakse üle ühest kohast teise temperatuurierinevuste tõttu. On siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Q = m sulamisel ja tahkumisel Q = Lm aurumisel ja kondenseerumisel Q = qm kütuse põlemisel Q = cm(t2-t1) 161. Mis on soojushulga mõõtmise ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? 1 cal = 4.186 J 162. Mis on soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus on energia ülekanne keha sees molekulide liikumise kaudu 163. Kuidas toimub konvektiivne soojusvahetus? Konvektsioon toimib aine massi ümberpaigutumise kaudu ühest piirkonnast teise 164. Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus? Kiirguslik soojuse ülekanne toimib elektromagnetilise kiirguse kaudu 165. Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril? Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel, kuid
· Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; · Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · Tuumaenergia. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Amorfsus on ainete üks olekutest. Amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Üks amorfse aine näide on pigi. Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis
(1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi. Ainult ühe mineraali kristallidest koosnevate monomineraalsete kivimite füüsikalised omadused tihedus, kõvadus, värvus, soojusjuhtivus, sulamistemperatuur langevad ligilähedaselt kokku neid moodustava mineraali omadustega. (1) Kuna kivimid on enamasti polümineraalsed agregaadid, siis sõltuvad nende omadused üksikute koostisosade paigutusest, absoluutsest ja suhtelisest suurusest, asendist üksteise suhtes ja teistest näitajatest, mis iseloomustavad osakeste paiknemist ruumis. Nimetatud tunnuste kirjeldamiseks kasutatakse struktuuri ja tekstuuri mõisteid. (1) 2.1. Struktuur
aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. 95. albeedo - iseloomustab mulla soojusneelamisvõimet, mis näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus - näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101
korrapärase ruumvõre sõlmedes. Δl 1 l Mehaanilised omadused – jäikus, tugevus, tõmme = F , vääne l T S 1 F ϕ=kM, nihe tanϕ= G S dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ- dT soojusjuhtivustegur,S-pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q- soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. C 3R T Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel
Magnetiline- magnetvälja mõju; Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; Keemiline- keemiline aktiivsus. 12. Metalsed materjalid- iseloomustab aatomite korrapärane paigutus; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 13. Keraamilised materjalid- jäigad ja tugevad (sarnane metallidega), kõvad, purunevad kergesti, madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus, vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele, võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. 14. Polümeersed materjalid- madal tihedus, mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid, plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad, keskkonnamõjudele vastupidavad, agunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel, madal elektrijuhtivus, mittemagnetilised. 15
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
vedeliku abil mootorist välia. Kuid suurte kolvi läbimõõtude korral sellisest jahutusest ei piisa ja on vaja teostada kolvide täiendav jahutus. 2 – tak. SPM silindri ø > 250 mm ja 4 – tak. silindri ø > 350 mm vajavad juba täiendavat kolvi jahutust. Jahutamiseks kasutatakse kas õli või vett. Veega jahutamisel eelised: vesi on hea voolavusega ja seetõttu turbolentne soojusülekanne on tunduvalt parem kui seda on õlil vee soojusjuhtivus on 2,5 x parem kui õlil Veega jahutamise puudused: oht sattuda õlisse Õliga jahutamise eelised: võimalus kasutada sirkulatsioonisüsteemi õli on ohutu lekke korral Õliga jahutuse puudused: halb voolavus seega ka halb turbolentsus soojusjuhtivus on 2,5 x väiksem kui seda on veel soojusülekanne kolvipõhjalt on halvem tagi tekkimine kolvipõhjale Kolvi jahutus süsteemid:
Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles.
· Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel mulla pindmise
Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles.
töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. • Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Omadused: 1) väike tihedus, kerged 2) suur korrosioonikindlus, 3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused 8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid Eelised: • madal töötlemistemp- madal energiakulu. • Kerged • Ei vaja eriti viimistlemist, odav materjal • Hea töödeldavus • Tagavad vaikse töö 36 • Head elektri ja soojusisolaatorid. Puudused:
u mo aatommass u - aatommassiühik MKT PÕHIVÄITED · aine koosneb osakestest · osakesed on pidevas kaootilises liikumises · osakeste vahel on vastastikmõju * ÜLEKANDENÄHTUSED Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise. Need toimuvad molekulide soojusliikumise ja moleulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Ülekandenähtused on pöördumatud protsessid, mille käigus toimud süsteemi eri osade parameetrite ühtlustumine. Protsessid toimuvad suurema tõenäosusega oleku suunas. Ülekandenähtused võimaldavad tõestada kaudselt MKT väiteid. PINDPINEVUS Pindpinevus on nähtus, mis väljendub pinna omadused kokku tõmbuda, st omandada minimaalset võimalikku pinda. Pindpinevus seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias võrreldes
Mida rohkem osmoosiga vett rakku tungib, seda suurem on siserõhk ja seda suuremaks raku mõõtmed muutuvad. Et loomarakkudel, kaasa arvatud inimese rakkudel, rakukest puudub, siis on need rakud nii veesisalduse kui ka siserõhu muutuste suhtes eriti tundlikud. Raku tasandil avaldub ka vee termo-regulatoorne toime. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest vee temperatuuri muutmiseks ühe kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt energiahulka. Vee hea soojusjuhtivus aga aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada, kaitses neid rakustruktuure, millel toimuvad eksotermilised protsessid lokaalse ülekuumenemise eest. Vee funktsioonide käsitlemise lõpetame organismi tasandiga. Ka organismi tasandil on vee üheks olulisemaks ülesandeks termoregulatoorne funktsioon. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C. Organismi tasandil eristatakse keemilist ja füüsikalist termoregulatsiooni
muuta seda sobilikumaks uute PC tehnoloogiatega. Samuti nagu ATX, nii ka NLX standard on välja arendatud Intel Corporation poolt ja Intel ka promos seda. NLX kasutab põhimõtteliselt sama disaini nagu LPX väiksem emaplaat ja riser card'iga laienduspesade jaoks. Põhinedes sellele, on NLX'is tehtud järgmised muudatused: · parandatud disaini, et saaks kasutada suuremaid mälumooduleid · toetab uuemaid protsessori tehnoloogiaid · toetab AGP videokaarte · parandatud soojusjuhtivus, kuna uuemad protsessorid lähevad tulisemaks kui vanad · Optimaalsem protsessori asukoht plaadil, et seda oleks kergem jahutada ja ligi pääseda · Emaplaadi paigaldamine ja konfigureerimine paindlikum · Disainitud niimoodi, et emaplaati oleks võimalik kergelt kastist välja tõmmata ja uuesti sisse lükata. · Kaablid, näiteks floppy seadme kaabli pistik on pandud riser card'i külge LPX'il oli see emaplaadi külge pandud. See võimaldab kasutada lühemaid
Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL)
12. C- teraste omadused Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 7840 kg/m3, 1,5% süsiniku sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. 13. Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete – valandite – tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võib olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
